Sünnimärkidega või ilma?

Kortsud pole kaugeltki ainus vanusega kaasnev probleem. Peeglisse
vaadates märkab nii mõnigi meist, et lisaks kurrukestele on tekkinud
näole, kaelale või kehale veel laigukesi või sõlmekesi. Millega on
tegu? Kas see on ohtlik ja kust saab abi? Küsimustele vastab dermatoloog dr. Sirje Liiv.

Sünnimärk ­ kas eemaldada või mitte?

Sünnimärk tuleb eemaldada siis, kui on pahaloomulise kasvaja kahtlus, ja
seda teeb ainult onkoloog. Kui sünnimärgist tahetakse vabaneda
esteetilistel kaalutlustel, võib pöörduda üld- või plastikakirurgi, ka
dermatoloogi poole.

Oluline näidustus pigmentsünnimärgi ehk neevuse eemaldamiseks on pidev
kohalik ärritus märgi piirkonnas ­ see jääb näiteks kraeääre,
rinnahoidja või püksirihma alla.

Kui nahapinnast kõrgemale tõusnud sünnimärk eemaldada kirurgiliselt,
siis tervisele ohtu ei ole. Kuid arvestada tuleb võimalusega, et võib
jääda arm. Seetõttu oleks parem mõningaid märke eemaldada
elektrokoagulatsioonimeetodiga, mis reeglina jälgi ei jäta.

Elektrokoagulatsioonimeetodil võib eemaldada intradermaalseid neevusi,
mis kujutavad endast pigmentsünnimärgi kolmandat ehk viimast
evolutsioonilist astet ja milles pigmentsed neevusrakud on
inaktiveerunud.

Pigmentsünnimärgid hakkavad tekkima lapse esimesel eluaastal. Pruune,
ümaraid nahapinnal asuvaid täppe nimetatakse piirineevusteks. Neid tekib
juurde kogu lapseea vältel, kuid veel rohkem puberteedieas ja naistel
raseduse ajal.

Piirineevus kujutab endast sünnimärgi esimest evolutsioonilist astet.
Mõningatest piirineevustest arenevad juba varsti liitneevused, mis on
paksemad (kõrgemad), värvuselt tumedamad või heledamad. Liitneevus on
pigmentsünnimärgi teine võimalik evolutsiooniaste. Mõningatest
liitneevustest arenevad edasi eelpoolmainitud intradermaalsed neevused.
30. eluaastaks on inimesel keskmiselt 20-30 sünnimärki. Seejärel
hakkavad neevused tasapisi kaduma.

Eemaldamisviisist olenemata tehakse sünnimärgist mikroskoopiline uuring
histoloogialaboratooriumis, kinnitamaks diagnoosi: tegemist pole
pahaloomulise kasvajaga.

Arsti juurde tuleb minna kindlasti siis, kui pigmentsünnimärkides on
tekkinud järgmised muutused:

• Asümmeetriline kuju. Kui algul on märk ilus, ühtlane, ovaalne, kuid siis
  äkki muudab kuju, on põhjust seda muutust tähele panna.
• Korrapäratu serv.
• Värvimuutused. Sünnimärgi sisse võib tekkida valkjaid, musti,
  hallikaid,punaseid täpikesi.
• Läbimõõt suureneb. Üle 0,6-sentimeetrise läbimõõduga märki loetakse juba suureks.
  
• Pinna muutus. Kui märk muutub kõrgemaks.
• Ärevuseks annavad põhjust ka sügelemine, veritsemine, punetus
  servades.
  

Mõnikord tekib pigmentsünnimärgi ümber pigmenditu valge rõngas. See on
tavaliselt hea märk, mis näitab, et neevus hakkab taanduma.

Kas kaasasündinud sünnimärgid tähendavad ühtlasi kasvajariski?

See ei ole otseselt risk. Imikute pigmentseid märke tuleb hoolega
jälgida. Eriti suured sünnimärgid võivad muutuda pahaloomuliseks enne
puberteeti, seetõttu oleks parem need ka varem eemaldada.
On avaldatud arvamust, et väikeste (1,5 cm läbimõõduga) märkide
eemaldamine on vajalik tütarlastel, kui sünnimärgid on säärtel; ja
poistel, kui need on seljal. 19% kaasasündinud sünnimärkidest võivad
muutuda pahaloomuliseks melanoomiks.

Kas sünnimärgi peaks eemaldama ka ilma onkoloogilise näidustuseta?

Nahast kõrgemale tõusnud sünnimärki ehk liitneevust soovitatakse
paljudes maades profülaktiliselt eemaldada, kuna on melanoomioht.
Varem suhtuti Eestis sünnimärkidesse kui iseärasusse, mida ilma tõsise
põhjuseta ei puudutatud. Soov ilusam olla ei pruukinud alati olla mõjuv
põhjus.

Praegu on teatud mõttes probleemne ja segane näidustuste ja raha
vahekord ­ kõik iluraviga seotu on kallim.

Kuhu peaks inimene pöörduma, et sünnimärgist vabaneda?

Esimene etapp oleks käik nahaarsti juurde. Vajadusel suunab nahaarst
onkoloogi või kirurgi juurde.

Plastikakirurgi vastuvõtt on tasuline ja sinna saab igaüks ise minna.
Ka pealtnäha lihtsat soolatüügast tasub näidata asjatundjale.

Nahal sagedamini esinevad moodustised

Pigmentsünnimärgid ­ healoomulised kasvajad, mille algelement on
pigmendirakust lähtunud neevusrakk.

Rasunäärmekoest lähtunud healoomulised kasvajad, nn. vanaduskäsnad
tekivad pärast 40. eluaastat. Need on tavaliselt pruunikasmustja
varjundiga, nahapinnast kõrgemad, kareda pinnaga. Paiknevad tavaliselt
ülakehal ja pea piirkonnas.

Veresoonkonnast lähtuvad kasvajalised moodustised, näiteks angioom ehk
ämblikneevus, mis paikneb tavaliselt näol; samuti rubiinangioomid, mis
tekivad keskeas erepunaste täpikeste-sõlmekestena mitmel pool kehal.
Rubiinangioomid teevad inimestele sageli muret, kuid need ei ole
ohtlikud.

Viirusliku tekkepõhjusega moodustised nahal:

• tavalised soolatüükad, sageli ilmuvad kätele;
  
• lamekäsnad, sageli koloonia tena näol;
  
• tüükad taldadel;
  
• papilloomid ­ põhiliselt kaenlaalustes voltides ja kaelal.

Kolesterooli sisaldavad kollakad naastud ehk ksantelasmid silmalaugudel, mis on elektrokoagulatsioonimeetodil hästi eemaldatavad.

Adenoome, valget massi sisaldavaid tsüste saab samuti eemaldada
elektrokoagulatsioonimeetodil.