Akadeemik: inimese elukvaliteet sõltub tema mõtlemisest

Meditsiiniterminoloogias tuleks sümptomeid ja haigusi nimetades olla täpsem, sest nimetamine paneb paika, kuidas me millestki mõtleme, leiab akadeemik Ain-Elmar Kaasik.

Meie mõtteviisi ja arusaamist mõjutab ka see, kuidas räägime. Üht ja sama infot mõistavad inimesed erinevalt. Öeldakse, et asjadest arusaamiseks tuleb „neid nimetada õige nimega”.

"Kahjuks kasutatakse ja seostatakse sõnu, mida pole olemaski. Mida tähendab näiteks alkoholi tarbimine? Ajakirjanduses räägitakse vajadusest parandada liikluskultuuri ja alkoholikultuuri. Alkoholipropaganda peaks asenduma tervisepropagandaga.

Meditsiiniterminoloogias tuleks sümptomeid ja haigusi nimetades olla täpsem. Sõna loob tähenduse ja selle, kuidas me millestki mõtleme,” räägib akadeemik Ain-Elmar Kaasik raamatus “Arst ilma kitlita”.

“Kui võtame näiteks alkoholi, siis tuleks sõnastada piir, millest alates saab alkoholismist algfaasis haigus, mis arenedes inimese hävitab. Just ebaselgus haiguste põhjustajate ja tekitajate määratluses hägustab ühiskonnal, lähedastel ja inimestel endil selle piiri tunnetust,” arvab Ain-Elmar Kaasik.

„Inimesest endast – ja sellest, kuidas ta mõtleb – sõltub väga palju. Sellest sõltuvad tema elu kvaliteet, harjumused ja otsused, mis loovad baasi inimese tervisele ning mida arst saab arvestada, kuid ta ei saa kunagi patsiendi asemel neid ise luua,” tõdeb akadeemik.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.