Ilm ja inimene

Kui päike paistab, on ka meeleolu hea, kui aga taevas pilve tõmbub ja õhurõhk langeb, võib see mitte ainult tuju kehvaks teha, vaid ka tervisele mõjuda.

Biometeoroloogia on suhteliselt noor teadusharu, mis uurib ilma mõju
inimesele. Miks inimorganismi seisund ilmast võib sõltuda, sellele veel
täielikku vastust pole. Küll on aga täheldatud, et paljud inimesed
tunnevad end ilmamuutuse korral ebamugavalt, samuti võib neil tervis
halveneda.


Ilm, haigused ja inspiratsioon

Statistika näitab, et klimaatilistest tingimustest sõltub haiguste
ägenemine: nii näiteks on veebruar ja märts kõige raskemad kuud südame-
ja veresoonkonnahaigetele ning sel ajal on registreeritud kõige rohkem
südameatakke. Veebruaris on enamasti ka haavandtõbe põdejate
verejooksud. Hingamisteede haigused ja kopsupõletikud esinevad
sagedasti jaanuaris. Talvel haigestutakse rohkem leukeemiasse kui
suvel. Reuma ägeneb tavaliselt aprillis.

Alati ei pruugi ilmamuutus tervisele negatiivselt mõjuda. Näiteks torm
stimuleerib vaimset tegevust. 1938.a. sügisel, kui Ameerika Ühendriikides möllas orkaan, kontrolliti Massachusettsi osariigis Amhersti kolledÏis õpilaste vaimseid võimeid. Eksamitulemused olid lausa rabavad. Kõige suurema tormihoo ajal tõusid hinded enneolematule kõrgusele ja on säilitanud oma rekordi kolledÏi ajaloos. Tormi järel aga langesid hinded 9% võrra alla tavalise taseme. On teada, et mitmed kirjanikud, nagu E. Hemingway, A. Hint jt. ammutasid inspiratsiooni tormisest merest.

Positiivsed ja negatiivsed ioonid

Inimestele võib mõju avaldada ka vaikne ja rahulik ilm. Teadlaste arvates mõjutavad meid atmosfäärinähtused, mida me ei pruugi märgatagi.

Eksperimendid kinnitavad, et negatiivselt laetud ioonid õhus soodustavad
haavade kiiret paranemist, kergendavad astmat ja nõgestõve põdevate
inimeste vaevusi ning mõjuvad üldse enesetundele hästi. Positiivse laenguga ioonid seevastu toovad kaasa väsimuse, peavalu, pöörituse.
Paljude teadlaste arvates soodustavad just õhurõhu langusega kaasnevad positiivsed ioonid psüühilisi ja füüsilisi häireid.

Kõige tundlikumad ilmamuutuste suhtes on närvilised inimesed.
Atmosfääritingimused võivad mõjutada vere keemilist koostist,
vererõhku, ainevahetust ja muid eluprotsesse. Vahel võib ilmamuutus olla
haiguse tekke või ägenemise põhjuseks.


Külm ja kuum ning õhurõhu muutused

Vanemad inimesed peaksid hoiduma külma mõjudest, sest siis töötab süda
suure koormusega. Suvekuudel arenevad kõik elusorganismid jõudsalt,
kõrge temperatuur aga ei kiirenda organismi funktsioone.

Biometeoroloogid on arvamusel, et inimolendid on kõige viljakamad ja
annavad kõige tervemat järelpõlve 18-kraadise temperatuuri juures. Üks
hüpotees kinnitab koguni, et külmadel kuudel sigitatud indiviidid on
keskmiselt kõrgemate vaimsete võimetega, võrreldes nendega, kelle elule
pandi alus aasta kuumadel kuudel. Täheldatud on ka kuumuse negatiivset
mõju intellektile.

Külm tõstab ja kuum alandab vererõhku. Mõned ravimid, nagu morfium, on
halva ilmaga mõjusamad, uinutid aga on efektiivsemad kuuma ilmaga.
Külmema ilmaga reageerivad suhkruhaiged insuliinile aeglasemalt.

Inimese aju töötab kuiva ja jaheda ilmaga aktiivsemalt, aga kui väljas
püsib kaua selge ilm, siis langeb vaimse töö võime. Vihmane ja sompus
ilm, mis saabub pärast kauakestnud päikeselist ilma, annab tõuke töövõime tõusuks.

Kui atmosfäärirõhk järsult langeb, suureneb inimeste agressiivne käitumine, sagenevad töö- ja liiklusõnnetused. Jaapani teadlased on märganud, et madala õhurõhu korral on inimesed hajameelsemad ning liiklusvahendeisse ja kauplustesse unustatakse esemeid rohkem. Kui õhurõhk vaheldub päeva jooksul mitu korda, siis on palju kiirabi väljakutseid südame- ja astmahaigete juurde.

On teada, et inimestele avaldab mõju magnetväli. Biometeoroloogid
oletavad, et mingi varjatud, magnetlainete võnkumisega seoses olev
"mehhanism" tingib haiguste tsüklilise arengu, sealhulgas südameinfarktide ja insultide sagenemise just neil päevadel, kui atmosfääris täheldatakse magnetilisi häireid. Milles seisneb aga saladuslik side atmosfäärimuutuste ja inimeste käitumise ning elutalitluste vahel ­ seda pole veel avastatud.