Üle 200 kummitava viiruse

Vähemalt nii paljude isesuguste vaenlastega tuleb meil rinda pista. Nagu ikka, tuleb võit kergemini, kui vastast hästi tunneme.

"On seaduspärasus, mida meie nimetame ägedate hingamisteede haiguste hooajaliseks tõusuks. See kordub järjekindlalt igal aastal - on raudne nagu päiksetõus," ütleb tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja Silver Jõks, kes on viroloogina töötanud 42 aastat. "Mina ei oska seda haiguste hooajalist tõusu küll suvega seostada, aga tähelepanekud näitavad, et on väikesed kõikumised, millal haigustebuum algab. Laias laastus sagenevad ägedad hingamisteede haigused oktoobris, kõige vähem on neid juulis-augustis."

Silver Jõks näitab ägedaid hingamisteede haigusi põdenute arvu graafikut, kust näeb, et läinud sügisel-talvel oli hooajaline tõus nagu kahe küüruga kaamel: väike küür oli novembris-detsembris ja suurim küür jaanuaris-veebruaris. Alati ei pruugi see nii olla. Haigestumise sagedus võib kulgeda septembrist-oktoobrist tõusvas joones märtsini välja.

"Kõigepealt mõjutavad seda ilmastikuolud. Siin võib oma osa mängida ka vitamiinibilanss sel perioodil, näiteks jaanuariks on meil C-vitamiini väga vähe. Võib olla muidki põhjusi, mida alati selgeks ei saagi.

Põhiliselt toidavad seda sesoonset tõusu kaks viirusegruppi - paragripiviirused ja adenoviirused. Kolmas, RS-viirus, on väiksema osatähtsusega," tõdeb dr. Jõks.

"Nende kahe omavahelisest võitlusest kujunebki kogu pilt välja. Tavaline seaduspärasus on see, et paragripp on esikohal tõusuperioodil, adenoviirus aga rohkem kevadel-suvel. Aga tänavu oli see asi natuke miskipärast "viltu": paragripp tuli tavalisest varem."

Silver Jõks toonitab, et haigevoodi juures on neid kahte viirusegruppi väga raske eristada - tõe toob ikka labor.

"Adenoviirusel on mõningad iseärasused, eriti silma sisekestapõletikud. See on ka ainus hingamisteede viirus, mis võib tekitada seedehäireid. Kui rahvas räägib kõhugripist, on see tegelikult adenoviiruse tekitatud haigus - siin pole gripiga mingit pistmist. Paragripp haarab rohkem kõri, bronhe ja trahhead."

PARAGRIPP EI OLE GRIPP!

Seda toonitab viroloog mitu korda, sest külmetushaiguste kõrgajal võib lugeda lehtedestki pealkirju a la "Gripp möllab", ja leidub tohtreidki, kes muu hingamisteede viirusnakkuse gripiks diagnoosivad.

"See haiguste hooajaline tõus pole mingi gripiepideemia. Nendest paarisajast viirusest moodustavad A- ja B-gripp ainult ühe osa. Meie labori uuringud näitavad, et gripi osatähtsus pole olnud märkimisväärselt suur: aastate lõikes kõige rohkem 10 protsenti, haigestumise kõrgperioodil on ta võinud tõusta kolmandikuni. Aga ka seda lühikesel ajavahemikul. Läinud aastal oli gripi osa veel tagasihoidlikum,"
nendib Silver Jõks. "On üks kuldreegel, mida soovitan ka tohtritel meeles pidada: gripp on nakkushaigus, mille tekitab gripiviirus. Muu põhjusega haiguste nimetamine gripiks on suur viga, aga seda tehakse meil kahjuks pidevalt."

GRIPILE KÄHKU JAOLE

Õigeaegse ja õige ravi huvides on see tige vaenlane tarvis ära tunda. Dr. Jõks ütleb küll, et kõige parem äratundja on labor, ent on siiki tunnuseid, mille järgi võib grippi oletada.

