Mis on eesnäärmepõletik ehk prostatiit?

Mis on eesnäärmepõletik ehk prostatiit?

Eestis esineb prostatiidile iseloomulikke kaebuseid 10-20 % meestest, elu jooksul diagnoositakse see haigus vähemalt ühe korra enam kui pooltel meestel.

Prostatiit jaguneb järgmisteks vormideks:
1. Äge eesnäärme põletik
2. Krooniline mikroobidest tingitud (bakteriaalne) eesnäärmepõletik
3. Krooniline abakteriaalne prostatiit põletikuga
4. Krooniline abakteriaalne prostatiit põletikuta ehk kroonilise vaagnapiirkonna valulikkuse sündroom
5. Kaebuseid mittepõhjustav põletikuline prostatiit

Eestis esineb prostatiidile iseloomulikke kaebuseid 10-20 % meestest, elu jooksul diagnoositakse see haigus vähemalt ühe korra enam kui pooltel meestel. Kaebusteta kulgeva prostatiidi vormi sagedust me praegu veel kahjuks veel ei tea. Sellele, et kaebusteta kulgev vorm on Eestis väga levinud, viitavad eesnäärme koelise materjali uuringud, mis näitavad, et põletiku leiab kuni 90% vanemaealiste meeste eesnäärmetest. Arvatavasti kulgeb eesnäärme põletik haiguse algfaasis üldse aastaid ilma oluliste vaevusteta ja leitakse selles arengufaasis vaid teistel põhjustel, näiteks lastetuse tõttu, teostatud sperma analüüsides.

Prostatiiti leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tippperioodil, s.o. vanuses 25-35 eluaastat. Sellel vanusegrupil on haiguse teke seotud peamiselt põletikega kuse-sugutraktis - (varjatud) suguhaiguste, partneri tupe põletikega jne. Uuesti sageneb haiguse diagnoos vanusegrupis 45-55 eluaastat, kus vaevuseid põhjustavad koos eesnäärme algav suurenemine ja prostatiit. Sugutrakti põletike kõrval tuuakse eesnäärme põletiku põhjusena välja veel keha korduvat alajahtumist. Nii on prostatiidi probleeme enam külmetamisega seotud spordialade esindajatel näiteks nagu jalgratturid, suusatajad, ujujad ja orienteerujad. Oluliseks peetakse ka teatud geneetilist eelsoodumust haiguse tekkeks.

Äge eesnäärme põletik, mis põhjustab väga tugevaid kusemishäireid ja ka kõrget palavikku, on õnneks suhteliselt harv haigus. Kõige keerulisemaks vormiks ravi aspektist on kroonilise vaagnapiirkonna valu sündroom, kus enamasti on tegemist varem põetud põletikulisest prostatiidist tingitud eesnäärme ja seda ümbritsevate kudede kahjustusega. Kaugele arenenud haiguse vormid võivad väga oluliselt kahjustada mehe elukvaliteeti, olles oma mõjult võrreldavad suisa raske südamehaiguse, suhkrutõve ja mitme teise raske haigusega.

Eesnäärme põletik, ka sellel varjatud vorm, on oluliseks viljatuse ja seksuaalhäirete põhjuseks noortel ja nooremas keskeas meestel. Viimaste aastate uuringud viitavad, et eesnäärme põletik on ka oluliseks eesnäärmevähi riskiteguriks.

Eesnäärmepõletiku diagnoos tugineb esmalt kaebuseid täpsustaval küsimustikul. Seejärel toimub laboratoorsete uuringute abil haiguse vormi täpsustamine. Selleks peab teostama kas seemnevedeliku analüüsi (sobib noorematele) või eesnäärme sekreedi analüüsi (sobib vanematele meestele). Vajadusel teostatakse veel kusevoolu kiiruse mõõtmine, eesnäärme ultraheliuuringud ja analüüsid suguhaiguste ning teiste mikroobide suhtes. Kui mees on vanem kui 40 aastat, siis teostatakse eesnäärmevähi välistamiseks enamasti ka PSA test.

Eesnäärme põletiku ravi sõltub haiguse tüübist. Põletikulise vormi korral on juhtiv ravimeetod antibiootikumide või põletikuvastaste ainete kasutamine. Ravikuurid võivad olla sageli küllalt pikad, ulatudes isegi mitme kuuni. Antibiootikumravi lõpu üle otsustatakse eesnäärme sekreedi või sperma analüüsi tulemuste alusel. Kui uuringute järgi on põletik taandunud, saab üle minna eesnäärme tööd ja taastumist toetavatele ravimitele. Ka järelravi kestab sageli mitu kuud, sageli isegi pool aastat. Eesnäärme põletiku ravi edukuse määrab väga olulisel määral mehe suutlikus muuta oma eluviise välistamaks haiguse teket soodustavad ja haigust käigushoidvad riskitegurid. Põletikulise vormi puhul on väga oluline kaasata raviprotsessi ka mehe partner(id).

Oluliseks osaks kogu raviprotsessi vältel on eesnäärme regulaarne tühjenemine. Selleks kasutatakse eesnäärme lihasrakke lõõgastavaid ravimeid. Samuti aitab siin oluliselt kaasa regulaarne seksuaalelu (NB! Põletikulise vormi korral alati preservatiiviga). Mõnel juhul, eriti vanemapoolsetel meestel, on vajalik raviprotsessi lisada regulaarne eesnäärme massaaž. Kuigi pole otseselt tegemist eluohtliku haigusega, on eesnäärme põletiku korrektne ravi võimalikult haiguse algfaasis väga oluline, sest mida hiljem alustatakse, seda pikemad on vajalikud ravikuurid ja kahjuks ka halvem ravi lõpptulemus. Põletiku korrektse ravi olulisust tõstab ka viimastel aastatel leitud seos eesnäärme põletiku ja hilisema eesnäärme pahaloomulise kasvaja vahel. Arvatakse et eesnäärme põletikku põdevate meeste risk eesnäärmevähi tekkeks on vähemalt 2x kõrgem kui prostatiiti mittepõdevatel meestel.
Järelravi eesmärgiks on taastada põletiku käigus kahjustada saanud eesnäärme funktsionaalne aktiivsus ja vältida uute eesnäärmepõletiku episoodide teket. Järelravi oluliseks osaks on eesnäärme funktsiooni toetavad taimset päritolu preparaadid. Olulisemad ained on lükopeen, quertsetiin, serenopalmi ja aafrika ploomipuu ekstraktid. Eesti rahvameditsiin soovitab veel kõrvitsaseemneid ja väikeseõielise pajulille teed.
Liigkõrge vaagnapiirkonna lihaste pingesisundi puhul võib mehi aidata spetsiaalne ravivõimlemine.

Eesnäärme põletiku ennetamise olulisemaks teguriks on kaitstud seksuaalelu ja sugutrakti kõigi põletike ja suguhaiguste kiire ja korralik ravi. Oluline on teada, et sageli võivad eesnäärme põletiku teket soodustavad suguhaigused kulgeda ilma mingite otseste kaebusteta. Mehed, kellel on olnud kaitseta (juhuslikke) seksuaalsuhteid, peaksid kindlasti läbi tegema suguhaiguste uuringud. Mehed, kellel mitu püsisuhet, peaksid sama uuringu läbi tegema vähemalt korra aastas. Kui partneril on diagnoositud sugutrakti põletik või on lihtsalt tekkinud sellele viitavad kaebused, tuleks seksuaalsuhtes alati kasutada preservatiivi. Meestel, kellel on diagnoositud eesnäärme põletik, on soovitav võimaluse piires välistada külmetamine. Väga oluline on kuulata oma keha ja vältida haigusnähte tugevdada võivaid ärritavaid tegureid.

Allikas: Tartu Ülikooli Meestekliinik

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada