Kunstpankreas võib aidata diabeetikuid

Ettevõte plaanib tootma hakata siirdatavaid insuliini tootvaid rakke, mis vabastaksid diabeetikud insuliinisüstidest.

Uue uurimuse kohaselt suudavad spetsiaalsesse membraani pakitud insuliini tootvad embrüonaalsetest tüvirakkudest toodetud rakud reguleerida hiirtel veresuhkru taset mitmete kuude jooksul. San Diegos asuv ettevõte nimega ViaCyte loodab nendest rakkudest hakata tootma esimest tüüpi diabeedi raviks mõeldud implantaate ning alustab nüüd ohutuskatsetega, mis on vajalikud inimkatseteks loa saamiseks USA toidu- ja ravimiametilt, vahendas teadusportaal Novaator ajakirjas Technology Review ilmunud artiklit.

"Diabeedi ravimiseni on veel pikk tee, kuid minu meelest on nad saavutanud olulise läbimurde,“ ütles Bostonis asuva Joslini diabeedikeskuse teadlane Gordon Weir, kes ettevõttega seotud ei ole. Samas hoiatab ta, et edasiliikumine võib osutuda keeruliseks. „Meetod töötab hästi närilistel, kuid suuremate loomade puhul võib asi minna raskemaks. Vaja on rohkem rakke ja immuunsüsteemi reaktsioon võib olla keerulisem,“ ütles ta.

Esimest tüüpi diabeedi puhul ründab immuunsüsteem insuliini tootvaid pankreaserakke, mistõttu seda haigust põdevad inimesed peavad veresuhkru taseme reguleerimiseks pidevalt hormooni süstima. Surnutelt võetud pankreaserakkude siirdamine on üheks lahenduseks, mis süstimisest pääseda lubaks, kuid selliste rakkude vähene kättesaadavus ja saadud koe kõikuv kvaliteet muudab selle ravimeetodi ebapraktiliseks. Viimase paarikümne aasta jooksul on teadlased püüdnud leida alternatiivseid rakuallikaid, eelkõige on proovitud pankreaserakke saada vastsündinud või lootejärgus sigadelt. Üle kümne aasta tagasi oma tegevust alustanud ViaCyte on keskendunud aga tüvirakkudele.

Siiani läbiviidud uurimistöö on heaks näiteks kõigi tüvirakkudel põhinevate ravimeetodite probleemide kohta. Siiani pole ühtegi sellist meetodit veel valmis saadud ning ainult üks ettevõte on saanud loa inimkatsete alustamiseks. Ka need katsed lükati läinud aastal ohutusmurede tõttu edasi.

Aastatepikkuse uurimistöö tulemusena on ViaCyte välja töötanud meetodi embrüonaalsete tüvirakkude muutmiseks ebaküpseteks pankreaserakkudeks. Selleks on vaja kolme väikest molekuli ja viite valku, meetod on sarnane arenevas embrüos toimuva protsessiga.

Siiani pole suudetud katseklaasis toota täielikult väljaarenenud pankreaserakke. See on suureks probleemiks, sest lõplikult eristumata rakud võivad muutuda vähirakkudeks. Aastal 2008 avaldatud uurimuses näitasid teadlased, et nende väljatöötatud eellasrakud arenesid hiirtesse siirdatult lõplikult eristunud pankreaserakkudeks ning hakkasid veresuhkru taset reguleerima.

Mõnel juhul moodustasid rakud aga vähikoe klompe, mis on tüvirakuteraapiate peamiseks ohukohaks. Uues katses püüdsid teadlased seda ohtu vältida, ümbritsedes rakud spetsiaalse membraaniga. „Kapseldamine kaitseb siirdatud rakke immuunsüsteemi eest ja takistab vähkkoe moodustumist,“ selgitas Weir. Samuti on kapseldatud rakke lihtsam vajadusel eemaldada, selgitas uurimust tutvustanud ViaCyte teadlane Kevin D'Amour.

Kuigi kapseldamine kaitseb rakke, tekitab see ka uusi probleeme. „Üheks peamiseks väljakutseks on olnud leida materjal, mis ei põhjusta armkoe tekkimist siirdatud rakkude ümber,“ ütles Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlane Dan Anderson. „Armkude takistab hapniku jõudmist rakkudeni ning võib vähendada nende võimet reageerida veresuhkru tasemele.“ Praegu kasutatakse ettevõtte Theracyte poolt toodetud prototüüpmembraani, kuid ViaCyte tegeleb ka enda membraani väljatöötamisega.

Uues uurimuses näitasid teadlased, et loomad, kelle insuliini tootvad rakud olid hävitatud, jäid implantaadi abil ellu. „Nende insuliinitootmine on juba neli kuud olnud täielikult implantaadi kontrolli all,“ ütles D'Amour.

ViaCyte peab enne inimkatseteni jõudmist lahendama veel mitmeid probleeme. Pole selge, kuidas inimese immuunsüsteem implantaadile reageeriks. Selle probleemi uurimiseks teeb ViaCyte koostööd California ülikooliga. Kuigi membraan peaks rakke kaitsma, võib patsientidel ikkagi vaja minna immuunsüsteemi alla suruvaid ravimeid. Teine võimalus on, et implantaadis olevad rakud peavad sobima patsiendi kudedega, nagu ka organisiirdamise puhul.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.