Laps ja massimeedia

Ameerika lastearstid on mures telesaadete halva mõju pärast lastele ja noorukitele. Sestap tahab Ameerika Pediaatrite Akadeemia (AAP) sekkuda meelelahutustööstuse tegemistesse ning julgustab oma liikmeid tõsiselt tegutsema suunas, tunduvalt vähendamaks meelelahutustööstuse negatiivset mõju lastele.

Keskmiselt kulutab Ameerika Ühendriikides laps või nooruk üle 21 t nädalas ainuüksi TV-le. Siia lisanduvad veel videomängud, arvutid, CD-d jm. Lisaks on nii Ameerika meediaprogrammid kui reklaamid sageli seksuaalse sisuga ja ainult väga vähesed neist käsitlevad seksuaalse käitumise küsimusi õigesti. Tubakatootjad kulutavad 6 miljardit dollarit ja alkoholitootjad 2 miljardit dollarit igal aastal reklaamile.Tõestatud on ka suurenenud televiisori vaatamise kui oluliselt ülekaalulisust soodustava teguri osatähtsus. Samuti põhjustab see halba edasijõudmist koolis.

Võiks määratleda aeg, mida kulutada arvuti tarbeks.

Michael Rich, kes tegeleb Bostoni lastehaiglas kasutatavate videode järelvalve ja hindamisega, rõhutab, et laps õpib igal hetkel ja lastevanemate kohus on otsustada, mida talle õpetada. Liiga sageli kaldub laste huvi televisiooni lastesaadetelt või Discovery kanalilt vägivaldsetele või seksuaalselt sugestiivsetele muusikavideodele MTVs või reklaamidele, mis sisendavad, et ainult ohtra ostmise ja omamisega saab tõsta enesehinnangut. Rich rõhutas, et vägivald on USAs laste ja noorukite jaoks suurim terviseriski tegur. Mõrvad, enesetapud ja õnnetused on 15-24aastaste seas kolm peamist surmapõhjust. Igal aastal arreteeritakse 150 000 noorukit kriminaalkuriteo eest, 300 000 on aga raske vägivalla ohvrid ja 3500 langevad mõrva ohvriks.

Meedia õhutab vägivalda

On leidnud kinnitust, et vägivaldse käitumise kutsub ennekõike esile varasem kokkupuude vägivallaga. Meedia on agressiivse käitumise ja vägivalla õhutaja. Üle 1000 teadusuuringu ja ülevaate jõuavad järeldusele sellise riski olemasolu kohta. Epidemioloogide arvates on muude vägivallaga seotud riskitegurite seas (vaesus, rassiline diskrimmeerimine, narkomaania, töötus, perekonna lagunemine) meedia kaudu saadud vägivallakogemus 10 000 igal aastal toime pandud tapmise puhul pooltel juhtudel arvestatavaks teguriks.

Ühes Briti-Kolumbia linnas uuriti näiteks lapsi enne ja 2a pärast televisiooni tulekut nende ellu (1986). Leiti, et laste agressiivsus kasvas 160%.

Ameerika Lastearstide Akadeemia arvates tuleks arstidel oma praktilises töös arvestada ka meediast tingitud mõjutusi kui haigusi põhjustavaid tegureid. Vastuvõtul peaksid arstid muude haiguse kulgu käsitlevate küsimuste hulka lülitama küsimusi ka selle kohta, mida patsient jälgib TVst.

On välja töötatud vastav tüüpküsimustik, mis aitab lastel ja nende vanematel analüüsida ja jälgida seda, kuidas ja milliseid meelelahutusmeedia vahendeid nad kasutavad (TV, film (kino), raadio CD, videomängud, arvutid ja ka lugemismaterjal). Samuti saavad pediaatrid selle küsimustiku abil pühendada suuremat tähelepanu murettekitavatele valdkondadele, jagada nõu ja toetust.

Soovitused lapsevanematele:

• alla kahe aasta vanused lapsed ei tohiks üldse TV saateid vaadata. Hoolimata sellest, et rida TV-saateid on suunatud just sellele vanusegrupile, on uuringud aju varajase arengu kohta näidanud, et väikelapsed vajavad otsest vanematepoolset sekkumist selleks, et lapse aju saaks areneda normaalselt ja kujuneksid välja õiged sotsiaalsed, emotsionaalsed ja tunnetuslikud oskused.
  
• kindlameelselt ja hoolikalt valida välja TV-programmid, mida üldse vaadata - jälgida programmi koos laste ja noorukitega ja arutada nende sisu
  
• õpetada kriitiliselt vaatama
• limiteerida ja kindlalt määratleda aeg, mida kulutatakse meediale, eriti TV le, videomängudele ja arvutile.
• olla ise eeskujuks, vaadata ainult valikuliselt saateid ja mitte lubada lastel piiramatult ise valikuid teha

Alternatiivne tegevus ausse

Tuleks luua "elektroonilisest meediast vaba" keskkond laste ruumides. Vältida TV, videomängude ja arvutite muutumist elektrooniliseks lapsehoidjaks. Teadlased on jaganud osavõtjatele ka infoallikaid, kust lastearstid saaksid mõtlemisainet meedia kohta ja selle toimest patsientidele. Üks selline on AAP veebilehekülg (http://www.aap.org). Siit leiab kolm aastat tagasi alustatud rahvusliku meedia toimet käsitleva haridusliku kampaania materjale abiks nii arstidele, lapsevanematele kui ka lastele mõistmaks neid mõjutusi.

Ameerika lastearstide akadeemia soovitabki kõigepealt lastearstide endi harimist.

Nad peaksid olema eelkõige otseseks eeskujuks limiteerides TV ja videode kasutamist oma ooteruumides ja palatites, asendades need harivate lugemismaterjalidega ja kasutades vabatahtlikke, kes loevad lastele ooteruumides raamatuid ette. Lastearstide hariva rolli osatähtsus peaks kasvama ja samuti peaks suurenema uuringute arv, mis on suunatud meediast tingitud negatiivse mõju kindlakstegemisele.

Arusaadavalt ei saa see kõik asendada meediatööstuse enda vastutust oma programmide sisu eest.