Mis muredega noor ema peamiselt perearsti poole pöördub?

Rinnapiim

Mis muredega noor ema peamiselt perearsti poole pöördub? Dr. Urve Prits: "Üks levinumaid probleeme on, kas imik saab rinnapiimast kõhu täis. Kui emad lõpetaksid muretsemise, siis võidaksid eeskätt lapsed. Mina ütlen "oma emadele" ikka, et ega teie pole siis kehvemad kui Põhjamaade mammad. Norras näiteks ligi 75% emasid toidab last rinnaga terve esimese eluaasta ja suur osa isegi veel kuni teise eluaastani.

Beebi vankriga rannas

See on päris tavaline nähtus. Meri mühiseb ja puud kõhisevad - lapsel tuleb hea uni ja ema saab rahus päevitada. Päike aga kuumutab vankrit ning laps võib seal teki sees päris higiseks minna. Kuidas toimida? Dr. Prits: "Üks hea nipp on katta käru märja rätikuga - see aitab jahutada käru ning laps ei kuumene üle. Igal juhul peaks vanker olema puu all varjus."

Päike ja kaitsekreemid

Viimastel aastatel on müügil mitmeid päikesepõletust vältida aitavaid kaitsekreeme. Kas need sobivad ka alla aastastele? Dr. Prits märgib, et keegi ju ei tea, kas need kreemid on ka 100%-liselt ohutud. "Väga palju oleneb lapsest: on ta terve, kas esineb allergiat jne? Beebide emad peaksid igal juhul olema ettevaatlikud. Eestimaa suvi on lühike ja vanemate aeg kallis. Tihti on nii, et randa minekuks sobiv päev saabub alles keset suve ja siis otsustatakse sellelt päevalt võtta kõik, mis võtta annab. Kannatavad eeskätt lapsed, sest nende nahk on õrnem. Päikest peaks tegelikult iga päev veidi võtma, et ei tekiks põletust."

Rõngaslutt: kaua mõjub halvasti

Soome uurijad Oulu Ülikoolist jõudsid järeldusele, et väikelapsed, kes imevad rõngaslutti kauem kui 10 kuud, haigestuvad eriti tihti kõrva nakkustesse. Jälgiti 845 päevakodulast pikema aja vältel. Seejuures täheldati, et 31% 2-3 aastastest, kes veel lutti imesid, haigestusid aastas 3 või rohkem korda väga valulikult kulgevatesse keskkõrvapõletikesse. Lastest, kes lutti ei imenud, haigestus vaid 13%. Põhjuseks peavad uurijad süljeerituse suurenemist imemisel. Sülg on aga haigustekitajate levimiseks suurepärane liikumis- ja toitekeskkond.

Kanderihmad pole imikutele head

Esimestel elukuudel on imiku kõht lapsevankris ja mitte kanderihmades. Rihmad võivad tugevasti takistada imikute tüüpilist kõhuhingamist. Nii hoiatab saksa lastearst dr. Goering. Kuna päris väikesed ei oska istuda, vajub keha viltu ja kogu raskus langeb kõhule. Kui lapsed on kanderihmades väga rahulikud, pole see tingitud lähedasest kontaktist emaga, vaid hapnikupuudusest.

Laps autos - kuidas on kõige turvalisem

Kõige ohutum on lapse autotool paigaldada juhi taha, siis saab sõidu ajal last tahavaatepeeglist jälgida. Tool peab olema paras, sobima lapse kaalu ja pikkusega. Võtke tooli ostma minnes laps kaasa, et kohe järele proovida. Ka peab tool olema lihtsalt monteeritav, see tuleb paigaldada õiget pidi ja mitte liiga lõdvalt. Väikelastele, kes autos magama jäävad, tuleb osta külgtugedega tool. Lapsi ei tohi kunagi sõidu ajal toolist välja võtta, selleks tuleb auto seisma jätta.

Suvi on kahjuks ka putukate aeg

Puhkusele sõites ärge unustage putukatõrjevahendeid! Lapsi varitsevaid lendavaid ja mittelendavaid putukaid on kahjuks rohkem kui ühte sorti. Hammustused on ebamugavad ja kratsimine tüütu. Aga asi võib muutuda isegi eluohtlikuks, kui tegemist on näiteks allergilise lapsega. Putuka allergia esmasümptomiteks on külmavärinad, kahvatus ja pulsi nõrgenemine. Hiljem värvuvad sinakaks küüned ja huuled, nägu muutub lausa valgeks, häirub hingamine ja vereringe, mis võib lõppeda teadvusekaotusega. Kiiresti tuleb kutsuda arst.

Eluohtlik on ka mesilase või herilase hammustus kaela- või neelupiirkonda. Selle vältimiseks parem mitte süüa õues magusat - mesilane tuleb ju lõhna peale kohale. Kui aga lahtine mahlaklaas jääb õue lauale, tuleks enne joomist vaadata, ega seal keegi juba sees ei ole. Kui siiski juhtub õnnetus ja mesilane nõelab suhu, on esmaabiks külmad kaelakompressid ja jääkuubikute lutsimine (võib ka külma vett suus hoida). Kutsuda tuleb arst. Külm aitab vältida hingamisteede kahjustusi.