Südame taastusravi häbiväärselt vähe

Küsimustele südameinfarkti-, koronaarangioplastika (südame veresoonte laiendamise) ja koronaarrevaskulariseerimis-operatsioonide (südameveresoonte asendamise) järgsest taastusravist vastas OÜ Keila Taastusravikeskuse arst Katrin Pürg.

Veel 15 aastat tagasi viibis südameoperatsiooni läbi teinud inimene kuu-poolteist haiglas, seejuures enamus aega voodis lamades. Teatavasti pääseb nüüd opereeritu haiglast välja varsti pärast lõikust.

Viimase kümnendi jooksul on selles osas toimunud tohutu seisukohtade ümberhindamine. Tänapäeval lahkub südameinfarkti põdenu või opereeritu haiglast juba nädala-pooleteise jooksul. Taastusravi alustatakse juba esimestel infarkti- või operatsioonijärgsetel päevadel voodis istumatõusmise, hingamisharjutuste, iseseisva söömise, rahuliku ja aeglase jäsemete liigutamisega. Peatselt istutakse jalad üle voodiserva, tõustakse püsti, hakatakse palatis ning osakonna piires liikuma. Tüsistusteta haigusjuhu puhul on patsient teisel nädalal pärast infarkti suuteline end riietama ja pesema, korteris liikuma, endale süüa valmistama.

Kuidas seejärel tohtrite hoole all ravi jätkatakse?

Soodsaim aeg ambulatoorse taastusraviga alustamiseks on reeglina teisest neljanda, hiljemalt kuuenda nädalani pärast südameinfarkti või südame veresoonte operatsiooni. Meie arsti vastuvõtule suunab haige kas teda ravinud kardioloog või perearst. Arst vestleb patsiendiga, tutvub põhjalikult akuutravihaiglast kaasa antud haiguskirjeldusega, teostatud analüüside ja uuringute tulemustega, selgitab välja patsiendi südamehaiguse riskifaktorid. Järgneb koormustest veloergomeetril või liikurrajal. Vastavalt tulemustele doseeritakse patsiendile sobiv individuaalne treeningkoormus ja leitakse treeningpulss, st millise maksimaalse pulsisageduseni on konkreetsel haigel lubatud treenida.

Missugune tohiks olla lubatud maksimaalne pulsisagedus?

Väga individuaalne. See sõltub paljudest asjaoludest nagu patsiendi vanus, füüsiline seisund, tema südamehaiguse iseärasused ja raskus, aga arvestada tuleb ka kaasuvaid haigusi ning infarktijärgselt tarvitatavaid ravimeid, millest osal on omadus mõjutada südame löögisagedust.

Kui kõik on tipp-topp, kui kaua kestab hiljuti surmasuust päästetu tervise taastamine?

Taastusravi programmi kestuseks loetakse 12 nädalalist tsüklit, mil patsient treenib 3 korda nädalas a 45-60 minutit. See on intensiivsus, mille puhul on suudetud tõestada oodatav efektiivne toime. Lühemad ja madalama intensiivsusega programmid ei suuda patsiendi tervist nii tulemuslikult taastada. Alakoormusega treenides ei saavutata oodatud tulemusi. Lamava inimese lihaskond muutub aga üsna ruttu jõuetuks ja süda harjub töötama vaid puhkereziimil.

Kuidas üks 45minutiline treeningtund välja näeb?

Tunni viib läbi Tartu Ülikoolis kõrghariduse saanud füsioterapeut - liikumisspetsialist, kes on saanud lisaväljaõppe just südamehaigete liikumisravi alal. Tunni algul mõõdetakse patsiendi vererõhk ja rahuloleku pulsisagedus, pannakse ümber rindkere pulsiloenduri vöö ja käele pulsisageduse näitu fikseeriv kell. Võimlemisrühmad on 5-6liikmelised, suurema hulga inimeste tervislikku seisundit ei jõuaks treener jälgida. Tund algab 5-10minutilise soojendusega, järgneb 20 minuti pikkune intensiivsem võimlemine, mille oluliseks osaks on sõit veloergomeetril. Patsiendi koormust on võimalik doseerida ka isegi wattides ( võimsuse mõõtühikutes).Tund lõpeb 10minutilise lõõgastusfaasi ja vererõhu mõõtmisega. Liikumisravi treeningu ajal on alati käepärast elustamisvahendid, esmaabiravimid (nt nitroglütseriin) ja arst.

Patsiendil peab olema saatja, kes ta autoga ravile toob?

Meie patsiendid on küll tulnud ja läinud ise. Tunni koormus ei ole haigele suur pingutus, vastupidi - kompleks on välja töötatud nii, et kõik end selle lõppedes hästi tunneksid.

Ütlesite, et liikumisprogramm on ainult üks osa südame taastusravist. Mis siis veel?

Taastusravi peab ilmtingimata sisaldama ka patsiendi koolitust. See on õpetus südamehaiguseolemusest, ravist ja riskifaktoritest. Patsiendiga räägitakse toitumisharjumuste ja eluviisi muutmisest, kehakaalu vähendamisest, suitsetamisest loobumisest. Stressist.

Stressist? Nii raske probleemi mahendamine peaks ju psühholoogile kuuluma?

OÜ Keila Taastusravikeskusel on ka psühholoog. Erinevate uuringute andmeil on 50-60% südamehaigeist kergemaid või raskemaid psüühilisi probleeme, mis asjatundlikku nõustamist vajavad. Oleme tähele pannud, et teadmised oma tervisest ja piiridest aitavad tõsta ka psüühilist toonust.

Kuidas hakkab patsient elama pärast teie taastusravi, kodus?

Haige saab meie tohtritelt info oma füüsilisest võimekusest, soovitused kodus jätkamiseks ja julguse elada tavapärast mõõdukat elu. Pärast infarkti või südamelõikust kardioloogiaosakonnast koju läinud patsientidel on tavaliselt hirm tuleviku ees. Kuulnud ja omal nahal kogenud, et see on raske haigus, kardavad nad sageli väiksematki pingutust või veel halvem, võtavad kanda liigse koormuse. Aga kogu patsiendi edasine elustiil peab olema omamoodi taastusravi. Sportlikest aladest sobivad kiirelt kõndimine, eriti mujal maailmas väga levinud keppidega kõndimine. Jalgrattasõit. Ujumine. Soovitavad ei ole sportmängud, mil inimene võib hasardiga liigselt kaasa minna, unustades sootuks oma lubatud pulsisageduse ja vererõhu. Samuti ei tohiks pingutavat tegevust ette võtta halva enesetundega, täiskõhuga, pärast halvasti magatud ööd, kuumal keskpäeval või lõikava pakasega.

Ütlesite, et läänemaailmas alustati südame taastusravi juba 50. aastatel ja ligemale pooled opereerituist osalevad selles programmis. Kui suur osa meie haigeist on taastusravi arstide hoole all?

Häbiväärselt vähe. Parimaid tulemusi on selles vallas jõutud Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusravi kliinikus professor Jaak Maaroosi eestvedamisel. Seal on juba aastaid aidatud normaalsesse igapäevaellu tagasi pöörduda Lõuna-Eesti patsiente. Põhja-Eesti elanikud olid kuni viimase ajani taastusravi teise etapi suhtes (esimene toimub akuutravihaiglas 1-2 nädala jooksul) üsna kehvas seisus. Meie taastusravikeskus võtab haigeid vastu alates käesoleva aasta juunist. Tartu Ülikooli taastusravi kliinikus finantseerib ravi haigekassa, mis tähendab, et patsiendile on ravi tasuta. Keila taastusravikeskuses kui eraõiguslikus raviasutuses toimub enamus uuringuid ja ravi samuti haigekassa rahastatuna. Kuid patsiendil tuleb siiski arvestada ka osalise omafinantseerimisega.