Kus on orgasm? 25.11.09 / Seksuaalnõustaja

Külastaja küsib:

Olen 29 aastat vana. Ilus, normaalses kaalus, teen trenni, teen vaagnapõhjalihaste harjutusi, kõik võiks olla hiilgav, lalala.
Mul on 2 last 2 erineva mehega, mõlemaga olin küllaltki pikaajalises suhtes (2,5 a).
Hetkel vallaline.
Orgasmi olen elus saanud küll. Umbes 5-10 korda. Täpselt ei tea, ega iga kord ei taibanud risti seinale vedada.
Seksinud olen, nagu peaks ilmselge olema, sadu kordi. Võimalik, et kuskil paar tuhat on umbes õige arv. Sest seks meeldib mulle väga. Ma erutun, ma naudin, mulle meeldib aktiivne olla, kõik on väga tore ja enamasti (ütleme kuskil 60% kordadest) lõpetan isegi mingi rahuldusseisundiga. Erutus on hajunud ja on hea olla. Aga kuna ma olen saanud selle pärisorgasmi, selle tuntavate kokkutõmmetega, ju ka mõned korrad, siis ma tean, et enamasti ma seda ei saa.
Kahtlustan, et asi on kuidagi seotud sellega, et ma ei (oska?) (pole suuteline?) masturbeerida. Juba lapsest saati on oma genitaalide sõrmitsemine tundunud mulle pigem rahustava kui erutava tegevusena. Kui mul on mure ja olen üksi kodus, siis silitan end hajameelselt tupeava ümbrusest, ja see ei tundu üldse nagu midagi seksuaalset, pigem on see umbes midagi sellist nagu omaenda peale pai tegemine või padja kallistamine.
Kuskil 20-sena leidsin, et see puudujääk minu elus tuleb kõrvaldada, lugesin õpetusi ja ronisin vanni "lõõgastuma" igasuguste naljakate mänguasjadega (nagu kokkuvolditud pael ja küünal ja pesulõksud) aga tulemust ei olnud. Proovisin kuskil kümmekond korda, sest õpetuses oli kirjas "ärge oodake kiireid imesid", aga ei midagi.
Olen märganud, et isegi, kui kujutlen midagi erootilist või loen pornot ja hakkan seepeale erutuma, siis niipea, kui endale käe külge panen, kaob see erutus nagu oleks vannil kork eest võetud. Parim paralleel, mida oskan tuua, on see, et eneserahuldamine on minu jaoks nagu iseenda kõditamine - no ei aja naerma, tee mis tahad.
Kõik see omakorda võib olla seotud sellega, et mul pole oma kliitorist seni nagu erilist kasu olnud. Need orgasmid, mis ma olen saanud, on enamasti vaginaalse seksi käigus tulnud, ühe sain ka anaalselt.
Keelekas, mis on ideeliselt minu jaoks väga erutav (märk, et mees on minu naudingu jaoks tõesti ka valmis midagi pakkuma) ei paku mulle füüsiliselt pea midagi, märkan kliitorit õieti ainult siis, kui seda kergelt (aga mitte liiga kergelt) hammustatakse või küünega kratsitakse või pigistatakse. Selleks, et see tunne, mis sellise tugeva stimuleerimise juures tekib, nauditav oleks, pean ma juba enne väga erutunud olema, muidu on see lihtsalt... veider. Mitte otseselt ebameeldiv, aga kindlasti ka mitte "Oh-milline-mõnu!"

Et kõik selge oleks: see, et seks mulle väga meeldib, tähendab, et meeste peale erutun ma küll, nendepoolne sõrmitsemine erutab mind igati edukalt.
Ma olen huvi pärast proovinud ka igasuguseid rollimänge ja natuke ekstreemsusi. Üldiselt erutab mind rohkem domineeriv ja juhtiv pool olemine (kuigi mul pole mingit iha teisele haiget teha), kuid olen tähele pannud, et aeg-ajalt on vahelduseks alistuvat poolt mängida samuti väga põnev.

Kõigi oma vaginaalsete orgasmide ajal olen olnud ratsaasendis peal.

Kui mind kiirustatakse liialt kehalisele kokkupuutele enne, kui mul vaim valmis on, kaob erutus tavaliselt kiiresti ja on tõrges tagasi tulema. Kui mul seksi keskel erutus kaob, ei saa mees enam midagi teha selle tagasitulemise heaks, mida rohkem ta püüab, seda vähem mul huvi on (ideeliselt oleks ju valmis küll, aga liha jääb kindlameelselt nõdraks ja arvab, et mkm, jama), aga kui mees on valmis pooleli jätma ja laskma minul omas tempos uuesti alustada, hakkab asi jälle kenasti looma.
Mul on väga tundlikud nibud (just pärast laste sünnitamist) ja nende sõrmitsemine (ka siis, kui ma teen seda ise) tekitab küll seksuaalse vastukaja kehas.

Minu suhete vahele on jäänud üldjuhul pikad pausid, ikka aastates. Kuskil paar kuud on olnud seksist puudus, siis kaob harjumus ja vajadus ära ning vahel juhtub, et ei tule pool aastat järjest ühtegi seksuaalset impulssi kerre. Kui ise sihilikult pornot otsima ei lähe, muidugi. Et ma ise end rahuldada (ei oska? ei suuda?) siis muud võimalust muidugi polegi kui harjuda.
Aga nüüd ma olen varsti 30.
Peaks nagu olema mingi seksuaalne õitseaeg või sinnakanti. Esimene noorusvärskus hakkab kah ihul hajuma ja kui ma seni kogu aeg ootasin, et küll läheb asi ise paika ja arvasin, et probleemi ei ole (kuna seksida mulle ju meeldib), siis viimasel ajal on tekkinud tunne, et ei lähe siin ise midagi paika. Ütleme, esimesest orgasmist saati, mille sain 22-aastasena, olen saanud umbes 1 orgasmi aastas ja seda on PISUT nagu vähe mu meelest.
Ning igale uuele kallimale seletama hakata, kuidas mul nende orgasmidega on, läheb ka juba piinlikuks. Vanus juba selline, et võiks justkui ennast tunda ja teada, mis meeldib ja kuidas orgasme juhtida jms.
Piinlik on, et ei oska. Ju.
Eriti nooremate meeste ees =P

(Ma ei harrasta üheöösuhteid ning olen juba 8 aastat läinud voodisse ainult nende meestega, kes mulle TÕESTI meeldivad.)

Heade soovidega
(ja ausalt öelda mitte eriti lootusrikkalt - mida saab muuta üks kirjavastus?)

incognito esinev isik
=)

Arst vastas:

dr Vladimir Vihljajev

Günekoloog

Meestekliinik Tallinnas

Tere! Väga huvitav ja asjalik küsimus. Niisugust põhjalik kirja ma ei ole siiamaani veel saanud. Kõik mida Teie küsite ja millest muretsete on õige ja ületähtis!!! Vaid selge ka see et 2-3 lausega neti kaudu selle küsimustele ei saa vastata, kuna seks ja orgasmi saamine ei ole puht "füüsiline" tegevus (mõtlesin puht "mehaaniline"). Et see ei tule ainult tupe ja suguti kokku puudetest, vaid (eriti naisterahval) mängib oma rooli "kattus" - aju, teadvus ja allteadvus. Tavaliselt aitavad erootilised fantaasiad või roolimängud, või seksmängusid. Teile konkreetselt ma ikka soovitan pöörduda seksuaalnõustaja poole, soovitan Mare Pruuks (naistearst Märjamaast (Raplast). Kui tulevad probleemid otsinguga ma võin ise temaga võtta ühendust. Soovin edu Vladimir

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.