Põletus hüüdku tulles

Põletused on ühed sagedasemad olmetraumad, mis lapse haiglasse viivad. Enamasti saab pisipere põletusi just kodus, mis tegelikult peaks lapsele turvalisust pakkuma. Tähelepanelikkus ja hool aitavad õnnetusi ja kannatusi ära hoida.


Põletused on ühed sagedasemad olmetraumad, mis lapse haiglasse viivad. Enamasti saab pisipere põletusi just kodus, mis tegelikult peaks lapsele turvalisust pakkuma. Tähelepanelikkus ja hool aitavad õnnetusi ja kannatusi ära hoida.

  • Põletushaavad tekivad eelkõige kokkupuutes tuliste vedelikega, kuumade esemete või leegiga.

  • Põletushaavu põhjustab ka elektrivool, mis muutub kudedesse tungides soojuseks.

  • Kontsentreeritud hapete, leeliste ja teiste kemikaalidega tekib nahale põletushaavasarnane lööve.

On vale arvata, et põletushaavad tulevad ainult hooletust ümberkäimisest tulega. Tegelikkuses on põletustraumade tekkepõhjused hoopis igapäevasemad: vaid hetkeline vanemate hooletus või mõtlematus argiaskeldustes võivad tuua lapsele raskete tagajärgedega põletuse. Nii peaks iga lapsevanem muutma oma kodu võimalikult turvaliseks, et ohtlikke olukordi vältida.


Kuum vedelik kõrvetab

Enamikus (90-95%) tekitab lastel põletusi tuline vedelik. Sageli tõmbab väike laps laualt kaela tassi, taldriku või kannu tulise vedelikuga ning nii saavad tavaliselt kahjustada pea, kael, rindkere ja käed; põrandale jäetud kuumaveenõusse kukkudes aga saavad viga tuharad ja jalad. Põletustrauma raskus sõltub sel juhul vedeliku temperatuurist, kogusest, selle iseloomust ja kokkupuuteajast nahaga.

Kuna lapse nahk on väga õrn, võib juba 60-70-kraadine vedelik tekitada tõsiseid põletushaavu. Et väikelapse reaktsioon on aeglane ja ennast ta peaaegu aidata ei oska, võib põletushaav kujuneda ka madalama temperatuuri puhul, kui nahk puutub tulisega kokku pikka aega.


Aur polegi ohutu

Küllalt sageli tekivad põletused tuliste vedelikuga inhalatsiooni tehes. Hingamisteede põletike puhul on "aurutamine" küll kõige kättesaadavam ja odavam raviviis, kuid kaugeltki mitte kõige turvalisem. Sageli põhjustavad vedeliku ülikõrge temperatuur ja suur hulk raskeid põletustraumasid. Nende ravi teeb keeruliseks kaasuv hingamisteede infektsioon.

Inhalatsiooni tuleks teha ainult äärmisel vajadusel. Kui "aurutamine" on siiski hädatarvilik, on soovitav auru sisse hingata juba kurnatud kartulitelt. Protseduur on sama tõhus, kuid palju ohutum.


Enne ise proovida

Vältimaks tuliste vedelikega põletusi ei tohi väikelapsele pakkuda jooki või toitu enne, kui pole ise selle temperatuuris veendunud - pisikesel veel sellist kogemust pole ja ehmatus võibki õnnetuse tuua.

Tihti ülehinnatakse oma lapse taibukust ning pannakse talle põhjendamatult suur vastutus end kaitsta. Vanem peab küll lapsele aina selgitama tulise toidu-joogi ohtlikkust, kuid vastutab siiski tema, et pisike ennast ei vigastaks.


Tuline vesi külma hulka

Põletusi aitavad ära hoida ka üha turvalisemaks muutuvad kodutarbed (juhtmeta kaanega veekeetjad, turvavõrega pliidid, kaanega tassid) ja vanema läbimõeldud tegevus köögis (keetmine pliidi tagumistel plaatidel, pottide-pannide käepidemete ohutu suund).

Kui on vaja sooja vett kausis või vannis tempida, on kõige ohutum valada keeva vett külma vee hulka, mitte vastupidi. Paraku on mu arstipraktikas juhtum, kus imikut vannitati plekkvannis, mis asus tulisel pliidil…

Lihtsam on vanematel ära hoida põletusi tuliste esemetega (ahi, triikraud, pliidiraud). Siis on küll haavad tavaliselt väiksema ulatusega, kuid naha terviklikkuse taastamine vajab plastilist operatsiooni.


Leegipõletused suurematel

Leegipõletusi tuleb sagedamini ette suurematel lastel: uudishimu ja soov täiskasvanuid jäljendada, kuid kogenematus toovad sageli kaasa raskeid õnnetusi. Ei oska ükski lapsevanem ette näha, et tema võsuke võib põleva tikuga uurida, kas kanistris on ikka bensiini, või visata lõkkesse atsetooni- või deodorandipudeli. Hõõguvatele grillsütele lisavad süütevedelikku ju isadki…

On selge, et koolieelikuid ei tohi jätta hetkekski järelevalveta; koolilastele aga on ainuvõimalik eakohane selgitustöö kodus ja koolis. Last tuleb õpetada nägema tules nii sõpra kui ka vaenlast. Ta peab oskama käituda võimaliku tulekahju puhul, käsitseda tulekustutusvahendeid ning teadma, mida tähendab plahvatusohtlikkuse hoiatus kemikaalipudelil.

Kui kodus on lapsed, siis pole kindlasti ülearune suitsule reageeriv alarmiga andur.

  • Leegipõletused on tavaliselt väga rasked: tihti kaasneb nendega hingamisteede kahjustus ning lapsed vajavad pikaaegset haiglaravi ning korduvaid plastilisi operatsioone. Õnnetus võib viia lapse invaliidistumisele või isegi kaotusele.

  • Elektripõletusi tuleb lapseeas suhteliselt harva ette. Neid põhjustavad katkised elektrijuhtmed, rikkis kodumasinad või kaitseta pistikupesad. Eriti ohtlikuks teeb elektripõletuse asjaolu, et lisaks nahakahjustustele võivad tekkida südame rütmihäired ja oskusliku abita võib tekkida südameseiskus.

  • Keemilisi põletusi ehk söövitusi tuleb samuti harva ette. Küllap on lõplikult möödas ajad, kus kodus hoiti seebi keetmiseks seebikivi. Söövitusi aitab vältida kemikaalide ühemõtteline tähistamine ja paigutamine lastele kättesaamatusse kohta.


Kui siiski juhtub…

Kui aga õnnetus on juhtunud, on põletushaava väljakujunemises olulise tähtsusega võimalikult kiire ja oskuslik esmaabi.

Leegipõletuse korral tuleb kiiresti leek summutada, et vältida koe edasist kahjustumist, ning põlenud kehaosa võimalusel riietest vabastada.

  • Mis tahes põhjusel üle kuumenenud koed peab võimalikult kiiresti maha jahutama. Selleks tuleb põlenud kehaosa asetada 10-15 minutiks jaheda voolava vee alla. Keemilise põletuse korral peab loputamist jätkama isegi 1-2 tundi, et nahale sattunud kemikaali lahjendada.

  • Teiseks tuleb vältida haava saastumist. Mingil juhul ei tohi peale panna näiteks aaloed, võid, õli või muna. Haavale on soovitav asetada spetsiaalse jahutava geeliga (Burnshield) side. Kui seda käepärast pole, võib kasutada ka tavalist steriilset riiet, ulatuslikuma kahjustuse puhul ka pesupuhast lina või käterätti. Haavale ei ole soovitav panna raskesti eemaldatavaid salve või aerosoole, mis raskendab põletushaava arstil hinnata.


Haiglasse või lihtsalt kirurgi juurde

Laialdased ja sügavad põletushaavad võivad tekitada raske üldseisundi häire - põletusšoki. Laps tuleb kiiresti haiglasse toimetada, kui põletushaavu on 5-10% kehapinnast (1% vastab ligikaudu lapse peopesa suurusele). Kui aga põletushaav on asub nn ðokogeensetes piirkondades (nägu, kael, labakäed ja -jalad, suguelundid), võib ðokk tekkida ka väiksema ulatusega põletusest.

Mis tahes põletushaava tuleb näidata kirurgile, kes määrab selle sügavuse ja ulatuse ning hindab õigesti lapse seisundit ja annab vastavat abi. Kergemaid põletushaavu ravitakse kohalikus haiglas või polikliinikus, raskemaid aga spetsialiseeritud põletuskeskuses Keila haiglas.

Teeb rõõmu, et viimastel aastatel on laste põletustraumasid oluliselt vähem, kuid on veel küllaga võimalusi, et muuta ise oma lapse elu turvalisemaks.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada