Pikk tee breketiteni

Puseriti kasvanud või alles kasvavad hambad ei ole sugugi vaid kosmeetiline probleem. Hambumushäirete diagnoosimise, ravi ja ka profülaktikaga tegelev ortodont leiab sageli põhjuse ja lahenduse ka naksatustele alalõualiigeses, pea- ja kõrvavaludele, norskamisele ja mitmetele teistele vaevustele.

Puseriti kasvanud või alles kasvavad hambad ei ole sugugi vaid kosmeetiline probleem. Hambumushäirete diagnoosimise, ravi ja ka profülaktikaga tegelev ortodont leiab sageli põhjuse ja lahenduse ka naksatustele alalõualiigeses, pea- ja kõrvavaludele, norskamisele ja mitmetele teistele vaevustele.

Külaskäik ortodondi juurde ei tähenda, et kohe samal päeval pannakse suhu breketid või teised ortodontilised aparaadid. Arst teeb kõigepealt põhjaliku suuõõne läbivaatuse hindamaks hammaste seisukorda ja paigutust: registreerib iga üksiku hamba olemasolu, hambaplommid, augud, vaatab hammaste kuju, traumasid, emailidefekte, värvi, asendit üksteise suhtes ja seda, kas hammastele on piisavalt ruumi hambakaarel. Abiks täpse diagnoosi püstitamisel on ka röntgenülesvõtted lõualuudest ja hambakaartest valmistatavad jäljendid. Alles siis, vastavalt diagnoosile, hakatakse mõtlema ravile.

Ortodontilist ravi ei saa alustada, kui hammastes on augud, kui hamba juure all või seda ümbritsevas koes on põletik. Mõnikord on vaja enne ravi alustamist isegi mõned vanad juured, hambakillud vms. välja tõmmata.


ÜLDINE TERVISLIK SEISUND ON OLULINE

Väga oluline on ortodondi jaoks ka patsiendi üldine tervislik seisund. Arst esitab küsimusi läbipõetud ja põetavate haiguste, operatsioonide, tarvitatavate ravimite, allergia, traumade kohta. Mõnikord peavad patsiendid haigusi isiklikuks probleemiks ja on lausa solvunud, et hambatohter neid nii täpselt küsitleb. Aga ortodondi raviplaan võib haigusest sõltuvalt olla väga erinev.


RAVIPLAAN SÕLTUB TÕBEDEST

Näiteks liigeseprobleemide korral võib olla vajalik paigaldada selliseid ortodontilisi aparaate, mis annaksid alalõualiigesele minimaalse koormuse, muidu võib see pöördumatult kahjustatud saada.

Glükokortikosteroidravi saavatel patsientidel võib esineda varjatud põletikke hambaid ümbritsevas koes ja nad vajavad hammaste tugikoe profülaktilist ravi. Erilist tähelepanu nõuab ka endokriinsüsteemi haigustega patsientide ja diabeetikute hammaste tugikude.

Maohaavandtõve ja mao ülehappesusega patsientidel tekib väga kergesti hambajuure kaaries, seetõttu vajavad nad eriravimeid - nn. happevastaseid tablette, mida pidevalt kasutades, näiteks ööseks suuõõnde asetatuna, võib komplikatsioone ära hoida.

Ka rasedale ei ole lubatud teatud protseduurid esimesel kolmel, samuti viimasel raseduskuul. Raseduse ajal peab eriti hoolega jälgima suuhügieeni, kuna rasedusaegsed hormonaalsed muutused võivad soodustada igemepõletiku teket.

Alles pärast uuringuid ja igale patsiendile individuaalse raviplaani koostamist saab asuda ravima - ortodontilist aparaati paigaldama.


BREKET POLE AINUS

Laialt tuntud breketid on ainult üks ortodontiline aparaat paljude teiste seas. Juba neid üksi on väga erinevaid: on minibreketid ja ,,tiibadega" breketid, hõbedaläikelised, kullatud või läbini kullast, aga ka hambaga sama värvi täiskeraamilised või plastmassi ja keraamika seguga, diskosaalis helendavad keraamilised breketid jne.

Breketid kinnitatakse kas hammaste peale või nende taha, erinevusi on nii konstruktsioonis kui süsteemis.Mis kellegi hambumuse kohendamiseks sobib, sõltub arsti otsusest ja patsiendi võimalustest. Eestis saadaolevate ortodontiliste aparaatide hinnad ulatuvad paarist tuhandest mitmekümne tuhande kroonini. Tihtipeale ei aita ainult ühest aparaadist, neid tuleb omavahel kombineerida või vahetada.


