Nimmevalu

Nimmevalu e. lumbalgia on väga levinud haigus. Küsitluse andmetel esineb seda ühe aasta jooksul 71% elanikkonnast. Valu lokaliseerub nimme-ristluupiirkonda, kiirgudes vahel ka tuharasse ja reitesse. Tekib või tugevneb, kui inimene hakkab liikuma, kummardub ette või püüab püsti tõusta.

Valu põhjuseks on nimmepiirkonna lihaste, kõõluste, sidemete, liigesekapsli või lülidevahelist ketast ümbritseva rõnga ülevenitus/rebend. Kõige sagedamini tekib nimmevalu selja järsul koormamisel. Soodustavad ka raske kehaline töö, kestev sundasend ja keha sage pööramine ning kummardumine, samuti vibratsioon. Osa mängib ka pärilikkus: paljudel haigetel on sama häda ühel vanematest. Ilmselt on nad pärinud "nõrga" selja.

Meil nimetatakse tavaliselt kõiki selgroo piirkonnas esinevaid valusid radikuliidiks. Tegelikult on nimmeradikuliidi tunnuseks nimmepiirkonnast allapoole põlve-säärde ja labajalga kiirguv valu. Sellele võib kaasneda tuimustunne ning labajala nõrkus. Radikuliidi tavaliseks põhjuseks on väljasopistunud lülidevahelise ketta surve selgrookanalis paiknevale närvijuurele.

NIMMEVALU JA RADIKULIIT - ISEPARANEVAD HAIGUSED

Nimmevalu ja ka radikuliit paranevad harilikult iseenesest. 80-90% möödub valu 6 nädala kestel, olenemata sellest, missugust ravimeetodit kasutatakse või kas üldse ravitakse. Paljudel juhtudel valu aga kordub. Iseloomulik on, et esimestel atakkidel valutab ainult nimmeosa ning hiljem kiirgub valu jalga, st. tekib radikuliit.

Ravi oleneb suures osas valu tugevusest. Nõrk valu möödub enamasti iseenesest mõne päevaga. Tugevama korral on aga vaja valuvaigisteid, mis ongi nimmevalu põhiliseks ravivahendiks. Küllaldased on valuvaigistid aspiriin ja paratsetamool, mida võib võtta 1000 mg 3-4 korda päevas, samuti ibuprofeen 200-400 mg 3-4 korda päevas. Arstid kirjutavad vajadusel ka indometatsiini, diklofenakki, talfenaamhapet. Kõik nimetatud ravimid on enamvähem ühesuguse tõhususega, eeldusel, et võetakse optimaalne valuvastane annus. Kui nimmevalu leevendavad valuvaigistid küllaltki hästi, siis jalavalule on nende mõju tagasihoidlik. Põhjus peitub selles, et seljavalu pärineb lihastest ja sidemetest, jalavalu aga närvi kahjustustest.

VALULE VAATAMATA LIIKUGEM!

Väga oluline on püüda säilitada kehalist aktiivsust vaatamata valule. On tõestatud, et nii terveneb kõige kiiremini. Ainult väga tugeva valu korral võib paariks päevaks jääda voodisse. Hästi mõjuvad ka diadünaamilised voolud ja amplipulss.

Kui radikuliit on kestnud 6-8 nädalat ja ravi pole andnud tulemusi, tuleb arvesse operatsioon, kus eemaldatakse närvijuurt komprimeerinud väljasopistunud lülivaheline ketas. Nimmevalu kirurgiliselt enamasti ei ravita.

Nagu eespool öeldud, võib nimmevalu sageli korduda. On tõestatud, et mida paremas kehalises vormis on inimene, mida treenitumad lihased, seda harvem haigus ägeneb. Kõige tähtsamad on tugevad selja- ja kõhulihased, mis hoiavad selgroo õiges asendis ja muudavad selle koormamisel vastupidavamaks. Ravivõimlemise instruktori juhendamisel on võimalik õppida neid lihaseid tugevdavaid harjutusi. Ülekaalulistel tuleb aga püüda kaalu vähendada, sest liigsed kilod on suur koormus lülivahelistele ketastele, pealegi süvendab ettevõlvuv kõht nimmenõgusust ja venitab selgroosidemeid.