Teleri vaatamisel ja ravimite tarvitamisel lapsepõlves võivad olla püsivad tagajärjed

Mitmed hiljutised uuringud viitavad sellele, kui olulise tähtsusega võivad sünnieelsed, emapoolsed ja keskkonnategurid olla laste hilisemale tervisele.

Uuringutes leiti muuhulgas, et lastel, kes olid liiga kaua teleekraani ette naelutatud või kelle emad raseduse ajal suitsetasid või antidepressante tarvitasid, täheldati hilisemas elus suurema tõenäosusega käitumisraskusi ja muid probleeme, kirjutab HealthDay News.

„Varajane lapsepõlv on paljude erinevate oskuste arenguks väga oluline,“ märkis tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire keskuse direktor ja Cincinnati ülikooli meditsiinikolledži kliinilise pediaatria dotsent Richard E. A. Loren.

Ühes uuringus hindasid Montreali ülikooli teadlased seda, kui palju vaatasid lapsed telerit 2–2,5 aasta vanuses ning võrdlesid seda siis käitumise ja tervisenäitajatega neljandas klassis.

Selgus, et iga lisatund telerivaatamist oli seotud langusega klassitegevustes osalemises, matemaatikatulemustes (aga mitte lugemises) ja kehalises aktiivsuses, samuti suuremas karastusjookide ja näkside tarbimises, kõrgemas kehamassiindeksis ja sagedamas klassikaaslaste kiusamise ohvriks langemises.

Teises uuringus leiti, et SSTI tüüpi (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, näiteks Paxil, Prozac või Zoloft) antidepressantide kasutamine raseduse ajal ja ema meeleolud siis, kui lapsed olid 3 aasta vanused, olid korrelatsioonis väikelaste rahutu ja depressiivse käitumisega.

Eraldi uuringus leiti, et sünnieelne kokkupuude nikotiiniga, ent mitte kokaiini, opiaatide, marihuaana või alkoholiga, oli seotud unehäiretega lapse esimesel 12 eluaastal.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.