VANUS MÄÄRAB PALJU

Aparaadi valikul on oluline patsiendi vanus. Kui lapsele ei taha hambad suhu ära mahtuda, siis tuleb neile ruumi teha ning selleks kasutatakse aktivaatoreid, mis koosnevad erilistest traatide süsteemidest. Tehes hambale ruumi ja aktiveerides vastava lõualuu või -luude kasvu, toimuvad muutused kogu koljuluude süsteemis.

Breketite kandmine on praegu lausa moeasi. Kuid nii mõnigi patsient on pettunud, kuuldes, et tema puseriti hammaste probleemi breketitega lahendada ei saa - nende vahenditega on võimalik hammaste asendit küll pisut muuta kas ette, taha, üles, alla, kallutades ainult hambakrooni osa või ainult hambajuure osa... Ent selleks peab hambakaarel ruumi olema - kui seda ei ole, ei saa ka hammastele breketeid panna.

Täiskasvanuks loeb ortodont patsienti, kelle koljuluude kasv on lõppenud. Luude kasv on individuaalne ja ka sooti erinev: mõnel 12-aastasel tüdrukul on koljuluude kasv lõppenud, aga mõni poiss peab enne 25- aastaseks saama. Eakamate patsientide puhul tuleb arvestada ka luu vananemise probleemi. Täiskasvanud võivad vajada spetsiaalset hamba tugikoe ehk parodondi pikaajalist ravi, enne kui ortodontilist ravi üldse alustada saab.


TERVE MEESKOND HAMMASTEGA AMETIS

Maades, kus ortodontia on meiega võrreldes üldlevinud, töötab diagnoosi panekul ja ravimisel terve meeskond, alustades hambumusfüsioloogist ja lõpetades parodontoloogiga, kes ravib hammaste tugikude. Ka meie ortodondid konsulteerivad tihtipeale kolleegidega. Kord tahab mõni hammas ravimist, kord jälle on tarvis hambakirurgi või isegi näo- ja lõualuude kirurgi abi.


HARJUB KIIRESTI

Hambaklambrite või breketite paigaldamine ja kandmine reeglina valus ei ole. Algul tekib küll harjumatu tunne, hambaid on valus kokku suruda ja kõvemat toitu peaks vältima, et mälumisega endale mitte haiget teha. Harjumine võtab aega esimesed paar nädalat ja siis võib süüa kõike, kuid hambapesuga peab olema hoolikam ning arsti juures tuleb selgeks õppida õige harjamistehnika.

Ortodontiliste aparaatide kandmise aeg on väga erinev, näiteks täiskasvanud peavad aparaate kandma keskmiselt üks kuni kolm aastat. Ortodondi jaoks ei ole keskmist patsienti ega keskmist mudelit, ta võtab arvesse iga patsiendi eripära ja määrab vastavalt sellele individuaalse ravi.


KAS HAMBUMUSHÄIRETE KÕRVALDAMINE ON ÜLDSE OLULINE

Küllap seda teavad öelda need, kel lisaks sirgemale hambareale veel mõni muu, hammastega pealtnäha seostamatu probleem lahenes. Ortodontiline ravi ei muuda üksnes hambarida sirgemaks ja patsiendi naeratust kaunimaks, vaid taastab ka lõualuude normaalse talitluse. Ravi tulemusel jaotub mälumiskoormus ühtlaselt ülemise ja alumise hambakaare vahel, mõlema suupoole hammastevahelised kontaktid tasakaalustuvad ja alalõualiiges saab vabalt pesas olla.


NOORELE EMALE

  • Oma lapse arenevatele hammastele mõtle juba raseduse ajal!
  • Piimahambad arenevad 5. raseduskuul.
  • Jäävhambad arenevad 8. raseduskuul ja see areng jätkub lapse esimesel eluaastal.
  • Toitu tervislikult - sinu toidust sõltub ka lapse
    hammaste areng.
  • Esimesel kolmel raseduskuul väldi kindlasti ohtlikke ravimeid ja kahjulikke aineid (sigaretisuits, lenduvad kemikaalid, näiteks mööblist).
  • Pese hambaid erilise hoolega.

Ole tähelepanelik imiku hammaste arengu suhtes:

  • Külasta hambaarsti, kui esimesed hambad ilmuvad (4. - 12. elukuul).
  • Jälgi hammaste lõikumist, küsi nõu hambaarstilt.
  • Väldi ülemiste hingamisteede haigusi.
  • Lapse toit olgu tervislik!

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada