ZIPION 45MG

Toimeained: pioglitasoon

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 45mg 28TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on ZIPION 45MG ja milleks seda kasutatakse

Zipion on suhkurtõvevastane ravim, mida kasutatakse II tüüpi (insuliinsõltumatu) suhkurtõve raviks, kui
metformiin ei sobi või ei toimi enam tõhusalt. See suhkurtõve vorm avaldub tavaliselt täiskasvanueas.

Zipion aitab reguleerida veresuhkru taset II tüüpi suhkurtõve puhul, aidates organismil paremini ära
kasutada toodetavat insuliini. 3 kuni 6 kuud pärast Zipion’i kasutama hakkamist kontrollib teie arst, kas
see toimib.

Zipion’i võib kasutada iseseisvalt patsientidel, kes ei saa metformiini kasutada ja juhtudel, kus dieedi ja
füüsilise koormusega ei suudeta enam veresuhkru taset kontrolli all hoida või lisada teistele ravimitele
(nagu metformiin, sulfonüüluurea või insuliin), mis ei suuda enam piisavalt kontrollida veresuhkru taset.

2. Mida on vaja teada enne ZIPION 45MG võtmist

Ärge võtke Zipion'i:
- kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui teil esineb või on olnud südamepuudulikkus.
- kui teil esineb maksahaigus.
- kui teil on olnud diabeetiline ketoatsidoos (diabeedi tüsistus, mis põhjustab kiiret kehakaalu langust,
iiveldust või oksendamist).
- kui teil on või on kunagi olnud põievähk.
- kui teie uriinis on verd, mida teie arst ei ole kontrollinud.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Mõnedel pikaajalise II tüüpi diabeediga ja südamehaigusega või eelnevalt esinenud insuldiga patsientidel,
keda raviti Zipion'iga ja insuliiniga, tekkis südamepuudulikkus. Palun informeerige oma arsti nii
kiiresti kui võimalik, kui teil ilmnevad südamepuudulikkuse sümptomid, nagu ebatavaline õhupuudus
või kehakaalu kiire suurenemine või lokaliseeritud turse (ödeem).

Enne ravimi kasutamist öelge oma arstile:
- kui teil esineb vedelikupeetus (vedeliku retentsioon) või südamepuudulikkus, eriti kui olete üle 75-
aastane.
- kui te võtate põletikuvastaseid ravimeid, mis võivad põhjustada vedeliku peetust ja turseid.
- kui teil on spetsiaalset tüüpi diabeetiline silmahaigus, makulaarne ödeem (silma tagaosa turse).
- kui teil on munasarjatsüst (polütsüstiliste munasarjade sündroom). Kui te võtate Zipioni’i, võib teil
esineda ovulatsioon, mis suurendab rasestumise võimalust. Kui see kehtib teie kohta, kasutage sobivat
rasestumisvastast vahendit, et vältida soovimatut rasestumist.
- kui teil esineb maksa- või südamehäireid. Enne Zipion’i võtmise alustamist võetakse teilt vereproov, et
kontrollida teie maksafunktsiooni. Seda uuringut võidakse teatud ajavahemike järel korrata.

Kui te võtate Zipion’i koos teiste diabeediravimitega, on tõenäolisem, et teie veresuhkru tase võib langeda
alla normaalse taseme (hüpoglükeemia).

Teil võib samuti tekkida vere punaliblede hulga vähenemine (aneemia).

Luumurrud
Luumurdude arvu tõusu täheldati pioglitasooni võtvatel patsientidel, peamiselt naistel. Teie arst arvestab
sellega teie diabeedi ravi ajal.

Lapsed ja noorukid
Ei ole soovitav kasutada alla 18-aasta vanustel lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Zipion
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid.

Reeglina te võite jätkata teiste ravimite kasutamist samal ajal, kui kasutate Zipion’i.
Siiski võivad teatud ravimid tõenäolisemalt mõjutada suhkru taset teie veres:
- gemfibrosiil (kasutatakse kolesterooli alandamiseks),
- rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi ja teiste infektsioonide raviks).
Informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate mõnda neist. Teie veresuhkrut kontrollitakse ning teie
Zipion’i annust võidakse muuta.

Zipion koos toidu ja joogiga
Te võite tablette võtta söögiga või ilma söögita. Tabletid tuleb sisse võtta klaasitäie veega.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Teie arst soovitab teil ravi selle ravimiga lõpetada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Pioglitasoon ei mõjuta teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet, kuid olge ettevaatlik, kui teil
esineb nägemishäire.

Zipion sisaldab laktoosmonohüdraati
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima
arstiga.


3. Kuidas ZIPION 45MG võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu
oma arsti või apteekriga.

Võtke 1 tablett üks kord ööpäevas. Vajadusel võib arst teile määrata teise annuse. Kui teile tundub, et
Zipioni’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest oma arstile.

Zipion’i võib võtta koos toiduga või ilma.

Kui Zipion’i võtta koos teiste suhkurtõve ravimitega (nagu insuliin, kloorpropamiid, glibenklamiid,
gliklasiid, tolbutamiid), ütleb teie arst, kui te vajate väiksemaid annuseid.

Ravi ajal Zipion’iga palub teie arst perioodiliselt anda vereanalüüsi. See on vajalik selleks, et kontrollida,
kas teie maks töötab normaalselt.

Juhul, kui te järgite suhkruhaigetele mõeldud dieeti, siis tuleb seda jätkata ka Zipion’i võtmise ajal.

Teie kehakaalu tuleb regulaarselt kontrollida. Kui teie kehakaal suureneb, informeerige oma arsti.

Kui te võtate Zipion’i rohkem kui ette nähtud
Informeerige oma arsti või apteekrit koheselt, kui olete kogemata võtnud liiga palju tablette või kui
laps või keegi teine on võtnud teie ravimit. Teie veresuhkru tase võib langeda alla normi ja seda saab tõsta
süües suhkrut. Soovitav on kanda kaasas suhkrutükke, komme, küpsiseid või suhkrut sisaldavat mahla.

Kui te unustate Zipion’i võtta
Püüdke Zipion’i võtta iga päev nii nagu määratud. Kui üks annus jääb võtmata, jätkake tavapäraselt. Ärge
võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Zipion’i võtmise
Zipion’i'tuleb võtta iga päev, et see korralikult toimiks. Kui te lõpetate Zipion’i võtmise, võib teie vere
suhkrusisaldus suureneda. Enne ravi lõpetamist pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Eelkõige on patsientidel esinenud järgmisi tõsiseid kõrvaltoimeid:

- Sageli (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st) on Zipion'iga samal ajal insuliini kasutanud patsientidel
esinenud südamepuudulikkust. Sümptomiteks on ebatavaline õhupuudus või kiire kehakaalu tõus
või lokaliseeritud paistetus (turse). Kui teil esineb ükski nendest sümptomitest, eriti, kui te olete
üle 65 aasta vanune, võtke viivitamata arstiga ühendust.

- Zipion’i kasutanud patsientidel on aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st) esinenud põievähki.
Nähud ja sümptomid on veri uriinis, valulikkus urineerimisel või äkiline vajadus urineerida. Kui
teil esineb mõni neist, rääkige oma arstiga niipea kui võimalik.

- Zipion’i koos insuliiniga kasutanud patsientidel on väga sageli (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)
esinenud ka paikselt piirdunud paistetust (turse). Kui teil esineb sellist kõrvaltoimet, võtke
võimalikult kiiresti oma arstiga ühendust.

- Zipion’i kasutavad naised on sageli (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st) teatanud luumurdudest. Kui
teil esineb sellist kõrvaltoimet, võtke võimalikult kiiresti oma arstiga ühendust.

- Zipion’i kasutavad patsiendid on teatanud ka hägusast nägemisest paistetuse (või vedeliku) tõttu
silma tagaosas (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kui teil esineb see
sümptom esimest korda, siis rääkige sellest võimalikult kiiresti oma arstile. Samuti rääkige
võimalikult kiiresti oma arstile, kui teil juba esineb hägune nägemine ja see sümptom halveneb.

- Pioglitasooni kasutavatel patsientidel on teatatud allergilistest reaktsioonidest (esinemissagedust ei
saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kui teil tekivad tõsised allergilised reaktsioonid, sh kublad
ja näo, huulte, keele või kõriturse, mis võib põhjustada hingamis- või neelamisraskusi, lõpetage selle
ravimi võtmine ja pidage arstiga nõu niipea kui võimalik.

Mõned Zipion’i võtnud patsiendid on kogenud järgmisi kõrvaltoimeid:

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st)
-
hingamisteede põletikud;
-
nägemishäire;
-
kehakaalu tõus;
-
tuimus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st)
- põskkoopapõletik (sinusiit);
- unetus (insomnia).

Teadmata sagedusega esinevad kõrvaltoimed (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete
alusel)
- maksaensüümide aktiivsuse tõus;
- allergilised reaktsioonid.

Muud kõrvaltoimed, mis on esinenud patsientidel, kes on võtnud Zipion’i koos mõne teise
diabeediravimiga:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st)
- veresuhkru sisalduse langus (hüpoglükeemia).

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st)
- peavalu;
- pearinglus;
- liigesvalu;
- impotentsus;
- seljavalu;
- hingeldus;
- vere punaliblede arvu vähene langus;
- kõhupuhitus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st)
- suhkru esinemine uriinis, valgu esinemine uriinis;
- pöörlemise tunne (vertiigo);
- higistamine;
- väsimus;
- söögiisu suurenemine;
- ensüümide aktiivsuse tõus.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriega. Kõrvaltoime võib olla ka
selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee
kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas ZIPION 45MG säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile pärast "Kõlblik kuni".
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Zipion sisaldab
- Toimeaine on pioglitasoon.
Iga 15 mg tablett sisaldab 15 mg pioglitasooni (vesinikkloriidina).
Iga 30 mg tablett sisaldab 30 mg pioglitasooni (vesinikkloriidina).
Iga 45 mg tablett sisaldab 45 mg pioglitasooni (vesinikkloriidina).
- Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, naatriumkroskarmelloos, hüdroksüpropüültselluloos,
väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos, magneesiumstearaat.

Kuidas Zipion välja näeb ja pakendi sisu
Zipion 15 mg tabletid: ümmargused, kaksikkumerad, valged tabletid.
Zipion 30 mg tabletid: ümmargused, lamedad, valged tabletid, märgistusega „30“ ühel küljel.
Zipion 45 mg tabletid: ümmargused, lamedad, valged tabletid, märgistusega „45“ ühel küljel.

OPA/Al/PVC//Al blistrid, pakendis 14, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100, 112, 120 või 196 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
ZENTIVA, k.s.,
U kabelovny 130,
102 37 Prague 10 Dolní Měcholupy
Tšehhi Vabariik

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt 139E/2,
Tallinn 11317
Eesti
Tel. +372 6 27 34 88
Faks. +372 6 27 34 81

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2015



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Zipion 15 mg, tabletid
Zipion 30 mg, tabletid
Zipion 45 mg, tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

15 mg: Iga tablett sisaldab 16,54 mg pioglitasoonvesinikkloriidi, mis vastab 15 mg pioglitasoonile.
30 mg: Iga tablett sisaldab 33,07 mg pioglitasoonvesinikkloriidi, mis vastab 30 mg pioglitasoonile.
45 mg: Iga tablett sisaldab 49,61 mg pioglitasoonvesinikkloriidi, mis vastab 45 mg pioglitasoonile.
INN. Pioglitazonum

Teadaolevat toimet omavad abiained:
Zipion 15 mg tablett sisaldab 37,76 mg laktoosmonohüdraati.
Zipion 30 mg tablett sisaldab 75,53 mg laktoosmonohüdraati.
Zipion 45 mg tablett sisaldab 113,29 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett.
Zipion 15 mg tabletid: ümmargused, kaksikkumerad, valged tabletid, diameetriga 5,13 mm.
Zipion 30 mg tabletid: ümmargused, lamedad, valged tabletid, märgistusega „30“ ühel küljel ja
diameetriga 7,05 mm.
Zipion 45 mg tabletid: ümmargused, lamedad, valged tabletid, märgistusega „45“ ühel küljel ja
diameetriga 8,05 mm.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Pioglitasoon on näidustatud teise või kolmanda rea ravimina II tüüpi diabeedi raviks vastavalt
allkirjeldatule:

Monoteraapiana
-
täiskasvanud patsientidel (eelkõige ülekaalulistel patsientidel), kellel dieedi ja füüsilise koormusega
ei ole saavutatud piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle ning kellele metformiin ei sobi
vastunäidustuste või talumatuse tõttu.

Kahekomponentse suukaudse ravina kombinatsioonis
-
metformiiniga täiskasvanud patsientidel (eelkõige ülekaalulistel patsientidel), kellel vere
glükoosisisalduse kontroll on ebapiisav, vaatamata maksimaalselt talutavatele suukaudsetele
metformiini annustele;
-
sulfonüüluureaga ainult neil täiskasvanud patsientidel, kellel ilmneb metformiini talumatus või
kellele metformiin on vastunäidustatud ja kellel vere glükoosisisalduse kontroll on ebapiisav,
vaatamata maksimaalselt talutavatele suukaudsetele sulfonüüluurea annustele.

Kolmekomponentse suukaudse ravina kombinatsioonis
-
metformiini ja sulfonüüluureaga täiskasvanud patsientidel (eelkõige ülekaalulistel patsientidel),
kellel vere glükoosisisalduse kontroll on ebapiisav, vaatamata kahekomponentsele suukaudsele
ravile.
- pioglitasoon on näidustatud ka kombinatsioonis insuliiniga ebapiisava vere glükoosisisalduse
kontrolliga II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidele, kellele metformiin ei ole sobilik
vastunäidustuse või talumatuse tõttu (vt lõik 4.4).

3...6 kuud pärast pioglitasoonravi alustamist tuleb patsiente adekvaatse ravivastuse suhtes kontrollida (nt
HbA1c vähenemine). Ravivastust mittesaavutanud patsientidel tuleb pioglitasoon ära jätta. Pikaajalise ravi
potentsiaalseid riske arvestades peavad ravi määranud arstid järgnevate tavapäraste visiitide käigus saama
kinnitust, et pioglitasoonist saadud kasu püsib (vt lõik 4.4).

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Pioglitasooni ravi algannus on 15 mg või 30 mg üks kord ööpäevas. Algannust võib järk-järgult
suurendada kuni annuseni 45 mg ööpäevas.

Kombinatsioonis insuliiniga, võib insuliini annustamist pioglitasooni ravi alustamisel jätkata. Kui
patsiendid teatavad hüpoglükeemiast, tuleb insuliini annust vähendada.

Patsientide erigrupid

Eakad
Annuse korrigeerimine eakatel ei ole vajalik (vt lõik 5.2). Arstid peaksid ravi alustama väikseimast
võimalikust annusest ja suurendama annust järk-järgult, eriti, kui pioglitasooni kasutatakse koos
insuliiniga (vt. lõik 4.4 Vedeliku retentsioon ja südamepuudulikkus).

Neerukahjustus
Annuse korrigeerimine neerukahjustusega patsientidel ei ole vajalik (kreatiniini kliirens >4 ml/min) (vt
lõik 5.2). Puuduvad andmed dialüüsi vajavate patsientide kohta, mistõttu neil tuleb pioglitasooni
kasutamist vältida.

Maksakahjustus
Pioglitasooni ei tohi kasutada maksakahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Lapsed
Pioglitasooni ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole tõestatud. Andmed
puuduvad.

Manustamisviis
Pioglitasooni tablette manustatakse üks kord ööpäevas suu kaudu, koos söögiga või ilma. Tabletid tuleb
neelata alla koos klaasitäie veega.

4.3. Vastunäidustused

Pioglitasoon on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:
- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mistahes abiaine suhtes.
- südamepuudulikkus või anamneesis südamepuudulikkus (NYHA I kuni IV klass).
- maksakahjustus.
- diabeetiline ketoatsidoos.
- olemasolev põievähk või anamneesis põievähk.
- uurimata makroskoopiline hematuuria.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vedeliku retentsioon ja südamepuudulikkus
Pioglitasoon võib põhjustada vedeliku retentsiooni, mis võib esile kutsuda või süvendada
südamepuudulikkust. Vähemalt ühe südame paispuudulikkuse riskifaktoriga (nt eelnev müokardi infarkt
või sümptomaatiline koronaartõbi või eakad) patsientide ravimisel peaksid arstid patsientidel ravi
alustama väikseimast võimalikust annusest ning annust tuleks järk-järgult suurendada. Patsientidel tuleb
jälgida südamepuudulikkuse sümptomeid, kehakaalu tõusu või tursete teket, eriti neil, kel esineb
kardiaalse reservi vähenemine. Pioglitasooni kasutamisel koos insuliiniga või kui pioglitasooni kasutati
südamepuudulikkuse anamneesiga patsientidel, on turuletulekujärgselt teatatud südamepuudulikkuse
juhtudest. Patsiente tuleb jälgida südamepuudulikkuse, kehakaalu tõusu ja tursete suhtes, kui pioglitasooni
kasutatakse kombinatsioonis insuliiniga. Kuna insuliin ja pioglitasoon on mõlemad seotud vedeliku
retentsiooniga, siis nende üheaegne manustamine võib suurendada tursete tekkeohtu. Pioglitasooni ja
mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, sealhulgas selektiivseid COX-2 inhibiitoreid samaaegselt
kasutanud patsientidel teavitati turuletuleku järgselt ka perifeersete tursete ja südamepuudulikkuse
juhtudest. Pioglitasooni kasutamine tuleb katkestada, kui esineb kardiaalse seisundi halvenemine.
II tüüpi diabeediga ja eelneva makrovaskulaarse haigusega üle 75 aastaste patsientide seas viidi läbi
pioglitasooni kardiovaskulaarseid kaugtulemusi hindav uuring. Pioglitasoon või platseebo lisati kuni 3,5
aastaks antidiabeetilisele ja kardiovaskulaarsele ravile. Selles uuringus suurenes südamepuudulikkuse
teadete arv, siiski ei viinud see suremuse tõusule.

Eakad patsiendid
Kombinatsiooni kasutamist koos insuliiniga tuleb ettevaatusega kaaluda seoses suurenenud ohuga tõsisele
südamepuudulikkusele.
Arvestades vanusest tulenevaid riske (eriti põievähk, luumurrud ja südamepuudulikkus), tuleb eakatel
patsientidel hoolikalt kaaluda riski ja kasu suhet nii enne ravi kui ka ravi ajal.

Põievähk
Pioglitasooni kontrollitud kliiniliste uuringute metaanalüüs näitas pioglitasooni grupis põievähi suuremat
esinemissagedust (19 juhtu 12506-st patsiendist, 0,15%) võrreldes kontrollgruppidega (7 juhtu 10212-st
patsiendist, 0,07%), HR=2,64 (95% CI 1,11...6,31, P=0,029). Pärast põievähi diagnoosimist ja
uuringuravimit selleks hetkeks alla aasta saanud patsientide uuringust välja arvamist, oli juhte
pioglitasooni grupis 7 (0,06%) ja kontrollgruppides 2 (0,02%). Olemasolevad epidemioloogilised andmed
näitavad samuti pioglitasooniga ravitavatel diabeetikutel vähest põievähi riski suurenemist, eriti juhul, kui
ravi on pikaajaline ja suurtes kumulatiivsetes annustes. Ka pärast lühiajalist ravi ei saa võimalikku riski
välistada.
Põievähi riskifaktoreid tuleb hinnata enne pioglitasooniga ravi alustamist (riskid on vanus, suitsetamine
anamneesis, kokkupuude töökeskkonna ainetega või kemoterapeutikumidega, nt tsüklofosfamiid või
kiiritusravi vaagnapiirkonnas). Iga makroskoopilise hematuuria juht tuleks enne pioglitasooniga ravi
alustamist läbi vaadata.
Patsiente tuleb teavitada, et nad viivitamatult võtaksid ühendust oma arstiga, kui ravi ajal tekib
makroskoopiline hematuuria või teised sümptomid, nagu düsuuria või urineerimispakitsus.

Maksafunktsiooni jälgimine
Turuletulekujärgselt on harva teatatud maksarakkude funktsioonihäiretest (vt lõik 4.8). Seetõttu on
soovitatav pioglitasoonravi saavatel patsientidel periooditi kontrollida maksaensüüme. Maksaensüüme
tuleb määrata kõikidel patsientidel enne pioglitasoonravi määramist. Pioglitasoonravi ei tohi alustada neil
patsientidel, kellel maksaensüümi väärtused on tõusnud (ALT > 2,5 korda üle normi) või esineb mõni
muu maksahaigusele viitav tunnus.

Määratud pioglitasoonravi korral oleks soovitatav perioodiliselt kontrollida maksaensüüme, olenevalt
kliinilisest vajadusest. Kui pioglitasoonravi ajal tõusevad ALT väärtused 3 korda üle normväärtuse, tuleb
maksaensüümi väärtusi uuesti kontrollida nii ruttu kui võimalik. Kui ALT väärtused püsivad > 3 korda üle
normväärtuse, tuleb ravi lõpetada. Kui patsiendil tekivad maksafunktsiooni häirele viitavad sümptomid,
nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, väsimus, isutus ja/või tume uriin, tuleb kontrollida maksaensüüme.
Kliiniline otsus pioglitasooniga ravi jätkamise osas tuleb teha laboratoorsetele näitajatele toetudes.
Ikteruse esinemisel tuleb ravimpreparaadi kasutamine lõpetada.

Kehakaalu tõus
Kliinilistes uuringutes esines pioglitasoonravi korral annusega seotud kehakaalu tõus, mis võib olla
põhjustatud rasva akumulatsioonist ja mõnedel juhtudel seotud vedeliku retentsiooniga. Mõnedel juhtudel
võib kehakaalu tõus olla südamepuudulikkuse sümptomiks, mistõttu tuleb kehakaalu tähelepanelikult
jälgida. Diabeedi ravi osaks on ka toitumise jälgimine. Patsiendid peaksid täpselt jälgima dieedi kaloraaži.

Hematoloogia
Ravi ajal pioglitasooniga täheldati hemoglobiinisisalduse vähest langust (4% suhteline vähenemine) ja
hematokriti langust (4,1% suhteline vähenemine), mis on kooskõlas hemodilutsiooniga. Võrdlevates
kontrolluuringutes pioglitasooniga esinesid sarnased muutused metformiiniga (hemoglobiini 3...4% ja
hematokriti 3,6...4,1% suhteline langus) ja vähemal määral sulfonüüluureaga ja insuliiniga (hemoglobiini
1...2% ja hematokriti 1...3,2% suhteline langus) ravitud patsientidel.

Hüpoglükeemia
Suurenenud insuliinitundlikkuse tagajärjel on kahekordse või kolmekordse suukaudse ravi jooksul
sulfonüüluureatega või kahekordse ravi jooksul insuliiniga pioglitasooni saavatel patsientidel oht annusest
tingitud hüpoglükeemia tekkimisele ja vajalikuks võib osutuda sulfonüüluurea või insuliini annuse
vähendamine.

Silma kahjustused
Turuletulekujärgselt on tiasolidiindioonide, sh pioglitasooni, kasutamisel teatatud diabeetilise makulaarse
ödeemi esmakordsest tekkest või süvenemisest koos nägemisteravuse vähenemisega. Paljud nendest
patsientidest teatasid samaaegselt perifeersest ödeemist. Pole selge, kas pioglitasooni ja makulaarse
ödeemi vahel on otsest seost, kuid ravimit väljakirjutanud arstid peaksid olema valvsad makulaarse
ödeemi tekkimise võimaluse suhtes, kui patsient teatab nägemisteravuse häiretest; tuleks kaaluda
suunamist silmaarsti konsultatsioonile.

Teised
Üle 8100 pioglitasooniga ravitud ja 7400 võrdlusravimiga ravitud patsiendiga läbiviidud randomiseeritud,
kontrollitud, topeltpimedad, kuni 3,5 aastat kestnud kliinilised uuringud näitasid naistel suurenenud
luumurdude esinemissageduse riski ühises luumurru kõrvaltoimete analüüsis.
Luumurde esines 2,6% pioglitasooni saanud naistel, võrreldes 1,7% võrdlusravimit saanud naistega.
Pioglitasooniga ravitud meestel (1,3%) luumurdude esinemissageduse suurenemist võrreldes
võrdlusravimiga (1,5%) ei täheldatud.
Luumurdude kalkuleeritud esinemissagedus oli 1,9 murdu 100 patsiendiaasta kohta pioglitasooniga
ravitud naistel ja 1,1 juhtu 100 patsiendiaasta kohta võrdlusravimiga ravitud naistel. Seega on selles
pioglitasooni andmekogumis luumurdude risk naistel kõrgem 0,8 murru võrra 100 patsiendiaasta kohta.
3,5 aastat kestnud kardiovaskulaarse riski hindamise PRO-aktiivses uuringus esines 44/870 juhtu (5,1%;
1,0 murdu 100 patsiendiaasta kohta) pioglitasooniga ravitud naistel, võrreldes 23/905 juhtu (2,5%; 0,5
murdu 100 patsiendiaasta kohta) võrdlusravimiga ravitud naistel. Pioglitasooniga ravitud meestel (1,7%)
võrreldes võrdlusravimiga (2,1%) luumurdude esinemissageduse suurenemist ei täheldatud.
Mõned epidemioloogilised uuringud näitasid luumurdude riski sarnast suurenemist nii meestel kui naistel.

Pioglitasooniga ravitavatel patsientidel tuleks pikaajalise ravi korral arvesse võtta murdude esinemise
riski.

Insuliini toime suurendamise tagajärjel võib pioglitasoonravi põhjustada polütsüstilise munasarja
sündroomiga patsientidel ovulatsiooni. Nendel patsientidel esineb rasestumise oht. Patsiendid peaksid
olema teadlikud võimalikust rasestumisest ning kui patsient soovib rasestuda või kui rasestumine on
toimunud, tuleb ravi lõpetada (vt lõik 4.6).

Pioglitasooni tuleks ettevaatusega kasutada samaaegsel manustamisel tsütokroomi P450 2C8
inhibiitoritega (nt gemfibrosiil) või indutseerijatega (nt rifampitsiin). Vere glükoosisisaldust tuleks
hoolikalt jälgida. Arvesse tuleks võtta pioglitasooni annuse kohandamist soovitatud annustamise piirides
või muutusi diabeedi ravis (vt lõik 4.5).

Zipion sisaldab laktoosmonohüdraati. Seetõttu ei tohi neid kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev
pärilik galaktoosi talumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on näidanud, et pioglitasoon ei mõjuta oluliselt digoksiini, varfariini,
fenprokumooni ja metformiini farmakokineetikat ega farmakodünaamikat. Pioglitasooni
koosmanustamine sulfonüüluureaga ei mõjuta sulfonüüluurea farmakokineetikat. Inimuuringud ei näita
tsütokroom P450 peamiste alatüüpide 1A, 2C8/9 ega 3A4 induktsiooni. In vitro uuringud ei ole näidanud
tsütokroom P450 ühegi alatüübi inhibitsiooni. Seega ei ole oodata mingeid koostoimeid nende ensüümide
poolt metaboliseeritavate ainetega, nt suukaudsete kontratseptiivide, tsüklosporiini, kaltsiumikanali
blokaatorite ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega.

On teada, et pioglitasooni ja gemfibrosiili (tsütokroom P450 2C8 inhibiitor) samaaegsel manustamisel
suureneb pioglitasooni kontsentratsioonikõveraalune pindala (AUC) kolmekordselt. Võivad lisanduda
annusest sõltuvad kõrvaltoimed, mistõttu võib gemfibrosiili samaaegsel manustamisel osutuda vajalikuks
pioglitasooni annuse vähendamine. Vere glükoosisisaldust tuleks täpselt jälgida (vt lõik 4.4). On teada, et
pioglitasooni samaaegsel manustamisel rifampitsiiniga (tsütokroom P450 2C8 indutseerija) väheneb
pioglitasooni AUC 54% võrra. Rifampitsiini samaaegsel manustamisel võib osutuda vajalikuks
pioglitasooni annuse suurendamine. Vere glükoosisisaldust tuleks täpselt jälgida (vt lõik 4.4).

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Puuduvad piisavad andmed, et otsustada pioglitasooni ohutuse üle raseduse ajal. Pioglitasooniga
läbiviidud loomuuringutes ilmnes loote kasvu pidurdumine. See tulenes pioglitasooni omadusest
vähendada raseduse ajal esinevat hüperinsulineemiat ja suurenenud insuliiniresistentsust emal, vähendades
seeläbi metaboolsete substraatide kasutamist loote kasvuks. Selle mehhanismi tähtsus inimesel ei ole selge
ning pioglitasooni ei tohi raseduse ajal kasutada.

Imetamine
Lakteerivate rottide piimast on leitud pioglitasooni. Ei ole teada, kas pioglitasoon imendub inimese
rinnapiima. Seetõttu ei tohi pioglitasooni määrata imetavatele naistele.

Fertiilsus
Loomkatsete fertiilsuse uuringutes ei esinenud mõju paaritumisele, viljastumisele ega fertiilsuse indeksile.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Pioglitasoonil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski peaks
nägemishäiretega patsiendid olema autojuhtimisel või masinate käsitsemisel ettevaatlikud.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte

Allpool on loetletud (MedDRA poolt soovitatud termineid kasutades) organsüsteemi klasside ja
absoluutse esinemissageduse järgi kõrvaltoimed, mida on registreeritud topeltpimedates uuringutes
pioglitasooni saavatel patsientidel sagedamini kui platseebo korral (>0,5%) ja sagedamini kui
üksikjuhtudel. Esinemissagedused on määratletud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni <
1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000); teadmata
(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed esitatud
tõsiduse vähenemise järjekorras.

Kõrvaltoime
Pioglitasooni kõrvaltoimete esinemissagedus ravirežiimi järgi


Kombineeritult

Mono-
koos
koos
koos
koos
teraapia metformiiniga sulfonüül-
metformiini
insuliiniga
uureaga
ja sulfonüül-
uureaga
Infektsioonid ja infestatsioonid
Ülemiste hingamisteede
sage
sage
sage
sage
sage
infektsioonid
Bronhiit




sage
Sinusiit
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
Vere ja lümfisüsteemi häired
Aneemia

sage



Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkus ja
teadmata
teadmata
teadmata
teadmata
teadmata
allergilised reaktsioonid1
Ainevahetus- ja toitumishäired
Hüpoglükeemia


aeg-ajalt
väga sage
sage
Söögiisu suurenemine


aeg-ajalt


Närvisüsteemi häired
Hüpesteesia
sage
sage
sage
sage
sage
Peavalu

sage
aeg-ajalt


Pearinglus


sage


Unetus
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
Silma kahjustused
Nägemishäired2
sage
sage
aeg-ajalt


Makulaarne ödeem3
teadmata
teadmata
teadmata
teadmata
teadmata
Kõrva ja labürindi kahjustused
Vertiigo


aeg-ajalt


Südame häired
Südamepuudulikkus4




sage
Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid
Põievähk
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Düspnoe




sage
Kõrvaltoime
Pioglitasooni kõrvaltoimete esinemissagedus ravirežiimi järgi


Kombineeritult

Mono-
koos
koos
koos
koos
teraapia metformiiniga sulfonüül-
metformiini
insuliiniga
uureaga
ja sulfonüül-
uureaga
Seedetrakti häired
Puhitus

aeg-ajalt
sage


Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Higistamine


aeg-ajalt


Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Luumurrud5
sage
sage
sage
sage
sage
Artralgia

sage

sage
sage
Seljavalu




sage
Neerude ja kuseteede häired
Hematuuria

sage



Glükosuuria


aeg-ajalt


Proteinuuria


aeg-ajalt


Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Erektsioonihäired

sage



Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Tursed




väga sage
Väsimus


aeg-ajalt


Uuringud
Kehakaalu suurenemine6 sage
sage
sage
sage
sage
Vere kreatiinfosfokinaasi


sage

tõus
Laktaatdehüdrogenaasi


aeg-ajalt


aktiivsuse tõus
Alaniinaminotransferaasi teadmata
teadmata
teadmata
teadmata
teadmata
aktiivsuse tõus7

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

1 Pioglitasooniga ravitud patsientidel on turuletuleku järgsest kogemusest teatatud
ülitundlikkusreaktsioonidest. Nende reaktsioonide hulka kuuluvad anafülaksia, angioödeem ja urtikaaria.

2 Nägemishäired esinevad peamiselt ravi varajases staadiumis ning need on seotud vere glükoosisisalduse
muutustega, mis tingivad läätse elastsuse ja refraktsiooniindeksi ajutisi muutusi, nagu on täheldatud ka
teiste hüpoglükeemilise toimega ravimite korral.

3 Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati turseid 6…9% patsientidest, keda raviti pioglitasooniga ühe
aasta jooksul. Tursete esinemissagedus, võrreldes kontrollgrupiga (sulfonüüluurea, metformiin), oli
2…5%. Tavaliselt täheldati kergeid kuni mõõdukaid turseid, mis ei vajanud ravi lõpetamist.

4 Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldatud südamepuudulikkuse esinemissagedus oli samasugune
nagu platseebo, metformiini ja sulfonüüluurea grupis, kuid suurenes kombinatsioonis insuliiniga.
Kaugtulemusi hindavas uuringus eelneva makrovaskulaarse haigusega patsientidel oli tõsiste
südamepuudulikkuse juhtude esinemissagedus võrreldes platseeboga pioglitasooni korral 1,6% suurem,
kui see lisati insuliini sisaldavale ravile. Siiski ei viinud see suremuse tõusule. Nendel patsientidel, kes
selles uuringus said pioglitasooni ja insuliini, täheldati ≥ 65 vanuste patsientide seas
südamepuudulikkusega patsientide kõrgemat protsenti, võrreldes alla 65 aastastega (9,7% võrreldes 4%-
ga). Patsientidel, kes said insuliini ilma pioglitasoonita, oli ≥ 65 aastastel patsientidel südamepuudulikkuse
esinemissagedus 8,2%, võrreldes 4%-ga alla 65 aastastel patsientidel. Pioglitasooni turuletuleku jägselt on
täheldatud südamepuudulikkust ning sagedamini kui pioglitasooni kasutati kombinatsioonis insuliiniga
või patsientidel, kellel oli anamneesis südamepuudulikkus.

5 Luumurdude kõrvaltoimete teadete põhjal viidi läbi ühisanalüüs randomiseeritud, võrdlusravimiga
kontrollitud, topeltpimedatest kuni 3,5 aastat kestnud kliinilistest uuringutest, mis hõlmasid 8100
pioglitasooniga ravitud patsiendigruppi ja 7400 võrdlusravimiga ravitud patsiendigruppi. Suurem murdude
esinemissagedus oli pioglitasooni saanud naistel (2,6%), võrreldes võrdlusravimiga (1,7%).
Pioglitasooniga ravitud meestel (1,3%) murdude esinemissageduse suurenemist, võrreldes
võrdlusravimiga (1,5%), ei täheldatud. 3,5 aastat kestnud PRO-aktiivses uuringus esines pioglitasooniga
ravitud naispatsientidel murde sagedusega 44/780 (5,1%), võrreldes võrdlusravimiga ravitud
naispatsientidel esinenud sagedusega 23/905 (2,5%). Pioglitasooniga ravitud meestel (1,7%) murdude
esinemissageduse suurenemist, võrreldes võrdlusravimiga (2,1%), ei täheldatud.

6 Aktiivsetes võrdlevates kontrolluuringutes, kus pioglitasooni anti monoteraapiana, suurenes kehakaal
keskmiselt 2...3 kg ühe aasta jooksul. See on sarnane sulfonüüluurea aktiivsele võrdlusgrupile.
Kombineeritud uuringutes, kus pioglitasoonile lisati metformiini, oli keskmiseks kaalutõusuks 1,5 kg ühe
aasta jooksul ning sulfonüüluurea lisamisel 2,8 kg. Uuringu rühmas, kus metformiinile oli lisatud
sulfonüüluurea, suurenes kehakaal keskmiselt 1,3 kg ja kui sulfonüüluureale oli lisatud metformiin,
vähenes kehakaal keskmiselt 1,0 kg.

7 Pioglitasooniga läbiviidud kliinilistes uuringutes esines ALAT aktiivsuse tõusu enam kui kolm korda üle
normi ülemise piiri sama palju kui platseebo korral, kuid vähem kui metformiini või sulfonüüluurea
kontrollgrupis. Maksaensüümide keskmised väärtused pioglitasoonravi korral vähenesid.
Turuletulekujärgselt on harva teatatud maksaensüümide aktiivsuse tõusust ja hepatotsellulaarsest
funktsioonihäirest. Kuigi väga harva on teatatud letaalsest lõppest, ei ole põhjuslikku seost avastatud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes on patsiendid võtnud pioglitasooni suuremates annustes kui soovitatav
maksimaalannus 45 mg ööpäevas. Teadaolev maksimaalne annus on olnud 120 mg ööpäevas nelja päeva
jooksul, millele järgnes annuse 180 mg ööpäevas manustamine seitsme päeva jooksul, ning sellega ei
kaasnenud mingeid kliinilisi sümptomeid.

Sulfonüüluurea või insuliiniga kombinatsioonis võib esineda hüpoglükeemiat. Üleannustamise puhul tuleb
rakendada sümptomaatilisi ja üldtoetavaid meetmeid.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: diabeedi raviks kasutatavad ained, vere glükoosisisaldust vähendavad ained
v.a insuliinid;
ATC-kood: A10BG03

Pioglitasooni toime tulemuseks on insuliiniresistentsuse vähenemine. Pioglitasoon näib toimivat
rakutuuma spetsiifiliste retseptorite (peroksisoomi proliferatsiooni aktiveerivate gammaretseptorite)
aktivatsiooni kaudu, mille tagajärjel tõusis loomadel maksa-, rasva- ja skeletilihasrakkude
insuliinitundlikkus. On tõestatud, et pioglitasoonravi vähendab glükoosi väljastamist maksast ning
suurendab insuliiniresistentsuse korral glükoosi perifeerset jaotumist.

II tüüpi diabeediga patsientidel paraneb vere glükoosisisalduse kontroll nii söögieelselt kui söömisjärgselt.
Vere glükoosisisalduse kontrolli paranemisega kaasneb insuliini kontsentratsioonide vähenemine plasmas
nii söögieelselt kui söömisjärgselt. Pioglitasooni ja gliklasiidi monoteraapiat võrdlevat kliinilist uuringut
pikendati kahe aastani, määramaks ravi ebaõnnestumiseni kuluvat aega (selle näitajaks oli HbA1c ≥ 8,0%
pärast esimest kuut ravikuud). Kaplani-Meieri analüüs näitas, et gliklasiidiga ebaõnnestub ravi varem kui
pioglitasooniga. Kahe aasta pärast püsis vere glükoosisisalduse kontroll (näitajaks oli HbA1c < 8,0%) 69%
pioglitasooniga ravitud ja 50% gliklasiidiga ravitud patsientidest. 2-aastases uuringus, milles võrreldi
pioglitasooni ja gliklasiidi, lisatuna metformiinile, oli vere glükoosisisalduse kontroll, mida mõõdeti
HbA1c keskmise muutusena algväärtusest, ühe aasta pärast mõlema ravigrupi puhul samasugune. HbA1c
halvenemise kiirus teisel aastal oli pioglitasooni korral väiksem kui gliklasiidiga.

Platseebokontrolliga uuringus randomiseeriti 12 kuuks pioglitasooni või platseebo gruppi patsiendid,
kellel vaatamata 3-kuulisele optimeerimisele ei saavutatud insuliiniga vere glükoosisisalduse piisavat
kontrolli. Pioglitasooni saanud patsientidel oli keskmine HbA1c vähenemine 0,45%, võrreldes nendega,
kes jätkasid ainult insuliiniga ning insuliini annuse vähenemine pioglitasooniga ravitud grupis.

HOMA analüüs näitab, et pioglitasoon parandab beetarakkude funktsiooni ning suurendab tundlikkust
insuliinile. Kaheaastased kliinilised uuringud on tõestanud selle toime püsimist.

Üheaastastes kliinilistes uuringutes põhjustas pioglitasoon järjekindlalt albumiini/kreatiniini suhte
statistiliselt olulise vähenemist, võrreldes ravieelsega.

Pioglitasooni toimet (45 mg monoteraapia vs platseebo) uuriti 18-nädalases väikses uuringus II tüüpi
diabeediga patsientidel. Pioglitasooni seostati kehakaalu olulise suurenemisega. Vistseraalne rasv vähenes
oluliselt, samal ajal kui mujal rasvkoe hulk suurenes. Pioglitasooni poolt keharasvade jaotumisele
avaldatava toimega kaasneb insuliinitundlikkuse paranemine. Enamustes kliinilistes uuringutes vähenes
plasma üldine triglütseriidide ja vabade rasvhapete tase ning suurenes HDL-kolesterooli tase, võrreldes
platseeboga, ning LDL-kolesterooli taseme täheldatavad muutused olid väikesed, kuid kliiniliselt
mitteolulised.

Kuni kaheaastase kestusega kliinilistes uuringutes vähendas pioglitasoon plasma üldist triglütseriidide ja
vabade rasvhapete taset ning suurendas HDL-kolesterooli taset olulisemal määral kui platseebo,
metformiin või gliklasiid. Pioglitasoon ei põhjustanud LDL-kolesterooli taseme statistiliselt olulist tõusu,
võrreldes platseeboga, kuid metformiini ja gliklasiidiga täheldati selle langust. 20-nädalase kestusega
uuringus täheldati, et pioglitasoon vähendab triglütseriidide taset tühja kõhu seisundis ning ka
söömisjärgset hüpertriglütserideemiat, kuna toimib nii imendunud kui maksas sünteesitud
triglütseriididele. Need toimed ei olenenud pioglitasooni toimest vere glükoosisisaldusele ning erinesid
statistiliselt olulisel määral glibenklamiidi toimetest.

PRO aktiivses kardiovaskulaarses tulemusuuringus randomiseeriti 5238 diabeediga ja eelneva
makrovaskulaarse haigusega patsienti lisaks antidiabeetilisele ja kardiovaskulaarsele ravile kuni 3,5
aastaks pioglitasooni grupile või platseebo grupile. Uuringus osalenute keskmine vanus oli 62 aastat ja
keskmiselt oli neil diabeet olnud 9,5 aastat. Ligikaudu üks kolmandik patsientidest said insuliini
kombinatsioonis metformiini ja/või sulfonüüluureaga. Väljavalitud patsientidel pidi olema olnud üks või
rohkem järgmistest seisunditest: müokardi infarkt, insult, perkutaanne südame interventsioon või
pärgarteri bypass operatsioon, äge koronaarsündroom, koronaartõbi või perifeerne arteri obstruktsioon.
Ligi pooltel patsientidest oli eelnevalt olnud müokardi infarkt ja ligikaudu 20% oli olnud insult. Ligikaudu
pooltel populatsioonist oli anamneesis vähemalt kaks kardiovaskulaarset haigestumist. Peaaegu kõik
osalenutest (95%) said kardiovaskulaarseid ravimpreparaate (beetablokaatorid, AKE inhibiitorid,
angiotensiini II inhibiitorid, kaltsiumikanali blokaatorid, nitraadid, diureetikumid, aspiriin, statiinid,
fibraadid).

Kuigi uuringu ajal ei leitud suremuse, mittefataalse müokardi infarkti, insuldi, ägeda koronaarsündroomi,
jala amputeerimise, südame revaskularisatsiooni, jala revaskularisatsiooni esinemise ühtset põhjust,
näitavad tulemused, et pioglitasooni kasutamisel ei esine pikaajalisi kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid.
Siiski suurenes tursete, kehakaalu tõusu ja südamepuudulikkuse esinemise risk. Suremuse juhtude tõusu
südamepuudulikkuse tõttu ei vaadeldud.

Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama pioglitasooniga läbi viidud uuringute tulemusi II tüüpi diabeediga
laste kõikide alarühmade kohta. Teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Suukaudse manustamise järgselt imendub pioglitasoon kiiresti ja pioglitasooni maksimaalsed
plasmakontsentratsioonid saabuvad tavaliselt 2 tundi pärast manustamist. Annustega 2...60 mg täheldati
kontsentratsioonide proportsionaalset tõusu. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 4...7 päeva pärast.
Pidev kasutamine ei põhjusta ühendi ega tema metaboliitide kumulatsiooni. Imendumine ei sõltu
söögiaegadest. Absoluutne biosaadavus on üle 80%.

Jaotumine
Hinnanguline jaotusruumala inimesel on 0,25 l/kg. Pioglitasoon ja kõik aktiivsed metaboliidid on väga
tugevalt seotud plasmavalkudega (> 99%).

Biotransformatsioon
Pioglitasoon teeb läbi ulatusliku metabolismi maksas, kus alifaatsed metüleenrühmad hüdroksüülitakse.
See toimub eelkõige tsütokroom P450 2C8 abil, kuigi vähemal määral osalevad teised alatüübid. Kuuest
teadaolevast metaboliidist kolm on aktiivsed ( M-II, M-III, M-IV ). Kui arvesse võtta aktiivsus,
kontsentratsioonid ja valgusiduvus, siis pioglitasoon ja metaboliit M-III on võrdselt efektiivsed. M-IV on
samadest parameetritest lähtudes kolm korda efektiivsem kui pioglitasoon, kuid M-II suhteline efektiivsus
on minimaalne.

In vitro uuringud ei ole näidanud, et pioglitasoon inhibeeriks ükskõik millist tsütokroom P450 alatüüpi.
Inimesel ei esine mingit peamiste indutseeritavate P450 isoensüümide 1A, 2C8/9 ega 3A4 induktsiooni.

Koostoimeuuringud on näidanud, et pioglitasoonil puudub oluline toime digoksiini, varfariini,
fenprokumooni ja metformiini farmakokineetikale või farmakodünaamikale. On teada, et pioglitasooni ja
gemfibrosiili (tsütokroom P450 2C8 inhibiitor) või rifampitsiini (tsütokroom P450 2C8 indutseerija)
samaaegne manustamine vastavalt suurendab või vähendab pioglitasooni plasmakontsentratsiooni (vt lõik
4.5).

Eritumine
Pärast radioaktiivselt märgistatud pioglitasooni manustamist inimesele avastati radioaktiivsus põhiliselt
väljaheites (55%) ja vähemal määral uriinis (45%). Loomadel leidub ainult väike kogus muutumatut
pioglitasooni uriinis või väljaheites. Muutumatul kujul pioglitasooni keskmine eliminatsiooni
poolväärtusaeg plasmas on inimesel 5…6 tundi ning tema aktiivsetel metaboliitidel 16…23 tundi.

Eakad
Tasakaalukontsentratsioonide farmakokineetika on üle 65-aastastel patsientidel ja noortel sarnane.

Neerukahjustusega patsiendid
Neerukahjustusega patsientidel on pioglitasooni ja selle metaboliitide kontsentratsioon vereplasmas
madalam, kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kuid esialgse aine kliirens pärast suukaudset
manustamist on ühesugune. Seega vaba (sidumata) pioglitasooni kontsentratsioon on muutumatu.

Maksakahjustusega patsiendid
Pioglitasooni kogu kontsentratsioon plasmas ei ole muutunud, kuid jaotusruumala on suurenenud. Seetõttu
on kliirens vähenenud, millega kaasneb sidumata pioglitasooni fraktsiooni tõus.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Toksikoloogilistes uuringutes täheldati hiirtel, rottidel, koertel ja ahvidel pärast korduvat manustamist
plasma ruumala suurenemist, millega kaasnes hemodilutsioon, aneemia ja südamelihase mööduv
ekstsentriline hüpertroofia. Peale selle tuvastati rasvade suurenenud ladestumist ja infiltraate. Neid leide
täheldati erinevatel liikidel selliste kontsentratsioonide korral, mis ületasid kuni neljakordselt kliinilised
kontsentratsioonid. Pioglitasooni loomuuringutes ilmnes loote kasvu pidurdumine. See oli omistatav
pioglitasooni omadusele vähendada emal raseduse ajal esinevat hüperinsulineemiat ning
insuliinresistentsuse tõusu, mistõttu loote kasvuks vajalike metabolismiproduktide hulk väheneb.

Ulatuslikus in vivo ja in vitro genotoksilisuse uuringute seerias ei avastatud pioglitasoonil genotoksilist
toimet. Pioglitasooniga kuni 2 aastat ravitud rottidel esines sagedamini põieepiteeli hüperplaasiat (isastel
ja emastel) ja põietuumorit (isastel).

Kuseteede kivide tekkimine ja olemasolu koos hilisema ärrituse ja hüperplaasiaga postuleeriti täheldatud
tumorigeense toime mehaaniliseks aluseks isastel rottidel. 24 kuu pikkune mehhaaniline uuring isastel
rottidel näitas, et pioglitasooni manustamine põhjustas põie hüperplastiliste muutuste esinemissageduse
tõusu. Dieedi happelisemaks muutmine vähendas oluliselt tuumorite esinemissagedust, kuid ei kaotanud
nende esinemist täielikult. Mikrokristallide olemasolu halvendas hüperplastilist reaktsiooni, kuid seda ei
peetud hüperplastiliste muutuste peamiseks põhjuseks. Isaste rottide tumorigeensete leidude tähtsust
inimestele ei saa välistada.

Kummastki soost hiirtel ei täheldatud tumorigeenset toimet. Kuni 12 kuud pioglitasooniga ravitud koertel
ega ahvidel ei täheldatud kusepõie hüperplaasiat.

Ravi kahe teise tiasolidiindiooniga suurendas käärsoole tuumorite esinemissagedust perekondlikult
esineva adenomatoosse polüpoosiga (PAP) loommudelis. Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Keskkonnariski hindamine: pioglitasooni kliiniline kasutamine ei avalda mõju keskkonnale.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat,
Naatriumkroskarmelloos,
Hüdroksüpropüültselluloos,
Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos (LH-11),
Magneesiumstearaat.

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

OPA/Al/PVC//Al blistrid, pakendis 14, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100, 112, 120 või 196 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

ZENTIVA, k.s.,
U kabelovny 130,
102 37 Prague 10 Dolní Měcholupy
TÅ¡ehhi Vabariik

8. Müügiloa number

15 mg: 775712
30 mg: 775812
45 mg: 775012

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

: 31.01.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2015