Kadunud tähed

Kuidas mu laps ei näinud neid tähti? Miks ta kirjutades jättis sõna lõpust tähe ära? Mil moel ta lugemisel tõstis tähed ümber? Miks ta hakkas sõna kirjutama teisest tähest alates? Need ja mitmed muud samalaadsed küsimused on paljudel vanematel. Tegelikult pole need tähed kadunud kuhugi, lihtsalt teie laps ei märganud neid, võibolla kulgeb teie lapse lugema ja kirjutama õppimine veidi teisiti, võibolla vajab teie laps teistsugust õpetust või ka lihtsalt abi.

Kuidas mu laps ei näinud neid tähti? Miks ta kirjutades jättis sõna lõpust tähe ära? Mil moel ta lugemisel tõstis tähed ümber? Miks ta hakkas sõna kirjutama teisest tähest alates? Need ja mitmed muud samalaadsed küsimused on paljudel vanematel. Tegelikult pole need tähed kadunud kuhugi, lihtsalt teie laps ei märganud neid, võibolla kulgeb teie lapse lugema ja kirjutama õppimine veidi teisiti, võibolla vajab teie laps teistsugust õpetust või ka lihtsalt abi.

Lugemis-ja kirjutamisoskused, nende omandamine ja sellega seotud raskused on väga lai teema, loodetavasti saame nendel teemadel arutledes kokku veel edaspidigi. Praegu vaatame, mille järgi võiks lapsevanem ise ära tunda oma lapse lugemis- ja kirjutamisraskused. Olgu veel lisatud, et antud juhul tuleb juttu lugemis-ja kirjutamisraskustest ühistena.

Esimeseks tunnuseks võiks olla vigade esinemise sagedus. Aeg-ajalt eksivad lugemisel ja kirjutamisel kõik, kui aga vigade esinemise sagedus hakkab ületama nö. kriitilist piiri, võiks lapsevanem valvsaks muutuda. Kriitiliseks tuleb olukorda pidada, kui vigade esinemise sagedus hakkab lapsel oluliselt takistama loetu mõistmist (näiteks: kui laps ajab segi tähed K ja T ning U ja O, siis lugedes sõna KARU saab tema TARO, mis aga ei tähenda midagi, ei sobi antud situatsiooni ja ajab lapse kokkuvõttes segadusse).


Kui vanem on märganud oma lapse lugemisel ja kirjutamisel sagedasi vigu, siis järgmiseks sammuks võiks olla vigade tüübi äratundmine. Lugemisel ja kirjutamisel tehtavad vead on küllalt tüüpilised. Osa neist on kergesti ära tuntavad ja liigitatavad, teiste jälile jõudmiseks läheb vaja spetsialisti ehk logopeedi abi.

Vanematele on kõige tuntum nö. "lugupidamatus k,p,t vastu". Kui ikka järjekindlalt on segi tugevad ja nõrgad tähed ühe- ja kahekordselt, on põhjust võtta seda tõsise märgina lapse vastavast raskusest. Küllalt lihsalt avastavad vanemad ilmselt ka sõnadest tähtede ja silpide ärajätmise, asendamise ja ümberpaigutamise (näiteks: HOBUNE-HOBUE või HOBUNE-HOBNUE). Tõsisem on olukord siis, kui vead ilmnevad lause ja teksti tasandil. Siis on analüüsi teostamine juba keerulisem ja see on spetsialisti töö.

Kindlasti peaks vanemale silma hakkama, kui tema laps ei lahendada matemaatika tekstülesandeid. Laps võib olla matemaatilised oskused ja mudelid omandanud päris hästi, kuid lugemisraskuste tõttu ei saa aru, mida ta peab tegema.

Lapse vanuse ja õpetatuse arvestamine on igasuguse hindamise ja määramise puhul väga oluline. Tihti vanemad arvavad ja loodavad, et laps õpib kõik korraga kohe ja täielikult selgeks. Õppimine on protsess, see võtab aega ja vigade tegemine ning eksimine on seejuures loomulik. Teisisõnu - 2. klassi õpilaselt ei saa nõuda seda, mida talle hakatakse õpetama 5.klassis.

Siiski - kui teil on kahtlused oma lapse edasijõudmise suhtes, soovitan pidada nõu lapse klassijuhatajaga, vanema koolilapse puhul ka emakeele õpetajaga. Need on inimesed, kellel on ülevaade teie lapsest edasijõudmisest. Kui teie koolis on tööl logopeed, on võimalik temalt abi saada. Lugemis-ja kirjutamisraskustega võib pöörduda polikliinikute logopeedide ja eralogopeedide poole. Sõltumata kohast, kus laps logopeedilist abi saab on töö sisu ja eesmärk on põhimõtteliselt sama - aidata last lugema ja kirjutama õppimisel.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada