Üllatussünnitusi esineb Eestis vähemalt korra aastas

Üllatussünnitusi esineb Eestis vähemalt korra aastas

Kuigi rasedusest annavad märku mitmed sümptomid, ei pruugi igal naisel neid esineda või põhjendatakse neid endale mingite muude asjaoludega. Sellest tulenevad ka juhtumid, mil naine pole kuni sünnituseni rasedusest teadlik.

«Selliseid juhtumeid, kus naine ei tea rasedusest ja tuleb muu probleemiga haiglasse ning siis hoopis sünnitab, tuleb ette rohkem kui üks kord aastas,» rääkis Eesti seksuaaltervise liidu kommunikatsioonijuht Katrin Pahka http://tervis.postimees.ee/3398081/ullatussunnitusi-esineb-eestis-vahemalt-korra-aastas

Ta tõi näite, et mõni aasta tagasi oli Tartus juhtum, mil naine tuli kõhuvaluga erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ja poole tunni pärast juba sünnitas. Naine ei teadnud haiglasse tulles, et ta hoopis last ootab. Lisaks oli sarnane olukord alles septembris Hiiumaa haiglas, kui noor naine saabus EMOsse õhtupoolikul ning sünnitas ööl vastu järgmist päeva tütre.

Kui tõenäoliselt esimene selge märk rasedusest on menstruatsiooni ärajäämine, võib harva ka juhtuda, et menstruatsioon toimub edasi.

Pahka väitel on naised ka ärajäänud menstruatsiooni põhjendanud muude asjaoludega, näiteks stressi või treeningutega. «Kui rasedus on jõudnud kaugemale ja tulevane ema peaks lapse liigutusi tundma, siis võib jällegi öelda, et nendele leitakse muu põhjendusena näiteks gaasivalu,» lausus ta.

Varem on meedias kajastatud ka juhtumit, mil Eesti purjetaja Marjaliisa Umb läks samuti kõhuvaluga haiglasse ning sünnitas seal endalegi üllatuseks lapse. Umbi väitel kestis tal samuti menstruatsioon edasi, puudusid rasedusega seonduvad kaebused ning ka kõhuke ei paistnud sportlase tugevate kõhulihaste alt välja.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada