Kui kvaliteetne on su uni?

Inimene magab pea kolmandiku oma elust. Kui uni pole kvaliteetne, suurendab see vastuvõtlikkust erinevatele haigustele ja stressile, võib halvendada mälu ja keskendumisvõimet. Tohter Olaf uuris, kuidas une kvaliteeti hinnata.

Inimeste unevajadus on erinev: täiskasvanutel soovitatakse magada 7 kuni 9, väikelastel 12 kuni 14 ja teismelistel 9 tundi.

„Inimene tajub, kas ta on öösel väljapuhanud või mitte. Kui inimene pole väljapuhanud, kipub ta jääma uniseks ja kiiremini väsima. Tekkida võivad olukorrad, kus inimesel on vaja tukastada. Ta pole enam töövõimeline ning tuju võib halveneda ja ta võib olla ärritunud, mälu ja keskendumisvõime halvenevad,“ rääkis saates omanimelise unekliiniku juhataja, kardioloog ja unearst dr. Mae Pindmaa, kuidas inimene saab ise oma une kvaliteeti hinnata.

„Unehäireid osatakse tänapäeval rohkem ära tunda: viimase poole sajandi jooksul alustatud uneuuringutega, kus jälgitakse kõiki neid impulsse, mida on võimalik inimkehas registreerida – ehk kõike seda, mida inimene une ajal teeb,“ rääkis arst.

Unehäiretest rääkides tõi dr. Pindmaa välja ka uneapnoe – olukorra, kus öösel inimesel teatud aja jooksul hingamine katkeb. Hingamine võib katkeda ka lausa minutiks, mis mõjub siseorganitele kahjustavalt.

Parim uni – unenägude aeg ja sügav uni

Kõige paremad unefaasid on unenägude uni ehk kiirete silmaliigutustega uni ja sügav uni. „Paraku on neid unefaase kerge rikkuda, mistõttu need ei saabu õigel ajal. Üldjuhul saavutab inimene sügavama une magama jäädes ja pindmine ehk unenägude uni leiab aset vastu hommikut,“ rääkis dr. Pindmaa. Tema sõnul elab kogu läänemaailm aga rütmis, kus nädala sees tehakse võimalikult paju tööd, mis pärsib kvaliteetset und. Seepärast üritatakse nädalavahetusel unevõlga järgi magada.

Kuidas unetunnid kvaliteetsemaks teha?

Sisearhitekt Kärt Tähema näitas saates, milline võiks üks ideaalne magamistuba välja näha. Soovitavalt võiks olla magamistuba avar ja valgusküllane, puhta joone ja liigsete detailideta. Samuti pole soovitav magamistoas hoida ühtegi elektroonilist eset, isegi mitte kella. Optimaalseks magamistoa temperatuuriks loetakse 20 kuni 22 kraadi.

Tähtis on magamistoa akende ette lisada pimendavaid kardinaid. Pimedas hakkab käbinääre tootma melatoniini, mis annab inimesele une. Kui magamistoa kardinad lasevad valgust läbi, siis inimene nii kvaliteetset und ei saavuta.

Dr. Pindmaa sõnul määrab une kvaliteeti ka magamise asend. On olukordi, kus uneapnoe korral soovitatakse vältida selili magamist ja paremaks peetakse pigem küliliasendeid.

„Und võivad häirida igapäevane stress, mured pere ja töö või raha pärast,“ rääkis arst ning rõhutas, et kui tahame saavutada paremat und, ei tohiks argipäevaseid mõtteid magamistuppa kaasa võtta.

Parema une tagamiseks võib proovida teha vastavaid harjutusi. Oluline on järgida, et und soodustavate harjutuste tegemine toimuks 3 kuni 4 tundi enne magamaminekut. Lõdvestusharjutuste eesmärk on eelkõige endale mõtlemine. Kasulik on kasutada hingamise diafragmat: välja hingates läheb kõht sisse, sisse hingates läheb kõht välja. Sedasi rahulikult hingates võib oma südamesagedust aeglustada ja inimese meel rahuneb - see kõik mõjub unele hästi. 

Tee unisuse test.