Eesti Meditsiiniline Sünniregister ja selle andmete kaitsmine

Sünnitajad esitavad sageli arstidele küsimusi nende andmete kasutamise ja turvamise kohta. Küsimustele oli nõus vastama Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi juhtivinsener, sünni- ja abordiregistri töörühma juhataja ALVI TELLMANN. Millega tegeleb Eesti Meditsiiniline Sünniregister?

Eesti Meditsiiniline Sünniregister töötab alates 1992. aastast. Registri omanik on Sotsiaalministeerium, registri pidaja Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut. Registri eesmärk on kõikide Eesti territooriumil toimunud laste sündide (nii elus- kui surnultsündide) registreerimine ning vastsündinu ja tema vanemate, raseduse ja sünnituse kohta käivate andmete töötlemine Sotsiaalministeeriumile rahvatervise seaduse ja teiste õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks.

Registrisse saadavad andmeid kõik Eestis sünnitusabi osutavad haiglad. Andmed esitatakse sünnikaardil, kuhu kantakse haigla andmed, vanemate isikuandmed (nimi, isikukood, elukoht, rahvus, tegevusala ja amet, perekonnaseis), andmed ema varasemate raseduste ja sünnituste kohta, käesoleva raseduse kulu kohta (arsti ja ämmaemanda külastused, suitsetamine, rasedusaegsed haigused, uuringud ja toimingud), sünnituse kohta (raseduskestus sünnitushetkel, sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid, sünnitamisviis, valutustamine, muud toimingud sünnitusel, sünnituse ja väljutusperioodi kestus, peresünnituse olemasolu), vastsündinu kohta (isikukood, sündimise kellaaeg, sugu, sündimine elusalt või surnult, üksiklapsena või ühena mitmikutest, sünnikaal ja -pikkus, seisund sündides, sündimine haiglas või väljapool haiglat, diagnoosid ja toimingud esimesel elunädalal, lapse asukoht esimese elunädala lõpus), sünnikaardi vastutava täitja andmed. Surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse puhul kantakse kaardile ka surmapõhjused koos diagnoosi koodidega. Sünnikaart täidetakse lapse 7 päeva vanuseks saamisel või enne seda, kui laps kirjutatakse koju või sureb. Täidetud sünnikaardid saadetakse kinnises ümbrikus kuude kaupa sünniregistrisse kas käsi- või tähitud posti teel. Vastavalt registri pidamise korrale, mis on kinnitatud sotsiaalministri määrusega ja avaldatud Riigi Teataja Lisas, ei ole sünnikaarte lubatud saata tavapostiga.

Kuidas käib laekunud andmete kontrollimine?

Sünniregistris registreeritakse laekunud sünnikaardid eraldi þurnaalis, kuhu märgitakse tervishoiuasutuse nimi, kaartide laekumise kuupäev, laekunud kaartide arv, kaartide üleandja nimi ja allkiri, kaartide vastuvõtja allkiri. Seejärel toimub andmete kontrollimine ja täpsustamine. Koos sünnikaartidega laekuvad registrisse ka vastsündinute isikukoodide tabelid täidetud kujul. Nendes tabelites on näha, kelle lapsele missugune isikukood väljastati. Registris kontrollitakse, et kõikide vastsündinute kohta, kellele on väljastatud isikukood, laekub registrisse sünnikaart. Kontrollimiseks kasutatakse üldjuhul lapse isikukoodi, kuid mõnikord (näit kui sünnikaardile on kogemata märgitud vale isikukood) ema nime. Andmete kontrollimise ja täpsustamise vajadus võib mõnikord tekkida ka sünnikaardile ekslikult kantud ebaloogiliste või vasturääkivate andmete korral. Ka sel juhul tuleb kõigepealt tuvastada isik, kelle andmeid on vaja täpsustada. Kui sünnikaardil ei oleks isikuandmeid, ei oleks taoline kontrollimine võimalik ja register ei suudaks tagada kaasaja nõuetele vastavat meditsiinistatistikat. Meditsiinilised sünniregistrid on olemas kõikides Põhjamaades. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri asutamisel võeti eeskuju Soomest, kus meditsiiniline sünniregister töötab alates 1987. aastast.

Kuidas andmeid töödeldakse ja säilitatakse?

Sünnikaartidel olevad andmed sisestatakse arvutisse, st registri elektroonsesse andmebaasi, mida hoitakse ainult serverarvutis. Nimetatud andmebaasis on kõik kaardil olevad tunnused (va ema ja isa nimi) kodeeritud kujul, st nende väärtused on numbritega asendatud. Seetõttu isikule, kes näeb andmebaasi, kuid ei tea andmebaasi kirjeldust, ei anna taoline numbrite rida veel mingit sisulist informatsiooni. Lisaks sellele hoitakse registri isikuandmetega andmebaasi serverarvutis krüpteeritud (st kõrvaliste isikute jaoks loetamatul) kujul. Seda tehakse andmebaasiserveri SQL Anywhere abil. Pärast andmete sisestamist arvutisse sünnikaardid arhiveeritakse.

Elektroonse andmebaasi töötlemisel koostatakse statistilised tabelid, näit sünnitajate jaotus elukoha, vanuse, sünnitusabi osutanud haigla, sünnitamisviisi jm näitajate järgi. Nendes tabelites ei ole mingi arvu taga olev isik või isikud enam üheselt tuvastatavad (töötlustabelites ei ole isikuandmeid). Koostatud tabelid esitatakse Sotsiaalministeeriumile, maakonnaarstidele ja sünnitusabi osutavatele haiglatele ning nendes sisalduvaid andmeid kasutatakse sünnitusabi korraldamiseks, sünnitajate ja vastsündinute tervise kaitsmiseks ning edendamiseks. Kord aastas avaldatakse registri andmed lühikogumikuna.

Kes tegelevad eelmainitud töödega?

Kuigi sotsiaalministri määruse järgi on Eesti Meditsiinilise Sünniregistri pidajaks Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, tegelevad sellega ainult neli töötajat, kes peavad samaaegselt kahte andmekogu. Juba 1994. a alates on Eesti Meditsiinilist Sünniregistrit peetud koos Eesti Abordiregistriga (praegune nimetus raseduskatkestusandmekogu). See tähendab, et samad töötajad teevad tööd mõlema andmekoguga. Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna koosseisus on nende andmekogude pidamiseks moodustatud sünni- ja abordiregistri töörühm. Töörühmas on neli töötajat: juhtivinsener (töörühma juhataja ülesannetes); juhtivinsener (infosüsteemi administraatori ülesannetes) ja 2 vanemtehnikut (andmesisestaja ülesannetes).

Meditsiinilises sünniregistris olevatele isikuandmetele pääsevad juurde ainult nimetatud töörühma töötajad. Töörühma töötajatega sõlmitud töölepingutes sisaldub nõue isikuandmete salastatuse tagamiseks (st töötaja on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ja tegema seda ka pärast töösuhte lõppemist). Kõikidel töötajatel on individuaalsed ametijuhendid, kus on loetletud nii tema tööülesanded kui õigused andmete korraldamiseks, üleandmiseks ja muud laadi töötlemiseks. Kuigi abordiregistris ei ole enam isikuandmeid, toimub nendegi andmete kaitsmine sarnaselt sünniregistri andmetele.

Missuguseid turvameetmeid rakendatakse sünniregistri ruumide ja andmebaasi kaitsmiseks?

Sünni- ja abordiregistri töörühmal on omaette ruumid. Ruumid lukustatakse, kui seal ei viibi ühtegi töörühma töötajat. Koristaja koristab ainult töö ajal. Ruumide võtmed on ainult töörühma töötajatel ja valvelauas. Võtmeid väljastatakse valvelauast avariiolukorra puhul instituudi direktorile või haldusdirektorile allkirja vastu. Epidemioloogia ja biostatistika osakond, mille koosseisu töörühm kuulub, on kaitstud turvaustega. Osakonna uksele on paigaldatud elektroonne koodlukk. Uks hoitakse nii päeval kui öösel lukus. Kõrvalisi isikuid lubatakse töörühma ruumidesse ainult koos töörühma töötajaga. See käib ka sünnikaartide toojate kohta, kes peavad enda tulekust kõigepealt märku andma kas telefoni teel või uksekella helistades. Kõik töörühma ruumid on varustatud elektroonse keskvalvesüsteemiga, mis hoiatab võõraste sattumisest ruumi ja tuleohtliku olukorra tekkimisest. Valvesüsteem reageerib nii ruumi sisenemisele kui ruumis liikumisele. Süsteemi valvesse panek ja valve väljalülitamine on autoriseeritud ja seda saavad teha ainult töörühma töötajad (igal töötajal on oma kood). Instituudi valvelauas on ööpäevaringselt valvur. Isik, kes soovib siseneda instituudi ruumidesse väljaspool tööaega, peab ennast valvuri juures registreerima. Töörühmal on lokaalne arvutivõrk ja oma serverarvuti, kus hoitakse ainult Eesti Meditsiinilise Sünniregistri ja abordiregistri andmeid. Nii töörühma lokaalne arvutivõrk kui kogu instituudi arvutivõrk on kaitstud tulemüüridega. Serverarvutis olevasse andmebaasi ei ole võimalik siseneda ilma kasutajanime ja parooli teadmata. Igal töörühma töötajal on oma kasutajanime ja parooliga juurdepääs isikuandmetele ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

Andmetöötlussüsteemi logiraamatus (kujutab endast suurt tekstifaili) registreeritakse automaatselt nii kuupäevaliselt kui kellaajaliselt kõik süsteemi kasutajad. Tuginedes süsteemi logiraamatule on võimalik kindlaks teha, kes, millal ja millised andmed andmebaasi sisestas ning viimati muutis.

Isikuandmete töötlemiseks kasutatavate personaalarvutite kohta on seatud sisse päevik, kuhu kantakse iga personaalarvuti kohta kõik konfiguratsioonimuutused (riistvara/tarkvara), samuti parandus- ja hooldustööd ning kasutajate vahetus. Jälgitakse, et mingi arvuti parandusse viimisel ei jääks sellesse isikuandmetega faile. Registri andmebaasist tehakse varukoopia laserkettale kord kuus. Andmebaasi koopiad hoitakse seifis. Varukoopiate tegemiseks ja nende lugemiseks on vaja teada infosüsteemi administraatori parooli. Infosüsteemi administraatori parooli teavad ainult infosüsteemi administraator ja töörühma juhataja. Andmekaitse Inspektsioon on tunnistanud rakendatavad turvameetmed nõuetele vastavaks ja meditsiinilisel sünniregistril on isikuandmete töötlemise luba.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada