Vigastused ja mürgitused kimbutavad Eesti noori

Vigastused ja mürgitused kimbutavad Eesti noori

Vigastused ja mürgistused on Eesti Statistikaameti andmetel peamiseks laste ja noorukite surma põhjuseks. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on Eesti laste ja noorukite vigastussuremus 3–4 korda kõrgem.

Kuigi viimaste aastate jooksul on Eestis vähenenud laste ja noorukite vigastussuremus ja vähesel määral ka vigastushaigestumus, on endiselt tegemist väga tõsise ja olulise probleemiga rahvatervise valdkonnas.

2007. aastal kaotas vigastuse tõttu elu 168 ja 2008. aastal 143 last/noort vanuses 10–24 eluaastat. Hüppeliselt tõuseb suremus alates 15. eluaastast ja seda just välistest põhjustest tingitud surmade tõttu, millest enamuse moodustavad tahtmatud vigastused. Tahtlikud ehk vägivaldsed vigastused on rünne ja tahtlik enesekahjustus (siia kuuluvad ka enesetapud), mille osakaal oluliselt suureneb vanuses 15–24 eluaastast.

Üle poole laste ja noorukite (10–24 eluaastat) tahtmatutest vigastussurmadest põhjustavad sõidukiõnnetused. Ligi kümnendiku laste ja noorukite surmadest vanuses 10–19 eluaastat põhjustavad juhuslikud mürgistused ja uppumised ning vanusega suureneb oluliselt mürgistuste osakaal noorte surma põhjusena.

"Noortemonitor 2009"on Euroopa Sotsiaalfondi toetusel Eesti Noorsootöö Instituudi ja Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku pandud.

Samal teemal:
Tiina Talvik: Eesti on laste vigastuste ja õnnetusjuhtumite poolest Euroopas esikohal
Eesti noorte vaime tervis on halb

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada