Mehed kahe vankri ees

Psühhiaater Jüri O.-M. Enneti sõnul on meestel vedada kaks vankrit: töövanker ja lapsevanker. See tähendab, et rahulolu ja tasakaal peab valitsema nii töö- kui peresuhetes. Kuidas need mõjutavad meeste tervist?

 „Psühhiaatri aspektist vaadatuna on viimased paarkümmend aastat elutempo olnud kiirem kui varasemalt ja väga palju tõusnud. Need psüühika- ja käitumishäired, mida ülikoolis õpetati, on paljuski tagaplaanile jäänud ja esile on kerkinud päris uued, näiteks teatud ärevushäired,“ tõdeb psühhiaater Jüri Ennet.

„Kui vaatame meeste tervist meestearsti ja psühhiaatri valdkonnas, siis varem õpetasid psühhiaatrid, et alkoholisõltlasel ehk alkohoolikul on seemnerakkudest pooled vigased – kas siis ehituslikult või funktsionaalselt häiritud. Samas hakkasid noored alkoholi hiljem tarvitama, kui oldi juba kehaliselt arenenumad. Nooruses tehti sporti, arvutisõltuvuse „kuradikest“ ei olnud, alkoholiga alustati täiskasvanueas ning narkootikume tunti peamiselt vaid vangimajades. WHO hiljutised andmed näitavad aga, et viimasel ajal on meeste seemnevedeliku maht tunduvalt vähenenud, seemnerakkude arv (kontsentratsioon) kümneid miljoneid väiksem ning suguseemne kvaliteet alla läinud. Viimase paarikümne aasta jooksul on meeste seemnerakkude arv ohtlikult vähenenud ja seemneait on tühi nagu kevadine viljasalv,“ ütleb ta.

„Selle põhjuseid on mitmeid: psüühilised pinged, depressioon, kiire tempo, töö- ja puhkerežiimi häired, ebapiisav puhkus, segiaetud elurütm. Need viivad omakorda teguriteni, mis on seotud järglaste saamisega. Lähisuhetest rääkides – kui 60ndatel ei saanud noorpaar järglasi, siis tihti olid probleemiks naiste põletikud, tänapäeval on esikohal meeste probleemid. Hell valdkond mõjutab ka kehalist ja vaimset tervist,“ räägib psühhiaater meeste terviseprofiilist.

Ennet toob esile, et temani jõuab terve plejaad kirju ja küsimusi naistelt, kelle poiss-sõber on peale neiu rasedaks jäämist jalga lasknud. „Palju on neid, kelle mees läheb peale lapse sündi pere juurest ära või välismaale tööle. Perekonnas on palju tülisid ja pingeid, mille üle naised nii vastuvõttudel kui ka kirjade kaudu kaebavad ning muretsevad. Mehed lähevad probleemide korral lihtsama vastupanu teed: kasutavad mitmesuguseid psühhoaktiivseid aineid, eelkõige alkoholi,“ räägib ta ning lisab, et alkoholist tingitud uusi tervise- ja sotsiaalseid probleeme on väga palju ning teatud piirini mehed seda kui haigust ei tunnista. Arsti poole pöördudes on nimetatud tervise- ja käitumishäired juba väljaarenenud.“

„Praegu on omajagu psüühilisi häireid ja pingeid, mis on tingitud töötusest ja töö otsimisest. Uus teema on ärevushäired, mida varem ei olnud. Foobiad on küll antiigist teada, kuid ärevus, mis paanikahoogudeni viib, on uus nähtus. Palju esineb unehäireid – une ja puhkuse defitsiiti on tunduvalt rohkem. Ignoreeritakse und ja tehakse asju selle arvelt – see on suur viga. Unele pühendatud aeg on võidetud aeg. Kui see jutt mõnel mööda külgi maha jookseb, et mis see minule teeb, siis tasuks ikka kahte vankrit silmas pidada – kui tulevikus on seemnesalv tühi ja lapsi ei saa, kes siis töövankrit veab, mis siis Eesti rahva lapsevankrist saab?“ mõtiskleb arst.

Keha ja vaimu tasakaal
Kogu kasvatus- ja koolisüsteem võiksid psühhiaatri sõnul kaasa aidata sellele, et inimene leiaks oma võimetele vastava töövankri, mida vedada: „See tähendab, et kool peaks aitama leida ning kujundada eeldust, milles inimene on andekas ja kutsevaliku teeb. Kui inimene teeb tööd, milles ta on andekas, siis on ta õnnelik – inimene elabki siin maailmas selleks, et olla õnnelik.“

„Meeste kehaline aktiivsus on väike. Virtuaalset suhtlemist on palju, reaalset suhtlemist jääb puudu. Suhtlemisoskuse ja -julguse defitsiit on suur,“ muretseb Ennet. Lahendus oleks koostöö tervise- ja haridusvaldkonna vahel: „Praegune koolisüsteem ei ole paljude tervisele soodne. Laps peaks suutma õppida ja mitte läbi põlema ning tervis peaks muutuma tugevamaks, mitte nõrgemaks,“ leiab Ennet.

Ennet räägib, et kehaline pool ei tähenda vaid suurt ja tugevat triitsepsit-biitsepsit, vaid aitab kaasa ka vaimse tegevuse puhul ning toob võrdluse külakiigega: „Kui üks pool on vaimne ja teine kehaline, siis ei saa nii, et lükkame kiike vaid ühele poole. Mida rohkem vaimset osa juurde tahame, seda tähtsam on ka kehaline komponent.“

“Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud,” kinnitab ta. „Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, tekib nagu mitmekihiline mureaurukatel. Kõigepealt must masendus, mis tundeelu aurukatlast välja pressib. Järgmiseks mõjutab see psüühika tasandit ja mureaurukatel annab endast tunda mõtlemise, mälu, instinktide, tahte või teadvuse aktiivsuse sfäärides, mis suhteliselt nõrgem – see koht annabki kaebusena tunda, näiteks tekivad unehäired, negatiivsed mõtted, enesehinnang langeb, intiimelu tõrgub, tegutsemistahe alaneb jne. Seejärel kehaline tasand, näiteks avaldub mõju südame tervisele, tekivad seedetrakti häired jne. Järgmisena tekib sotsiaalne tasand: töökaaslased ei mõista, ülemus kiusab ja koormab liigsete töödega, kodutülid jms. See psüühikahäirete genees on hierarhiline ehk siis, kui tekivad sotsiaalsed probleemid, esinevad kehalised häired juba kindlasti, veel suurema tõenäosusega ka psüühikahäired, masendusest, stressist, õnnetusetundest rääkimata,“ sõnab ta.

Kui küsida, kuidas on meeste suhtumine oma tervisesse muutunud, ohkab Ennet sügavalt. „Kõik läheb ajaga paika. Mõnda aega olid väärtushinnangud sellised, et kõik väline oli väga tähtis. Isiklik õnn ja rõõm, pere ja lapsed, tervis on olnud tagaplaanil, kuid hoiakud hakkavad vaikselt sinna õigesse voolusängi tagasi liikuma ja õnnejõgi võib siis rahulikult edasi voolata“ räägib ta. „Mu juures on käinud kujutlematult rikkad inimesed, kuid neil ei ole õnne. Inimesed tegelevad dieetidega, kuid kas eesmärk on siis paar sentimeetrit vähem vööümbermõõtu? See on ka oluline, sest tervis on õnne vundament. Kuid õnn on siis, kui keha ja psüühika funktsioneerivad hästi ning töö- ja lapsevankri vedamine on loominguline,“ rõhutab Ennet.

Mehed ja depressioon
„Depressiooni all mõeldakse omaette haigust, aga ka protsessi. Näiteks kui esineb depressiivne episood ja inimene neid olusid, kus ta on, ei muuda, tuleb korduv episood. Nii see süveneb. Paljudel juhtudel on depressioon alkoholiga varjutatud, sest mehed kasutavad depressioonist jagu saamiseks alkoholi,“ räägib Ennet.

Alkoholi ja narkootikumidega seotud probleeme on psühhiaatri kinnitusel palju: „Alkoholist turumajanduslikust aspektist veel räägitakse, selle tarbimise kahjudest tervisele, vägivallale, liiklusavariidele (alkohoolne planeeritud kuritegu), perevägivallale, ühiskonnaheidikutele, töötutele, sõjatandrilt tagasitulnutele, soometöö palga „tähistajatele“. Kuid narkootikumidest pea mitte midagi, isegi korralik statistika puudub. Jagame süstlaid ja metadooni, ja siis? See ei ole ju ravi!“ toob ta välja. „Kui vastuvõtule tulnud mees kaebab pereprobleeme ning kooruvad ka armukadedus ja vägivaldsus või agressiivsus, siis on aru saada, et probleemiks on muutunud ka alkohol, mis varjutab juba alkoholismile viinud põhjused,“ toob ta näiteks.
„Depressiooni ei saa ravida nii, et tuleb patsient, küsib antidepressante, mida tuttav oli kuus kuud võtnud, ja uurib, kaua tema neid võtma peab,“ rõhutab arst. „Klassikaline põhimõte ütleb, et antidepressante on vaja, kuid ajapikku peab nende osakaal vähenema. Arstirohule lisaks tuleb tähelepanu pöörata kehalisele aktiivsusele, alates kasvõi kõnnist, käimisest ja jooksmisest. Sest agressiivsus, kus nõusid lõhutakse, näitab, et organism tahab endast midagi kehalise kaudu välja raputada. Lisaks on vaja „uusi prille” ehk siis uut hoiakut ning prioriteete. Kui me olusid ei saa muuta või veel ei julge muuta, saame muuta oma suhtumist,“ ütleb Ennet.

Lahenduse on arst kirja pannud ka oma raamatusse „Väljavalitu“ – võti on kolmes E-s. See tähendab, et lahenduseks on ravi ja ravimid (ennistamine), trenn (edendamine) ja profülaktika ehk ennetav komponent. „Nii tervises kui muudes eluvaldkondades me valime ühe, kuid need kolm peaksid käsikäes käima,“ tõdeb arst. Ennet paneb südamele, et kuni inimene elab, on väga paljut võimalik muuta. Tähtis on aga seegi, et arst ei saa kedagi terveks teha, küll aga anda juhised – terveks teeb patsient ennast ise.

Psühhiaatri retsept Eesti meestele
• Oma igapäevatöös ja –tegemistes peaks mees mõtlema sellele, kuidas ta mõjutab oma tervist laste saamise ja kasvatamise aspektist
• Empaatiat, mõistmist ja suhtlemisoskust pere- ja lähisuhetesse
• Ettevaatlikust alkoholi tarvitamisel: väikese pitsi võib teha pensionieas, kui „kureteod“ tehtud ja lapsed on juba suureks kasvatatud, töövankergi oma peamised koormad ära vedanud
• Tuleb valida õige eriala - töövanker, mis on südamelähedane, milles oled andekas
• Tuleb olla ühiskondlikult aktiivne – ühiskondlikud agensid mõjutavad meie õnne suuresti

Kas see artikkel oli kasulik?