Tuberkuloos

Tuberkuloos

Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt.

Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal
aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest.
Tuberkuloositekitajaga on hinnanguliselt nakatunud kolmandik kogu maailma elanikest.

Haigustekitaja
Tuberkuloosi tekitajaks inimesel on bakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloosi mükobakterid on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni aasta, kuid hävivad otsese päikesevalguse toimel (1,5 tunniga). Mükobakterid on küllalt resistentsed ka desinfitseerivate ainete suhtes. Intensiivne ultraviolettkiirgus hävitab mükobaktereid 2–3 minutiga.

Nakkusallikas
Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige (BK+), kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega. Üks ravimata tuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10–15 inimest. Kopsuvälist tuberkuloosi põdevad haiged on harva nakkusohtlikud. Mõnedes maades levitavad tuberkuloositekitajaid ka haiged lehmad, sead jm loomad.

Levikuteed
Tuberkuloosikepikesed levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega (nn. lahtise kopsutuberkuloosiga köhiv haige) või õhk-tolmunakkusena. Harva võib nakatuda seedetrakti (nakatunud piimaga) või vigastatud naha ja limakestade kaudu.
Tuberkuloosi haigustekitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgneb haigestumine. Tuberkuloosi nakatunutest haigestub elu jooksul hinnanguliselt 5-10%. Suurimas ohus on haigega pidevas lähikontaktis olevad isikud, eriti perekonnaliikmed.
Haigestumisel omab tähtsust inimese organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus).

Haigusnähud
Haiguse peiteperiood on 2–12 nädalat. Haigusvormidest esineb sagedamini kopsutuberkuloosi, harvemini täheldatakse kopsuväliseid haigusvorme nagu miliaarset- ning kesknärvisüsteemi tuberkuloosi. Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres. Teised sagedasemad haigus-tunnused on palavik, öine higistamine, külmavärinad, isu- ja kaalulangus, väsimus. Tuberkuloosi haigustunnused võivad sarnaneda paljude teiste tervisehäiretega ning tuberkuloos võib kulgeda mõnikord ka asümtomaatiliselt. Tuberkuloos on põhimõtteliselt ravitav haigus, kui see avastatakse õigeaegselt ning ravi on järjepidev. Tuberkuloosi ravitakse antibiootikumidega ja ravi kestab 6-24 kuud. Kui tuberkuloosihaige ravi ei ole järjepidev, võib haigustekitajal kujuneda kasutatavate ravimite suhtes resistentsus. Multiresistentsed tuberkuloosivormid alluvad väga raskesti ravile ja ravi kestab väga kaua. Ravimresistentsuse omandanud haigustekitaja võib edasi kanduda teistele inimestele. Tuberkuloosi ravimresistentsuse teke ja levik on kujunenud oluliseks probleemiks maailmas, sealhulgas ka Eestis.

Diagnoosimine
Tuberkuloosi diagnoositakse tuberkuliintesti, mikrobioloogilise-, röntgen- või kompuuteruuringu ja anamneesi alusel. Kopsutuberkuloosi korral kinnitab algdiagnoosi lisaks tuberkuloosikollete tuvastamisele röntgen/kompuuteruuringul ka röga mikroskoopiline uuring tuberkuloositekitaja suhtes.

Profülaktika
Mittespetsiifiline profülaktika
Tuberkuloosi haigestumist soodustavad mitmed tegurid sh vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). Nende tegurite mõju vähendamine ning tuberkuloosihaige varajane avastamine ja terveks ravimine aitavad ennetada elanike tuberkuloosi haigestumist. Tuberkuloosi riskirühma kuuluvatele isikutele, näiteks haigega lähikontaktis olevatele pereliikmetele, HIV-positiivsetele jt määratakse vajadusel tuberkuloosi haigestumise ennetamiseks profülaktiline ravi antibiootikumidega.

Spetsiifiline profülaktika
Tuberkuloosivastaseks immuniseerimiseks kasutatakse Mycobacterium bovis'e tüvedel põhinevat elusat nõrgestatud BCG vaktsiini. Vaktsiin on kasutusel olnud enam kui pool sajandit ning on üks laialdasemalt kasutatavaid vaktsiine kogu maailmas. BCG vaktsiini efektiivsus lapseeas ja kesknärvisüsteemi tuberkuloosi vältimisel on korduvalt kinnitust leidnud ning ulatub 86%-ni. Tekkinud immuunsus kestab umbes 15 aastat. BCG vaktsiini osa täiskasvanute kopsutuberkuloosi vältimisel on ebaselge – erinevate uuringute andmetel kõigub efektiivsus 0-80% vahel.
WHO soovitab kasutada BCG vaktsiini vaid vastsündinute või imikute vaktsineerimiseks; revaktsineerimiste kasutamine kooli astumisel või noorukieas ei ole siiani oma efektiivsust tõestanud. Eestis vaktsineeritakse imikuid BCG vaktsiiniga esimestel elupäevadel. Üle 3 kuu vanustele lastele on vajalik enne BCG-vaktsiini manustamist teha tuberkuliintest, sel juhul immuniseeritakse BCG-vaktsiiniga vaid negatiivse tuberkuliintestiga lapsi. Noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimist BCG-ga ei soovitata.

Allikas: Terviseamet

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

kaisa
21.04.13 22:36
Aga kui keegi kellega suhtled ütleb, et inimesel kellega ta tihedalt suhtleb on lahtine tuberkuloos, siis kui suur tõenäosus on mul seda saada? Ja kas kaitsemaskist mingit tolku ka on? Või siis hoiaks pigem distantsi ennem kui ta kontrollitud pole?
-316
   
+273

Lisa kommentaar

Saada