Uuring: koolitoidu ärasöömist mõjutab enim toidu välimus ja maitse

Uuring: koolitoidu ärasöömist mõjutab enim toidu välimus ja maitse

Tervise Arengu Instituudi avaldatud koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuring näitab, et õpilased otsustavad paljuski selle üle, kas nad söövad koolitoidu ära või mitte konkreetse toidu välimuse, maitse ja temperatuuri järgi. Sõprade eeskuju või see, et kodus sellist sööki ei pakuta, mängivad nende endi sõnul kõige väiksemat rolli.

Uuringu järgi häirib koolitoidu juures õpilasi kõige enam see, et toidud, mis peaksid olema soojad, on jahtunud, kui liiga sageli pakutakse samu toite, makaronid on liiga pehmeks keedetud või kartulid imeliku maitsega. Samuti on oluline hügieen. „Kui tihti öeldakse, et koolitoidu paremaks muutmine seisab raha taga, siis need on sellised asjad, mida annaks muuta ilma täiendavate rahaliste vahenditeta,“ lausus Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.

Vähemalt pool koolilõunast söövad iga päev olenevalt vanusegrupist ära 49-72% õpilastest, kõige kehvemad sööjad on 6. klassi õpilased. Umbes pooltel õpilastel jääb peale koolilõuna söömist mõnikord kõht tühjaks. „Seda põhjendasid õpilased ise peamiselt sellega, et pakutud toit ei maitsenud neile või portsjonid olid liiga väikesed,“ märkis Tagli Pitsi. „Toitlustajate hinnangul on järelejätmise põhjuseks ka see, et õpilased ei ole harjunud koolis pakutavat toitu sööma, mida aga õpilased niiväga esile ei toonud.“

Üheks koolitoidu mittesöömise põhjuseks on ka söögivahetunni toimumise aeg. Suurtes koolides on tihtipeale nii, et nooremad õpilased saavad süüa liiga vara ning vanemad liiga hilja, mistõttu ostetakse näksimist puhvetist või lähedalasuvast poest. Veerand õpilastest tõdesid, et söögivahetund on nende jaoks liiga lühike. Rahulolu on kõige väiksem teiste õpilaste käitumisviisiga sööklas, toidu puhtusega ja kättesaamise kiirusega.

Kõige meeldivamad toidud-joogid koolimenüüs on õpilaste arvates morss ja mahl, kartuli- ja makaroniroad, liha- ja hakklihatoidud. Ei meeldi aga verivorst, maksatoidud, kala (va kalapulgad), keefir, osadele õpilastele ka supid. Oma „kokatädidega“ on väga rahul 60% ja enam-vähem rahul 30% õpilastest.

Õpilaste hinnangul mõjutab nende üldisi toitumisharjumusi kõige enam kodune toiduvalik - nii vastasid pea pooled. Olulisteks mõjutajateks on ka ajapuudus ja vanemate toiduvalmistamise oskused.

Hommikusööki süüakse valdavalt kodus: mitte kunagi ei tee seda tööpäeviti ja nädalavahetuseti vaid 3-7% õpilastest. Need õpilased toovad põhjuseks, et nii vara pole veel kõht tühi või pole aega süüa. Enamik õpilastest sööb iga päev õhtul kodus sooja toitu, mitte kunagi või vaid paaril korral kuus saavad seda 1-3% õpilastest. Kodus pakutavatest toitudest söövad õpilased igapäevaselt kõige enam toite kartulist (nt friikartulid), makaronidest ja köögiviljadest. Samuti maitsevad õpilastele mahlad-morsid ning piimatooted: jogurt, piim, kohukesed, kohupiim.

Eestis valmistatakse koolitoit 90% koolides kohapeal asuvas sööklas, termostes tuuakse toit alla 10% koolidesse. Uuringu ühe osana viidi läbi ka menüüde teoreetiline analüüs. „Kui energia ja põhitoitainete osas saab menüüdega enam-vähem rahul olla, siis paljude vitamiinide defitsiit osutab sellele, et menüüd võiksid sisaldada rohkem puu- ja köögivilju, kala, täisteratooteid, kohupiima,“ lausus kokkuvõtteks Tagli Pitsi.

Koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuringu viis tänavu jaanuaris Tervise Arengu Instituudi tellimusel läbi OÜ Eesti Uuringukeskus. Selles osales 1300 õpilast, kes jagunesid võrdselt 3., 6., 9. ja 12. klasside vahel ning 49 toitlustajate ja 49 kooli juhtkonna esindajat.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada