Ninaverejooks

Suur osa inimestest pole oma ninaga rahul, eriti veel siis, kui see sageli verd jookseb. õhukese ninalimaskesta veritsused pole haruldased ega harvad.

Eristatakse lokaalset ja sümptomaatilist ninaverejooksu. Kui veritsemine lakkab mõne aja pärast pärast esmaabi, ei pea muretsema, sest siis osutub see tavaliselt lokaalseks verejooksuks. Kui aga verejooks kõigele vaatamata ei lakka või kordub ebaselgetel põhjustel, tuleks arstile pöörduda.

Ninaverejooksu põhjused

• lokaalne ninaverejooks on tavaliselt klassikaline järg kergematele või raskematele vigastustele nagu näit põrutused, löögid, murrud ja ka limaskesta rebendid. Verejooksu vallandajateks võivad veel olla kuiv õhk, ninaveresoonte laienemine ja ninapolüübid.
  
• sümptomaatiline ninaverejooks on esimeseks hoiatussignaaliks erinevatele haigustele: kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, viirusinfektsioonid (leetrid, sarlakid, gripp), diabeet.

Ninaverejooksu võib esile kutsuda ka rasedus, menstruatsioon ja aspiriini sage tarvitamine. USAs läbiviidud uurimus näitas, et 326 patsienti vanuses üle 50 aasta, kes 100 päeva järjest aspiriini võtsid, sattusid topelt nii sageli ninaverejooksuga haiglasse, kui need, kes aspiriini ei tarvitanud. Kui ninaverejooksu põhjus jääb ebamääraseks, tuleks mõelda healoomilisele tuumorile.

Esmaabi

• ülakeha kõrgemale tõsta (istuv asend) või püstine asend. Istuda ettepoole kaldu, suu kergelt avatud. Oluline on rahu säilitada.
  
• veri, mis kurku valgub, mitte alla neelata, vaid võimaluse korral välja sülitada
  
• ninasõõre kinni suruda
• kui verejooks edasi kestab, asetada ninasse tampoon
  
• kukalt ja otsaesist jahutada (külmad kompressid), et ninalimaskesta verevarustust vähendada
  
• peale edukat esmaabi (verejooks lakkas) mõned tunnid mitte nuusata.