Reuma vanust ei küsi
Liigeseprobleemid puudutavad paljusid meist. Levinuimat liigeste haigust ehk reumatoidartriiti põeb umbes 6000 inimest. Oma loo haigusega toime tulemisest rääkis saates Hiie.
Saatekülaline Hiie on reumat põdenud pea terve elu. Hiiet hakkasid 14 aastaselt vaevama valud hüppeliigestes. Arstid põhjendasid seda kasvamise ning liigse trenni tegemisega. Kuid valud suurenesid ning lõpuks ei suutnud Hiie enam korralikult kõndidagi. Nii sattus naine haiglasse. Valud ei piirdunud vaid põlvedega, tunda andsid ka käed ning õlad. Hiiel diagnoositi juveniilne reumatoidartriit. Hoolimata arstide ennustusest ei kasuta Hiie ratastooli ning liigub endiselt omal jalal. Haigust trotsides on loonud Hiie pere ning peab oluliseks koostööd füsioterapeudiga. Pikaajalisel ravil on ka omad miinused – ravimite tarbimise tagajärjel on Hiiel eemaldatud sapipõis, tekkinud on neerukivid. Samuti annab reumatoidartriidi tekkest märku randmete valulikkus ning turse liigestes. Probleemid ei lähe ajas üle ning kui loetletud sümptomid kestavad kolm või enam nädalat, tuleb pöörduda arsti poole, et liigesehaiguse kahtlusega tegeleda. Liigeste tugevdamiseks saad kasutada lihtsaid nippe: näiteks aitab stressipalli pigistamine või spetsiaalse liigeste ümber käiva toe kasutamine. Ravimata reumatoidaartriit lühendab meeste ja naiste eluiga vastavalt kuni 5 ja 15 aastat.
Reumatoloog dr. Piia Tuviku sõnul on varase artriidi puhul esmane ohumärk hommikune jäikus labakätes, mis kestab valdavalt üle poole tunni - käed muutuvad nõrgaks, kätte ei saa rusikasse suruda, kohvitassi ei saa haarata ühe käega ning võimatuks muutub isegi hammaste pesu.