Psühhiaater: skisofreenia puhul on kõige tähtsam abi küsida

Psühhiaater: skisofreenia puhul on kõige tähtsam abi küsida

Skisofreenia on psüühikahäire, mille tõttu inimene hakkab tajuma oma ümbrust ja keskkonda varasemast teistsugusena, ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater Kärt Uppin.

Skisofreenia muudab psühhiaatri sõnul inimese mõtlemist ja käitumist. „Äge psühhoos võib tekkida järsku, paari-kolme päeva kuni nädalaga, ja siis on nii arstil kui lähedastel sellest lihtsam aru saada. Aga haigus võib läheneda ka hiilivalt, nii et inimene jõuab sellega kohaneda, ja nii ei pruugi ta arsti juurde väga ruttu jõuda,“ selgitab Uppin Tartu Postimehes.

Ravimitega saab aga haiguse kontrolli alla võtta. „Tavaliselt märkavad kõrvalseisjad seda, et inimene hakkab käituma ebaharilikult. Ta ei suuda enam keskenduda. Ta võib kuulda hääli, mis teda segavad, tajuda, et keegi teda tänaval jälgib, karta, et mingid seadmed on kuhugi üles pandud. Ta võib ootamatult rääkima hakata asjadest, millest ta kunagi varem ei ole midagi teadnud,“ räägib psühhiaater, kuidas haiguse avaldumisest aru saada.

Skisofreenia puhul on kõige tähtsam abi küsida, sest sümptomid ise ei kao. “Haigus  süveneb ja ravi võib osutuda aina keerukamaks,“ ütleb psühhiaater. Kuidas aga inimest veenda arsti juurde minema? Aga tulebki öelda: me näeme, et sinuga ei ole kõik korras, lähme ja peame nõu,“ soovitab Uppin.

Skisofreenia on alguses just noorte, 18–25-aastaste inimeste haigus. See algab ajal, mil noored asuvad õppima ja tööle, alustavad oma elu. Kui inimene ei kohane ega sobitu uutesse oludesse, võib haigus välja lüüa.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada