Peavalu võivad põhjustada hormoonid

Naiste peavalu võib olla seotud ka hormonaalse tsükliga ning seega olla tingitud hormonaalsetest põhjustest, selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku naistearst ja endokrinoloog Maie Väli.

Menstruaalmigreen

Menstruaalmigreen on krooniline migreen, mis on seotud hormonaalse tsükliga. Kui tavaliselt kestab migreeniatakk kuni kaks tundi, siis menstruaalmigreen võib väldata tunde või isegi päevi.

Peavalu vallandub tavaliselt kaks päeva enne menstruatsiooni algust ning kestab kuni kolm päeva pärast esimest veritsemisepäeva. Enne menstruatsiooni algust langeb östrogeenide tase naise organismis, seevastu gestageenide tase jääb kõrgemaks. Seega mängivad migreeni tekkes põhilist rolli östrogeenide vähesus ning prostaglandiinide üleküllus.

Põhjuseks, miks menstruaalmigreen ei teki kõigil naistel, on organismi individuaalne tundlikkus hormonaalsete muutuste suhtes. On täheldatud, et menstruaalmigreeni all kannatavate naistel ei ole ebanormaalselt suur hormoonitaseme kõikumine, vaid peavaluhood on neil seotud kesknärvisüsteemi tavalisest erineva reageerimisega hormoonitaseme kõikumisele.

Puhast menstruaalmigreeni kogeb hinnanguliselt 10–15% migreeni all kannatavaid naisi.

Rasedus ja sünnitusjärgne periood ning peavalud

Kui tüüpilised migreenihood jätkuvad esimesel trimestril, on sobivaim hooravi kombinatsioon paratsetamool ja/või kodeiin, millele vajadusel lisatakse iiveldusvastane ravim.

Kui tüüpilised migreenihood jätkuvad teisel ja kolmandal trimestril, on üldine käsitlus nagu esimesel trimestril. Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamine tuleks lõpetada.

Esmakordse peavalu või varasemate süvenemise korral tuleb välistada peavalu teised põhjused. Migreenihoo korral kasutada eelnevalt nimetatud ravimeid.

Rasedusaegse migreeni korral, millele lisandub depressioon või epilepsia, tuleb selgitada, kas pikaajaline depressiooni- või antiepileptiline ravi on vajalik, ning seejärel valida kiiresti optimaalne raviskeem. Kui migreeni profülaktiline ravi ei hoia hoogu siiski ära, siis tuleks valida selline hooravi, mida võib kasutada raseduse teisel ja kolmandal trimestril.

 „Krooniliste“ väga sagedaste migreenihoogude korral (> 15 korda kuus vähemalt kolme kuu jooksul), mis vastavad aurata või auraga migreeni kriteeriumidele, on ravi rasedatel ja mitterasedatel sarnane, kuid eriti hoolikalt tuleks vältida pikaaegset ravi ja sellest tingitud komplikatsioone. Lisaks tuleb ka kindlasti eristada migreeni kroonilistest igapäevastest peavaludest või ravimite liigtarvitamisest tingitud peavaludest.

Enamikul juhtudest toimub raseduse 2. ja 3. trimestril migreenihoogude spontaanne remissioon, mistõttu ei ole profülaktilise raviga vaja alustada esimesel trimestril.

Migreen menopausis

Migreen on eelkõige fertiilses eas olevate naiste haigus, menopausis selle esinemine väheneb. Kui määratud hormoonasendusravi foonil migreenihood siiski intensiivistuvad, tuleks vahetada preparaat vähem östrogeeni sisaldava vastu. Soovitatakse kasutada looduslikke östrogeene.

Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (november 2015).