| Liikumiseta ei ole elu, kuid ilma liigesteta pole liikumist. Mõned liigeste, aga ka närvide ja lihaste haigused võivad ajapikku võtta liikumisvõime. Umbes üks või kaks inimest sajast põeb moondavat hulgiliigesepõletikku e. reumatoidartriiti. Mõnel kulgeb haigus aeglasemalt, teisel kiiremini ning liigeste ja teiste elundite kahjustuse ulatus võib olla erinev. Veel mõnekümne aasta eest jäi haigestunu täiesti tõve meelevalda. Tänapäevalgi ei osata reumatoidartriiti täiesti välja ravida, kuid uus ravisuund võimaldab vähendada haige valusid ja liigesemoonutusi, nii et nad jälle suudavad liikuda ja oma eluga ise toime tulla.
Mis toimub liigestes?
Arvatakse, et moondava hulgiliigesepõletiku vallandavad teised põletikuhaigused, näiteks viirusnakkused, juhul kui haigel on pärilik eelsoodumus. Ühtäkki kogunevad mõnedesse liigestesse valged verelibled, mis hakkavad "arukaotanult" tootma liigest kahjustavaid aineid. Nende ainete mõjul koguneb liigesesse tursevedelik, liiges läheb paiste. Sisemise liigesekesta (sünoovia) rakud hakkavad kiiremini paljunema ja ajapikku uuristavad luudesse sügavad uurded, nn. erosioonid. Röntgenipildil näevad erosioonid välja nii, nagu oleks liigestuvate luuotste küljest suured tükid ära hammustatud. Põletik laieneb ka kõõlustele. Lihased tõmbavad liigese lõpuks kiiva ja ta moondub.
Haigusest puretud luuotsad aga kasvavad kokku ja liiges jäigastub. Nii juhtub viimaks paljude liigestega. Kõige hullem on liigesevalu, mis ei anna magadeski asu, ja suutmatus teha tavalisi igapäevaseid liigutusi.
Hävinud liigeseid saab asendada
Eevi oli 35 aastane, kui ta haigestus reumatoidartriiti 30 aastat tagasi. "Meie linnakeses ei olnudki siis veel liigesearsti," meenutab ta. "Jaoskonnatohter kirjutas välja valuvaigisteid ja mõne aasta pärast ka hormoonitablette, kuid haigus läks aina edasi. Sõrmed, randmed, põlved ja varbad valutasid, paistetasid ja läksid kõveraks. Kümne aasta pärast sattusin liigesearsti juurde, kes ütles, et tuleb tarvitada rohtu, mis haigusel hoo maha võtab. Pisut oligi uuest rohust abi, kuid mul hakkasid sellest juuksed välja langema ja siis jätsin rohuvõtmise katki. Liigesed olid nii haiged, et pikka maad liigesearstini ei saanudki enam ette võtta. Viie aasta eest lõi haigus puusadesse ning ma jäin voodisse. Siis sain kuulda, et Eestis töötab nüüd reumakirurg. Võttis aega ja vaeva, pool aastat pärast lõikust käisin karkudega, aga nüüd on mõlemas puusas proteesid ja parema käe ranne ka opereeritud. Valud on palju väiksemad ja praegu saan jälle kodus ja õueski toimetada. Kõndida on siiski veel valus, jalapäkaliigeseid on ka vaja opereerida. Iga päev võimlen, nagu haiglas ette näidati, ja võtan rohtu luu hõrenemise ja vahel ka valude vastu."
Reumatoidartriidiravi peab olema õigeaegne ja mitmekülgne
Ainult nii on võimalik võita haigust, mis läbi aastatuhandete on võidutsenud inimeste üle. Saja aasta jooksul on lisandunud üha uusi ravivõtteid ja on saanud selgeks, et neid kõiki tuleb kasutada, igaühte sobival ajal.
