| Heljul opereeriti hiljuti rinnavähki. Ta oletab, et kuri tõbi võis tekkida paarikümne aasta tagusest rinnapõletikust, pikale veninud stressist ja kehvadest geenidest. Kuivõrd tal õigus on, võib vaid oletada. Täpset põhjust, millest vähk kellelgi on tekkinud, ei suuda välja selgitada ükski uuring. Statistiline keskmine kinnitab, et vaid 5-10 protsenti vähijuhtudest on sünnist saati geenides peidus olnud.
Ja ometi põhjustab Ameerikas rinnavähk rohkem surmajuhtumeid kui AIDS. Viimasesse sureb seal 33 tuhat inimest aastas, rinnavähki rohkem kui 46 tuhat. Eestis sureb rinnavähki 250 naist ja meest aastas.
Enamus neist eludest on traagilise lõpu leidnud elu jooksul omandatud geenikahjustuste tõttu. Statistika väidab, et 90 protsenti rinnavähist on põhjustatud eluviisist.
Onkoloog Tiiu-Liis Iigane selgitab, et terves kehas on 30 triljonit rakku, mis pidevalt uuenevad. Selles hiigelsuures majapidamises läheb paraku ikka mõni rakk viltu. Raku omadused muutuvad hoolimata sellest, et loodus on andnud geenidele kaasa kaitsemehhanismi.
Tähtsaim korravalvur on geen nimega p53, mis peab vigaseks muutunud rakud hävitama. Kui see geen saab kahjustuse, on värav, kust vähk organismi pääseb, valla. Enamasti ei ole saatuslik hoop mitte sünniga kaasa kodeeritud, vaid seda põhjustab hulk väliskeskkonna tegureid. Aga kunagi ei saa näpuga näidata ainult ühele elus tehtud veale. Vähk tekib alati mitme organismi kahjustava teguri koosmõjul.
1. Suitsetamine
Helju jättis pärast rinnavähioperatsiooni suitsetamise maha ja õigesti tegi.
Hetkest, mil sigaretipaki minema viskate, hakkab teie vähioht kohe vähenema. Loomulikult oleks parem ka suitsuseid ruume vältida. 15 aasta pärast on oht haigestuda vähki sama väike, nagu endine suitsumees poleks iialgi ühtki mahvi tõmmanud.
2. Rasvane toit
Helju pole end ei enne ega pärast operatsiooni söögilauas kuidagi piiranud. Ta tunnistab, et tervislikuks tema söömisharjumust just nimetada ei saa, aga ega ta rasvaseid toite pole ka kunagi armastanud.
Igaüks võiks oma toidulaua üle natuke arvet pidada, et mitte vähile vabatahtlikult rohelist tuld näidata.
Näiteks määrime me leivale paksult võid või margariini. Ehkki reklaam väidab vastupidist, ei ole vahet, kumba sööme. Nii või kui margariin sisaldavad ohtrasti rasva. Leiba ja saia on arukam röstida kui praadida.
Kartuleid armastame praadida rohke rasva ja õliga. Parem on keeta või aurutada. Ehkki loomaliha tundub olevat rasvavaene, on kiudude vahel varjul ikkagi väga suur kogus rasva. Sealihas on rasva veelgi rohkem. Soovitatav on süüa pigem linnuliha. Joome täispiima, nüüd on poodides müügil ka 3,5 protsendiline piim. Toiduks kasutame täishapukoort. Parem on kasutada lahjat piima ja vähe hapukoort.
Rasvade arvelt saab eestlane üle 40 protsendi päeva kalorsusest. Ideaalne oleks, et rasv annaks kõigest 20 protsenti päevasest kalorinormist.
Läänelik toitumistava soodustab nii rinnavähki kui teisi vähiliike. On uuritud kala armastavate jaapanlaste fenomeni, sest nende hulgas on vähe nii rinna- kui soolevähki. Just kalas sisalduvad rasvhapped on tervisele kasulikud.
On uuritud ka soomlaste fenomeni. Nemad söövad palju rasvast, kuid vähikõverad langevad sellest hoolimata. Neid päästab see, et rasvase toidu kõrvale haukavad nad meelsasti rukkileiba.
3. Kiudainete vaene toit
Mida rohkem on toidus seedimatut kiudu, seda enam olete kaitstud rasva kahjustava toime eest. Eriti head on täisteraleib ja tavaline must rukkileib. Soovitav on tarvitada toiduks tumedat riisi, täisteramakarone, kaerahelbeid ja kruupe. Seedimatut kiudu leidub palju ka ubades, kaalikates jt. juur- ja puuviljades.
4. Soolatud, marineeritud ja suitsutatud toit
Kui te neist täielikult loobuda ei suuda, tarvitage vähemalt minimaalselt.
5. Alkohol
Mõõdutundeta napsitajad ohustavad eelkõige enda maksa ja soodustavad samas igasuguste vähiliikide võimule pääsemist.
Klaasike punast veini lõunasöögi kõrvale on aga kasulik ja aitab ära hoida südame pärgarterite lubjastumist.
6. Liikumisvaegus
Rinnavähk kimbutab kõige rohkem üle 6O aastaseid naisi. Sel ajal aeglustub ainevahetus ja eluviis muutub kodusemaks. Toitu vajab organism vähem, aga söömisharjumus on endine. Tüsedus soodustab nii vähki kui paljusid teisi haigusi.
Hea oleks päevas 20-30 minutit kiiresti kõndida. Põlake lifte, käige treppidest kiires tempos. Igas elueas tasub tegeleda spordiga.
7. Saastatud keskkond
Linnaelanikel on vähki rohkem, sest õhk on saastatum kui maal. Samuti ei tee head kemikaalidega töödeldud juur- ja puuviljad poelettidel, ehkki näevad ilusad välja.
Veerand vähijuhtudest tekiksid ka siis, kui ühtki kahjulikku välismõju ei oleks. Organismis eneses moodustuvad kantserogeenid ja geneetilised vead.
Kuid üldjuhul on eluviisil suur osa, näiteks 2/3 vähisurmades on süüdi tubakas ja vale toitumine.
Teoreetiliselt on kõige vähem võimalusi vähki jääda mittesuitsetaval looduse rüpes elaval maaelanikul, kes toitub tervislikult, ei liialda alkoholiga ning kel on olnud õnne sündida tervete geenidega.
RINNAVÄHIL ON OMA RISKITEGURID:
- Vanus
50. eluaastast alates hakkab rinnavähki näitav kõver tõusma. Enamus vähihaigeid on vanemad kui 60.
Alates 40. eluaastast peaks naine hakkama oma rindadele suuremat tähelepanu pöörama. Kas üks rind on teistmoodi, kas nibu on sisse tõmbunud või teise kujuga? Kas on ebamugavustunne ainult ühes rinnas?
Kord kuus peaks duši all seebise käega kergelt rinda mudima, et tihendid üles leida. Kui leiate tüki, ärge hakake kompresse tegema, vaid minge kohe arsti juurde.
Kord aastas tuleks lasta mammograafi all rinnast pilt teha. Pilt näitab kätte ka üliväikesed tihendid, mis sõrme all alles paari aasta pärast on tunda.
- Pärilikkus
Kõrgenenud risk on naistel, kelle esimese ringi sugulased põevad rinnavähki - iseäranis kui see juhtub noorena.
- Lastetus
- Esimene sünnitus pärast 30. eluaastat
- Menstruatsiooni algus enne 12. eluaastat
- Menopaus pärast 50. eluaastat
- Ülemäärane kehakaal
- loniseeriv kiirgus
|
Lisa kommentaar