Lahendus meditsiinilisele mõistatusele: kokutamine

Värske uuringu tulemused toovad teadlased sammukese võrra lähemale ühe meditsiinilise saladuse lahendamisele, mis on teadlasi juba tuhatkond aastat kimbatusse ajanud – miks inimesed kokutavad?

Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatava uuringu tulemused paljastavad tõsiasja, et kokutamise all kannatavate inimeste ajurakkudes on täheldatud kolme geenimutatsiooni. Need rakud asuvad selles aju osas, mis kontrollib kõnet. See viitab sellele, et geenid võivad selle häire puhul kaalukat osa mängida, kirjutab CNN.

„Inimesed on kokutamise põhjust otsinud 5000 aastat,” selgitas kuulmisvõimetuse ja teiste suhtlushäirete instituudi uurija ja uuringu kaasautor Dennis Drayna. „Kokutamise põhjusena on välja pakutud väga paljusid asju. Mitte ükski neist ei ole osutunud tõeseks. Täna oleme esmakordselt teadlikud ühest selle häire põhjusest.”

„Need mutatsioonid mõjutavad rakkudes toimuvat protsessi, mille käigus heidetakse kõrvale rakkudele ebavajalik,” selgitab Drayna. „Seda protsessi nimetatakse raku prügikastiks või pigem ümbertöötlemiskastiks. Kui selles protsessis tekib häire, saab rakk vigastada ja see tekitab probleeme.”

Uuringu tulemuste kohaselt võivad need probleemid selgitada, miks mõned inimesed kokutavad.

Kokutamine, mida vahel nimetatakse ka kogelemiseks, on loomuliku kõnevoolu katkestus. Selle häire all kannatavatel inimestel moodustub kõne hooti – teatud silbid võivad olla venitatud või korduvad. Mõnedel inimestel kaasnevad kokutamisega ka tahtmatud näokrambid.

Varasemad uuringud on viidanud kokutamise ühe võimaliku selgitusena geneetikale, samuti arengupeetusele ja häiretele kõne töötlemisel ajus.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.