Vajadus diabeediregistri järele

Vajadus diabeediregistri järele

Eestis puudub riiklik diabeediprogramm ja -register, mis annaks ülevaate haigestumisest ja ravist, tüsistuste osakaalust, testribade ja kompensatsioonitaseme vajadusest.

WHO ja IDF (International Diabetes Federation) on korduvalt rõhutanud riiklike diabeediprogrammide vajalikkust. Vastasisulise programmi loomise ettepaneku tegi Eesti Diabeediliit 2007. aastal ka sotsiaalministrile, kuid ministeerium ei pidanud seda oluliseks.

“Riiklikust diabeediprogrammist oleks kasu kogu tervishoiusüsteemile - selle abil saaks prognoosida nii tööjõuressursi- kui ka haigekassa finantsvajadusi. Näiteks kui neerupuudulikkuse osakaal tõuseb, saab planeerida nii dialüüsi kui  neerusiirdamise ressursse. Läbi registri saaks paremini tegeleda ka ennetusega,“ rääkis Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog Marju Past Perearstile antud intervjuus.

Vajadus programmi ja registri järele on ka patsientide poolel. “Meil puudub ülevaade haigetest ja nende vajadustest. Register annaks parema ülevaate, aitaks tegevusi paremini planeerida ja seeläbi hoida kokku niigi väheseid vahendeid,” rääkis Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer.

Registri loomisel on suurimaks probleemiks Eesti andmekaitse seadused, mis välistavad sellise registri olemasolu. Registri loomine vajaks selle eest vastutavat osapoolt ja rahalisi vahendeid.

Pildil Marju Past. Pilt: Äripäev/Julia-Maria Linna. 

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada