| Spordivigastused tabavad põlvi sagedamini kui muid liigeseid. Põhjust on lihtne mõista, teades põlve ehitust. "Liiges on nagu siledale pinnale asetatud pall, mida kummipaelad paigal hoiavad", iseloomustab doktor James M. Fox Lõuna-California ortopeediainstituudist. Kuid põlvevigastus ei kimbuta ainult sportlasi Seda on kogenud paljud naised.
Naistel on põlveliiges nõrgem kui meestel, mis osalt johtub naiselikust kehaehitusest. Põhimõtteliselt paikneb põlvekeder reieluuga ühel joonel. Aga kuna naistel on laiemad puusad, siis nende reieluud on ülalt väljapoole kaldu, ega asetse vertikaalselt nagu meestel.
Enamikku põlvevigastusi pole vaja opereerida ja väikest vaevust ei peagi arstile näitama. Piisab sellest kui tead, mida teha.
Märksõnad: rahu, jää, surve ja kõrgemale.
Kui põlv tujutseb ning on veidi tursunud, siis tasub neile neljale põhinipile mõelda enne kõiki muid abinõusid. Need nipid vähendavad kudede kahjustusi ning kiirendavad paranemist.
Heida pikali või istu. Võta sügavkülmast kotike juurviljakuubikuid või jäätükikesi, pane rätikusse ning aseta see tihedalt ümber põlve (nii et ei pigistaks), kinnita elastse sidemega. Tõsta põlv padjale. Aspiriin või ibuprofeen võib turset vähendada. Kui ei talu neist kumbagi, siis võib mõningast leevendust leida paratsetamoolistki.
1. sümptom: põlved teevad riks-raks. Nii nagu piimas prõksuvad riisihelbed, eriti trepist tõustes.
Diagnoos: Crepitus. Kuuldavad helid võivad johtuda liigese täiesti normaalsest ja ohutust kulumisest.
Ravi: Põlvede naksumist ei saa õigupoolest kõrvaldada ühegi nipiga. Heli võib nõrgeneda kui reienelipealihaseid tugevdada. Abiks on kõndimine, jalgrattasõit ja eriline reielihaste harjutus. Kui põlved ei ole valusad, siis pole muretsemiseks põhjust. Aga kui naksumisele lisandub valu, tuleb minna arsti juurde.
2. sümptom: põlvekedra alune piirkond on muutunud hellaks. Või valutab iseäranis pärast tennise- või korvpallilaadseid mänge.
Diagnoos: Põlve kõõlusepõletik e. "hüppaja põlv". Sellist vigastust esineb sageli sportlastel, kelle liigesed on pinge all, nt jooksjatel. Riskirühma kuuluvad ka stepaeroobika harrastajad.
Ravi: Hüppamisest, jooksust ja stepaeroobikast tuleb paariks nädalaks loobuda. "Olukorda võib võrrelda haavakoorikuga: kui seda näppida ja ära kiskuda kogu aeg, siis ei parane haav kunagi", selgitab spordivigastuste ravile spetsialiseerunud Houstoni ravivõimlemisspetsialist William Case.
Rahu ja jää on head ravivahendid. Kui hakatakse jälle treenima, tuleb venitada lihast, mille kõõlusesse on sulundunud põlvekeder.
Pärast soojendust nõjatu seistes vastu seina või tooli ning kõverda paremat jalga põlvest. Haara käega kannast ning tõmba seda aeglaselt parema tuhara suunas. Hoia paigal ja loe kümneni. Tule algasendisse tagasi ning korda liigutust vasaku jalaga. Tee 5-10 korda.
Oleks hea hakata sellist spordiala harrastama, mis kõõlust ei ärrita, nagu ujumine või kerge jalgrattasõit. Case soovitab jalarihmadega varustatud tubase koormusratta tallamist ühe jalaga. "Kui sõtkuda mõlemaga, võtab terve jalg osa haigele jalale kuuluvast tööst endale."
Tee paar minutit soojendust mõlema jalaga vändates ning seejärel tööta minut aega vaid haige jalaga. Nii vaheldumisi mõne minuti kaupa sõtku ühe ja kahe jalaga kokku 10-15 minutit.
3. Sümptom: Jonnakas pakitsus põlve eesmises osas või põlvekedra all.
See vaevus eristub teistest nt. selle poolest, et valu on teravam allamäge joostes. Põlve kõverdades võib tunda krobelise liigesekõhre hõõrdumist.
Diagnoos: Patellofemoraalne valusündroom. Ilus nimi tavalisele jooksja vaevusele, mis vallandub just mägedes joostes. Usinad stepaeroobika harrastajad ja stepperite kasutajad võivad samuti selle all kannatada. Valu johtub valesse asendisse sattunud põlvekedrast, mis põlve kõverdades ei libise ühtlaselt. Ebaõige asend on põhiliselt naiste probleem. Põhjuseks võib olla ka reielihaste ebaproportsionaalsus.
Ravi: Jooks tasasel pinnal või samuti kõrguse vähendamine step-tüüpi harjutustes. Kui see ei aita, tasub paariks nädalaks spordist loobuda. Põlvel hoida jääd kolm korda päevas 15 minutit. Proovida võib ka masseerida valusaid kohti põlve ümber. Valu leevendab paratsetamooli või teiste valuvaigistite tarvitamine.
Kui valu kaob, hakka reielihaseid treenima. Georgia ülikooli kirurgiadotsent, ortopeed Letha Griffin soovitab treenida eesmisi reielihaseid, mis hoiavad põlvekedrad paigal. Tee harjutust istudes või seliliasendis. Pane teise reie alla umbes 15 cm paksune padi. Pinguta reielihast ja tõsta jalakand nii kõrgele kui saad, surudes reied vastu patja. Hoia jalga 5 sekundit üleval ja lase aeglaselt alla. Tee kolm korda 1O liigutust kummagi jalaga kaks korda päevas.
Alusta kohe. Kui seda vaevust kiiresti ei ravita, võib edaspidi rohkemgi ebameeldivusi tekkida.
4. sümptom: Torkiv valu põlve välisküljes.
See tekib, kui oled paar kilomeetrit jooksnud või jalgrattaga sõitnud. Valu lakkab seisma jäädes.
Diagnoos: niude-sääreluu sidekirme sündroom.
Niude-sääreluu sidekirme kulgeb piki reie väliskülge puusast põlveni. Valu algab tavaliselt sidekirme pingutamisest või jooksmisest kallakul, näiteks liivarannal. Valu tunneb siis madalamale jäänud jalas.
Ravi: Väldi edaspidi kallakuid. Tee jääkompressi põlve välisküljele. Kui oled paranenud, hakka pinges niudeluu-sääre-sidet lõdvestama enne harjutust. Pärast soojendust seisa parema küljega seina poole ning toeta parema käega õla kõrguselt vastu seina. Pane parem säär risti vasema taha ja langeta parem puus seina suunas. Parem jalg hoia tugevalt vastu põrandat samal ajal kui vasema põlve tõmbad konksu. Tunned parema reie välisküljel venitust. Püsi selles asendis 15-30 sekundit ning korda liigutust. Venita seejärel vasemat poolt.
5. sümptom. Kuuled ehk naksatust, põlv läheb nõrgaks. Kukud ega suuda mängu jätkata. Siis paistetab põlv meloni suuruseks. Ja see on halb märk.
Diagnoos: Veninud või rebenenud liigeseside. Põlveliigese kummagil poolel kulgeb neid kaks ja nad ühendavad reieluu sääreluuga. Kaks teist liigesesidet ristuvad liigeses, hoides seda paigal.
Kui on õnne, oled venitanud ainult välimisi liigesesidemeid, mis paranevad aja jooksul ja harjutuste abil hõlpsasti. Aga sageli on ebaõnnestunud liigutus rebinud ühe seesmistest liigesesidemetest, enamasti eesmise ristisideme.
Ravi: Esmalt rahu, jää, surve-rõhkside ja jalg kõrgemale, siis arsti vastuvõtule. Arst vajutab põlvele ning keerab jalga, nägemaks, kas võib kahtlustada liigesesideme rebenemist.
Kui põlveristiside on rebenenud, tuleb valida kahe halva vahel. Üks võimalus on mitmeid kuid kestev ravivõimlemine spetsialisti pilgu all. Teine võimalus aga endoskoopiline operatsioon, mille kirurg teeb väga väikeste instrumentidega ja minivideokaameraga, mis viiakse sõrmelaiuse lõike kaudu põlve. Ka pärast seda kulub taastumiseks mõni kuu.
Kui otsustad operatsiooni kasuks, ära tee äkkotsust, soovitab Ohio ülikooli ortopeediadotsent Andrew J. Cosgarea. Lõikusega viivitamine võib osutuda kasulikuks. Doktor Cosgarea ja ta kolleegid uurisid 188 ristisideme operatsioonil käinud patsienti ja märkasid, et nendel, kes lõikusele minekuga viivitasid vähemalt kolm nädalat ning alustasid ravivõimlemisega kohe pärast operatsiooni, jäigastus põlv tunduvalt vähem kui operatsiooniga kiirustajatel. "Opereerides põlve, mis on veel tursunud, kipub sinna tekkima rohkem armkudet ning liiges muutub jäigemaks", põhjendab Cosgarea.
6. sümptom: rebenemistunne, siis turse ja valu.
Vahel põlv "läheb lukku", kui kõhretükike satub liigesesse.
Diagnoos: Liigeseketta purunemine. Need poolkuukujulised kõhreplaadid pehmendavad sääre- ja reieluu vahelisi lööke. Sagedamini kui pooltel ristisideme rebenemise juhtumitel kahjustub ka liigeseketas. Vanuse kasvades liigeseketta kude hõreneb.
Ravi: Tavaliselt soovitatakse endoskoopilist operatsiooni, sest harva paranevad purunenud liigesekettad iseenesest ja arstid arvavad, et kahjustunud kõhr võib omakorda põhjustada liigesepõletikku.
Kui ketta serv on terve kohas, kus ta liigesekihnule kinnitub, siis kirurg tavaliselt ühendab ketta osad õmblustega. Kui ketas on purunenud, siis tükid eemaldatakse. Opereeritud liigeseketta paranemine vältab vastavalt vigastuse raskusele 1,5-4 kuud.
|
Lisa kommentaar