Organismis elavate bakterite geneetika on paljastatud

Inimese organismis või keha pinnal elava 178 mikroobi DNA täielik järjestus on lahti kodeeritud.

Teadlased tahavad välja selgitada, kuidas suudavad meie nahal, suus, kõhus ja rinnas elutsevad arvukad bakterid haigusi põhjustada, vahendab BBC News.

Üks USA konsortsium on seadnud endale sihiks 900 bakteri ja viiruse genoomi lahtimurdmise.

Ajakirjas Science avaldatud esialgseid tulemusi kasutatakse „andmebaasina“, mis aitab uusi lahtimurtud järjestusi konteksti paigutada.

Keskmine inimene on koduks miljonitele mikroobidele: ainuüksi tema soolestikus arvatakse olevat vähemalt 100 korda rohkem mikroobide geene kui inimese omi.

Suurt osa inimorganismi mikrofloorast pole kunagi laboratooriumis kultiveeritud ega isegi tuvastatud.

Mõned mikroorganismid on meie jaoks üliolulised mängides tähtsat rolli toidu seedimisel ja immuunsüsteemi väljakujunemisel.

Ja kuigi inimesed on geneetiliselt üsna sarnased, näivad mikroobikolooniad, keda me majutame, isikuti varieeruvat.

Mõningate mikroobide kaardistamise projektiga, mis vältab viis aastat, püütakse välja uurida, millised neist on inimorganismis esindatud, millised on nende geenid ja milline on nende toime.

Ajakirjas Science avaldatud uuringu autor dr Sarah Highlander Texases asuvast Baylori meditsiinikolledžist märkis: „Uuringu tulemused näitavad, et me oleme valinud geenide kaardistamiseks õiged organismid ja et need on inimese mikrofloora iseloomulikud koostisosad.“

Uuringut kommenteerides märkis dr Julian Parkhill Cambridge’is asuvast Wellcome Trust Sanger Institute’ist, et tegemist on olulise verstapostiga.

„Mikroobide rakud ületavad meie enda rakkude arvu vahekorras 10:1 ja neis on 100 korda rohkem geene.

Et neid geneetiliselt uurida ja nende toimet mõista, peame looma nende genoomide andmebaasi.“

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.