"Läinud aastani olid sesoonset katarri esile kutsunud viirused ravi seisukohalt täiesti võrdsed. Siis aga ilmus ka meil müügile gripiravim ja tänavu tuleb neid arvatavasti kaks. Rõhutan, et see toimib kindlalt ja spetsiifiliselt ainult A- ja B-gripi puhul. Gripiravim on kasutu mis tahes muu tekkepõhjusega haiguse korral."

Mullune gripiravim oli tõhus ainult siis, kui seda hakati võtma esimese 48 tunni jooksul; hiljem polnud sellest kasu ja ka mitusada krooni oli nagu maha visatud. Seepärast ongi õige ja kiire diagnoos tarvilik. Laboris saab vastuse teada juba kahe-kolme tunniga.

VAKTSIIN HEA, VIIRUS VALE

"Praegu on viimane aeg gripi vastu vaktsineerida, sest gripp naljalt enne detsembrit meile ei jõua," arvab Silver Jõks. "Tean, et näiteks Soomes lasevad paljud tööandjad omal kulul töötajaid vaktsineerida."

Loomulikult oleks see tark tegu meilgi, sest haigest inimesest töötegijat pole ja nii jääb firmal rahakasu saamata. Oma tervise ja edukuse huvides on mõistlik ka ise veidi oma rahakotti kergendada.

Dr. Jõks toonitab, et gripivaktsiin aitab ainult gripi vastu. Mitte paragripi vastu, mis on täiesti teise tekitajaga tõbi ning mis kunagi sai suurt segadust külvava nime.
"On juhtunud, et inimene on vaktsineeritud, aga jääb ikkagi haigeks. Ta küsib: "Vabandage, miks, ma olen ju vaktsineeritud. Kas vaktsiin oli halb?" Ei olnud. Vaktsiin oli hea, aga viirus vale."

PIIRIVALVE SALANIPP?

Kõiki haigusi tuleb tõsiselt võtta, ent gripp oma võimalike raskete tüsistustega ei tee meiega nalja. Õnneks pole meil viimastel aastatel suuri puhanguid olnud.

"Eelmisel aastal oli gripiga nii: naabermaades Soomes, Lätis ja Venemaal oli ja jõudis ka Narva. On täpselt teada, et gripihaige noormees tuli Peterburist Narva neiu juurde ja nakatas ka tema. Aga Narvast edasi gripp laialt levima ei hakanud."
Hakka või uskuma, et meie piirivalvel on mingid salajased gripinipid, sest ka meil palju reisivad soomlased ei toonud haiguspuhangut kaasa. Või aitas meil tugev olla ülemöödunud lauspäikesega suvi?

MITTE POSTITÕLLA, VAID LENNUKIGA

Mida täpselt hilissügis ja talv toovad, näitab lähim aeg. Silver Jõks ei tea täpselt ennustada, aga kuuldavasti läks gripp juba paar kuud tagasi oma tavalisest sünnipaigast Aasiast liikvele ja sai Austraalias puhanguks. Ent midagi hirmutavat praegu ei paista.

"Eks näe, mida gripiviirus teha suvatseb. Tema üks omadus on muutlikkus. Kui gripiviirus kardinaalselt muutub, siis just A-viirus toob kaasa ülemaailmseid epideemiaid ehk pandeemiaid. Siis möllab gripp tõesti üle maailma. Viimastel aastatel ei ole gripi antigeenses koosseisus suuri muutusi toimunud ning seetõttu pole ka pandeemiaid olnud. Seda on ka meil tunda." Nii et ka selles suhtes on maailm pagana väike.

"Maailm on äärmiselt väike ja väiksemaks ta muutub. Läinud sajandil liikusid epideemiad laeva- või hobuveoki kiirusel. Näiteks Venemaal pandi tähele, kuidas haigus mööda postijaamade teed levis. Aga praegu on ju reaktiivlennukid."

TUNNUSED, MILLE JÄRGI VÕIB GRIPPI OLETADA:

• Äge algus:
  alati on palavik, vähemalt 38 kraadi
  
  
• Vähemalt üks respiratoorne sümptoom:
  kõige sagedamini kuiv köha (nohu ja märg köha ei ole iseloomulikud)
  
  
• Vähemalt üks neist üldnähtudest:
  halb enesetunne, peavalu, lihase- ja/või liigesevalu, iiveldus.