Sada aastat tagasi hakati tootma aspiriini ja praeguseks on leiutatud kümneid aspiriini sugulasaineid, põletiku- ja valuvastaseid ravimeid. Valu võtavad nad küll ära, aga liigeste hävimist peatada ei suuda. Meie sajandi keskpaigas avastati, et neerupealiste hormoonid toimivad veel tugevamate põletiku- ja valuvaigistitena, eriti kui neid süstida liigesesse. Esialgu tundus, et ime on sündinud ja reumatoidartriidiravim leitud. Hiljem selgus, et liigesed moonduvad ikka omasoodu, hormoonid aga suures annuses võivad aastate jooksul põhjustada raskeid tüsistusi. Ikka otsiti aineid, mis suudaksid korrale kutsuda liigesepõletiku peasüüdlasi, valgeid vereliblesid. Kes otsib, see leiab. Seitsmekümnendateks aastateks oli leitud juba rida uusi rohtusid, mida hakati nimetama baasravimiteks, sest need rohud moodustavad reumatoidiravi aluse. Neid tuleb tarvitada pidevalt ja kaua. Mõju ilmneb alles paari-kolme kuuga ja ravimit võetakse mitu aastat, kui just mõni kõrvaltoime ei sunni katkestama ja teist samalaadset preparaati katsetama. Pärast baasravimite kasutuselevõtmist esineb suuri liigesemoonutusi palju vähem. Mõnel on õige raviga haigus vaibunud paljudeks aastateks.
Kui ravi hilineb või ei suudeta liigesepõletikku peatada, siis võetakse appi kirurginuga. Veel umbes kolmekümne aasta eest arvati, et reumatoidihaigeid ei tohigi opereerida, sest nende luud on liiga nõrgad. Nüüd on seegi eelarvamus jäänud meditsiini ajalukku. Selgus, et põletikukollet on võimalik liigesest välja lõigata! Selleks eemaldatakse põletikust paksenenud sisemine liigesekest. Ja valu ning turse kaovad. Kuid mõnel haigel need aastatega kahjuks taastuvad. Kui liigesed on juba tugevasti moondunud, saab pärast põletikulise koe eemaldamist liigese jäigaks muuta. Liigutamisel saab siis kasutada teisi liigeseid. See operatsioon on väga tõhus. Kui liiges on aga täielikult hävinud, võib selle asendada tehisliigesega. Lisaks puusadele ja põlvedele proteesitakse nüüd ka õla- ja küünarliigeseid ja isegi väikseid sõrmeliigeseid.
Kuid lõikusest on vähe kasu, kui haige ei treeni lihaseid, mis annavad liigesele õige asendi. Selleks, et võimelda iga päev just nii, nagu parajasti tarvis, vajab ta sagedast juhendamist. Kes vähegi saab, peaks harrastama ka tervisesporti: jalutama, sõitma jalgrattaga, ujuma, suusatama. Vahel on vaja abivahendeid: tallatugesid, tugisidemeid, isegi erilisi söögi- ja köögiriistu. Liigesepõletiku vaibeperioodil soovitab liigesearst mudaravi. Ravimite tarvitamine ei lakka tavaliselt ka siis, kui haigus on rahunenud - see hoiab ära järgmise ägenemise või nõrgendab seda. Kasu on ka ravitoitumisest. Vahel tuleb pidada nõu psühholoogi või sotsiaaltöötajaga ja mõne kuu tagant teha visiit oma reumatoloogile. Üheskoos kantakse hoolt, et ei tekiks mõnda tüsistust: mao-, maksa-, neerukahjustust või luuhõrenemist.
Eestiski on kõik kaasaegsed ravivõimalused
Baasravimeid kasutatakse Eestis juba ammu, kuid alles üheksakümnendatel aastatel võis öelda, et meie haiged saavad samasugust reumatoidartriidiravi nagu mujal Euroopas. Nüüd on kõik arstimid meilegi kättesaadavad ja siin tehakse samasuguseid reumalõikusi nagu mujal maailmas. Reumatoidartriidi ravikeskused on Tartu Maarjamõisa haiglas ja Tallinna Keskhaiglas. Maakondades on ravivõimalused kahjuks veel erinevad. Igal liigesehaigel peaks olema oma reumatoloog, keda abistavad reumaõde,taastusterapeut, perearst, reumakirurg, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Meeskonnatöö ongi uus ja tegus suund reumatoidiravis. Juba seitse aastat pakub ka Eesti Reumaliit haigetele koolitust ja ajaviidet.
|
Lisa kommentaar