Õnnetussurmade arv väheneb, vähisurmad sagenevad

Õnnetussurmade arv väheneb, vähisurmad sagenevad

Eestlased surevad enamasti südame-veresoonkonna haigustesse, ka pahaloomulised kasvajad, õnnetused ja mürgistused on olulised surmapõhjustajad.

2008. aastal suri statistikaameti andmetel Eestis 16 675 inimest, neist mehi pisut rohkem kui naisi. Surma põhjustest ülekaalukalt sagedasimad olid südamehaigused, ainuüksi südame isheemiatõbi põhjustas neljandiku kõigist surmadest, kirjutab Postimees.

Järgmiseks sagedaseks surmade põhjustajaks on kõikvõimalikud pahaloomulised kasvajad, mille arv on võrreldes 2000. aastaga pisut kasvanud. Kolmas suur surmapõhjus on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tagajärjel suri 2008. aastal 1358 inimest, mis on kaheksa aastat varasemaga võrreldes kolmandiku võrra vähem.

Meeste ja naiste surma põhjustes on erinevusi. Nagu juba ammu teada, sureb mitu korda rohkem mehi kui naisi kõikvõimalike õnnetuste, traumade ja mürgistuste tagajärjel. Ent on ka surmapõhjuseid, mis viivad enam hauda naisi, nende seas südamehaigused. 2008. aastal suri Eestis südame-veresoonkonna haigustesse üle tuhande naise enam kui mehe. See ei tähenda aga, et meestel oleks südamega kõik korras. Ent meeste ja naiste vahel on ka teisi silmatorkavaid erinevusi. Näiteks alla aasta vanuselt surevate laste seas on poisse enam kui tüdrukuid. Mehed surevad naistest tunduvalt tihemini ka kopsuvähki ja kopsupõletikku. Naised seevastu surevad meestest poole tihemini suhkruhaiguse tagajärjel.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada