Meeste tervis nagu vana auto

Meeste tervis on nagu vana auto - vanuse kasvades tuleks tähelepanu pöörata ka mootorile, õli taseme kontrollile ja üksikute osade testimisele. Tallinna II südamekonverentsil “Mehe tervis” räägiti meeste tervisest laiemas kontekstis kui vererõhk, kolesterool ja suitsetamine.

Palju on räägitud strateegiate loomisest tervislike eluviiside ja hoiakute kujundamiseks. Loomulikult mõjutavad mehe eluiga südame-veresoonkonna haigused, mille riskiteguriteks on suitsetamine, alkoholitarbimine, vähene liikumine ja ebatervislik toitumine. Selge see, et inimene ise saab enda heaks paljugi ära teha. Aga kas üksikisiku ponnistustest ikka piisab, et eesti mehed oleksid tervemad ja elaksid kauem?

Mees nagu auto

Eesti mees elab kaheksa aastat vähem kui soome mees ning üksteist aastat vähem kui rootsi mees. Eesti mees elab ka umbes kaks aastat vähem kui leedu mees ja neli aastat vähem kui poola mees. Lisaks elueale on oluline ka tervena elatud eluiga – seegi näitaja on Eestil madalam kui teistel Euroopa riikidel (Eesti keskmine on 51,8 aastat – meestel 49,6 ja naistel 53,7).

“Üldjuhul elab eesti naine viimased kaksteist aastat lesena. Eesti meeste eluiga on väike ning suhtumine tervisesse on imelik,” alustas oma ettekannet konverentsil “Mehe tervis” perearst Eero Merilind. “Mehed ei oska otsida arstiabi ning nad ei saa aru, kui tegemist on meditsiinilise probleemiga. Me peaksime mõistma nende ellusuhtumist ning põhimõtteid, selleks et oleksime edukad ning suudaksime muuta nende käitumist.”

Merilind tsiteeris meeste tervise foorumi juhatajat dr Ian Banksi, kes võrdleb mehe tervist auto hooldusega. Kui tegemist on uue autoga (noore mehega), siis piisab (vere)rõhu mõõtmisest ja üldistest soovitustest. Vanuse kasvades tuleks tähelepanu pöörata ka mootorile (südamele), õli taseme kontrollile ja üksikute osade (funktsioonide) testimisele. Liigeldes autoteedel tuleks kinnitada turvarihmad ning vältida ohtlikke manöövreid.

“Tegelikult on ka vana autoga võimalik sõita, kuid selleks tuleb autot korralikult hoida. Ära trööbatud ning logisevat masinat ei tee korda ka kõige suurem võlur,” sedastas esineja.

Mees muutuvas maailmas

Tartu Ülikooli kliinikumi androloogiakeskuse Tallinna filiaali meestearst Olev Poolamets tundis heameelt, et meeste tervise teema pole enam üksikute huviliste pärusmaa.

“Euroopas ja maailmas on tekkinud meeste tervise võrgustikud, laienenud on soospetsiifilised terviseteadmised, tekkinud on soospetsiifilised teenused. Toimunud on suhtetüüpide areng – paralleelselt uut tüüpi peremudeliga ka klassikalise peremudeli areng. Meeste keskmise eluea, poiste koolist väljalangemise probleeme ja teisi olulisi küsimusi on laialt teadvustatud,” loetles esineja. “Mõtteid, kuidas olukorda parandada, on väljendanud kõige erinevamate valdkondade esindajad. See on väga hea, sest muutused paremuse suunas saavad tekkida alles siis, kui teemat teadvustavad kõik, teadvustamisele järgnevad arutelud ja konkreetsed sammud.”

Küsimusele: mida see annab, kui mees elab kauem, vastas dr Poolamets: “Põlvkondade järjepidevus ja kindlad väärtuste süsteemid perekonnas võimaldavad paremini edasi anda elukogemusega rikastatud teadmisi noorematele generatsioonidele, muutes nii ühiskonna stabiilsemaks.”

Mehe seksuaalsus

USA seksuoloogide Masters’i ja Johnson’i väitel kannatab seksuaalse düsfunktsiooni all 50% paaridest (enam kui 45% üle 40 aasta vanustest meestest). Maailmas on enam kui 140 miljonit meest, kellel esinevad erektsioonihäired.

“Paljud otsivad abi, kuigi neil ei esine reaalset seksuaalset düsfunktsiooni. Paljud, kes abi vajaksid, üritavad probleemist mööda vaadata või siis iseravimisega tegeleda. Arstiabi otsitakse alles teises järjekorras ja arstini jõuab vaid 10% kõikidest hädalistest,” sedastas psühhiaater-seksuoloog Imre Rammul. “Sagedaseks taktikaks on siis põgenemine töösse või haigusesse. Haigus nõuab sageli palju raha ja aega, tekitades seeläbi täiendavalt sotsiaalseid ja partnerlusprobleeme. Samas aitaks rahuldustpakkuv seksuaalelu suuresti kaasa organismi toimetulekule – see aktiveerib immuunsüsteemi, taandab valu ja parandab psüühilist toonust.”

Rääkides välisfaktorite mõjust mehe seksuaalsusele, tõdes esineja, et kuigi arstkond on võrdlemisi hästi kursis erinevate haigusseisundite võimaliku mõjuga seksuaalfunktsioonile ning ravimite sellekohaste soovimatute kõrvaltoimetega, teatakse küllaltki vähe erinevate olme- ja tööstusmürkide ning mõnede füüsikaliste tegurite mõjust seksuaalfunktsioonile.

“Meeste kohta on tehtud suhteliselt vähe asjalikke uuringuid ja seegi teave on jäänud töötervishoiu arstide kitsasse ringi,” nentis Rammul.

Mees kui sponsor ja doonor

Oma ettekande alguses ütles Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimees ja Tallinna Lastehaigla nõukogu liige Janek Mäggi, et ta arvab teadvat vastust küsimusele, kuidas pikendada Eesti mehe eluiga 12 aasta võrra. Meest ei rahulda sponsori ja doonori roll.

Mehel on liiga palju tööd ja liiga palju kohustusi, aga ikka on raha vähe. Kui oleks vähem tööd ja vähem kohustusi, siis oleks perel veel vähem raha ja saaks endale lubada veel vähem meelelahutust.

Kui naistes süveneb suhtumine, et mehe leian siis, kui last tahan (isaks ta ju kõlbab, aga koos elada ei kannata), siis mehed ei pruugi sellise hoiakuga nõus olla: mees tahaks naist, kes teda jäägitult armastab – ta ei ole nõus sellega, et doonoriks kõlbab, aga pühendumist ei vääri

Küsides, mida siis mehed tegelikult tahavad, vastas kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja omanik Janek Mäggi: “Pikka elu – ma arvestan riskiga, et võin elada 90 aastaseks ja vanemakski (täna käitun nii, et homme on ka võimalik elada); armastust, mis jookseb minu järel – ta ei kujuta oma elu minuta ettegi (armastanud olen kogu aeg, kuid tahaks ka armastatud olla); tööd, mille järel mina jooksen – ta meeldib mulle rohkem, kui mina talle (tahaks veel rohkem teha!); sotsiaalset tunnustust – tegelikult ei olegi ma mingi jobu, vaid üsna asjalik kutt (kes oleks elus võinud arvata, et minust võib niigi palju asja saada!)”

Artikli autor Marika Gordon.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.