| Vahemere ääres, Hispaaniast Kreekani levinud toitumistavasid on kiidetud nii Euroopas kui USAs. Eriti on pälvinud tunnustuse kreetalaste toiduvalik. Sealsed elanikud elavad kaua ja tervena. Nende keskmine vanus on alati olnud kõrgem kui mujal Euroopas.
Euroopa tervislikem toit
Kreeta toit äratas 1980. aastail suurt tähelepanu, kui seitset maad hõlmanud ulatuslikus südamehaiguste leviku uuringust ilmnes selle tervislik mõju. Põhiline kreeta toiduvalik on vahemeremaade menüüdest kõige soovitatavam.
Süüakse palju leiba jt. teraviljatooteid, samuti kaunvilju, pähkleid, rohelisi aedvilju ja puuvilju. Kala ja piimatooteid tarvitatakse mõõdukalt, liha üsna napilt. Rasva asemel kasutatakse külmpressitud oliiviõli. Toidu kõrvale juuakse lahjat veini.
Vahemeremaade toit sisaldab palju antioksüdante ja vähe küllastatud rasva. Ka kiudaineid on rohkesti, samuti kasulikke süsivesikuid. On kindlaks tehtud, et selline toiduvalik vähendab südame- ja veresoonkonna haiguste ning mitme vähivormi riski.
Praeguse kümnendi alguses testisid prantsuse toitumise uurijad kreeta menüüd südamehaiguste profülaktika seisukohalt. Viis aastat väldanud uurimuses osales 600 esimest korda infarkti põdenud patsienti. Teise infarkti tõenäosus vähenes Vahemeremaade toite sööval katserühmal märkimisväärselt.
Kreeka toitumise uurijad muretsevad traditsioonilise toidu säilimise pärast, sest Lääne halvad toitumistavad vallutavad Kreetatki. Traditsioonide siirdumine järgmistele sugupõlvedele on probleemiks - nt. kaugeltki kõik noored ei tunne taimi nii nagu see oli kombeks varem. Kreeta toidulauale on alati korjatud palju looduslikke taimi.
Metsikult kasvavatest taimedest valmistatakse salateid, mida maitsestatakse õli ja veiniäädika ning vähese soolaga. Nendega tehakse omlette ja pajaroogi. Seedimist soodustavatest metsikutest taimedest küpsetatakse väikseid "umbrohupirukaid", mida pakutakse toidukorra lõpul. Pirukad sisaldavad ürte, millel arvatakse olevat organismile kasulik mõju. Toitumise uurijad on otsustanud hakata selgitama nende pirukate tervistavat olemust.
Eelroaks kuivikud
Hommikuti kreetalased joovad ainult kohvi ja hiljem võtavad ehk võileiva või piruka. Lantši süüakse võrdlemisi hilja ning sellele järgneb tingimata siesta (kell 15-17). Siesta ajal on ebaviisakas kellelegi isegi helistada.
Õhtupoolikul ei ole kombeks juua kohvi, pigem eelistatakse teed. Lõunasöök algab kõige varem kell 18 ning hiljemalt kell 22 ja sinna koguneb terve pere. Kui kreetalased on laua ümber istet võtnud, alustatakse eelroast - tavaliselt kuivatatud leivast, värskest juustust ja oliividest. Leiba pakutakse, tõsi küll, ka värskena, aga levinud tavaks on teha täisteranisust leivakuivikuid. Enne sidruni ja oliiviõliga maitsestatud tomatitükkidega katmist võib neid veidi niisutada. Kuivikuid või leiba pakutakse ka eriliste ubadest ja kalamarjast tehtud pastade, tzaziki, hautatud aedvilja või salatiga.
Tavalisteks toitudeks on supid. Tüüpilised on vormi- ja pajaroad. Neis on mitmesuguseid aedvilju ja võimaliku lisandina liha või kala. Lisaks juurviljale süüakse palju artišokki, kabatšokki ja baklašaani. Tomateid ja sidruneid kasutatakse ohtrasti.
Kala süüakse eriti hooajal, soositud on nt. kaheksajalg ja tintlased. Eelistatakse kana- või lamba-, aga ka põrsaliha. Kuna kreetalased on ortodoksid, ei söö nad liha kevadise ja jõulueelse paastu ajal. Paastudes ei tarvitata ka muid loomseid toiduaineid, nt. piimatooteid või mune.
Magustoiduks on sageli vaid värsked puuviljad, mida serveeritakse kauni salatina. Puuvilju säilitatakse ka paksus suhkrusiirupis ning siis pakutakse neid koos jogurtiga. Hõrgutav magustoit on jogurt vedela meega.
Eeskujuks meilegi
Kuigi vahemeremaade toit on tervislik, ei tasu meil seda täiesti kopeerida. Ka traditsioonilises põhjamaatoidus on midagi head: kartul, rukkileib ja hapupiim on kindlasti sama tervislikud kui nisu, oliivid ja viinamarjad.
Vahemereäärsest toidust tasub üht-teist siiski õppida, eriti aed- ja teraviljatoitude rikkalikust valikust ning ka liha mõõdukast kasutamisest. Kreeta menüüs on aedviljad toidu peamised koostisosad ja liha ning kala vaid lisandid. Liha ei sööda väga sageli, ehk paar korda kuus. Hooaja puuvilju süüakse ohtralt iga päev. Meiegi võiksime senisest rohkem puuvilju, eriti kodumaiseid marju süüa.
Põhjamaise rapsiõli rasvhappeline koostis on analoogiline oliiviõliga. Need sisaldavad palju küllastumata rasvhappeid ja alfalinoleenhapet. Rapsiõli on suurepärane õli, aga näiteks salatite jaoks võib vahelduseks osta maitsvat oliiviõligi. Kreeta oliiviõli on tõeliselt pehme maitsega ja kvaliteetne.
Ürtide mitmekülgne kasutamine maitseainete ja teena võiks ka meil juurduda. Kreetalased joovad õhtuti Malotira-mägiteed, mis rahustab ja toob hea une. Salveitee aga värskendab ja väljutab vedelikke. Basiilik, tüümian ja rosmariin on head maitseained. Basiilik leevendab peavalu ja korrastab veeainevahetust, rosmariin hõlbustab seedimist. Tüümian rahustab köha ja aitab ka gripi puhul, tal on antiseptiline ja seedimist ergutav toime. Mägedest pärit tüümianimesi on suurepärane gripirohi.
Mõõdukas veini joomine (1-3 väikest klaasi päevas) on Vahemeremaades tavaline.
|
Lisa kommentaar