Eesnäärme pahaloomuline kasvaja

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos.

Paljudes arenenud maades eesnäärmevähk juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Nii on haiguse leiu tõenäosus meestel vanuses alla 40 eluaasta vaid 1 juht 10 000 mehe kohta, vanuses 40-59 on sama näitaja 1 juht 103 mehe kohta ja vanuses 60-79 juba 1 juht 8 mehe kohta.

Ameerika andmetel diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel kuuest, aga õnneks vaid üks mees 33-st sureb eesnäärmevähki. Seega on osa eesnäärmevähkidest varjatud kuluga ja ei ohusta otseselt mehe elu, samas kui osa, eriti noorematel meestel, vähi juhte võivad olla väga agressiivsed.

Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärme kapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümfiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse.

Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast peale diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem - 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest.

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2 - 4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.

Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas puu- ja juurviljaderikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.

Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengustaadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta. Sagedamini võivad tekkida kusemishäired - kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit. Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilise selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimatinimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.

Eesnäärmevähi diagnoosimine

Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiifiline antigeen) test. Kui varem avastati suurem osa eesnäärmevähkidest juba kaugelearenenud vormina, siis peale PSA testi laiaulatuslikumat kasutuselevõttu on näiteks USAs tänaseks enamik leitud vähkidest varases arengustaadiumis ja seetõttu ka edukalt ravitavad. Eestis on kahjuks jätkuvalt üle poole diagnoositud eesnäärmevähkidest juba haiguse kaugelearenenud (siiretega) vormis.

PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka hinnata haiguse prognoosi. Väga kõrge PSA tase viitab sellele, et haigus on juba levinud väljapoole eesnääret. PSA tase koos läbivaatuse ja biopsiamaterjali histoloogilise uuringu tulemusega aitavad planeerida vajalikku lisauuringute kompleksi ning mehe jaoks optimaalset raviskeemi.

Väga oluline on PSA taseme jälgimine peale eesnäärmevähi ravi. Näiteks peale eesnäärmevähi operatiivset ravi (radikaalset prostatektoomiat) peaks PSA tase veres langema määramatule tasemele. Kui PSA langus ei ole täielik või kui PSA tase hakkab peale kasvaja ravi uuesti tõusma, võib kahtlustada, et kasvajat ei õnnestunud täielikult eemaldada.

Oluliseks osaks eesnäärmevähi diagnostikas on eesnäärme kontroll sõrmega. Selle uuringuga saab arst anda ligikaudse hinnangu eesnäärme suuruse, selle ehituse ja konsistentsi kohta. Kasvaja kahtlusel otsib arst siin eesnäärme tihenemist, tükki eesnäärmes. Kaugelearenenud vähi korral võib eesnäärme olla tihedasti seotud ümbritsevate kudedega.

Eesnäärmevähi diagnoosi saab siiski püstitada alles peale eesnäärme proovitükkide võtmist (biopsia) pärasoole kaudu teostatava ultraheli uuringu abil. Saadud materjalist tehakse histoloogilised uuringud, mis võimaldavad esmalt tuvastada kasvaja. Teiseks võimaldab histoloogiline uuring kaudselt hinnata kasvaja võimalikku agressiivsust. Selleks hinnatakse, kui sarnane on kasvaja kude normaalsele eesnäärme koele, milleks kasutatakse enamasti Gleasoni astmestikku. Kui kasvaja kude sarnaneb eesnäärme koele, siis nimetatakse sellist kasvaja tüüpi Gleason aste 1 ja kui kasvaja on täielikult kaotanud eesnäärmele iseloomuliku koelise ja rakulise ehituse on tegemist Gleason aste 5 kasvajatüübiga. Lõpphinnangu andmisel võetakse arvesse kahte kõige enamlevinud koeehitustüüpi. Seega võib Gleasoni astmestik olla vahemikus 2-10.Mida suurem on see number, seda agressiivsem (kiirema kasvuga ja suurema tõenäosusega siirete tekkeks) on kasvaja.

Enamikel juhtudel piisab ülalmainitud uuringute kompleksist. Juhtudel, kus PSA leiu või eesnäärme sõrmega kontrollil jääb kahtlus kaugelearenenud vähi vormi suhtes, on vajalik teostada terve rida lisateste.

Veretestidest kasutatakse näiteks alkaalse fosfataasi määramist, mille väärtused võivad olla tõusnud, kui kasvaja on andnud siirdeid luudesse või maksa. Täpsemalt võimaldab luumetastaase hinnata skeleti stsintsigraafia, mille käigus süstitakse verre radioaktiivset ainet, mis mõne aja jooksul koguneb luudes kohtadesse, kuhu on tekkinud kasvaja siirded.

Kasvaja levikut eesnäärmest väljapoole saab kõige täpsemini hinnata magnet resonants tomograafilise (MRT) ja siirdeid eesnääret ümbritsevatesse ja vaagna piirkonna lümfisõlmedesse saab tuvastada kompuutertomograafilise (CT) uuringuga.

Eesnäärmevähi staadiumid

Eesnäärmevähi staadium ütleb meile, kui palju on kasvaja levinud eesnäärmes, kuivõrd on kasvaja haaranud ümbritsevaid kudesid, kas on tekkinud siirded eesnäärme lähiümbruse lümfisõlmedes ja kas kasvaja on juba andnud siirdeid kaugemal asuvatesse kudedesse. Eesnäärmevähi staadium ja kasvajarakkude küpsusaste (Gleasoni skoor) on kõige olulisemad näitajad haiguse prognoosi hindamisel ja ravimeetodi valikul. Kõige sagedamini kasutatakse maailmas vähi staadiumite hindamiseks TNM süsteemi, kus T näitab kasvaja levikut algkoes (antud juhul siis eesnäärmes), N kasvaja levikud lähedalasuvatesse (regionaalsetesse) lümfisõlmedesse ja M metastaaside olemasolu kaugmates organites.

Eesnäärmevähi ravi

Eesnäärme ravi valikud pole alati üheselt mõistetavad. Isegi ühe riigi piires võib ühe ja sama staadiumiga vähi ravi olla kardinaalselt erinev. Nii konkureerivad eesnäärmega piirdunud varases staadiumis omavahel operatiivne ja kiiritusravi ning paljudel juhtudel võib parimaks `ravimeetodiks´ olla hoopis mitte aktiivne ravimine, vaid haiguse kulu aktiivne jälgimine (watchful waiting). Samuti on maailmas välja töötatud väga erinevaid raviskeeme kaugelearenenud eesnäärmevähi raviks. Järgnevalt on ära toodud Eestis enam kasutuselolevate ravimeetodite lühitutvustus.

Haiguse aktiivne jälgimine (oota ja vaata)

Selle strateegia puhul käib eesnäärmevähiga mees regulaarselt kontrollis, mille jooksul jälgitakse täpselt haiguse arengut. Kaks korda aastas teostatakse eesnäärme kontroll sõrmega ja verest PSA test. Korduv eesnäärme biopsia teostatakse oluliste muutuste ilmnemisel või vastavalt keskuses praktiseeritavale jälgimisskeemile kord aasta või kahe tagant. Aktiivset jälgimist võib soovitada eelkõige juhtudel, kus leitud kasvaja on väike, piirdub eesnäärme koega ja on oodatavalt aeglase kasvuga (madal Gleasoni skoor). Kuna on teada, et üldiselt arenevad 70-80-ndates eluaastates leitud väikese mahuga vähid üsna aeglaselt, siis sobib selline taktika eelkõige vanemaealistel meestel, kelle puhul aktiivravi riskid võivad ületada kasvajast tingitud terviseriske. Vajadusel, kui ilmneb kasvaja oodatust kiirem areng, on alati võimalik üle minna teistele, aktiivsematele ravimeetoditele.

Radikaalse prostatektoomia (eesnäärme täielik eemaldamine) operatsiooni käigus eemaldatakse kogu eesnääre koos kapsli ja seemnepõiekestega. Enamasti teostakse operatsioon üldnarkoosis. Tegemist on avatud (haavaga) operatsiooniga, kus lõige tehakse keskjoonel häbemeluu ülaservast kuni nabani.

Viimastel aastatel on ka Eestis hakatud juurutama vähemtraumaatilist endoskoopilist radikaalset prostatektoomiat, mille käigus teostatakse operatsioon läbi mitme väikese lõike sisse viidud peenikeste instrumentidega kaamera kontrolli all. Mõlemad operatsioonitüübid vajavad uroloogilt väga head väljaõpet ja ka kogenud tugipersonali. Seetõttu teostatakse vastavaid operatsioone vaid Eesti kõige suuremates kliinikutes. Haavade paranemise perioodil pole hea mehel endal kusel käia, seetõttu jäetakse mehele 7 - 10 päevaks kusiti kaudu põide kateeter. Kateetri eemaldamise järgselt lubatakse mees järgmisel päeval haiglast koju.

Operatsioon olulisemateks kõrvalnähtudeks võivad olla erektsioonihäire (impotentsuse) teke ja kusepidamatus. Kusepidamatuseks nimetatakse mehe võimetust kontrollida oma kusemisrefleksi, mis põhjustab soovimatut kuse leket. Mõõdukas stressitüüpi (füüsilisel pingutusel, köhimisel, aevastamisel jne. tekkiv) kusepidamatus on vahetus operatsioonijärgses perioodis väga sagedaseks probleemiks. Siiski kaob kusepidamatus enamikel meestel 3-6 kuu jooksul. Vaid 3% meestel võib tekkida püsiv kusepidamatus.

Kuigi kusepidamatus võib mehele põhjustada olulist elukvaliteedi langust, peab alati meeles pidama, et tegemist on enamasti iseenesest mööduva probleemiga. Vajadusel võib ajutiselt kasutada meestele mõeldud mähkmeid. Kasuks tulevad vaagnapiirkonna lihastööd tugevdavad (Kegeli) harjutused, mida on soovitav õppida eriettevalmistusega füsioterapeudi juhendamisel. Mõnikord on siiski vajalik kasutada kusepidamist parandavaid ravimeid. Püsiva ja raskemakujulise kusepidamatuse puhul opereeritakse kusiti ümber kunstlik kusepõie sulgurlihase protees, mida mees saab ise avada ja põit tühjendada munandikotti nahaalusi paigutatud pumba abil. Taolisi proteesioperatsioone tehakse ka Eestis.

Erektsioonihäireks nimetatakse mehe võimetust saavutada ja säilitada vahekorra edukaks läbiviimiseks vajalikku peenise jäikust. Operatsioonijärgne erektsiooni kvaliteet sõltub suuresti mehe eelnevast erektsioonivõimest, vanusest, aga ka operatsioonitehnikast. Operatsiooni käigus püütakse võimaluse korral säilitada mõlemal pool eesnäärme kõrvalt kulgevad peenist varustavad närvikimbud. Kui närvikimbud õnnestub säilitada mõlemal pool, on operatsioonijärgse erektsioonihäire tõenäosus umbes 40%, kui vaid ühel poolel, siis juba 70%. Siiski esineb pea kõigil eesnäärme kasvaja operatsiooni läbi teinud meestel alguses mõningane erektsioonivõime langus, mis enamasti möödub 6 kuni 12 kuu jooksul peale operatsiooni. Viimastel aastatel on välja töötatud mitmeid operatsioonijärgse impotentsuse riski vähendavaid raviskeeme.

Selleks kasutatakse vahetus operatsioonijärgses perioodis regulaarselt erektsioonivõimet parandavaid ravimeid. Mehed, kellel siiski erektsioonihäire püsima jääb, saavad enamasti hiljem abi samadest ravimitest. Samuti võib probleemi lahendamiseks kasutada erektsiooni tekitavate ainete viimist kusitisse või peenisesiseid süsteid. Kõige raskematel juhtudel saab abi peenise proteesi operatsioonist.

Kiiritusravi, mis paljudes maailma vähiravi keskustes konkureerib eesnäärme kasvaja raviskeemis edukalt operatiivse raviga, kasutatakse Eestis vähe. Enamasti kasutatakse kiiritusravi eesnäärmega piirdunud või siis ka eesnäärmest ümbritsevatesse kudedesse kasvanud kasvajate puhul. Kaugelearenenud vähijuhtude korral kasutatakse kiiritusravi üksikute luumetastaaside põhjustatud valu leevendamiseks. Meetoditest kasutatakse enim tavalist väliskiiritusravi, viimastel aastatel on eesnäärmega piirduvate kasvajate puhul järjest enam kasutama hakatud ka kehasisest kiiritusravi e. brahhüteraapiat, kus ultrahelianduri kontrolli all viiakse lahkliha piirkonnast eesnäärmesse radioaktiivsed nõelad. Kiiritusravi tulemuslikkus on eesnäärmega piirdunud kasvajaprotsesside puhul samaväärne operatiivse raviga. Kiiritusravi põhjustab operatiivsest ravist veidi vähem kusepidamatust ja impotentsust. Samas lisanduvad riskid pärasoole ja kusepõie kahjustuseks.

Eestis kasutatakse kiiritusravi eesnäärme raviskeemis vähem kui enamikes arenenud riikides. Põhjuseks on siin meie mõningane tehniline mahajäämus.

Hormoonravi kasutatakse juhtudel, kui kasvaja on juba levinud eesnäärmest väljapoole või andnud siirdeid. Meessuguhormoonid reguleerivad eesnäärme, aga ka eesnäärme kasvaja rakkude elutegevust. Ravi põhimõtteks on blokeerida meesuguhormoonide toimet, misläbi vähirakkude kasv pidurdub. Kuigi hormoonravi vähendab enamasti eesnäärmevähist tingitud kaebusi, pole siiski tõestust leidnud, et see meetod raviks otseselt kasvajahaigust ja pikendaks eesnäärme kasvajaga haigete eluiga.
Väike osa (umbes 5%) eesnäärme kasvaja vorme ei allu üldse hormoonravile (hormoonsõltumatud kasvajad) ja suur osa hormoonravile alguses hästi reageerivaid kasvajaid muutuvad hormoonsõltumatuks mõneaastase ravi järel.
Hormoonravi on erinevat tüüpi.

Mõlemapoolne munandikoe eemaldamine. Kuna 90% meesuguhormoonidest toodetakse munandites, siis on klassikaliseks hormoonravi meetodiks olnud hormooni tootva koe eemaldamine munandist (kirurgiline kastratsioon).

Luteiniseerivat hormooni vabastava hormooni analoogid. Tegemist on 4 nädala või 3 kuu järel (sõltuvalt preparaadist) tagant korratava süsteraviga, mille eesmärk on blokeerida meesuguhormoon testosterooni tootmist stimuleeriva luteiniseeriva hormooni (LH) tootmist hüpofüüsis (medikamentoosne kastratsioon). Ravi algfaasis toimub siiski hoopis meessuguhormooni taseme tõus, mis võib esile kutsuda kasvajast tingitud vaevuste ajutise süvenemise. Seetõttu on soovitatav vastavaid ravimeid ravi algfaasis 1 kuu jooksul kombineerida antiandrogeenidega.

Antiandrogeenid blokeerivad rakkudes retseptorid mille kaudu meesuguhormoonid oma toimet rakkudele avaldavad.

Östrogeenid (naissuguhormoonid) avaldavad eesnäärme tasandil mitmekesist toimet. Eelkõige vähendavad östrogeenid meesuguhormoonide tootmist toetavate hormoonide toimet. Samuti on neil otsene toime nii meesuguhormoone tootvatele kui ka eesnäärme ja eesnäärme kasvaja rakkudele. Kuigi teoreetiliselt võiksid just östrogeenid olla üheks parimaks hormoonravi meetodiks eesnäärmekasvaja haigetel, on senini probleemiks seda tüüpi ravi negatiivne mõju mehe üldtervislikule, eelkõige südame ja veresoonkonna, seisundile.

Hormoonravil on suhteliselt palju soovimatuid kõrvalnähte. Enam kui 90% vastavat ravi saavatest meestest kaebavad seksuaalse huvi (liibido) ja ka erektsioonivõime languse üle. Enam kui 50% juhtudest tekivad hormoonipuudusest kuuma- ja külmahood. Mõnel mehel võib tekkida mõningane rinnanäärme suurenemine (günekomastia). Samas tekib günekomastia pea kõigil meestel, kes saavad östrogeenravi. Meesuguhormoonide pikaajaline puudus võib põhjustada luu hõrenemist ja üldist nõrkusetunnet

Keemiaravi kasutatakse vaid siiretega eesnäärmevähi vormi korral juhul, kui kasvaja ei allu (enam) hormoonravile. Keemiaravi tapab küll kasvajarakke, kuid mõjutab alati ka normaalseid keha rakke, mistõttu on keemiaravil teistest ravimeetoditest oluliselt enam kõrvaltoimeid. Eesnäärmevähi keemiaravis on viimastel aastatel toimunud oluline progress, mis on teinud võimalikuks veidi pikendada nende haigete eluiga ja oluliselt parandada eesnäärmevähi kaugelearenenud vormidega meeste elukvaliteeti.

Eesnäärme kasvaja profülaktika

Eesnäärmekasvaja profülaktika on vastuoluline teema. Siiski on selle suhtes viimastel aastatel tähelepanu kasvanud ja ka avaldatud teaduslike uuringute arv on järsult suurenenud.

Toitumisharjumused. Eesnäärmevähk on väga harv idamaades, samas kui sealsed mehed asuvad elama Euroopasse ja Ameerikasse ning omandavad sealsed eluviisid ja toitumisharjumused, siis nendel esineb kasvajat juba sama palju kui kohalikel põliselanikel. Uuringud on näidanud, et eesnäärmevähi riski vähendavad ja ka kasvaja kasvu aeglustavad näiteks roheline tee, sojatoidud, mitmed puu- ja juurviljad. Riski suurendab näiteks punase liha söömine enam kui 5 korda nädalas, ülemäärane piimatoitude tarvitamine ja üldiselt suhkru ja kaloririkas toit.
Eriti olulised eesnäärmevähi riski vähendavad ained on seleen (mida leidub rohkelt näiteks seentes) ja lükopeen ( mida leidub palju tomatis). Vitamiinidest võivad eesnäärmevähi riski vähendada E ja D vitamiinid.

Seksuaalhügieen. Regulaarne seksuaalelu vähendab veidi eesnäärmevähi tekke tõenäosust. Samal ajal on võib vähi riski tõsta suur seksuaalpartnerite arv elu jooksul.
Viimaste aastate uuringud kinnitavad eesnäärme põletiku olulist rolli eesnäärmevähi tekkes ja arengus. Seetõttu on väga oluline korralikult ravida kõiki sugutrakti põletikke ja mittestabiilsetes suhetes kasutada alati kaitsevahendeid.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.