Varajane tõhus elustiili muutmine võib eeldiabeedi korral vähendada südamehaiguse riski

NEW YORK (Reuters Health). Diabeedi ennetamise programmi (ingl – Diabetes Prevention Program) tulemuste järgi saab ka kardiovaskulaarhaiguse riskitegurite vähest halvenemist seostada sellega, et halvenenud glükoositaluvusest kujuneb välja diabeet. Ajakirja Diabetes Care aprillinumbris teatatakse, et glükoositaluvuse parandamine – eriti elustiili tõhusa muutmise kaudu – on oluline, sest see on seotud kardiovaskulaarhaiguse soodsama riskiprofiiliga.

Uurijad järeldavad, et glükeemia näitude parandamine on varajases diabeedi tekke faasis kardiovaskulaarhaiguse ennetamise sihtmärk.

Diabeedi ennetamise programmis uuriti diabeedi teket halvenenud glükoositaluvusega isikute seas, kes randomiseeriti kaks korda päevas 850 mg metformiini (n = 1073) või platseebot (n = 1082) saavasse rühma või elustiili tõhusa muutmise rühma (n = 1079). Elustiili muutmise rühma eesmärk oli saavutada ja säilitada kehakaalu vähenemine vähemalt 7% võrra ning tagada mõõdukas füüsiline aktiivsus vähemalt 150 minutit nädalas.

Marylandis Rockville'is George Washingtoni ülikoolis töötav artikli kaasautor dr David Price ja tema kolleegid defineerisid halvenenud glükoositaluvust kui plasma glükoosisisaldust 7,8–11,1 mmol/l, mõõdetuna kaks tundi pärast 75 g glükoosi manustamist suu kaudu. Seda määrati kord aastas keskmiselt 3,2 aasta pikkuse jälgimisperioodi jooksul. Ühelgi uuringualustest (keskmine vanus oli 51 aastat) polnud varem diabeeti diagnoositud.

Artiklist selgub, et võrreldes uuringualustega, kellel eeldiabeet ei arenenud diabeediks, esines nende uuringualuste seas, kellel tekkis diabeet, vererõhu kõrgenemise ja triglütseriidide sisalduse suurenemise ning HDL-kolesterooli vähenemise trend.

Suurimad muutused glükoositaluvuse normaliseerumisel registreeriti elustiili tõhusa muutmise rühmas, kus süstoolne vererõhk ja triglütseriidide sisaldus vähenesid umbes 25% ja HDL-kolesterool suurenes umbes 8%. Metformiini ja platseebot saanute rühmas olid muutused väiksemad.

Riskitegurid halvenesid siiski kiiresti, kui glükoositaluvus halvenes.

Dr Price'i ja tema kaastöötajate arvates olid riskitegurite väärtused seotud glükeemia näitudega, mis olid väljendatud pidevate muutujatena. See viitab sellele, et diabeedi tekkeks ei piisa ainult ühest mõjurist, vaid pigem on suhe glükeemia näitude ja riskitegurite tasemete vahel võrdeline.

Diabetes Care 2009; 32, 726–732.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.