Koolilaste toitumine jätab soovida

Koolilaste toitumine jätab soovida

Eesti koolilapsed tarvitavad rasvaseid toite veidi vähem kui Nõukogude ajal, ometi pingutavad nad praegugi rasvade tarvitamisega üle ning toidulaua mitmekesisus jätab soovida, selgub äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Vastne doktor Inga Villa analüüsis ja võrdles aastatel 1998/1999 tehtud Euroopa noorte südameuuringu tulemusi Eestis ja Rootsis ning ka aastate 1998/1999 tulemusi aastatel 1984/1985 tehtud uuringuga, mis vaatles samuti Eesti koolilaste toitumist, vahendab Postimees.

«Võrreldes Nõukogude ajaga rasvase toidu tarbimine üheksakümnendate lõpus pisut vähenes,» lausus Villa. «Siiski on lipiidide ehk rasvade osa suurem kui toitumissoovitustes. Soovitav on, et lipiidid moodustavad 25–30 protsenti päevasest kaloraažist, aga koolilaste tegelik tarbimine oli aastatel 1984/85 keskmiselt 38 protsenti ja üheksakümnendate lõpus 36 protsenti,» lausus Villa. Seega oli laste toit üsna rasvane ja selle arvelt said nad vähem süsivesikuid.

Laste toidus jäi samas vajaka nii kaltsiumist, D-vitamiinist kui ka vitamiinist B2. Puu- ja köögiviljatarbimise osas on eestlased põhjamaadest pikalt maas. Võiks arvata, et maalapsed saavad rohkem piimatooteid ning puu- ja köögivilja, aga tegelikult on seal kaltsiumi ja C-vitamiini saamisega palju kehvemad lood kui linnas.

Kuigi  Eesti lapsed söövad küll rasvasemat toitu kui Rootsi eakaaslased, on samas on Rootsis rasvumisega rohkem muret. «Ülekaalulisust ei mõjuta üksnes teatud toiduainete tarbimine või mittetarbimine,» selgitas Villa. «Ka kehaline aktiivsus mõjutab kehakaalu.» Värskemad uuringud viitavad Villa sõnul ülekaalulisuse süvenemisele ka Eesti laste seas.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada