TRIPLIXAM

Toimeained: perindopriil+amlodipiin+indapamiid

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 5mg+5mg+1,25mg 90TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on TRIPLIXAM ja milleks seda kasutatakse

Triplixam on kolme toimeaine, perindopriili, indapamiidi ja amlodipiini, kombinatsioon. See on
antihüpertensiivne ravim, mida kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensiooni) raviks.

Patsiendid, kes võtavad perindopriili/indapamiidi fikseeritud annuse kombinatsiooni ja amlodipiini
eraldi tablettidena, võivad selle asemel võtta ühe tableti Triplixam’i, mis sisaldab kolme toimeainet
samas tugevuses.

Iga toimeaine langetab vererõhku ja nende koos toimides hoiavad teie vererõhu kontrolli all:
- Perindopriil kuulub angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorite gruppi. See toimib
lõõgastades veresooni, et veri neist kergemini läbi saaks voolata.
- Indapamiid on diureetikum (indooli ringiga sulfoonamiidi derivaatide gruppi kuuluv ravim).
Diureetikumid suurendavad neerude poolt toodetava uriini hulka. Siiski, indapamiid erineb teistest
diureetikumidest selle poolest, et ta suurendab uriini hulka ainult vähesel määral.
- Amlodipiin on kaltsiumikanali blokaator (dihüdropüridiinide gruppi kuuluv ravim). See toimib
lõõgastades veresooni, et veri neist kergemini läbi saaks voolata.

2. Mida on vaja teada enne TRIPLIXAM võtmist

Ärge võtke Triplixam'i:
- kui olete perindopriili või teiste AKE inhibiitorite, indapamiidi või teiste sulfoonamiidide,
amlodipiini või teiste dihüdropüridiinide või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus
6) suhtes allergiline,
- kui teil on esinenud eelneval AKE inhibiitori kasutamisel selliseid sümptomeid nagu hingeldus,
näo- või keeleturse, tugev sügelus või raske nahalööve või teil või teie perekonnaliikmel on
esinenud need sümptomid mõnes muus olukorras (seisund, mida nimetatakse angioödeemiks),

- kui teil on raske maksahaigus või teil on haigus, mida nimetatakse maksa entsefalopaatiaks
(ajuhaigus, mis on põhjustatud maksahaigusest),
- kui teil kahtlustatakse või teil on ravimata dekompenseeritud südamepuudulikkus (tugev
veepeetus, hingamisraskused),
- kui te võtate mitte antiarütmilisi ravimeid, mis põhjustavad eluohtlikku ebaregulaarset rütmi
(torsades de pointes),
- kui teil on südame aordiklapi kitsenemine (aordistenoos) või kardiogeenne šokk (seisund, kus süda
ei ole võimeline keha varustama piisava koguse verehulgaga),
- kui te põete müokardiinfarktijärgset südamepuudulikkust,
- kui teil on väga madal vererõhk (hüpotensioon),
- kui teil on veres madal kaaliumisisaldus,
- kui teil on raske neeruhaigus,
- kui te saate dialüüsi,
- kui teil on mõõdukas neeruhaigus (Triplixam'i annused, mis sisaldavad 10mg/2,5mg/5mg ja
10mg/2,5mg/10mg),
- kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on parem vältida Triplixam'i kasutamist raseduse
algstaadiumis - vt lõik „Rasedus”),
- kui te imetate,
- kui teil on diabeet või neeruhaigus ja te saate ravi aliskireeniga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Triplixam'i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekri või meditsiiniõega:
- kui teil on hüpertroofiline kardiomüopaatia (südamelihasehaigus) või neeruarteri stenoos
(neerusid verega varustava arteri kitsenemine),
- kui teil on südamepuudulikkus või mõni muu südamehaigus,
- kui teil on märkimisväärne vererõhu tõus (hüpertensiivne kriis),
- kui teil on maksaprobleemid,
- kui teil on kollageenhaigus (nahahaigus), nagu süsteemne erütematoosne luupus või
sklerodermia,
- kui teil on ateroskleroos (veresooneseina lupjumine),
- kui teil on vaja minna kõrvalkilpnäärme kontrollile,
- kui teil on podagra,
- kui teil on suhkurtõbi,
- kui teil on soolavaba dieet või te kasutate kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid (hästi
tasakaalustatud kaaliumitase veres on olulise tähtsusega),
- (kui te võtate liitiumi või kaaliumisäästvaid diureetikume (spironolaktoon, triamtereen), kuna
nende kasutamist koos Triplixam'iga tuleb vältida (vt “Muud ravimid”),
- kui te võtate aliskireeni (hüpertensiooni ravis kasutatav ravim),
- kui te olete eakas, kuid teie annus vajab suurendamist,
- kui teil on esinenud valgustundlikkuse reaktsioone,
- kui te olete mustanahaline võib teil olla suurem angioödeemi esinemissagedus (näo, huulte, suu,
keele või kõriturse, mis võib põhjustada neelamis- või hingamisraskusi) ja väiksem vererõhku
alandav toime,
- kui te olete high-flux membraanidega hemodialüüsi saav patsient,
- kui teil on neeruprobleemid,
- kui teie veri on liiga happeline võib see põhjustada suurenenud hingamissagedust,
- kui teil on aju verevarustuse häire (madal vererõhk ajus),
- võtke ühendust oma arstiga, kui teil esineb näo, huulte, suu, keele või kõriturse, mis võib
põhjustada neelamis- või hingamisraskusi (angioödeem) mistahes ajal ravi jooksul.

Arst võib lasta teil teha vereanalüüse, et kontrollida, kas naatriumi või kaaliumitase on madal või
kaltsiumitase kõrge.

Te peate informeerima oma arsti kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Triplixam'i ei
ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest

3 kuud, kuna see võib selles staadiumis kasutamisel põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt lõik
„Rasedus ja imetamine”).

Kui te võtatate Triplixam’i, siis informeerige samuti oma arsti või meditsiinipersonali, kui teil:
- seisab ees kirurgiline operatsioon ja/või anesteesia,
- on hiljuti esinenud kõhulahtisus või oksendamine või dehüdratatsioon,
- seisab ees dialüüs või LDL-aferees (kolesterooli eemaldamine verest aparaadi abil),
- seisab ees desensibiliseeriv ravi, vähendamaks allergiat mesilase või herilase mürgile,
- seisab ees meditsiiniline uuring, kus kasutatakse joodi sisaldavat kontrastainet (aine, mis muudab
siseorganid näiteks neer või magu, röntgenis nähtavaks).

Lapsed ja noorukid
Triplixam ’i ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Triplixam
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid.

Ärge võtke aliskireeni (kasutatakse kõrge vererõhu raviks) kui teil on diabeet või neeruprobleemid.

Te peaksite vältima Triplixam'i kasutamist:
koos liitiumiga (kasutatakse vaimsete häirete nagu mania, maniakaalne depressioon raviks ja
depressiooni taastekke korral),
koos kaaliumi säästvate diureetikumidega (nt triamtereen, amiloriid), kaaliumit sisaldavate
toidulisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajatega
koos dandroleeniga (infusioon), mida kasutatakse ka anesteesia käigus tekkida võiva maliigse
hüpertermia raviks (sümptomiteks väga kõrge palavik ja lihasjäikus),
estramustiin (kasutatakse vähi ravis),
teisi ravimeid, mida kasutatakse kõrge vererõhu raviks: angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitorid ja angiotensiini retseptori blokaatorid.

Ravi Triplixam'ga võivad mõjutada teised ravimid. Kindlasti öelge oma arstile, kui te kasutate mõnda
järgnevalt loetletud ravimitest, kuna see võib nõuda erilist ettevaatust:
teised kõrgvererõhutõve ravimid, sealhulgas aliskireen, diureetikumid (ravimid, mis suurendavad
neerude poolt toodetava uriini hulka),
südamepuudulikkuse raviks kasutatavad kaaliumi säästvad diureetikumid: eplerenoon ja
spironolaktoon annuses 12,5mg kuni 50mg päevas,
anesteetikumid,
joodi sisaldav kontrastaine,
bepridiil (kasutatakse stenokardia raviks),
moksifloksatsiin, sparfloksatsiin (antibiootikum: infektsiooni raviks kasutatav ravim),
metadoon (sõltuvuse raviks),
dofetiliid, ibutiliid, bretüülium, tsisapriid, difemamiil, prokaiinamiid, kinidiin, hüdrokinidiin,
disopüramiid, amiodaroon, sotalool (ebaregulaarse südame rütmi raviks),
verapamiil, diltiaseem (südameravimid),
digoksiin või teised südameglükosiidid (südameprobleemide raviks),
mõned antibiootikumid, mida kasutatakse infektsioonide raviks, nagu rifampitsiin, erütromütsiin,
klaritromütsiin,
itrakonasool, ketokonasool, süstitav amfoteritsiin B (seeninfektsioonide raviks kasutatavad
ravimid)
allopurinool (podagra raviks),
misolastiin, terfenadiin või astemisool (antihistamiinikumid heinapalaviku või allergiate raviks),
kortikosteroidid, mida kasutatakse mitmete seisundite, sealhulgas raskekujulise astma ja
reumatoidartriidi raviks ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) või
salitsülaatide suured annused (nt atsetüülsalitsüülhape),

immunosupressandid, mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või siirdamisjärgselt
äratõukeraktsiooni ärahoidmiseks (nt tsüklosporiin, takroliimus)
tetrakosaktiid (kasutatakse Crohni tõve korral),
kullasoolad, eriti intravenoosselt manustatavad (kasutatakse reumatoidartriidi raviks),
halofantriin (kasutatakse teatud malaaria vormide korral),
baklofeen, kasutatakse lihasejäikuse raviks, mis võib ilmneda nt sclerosis multiplexi korral,
diabeediravimid nagu insulin või metformiin,
kaltsiumi tabletid või teised kaltsiumit sisaldavad lisaained,
stimuleerivad kõhulahtistid (nt senna),
vähiravimid,
vinkamiin (kasutatakse kognitiivsete häirete sealhulgas mälukaotuse sümptomaatiliseks raviks
eakatel),
vaimsete häirete, nagu depressioon, ärevus, skisofreenia, raviks kasutatavad ravimid (nt
tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid, imipramiinisarnased antidepressandid,
neuroleptikumid),
pentamidiin (kasutatakse kopsupõletiku raviks),
ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (nn proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV raviks),
Hypericum perforatum (naistepuna ürt),
trimetoprim (kasutatakse infektsioonide raviks),
hepariin (vere vedeldaja),
madala vererõhu, šoki või astma raviks kasutatavad ravimid (nt efedriin, noradrenaliin või
adrenaliin),
nitroglütseriin ja teised nitraadid või muud vasodilataatorid, mis võivad vähendada vererõhku.

Triplixam koos toidu ja joogiga
Inimesed, kes kasutavad Triplixam'i, ei tohi samaaegselt kasutada greipfruudi mahla ja greipfruuti.
Seda seetõttu, et greipfruudi mahl ja greipfruut võivad põhjustada toimeaine amlodipiini taseme
suurenemist veres, mis võib põhjustada ettenägematult Triplixam'i vererõhku langetava toime
tugevnemist.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Te peate informeerima oma arsti kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust).
Teie arst soovitab teil tõenäoliselt lõpetada Triplixam'i kasutamine juba enne rasestumist või kohe
peale rasedaks jäämist ning soovitab teil selle asemel tarvitada mõnda muud ravimit. Triplixam'i ei
ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest
3 kuud, kuna see võib kasutamisel pärast raseduse kolmandat kuud põhjustada tõsist kahju teie
lapsele.

Imetamine
Informeerige oma arsti kui te toidate või planeerite alustada lapse rinnaga toitmist. Triplixam'i ei ole
soovitatav kasutada imetavatel emadel. Juhul, kui te soovite oma last rinnaga toita, siis soovitab arst
teile mõnda muud ravimit, eriti kui soovite imetada vastsündinut või enneaegset imikut.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Triplixam võib mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kui tabletid tekitavad
teil halba enesetunnet, pearinglust, väsimust või põhjustavad peavalu, ärge juhtige autot ega käsitsege
masinaid ning võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

3. Kuidas TRIPLIXAM võtta


Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võtke tablett klaasitäie veega, eelistatult hommikul enne sööki. Arst määrab teile sobiliku annuse,
milleks on tavaliselt 1 tablett ööpäevas.

Kui te võtate Triplixam'i rohkem kui ette nähtud
Ravimi võtmine suuremas annuses võib põhjustada vererõhu langust ohtlikult madalale tasemele,
millega võib vahel kaasneda iiveldus, oksendamine, krambid, pearinglus, uimasus, segasus, oliguuria
(normaalsest väiksem uriinieritus), anuuria (uriini ei toodeta või ei eritu). Te võite tunda pearinglust,
minestust või nõrkust. Vererõhu langemisel ohtlikult madalale võib ilmneda Å¡okk. Teie nahk muutub
jahedaks ja niiskeks ning te võite kaotada teadvuse. Kui te võtate liiga palju Triplixam'i tablette,
pöörduge otsekohe arsti poole.

Kui te unustate Triplixam'i võtta
Oluline on võtta ravimit iga päev, kuna regulaarne manustamine on efektiivsem. Juhul kui siiski
unustate Triplixam'i võtta, siis võtke järgmine annus tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset annust,
kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Triplixam'i võtmise
Kuna kõrge vererõhu ravi on tavaliselt eluaegne, siis pidage kindlasti nõu oma arstiga, enne kui
katkestate ravimi võtmise.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või
meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui täheldate endal ükskõik millist järgnevatest kõrvaltoimetest, katkestage ravimi võtmine ja
võtke otsekohe ühendust oma arstiga:
- äkiline vilistav hingamine, valu rinnus, hingeldamine või hingamisraskused, (aeg-ajalt) (võib
mõjutada kuni 1 inimest 100-st)
- silmalaugude, näo- või huulte turse, (aeg-ajalt) (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st)
- suu-, keele- ja kõriturse, mis võib põhjustada hingamisraskusi, (aeg-ajalt) (võib mõjutada kuni 1
inimest 100-st)
- rasked nahareaktsioonid sealhulgas intensiivne nahalööve, nõgestõbi, nahapunetus üle kogu keha,
raske sügelus, villid, nahaketendus ja -turse, limaskestade põletik (Stevensi-Johnsoni sündroom)
või teised allergilised reaktsioonid, (väga harv) (võib mõjutada kuni 1 inimest 10000-st)
- tugev pearinglus või minestus, (sage) (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st)
- südameinfarkt, (väga harv) (võib mõjutada kuni 1 inimest 10000-st) ebaharilikult kiired või
ebatavalised südamelöögid, (teadmata) või eluohtlikud ebaregulaarsed löögid (teadmata)
- pankreasepõletik, mis võib võib põhjustada tugevat kõhu- ja seljavalu, millega kaasneb halb
enesetunne, (väga harv) (võib mõjutada kuni 1 inimest 10000-st)

Kõrvaltoimete esinemise sagedus vähenevas järjekorras:
- Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):
peavalu, pearinglus, palpitatsioonid (südamelöökide tundmine), nahaõhetus, peapööritus,
tuimus või surisemise tunne jäsemetes, nägemishäired (sealhulgas topeltnägemine), tinnitus
(kumin kõrvus),vererõhu langusest tingitud pearinglus, köha, hingeldus, seedetrakti häired
(iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkuse häired, suukuivus, düspepsia või
seedimisraskused, kõhulahtisus, kõhukinnisus), allergilised reaktsioonid (nagu nahalööve,
sügelus), lihaskrambid, väsimus, unisus, pahkluude paistetus (turse).

- Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

meeleolu muutused, ärevus, depression, unehäired, värinad, villid, minestamine,
valuaistingu kadumine, riniit (kinnine või vesine nina), muutused soolestikus, juuste
väljalangemine, purpur (punased laigud nahal), nahavärvuse muutused, sügelev nahk,
higistamine, valu rinnus, lihas- või liigesvalu, seljavalu, valu, haigusetunne,
neeruprobleemid, urineerimishäired, suurenenud urineerimisvajadus öösel, suurenenud
urineerimissagedus, impotentsus, palavik või kõrge temperatuur, ebamugavustunne rinnus
või rindade suurenemine meestel, kehakaalu suurenemine või vähenemine, valgete
vererakkude arvu suurenemine, kõrge kaaliumitase veres, hüpoglükeemia (väga madal
veresuhkru tase), madal naatriumisisaldus veres, kiire südamelöögisagedus, vaskuliit
(veresoonte põletik), valgustundlikkuse reaktsioonid (naha välimuse muutused) peale
kokkupuudet päikese või kunstliku UVA kiirgusega, villid nahal, käte, pahkluu või jalgade
turse, vere kreatiinisisalduse suurenemine ja vere kusihappe sisalduse suurenemine,
minestamine, suukuivus.

- Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):
Segasus, laboratoorsete analüüside näitajate muutused: maksaensüümide taseme
suurenemine, seerumi kõrge bilirubiini sisaldus.

- Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10000-st):
valgete vereliblede arvu vähenemine, vereliistakute arvu vähenemine (mis põhjustab kergelt
sinikate ja ninaverejooksu teket), aneemia (punaste vereliblede arvu vähenemine),
südameveresoonkonna häired (südamerütmi häired, stenokardia (valud rinnus, lõuas ja
seljas füüsilise pingutuse tõttu ja probleemid verevooluga südamesse) insult), eosinofiilne
kopsupõletik (harvaesinev kopsupõletik), igemete turse, rasked nahareaktsioonid sealhulgas
intensiivne nahalööve, nahapunetus üle kogu keha, tugev sügelus, villid, nahaketendus ja -
turse, multiformne erüteem (nahalööve, mis sageli algab punaste sügelevate laikude
ilmumisega näole, kätele või jalgadele), veritsus, tundlikud või paistes igemed,
pankreasepõletik (hepatiit), maksafunktsiooni häired, maksapõletik (hepatiit), rasked
neeruprobleemid, naha kollasus (ikterus), maopõletik (gastriit), närvide häired, mis võivad
põhjustada nõrkust, surinat või tuimust, suurenenud lihaspinge, hüperglükeemia, kõrge
kaltsiumisisaldus veres, ajuinsult, mis võib olla seotud ülemäärase vererõhu langusega.

- Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
hepaatiline entsefalopaatia (ajuhaigus, mida põhjustab maksahaigus). Kui teil esineb
süsteemne erütematoosne luupus (kollageenhaiguse tüüp), võib see süveneda.

Võivad tekkida muutused laboratoorsete analüüside (vere analüüside) näitajates. Teie arst võib teie
seisundi jälgimiseks kontrollida teie verepilti.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise
teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas TRIPLIXAM säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja purgil. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Purk 30 õhukese polümeerikattega tabletiga: kõlblikkusaeg pärast esmast avamist on 30 päeva.
Purk 100 õhukese polümeerikattega tabletiga: kõlblikkusaeg pärast esmast avamist on 100 päeva.


Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Triplixam sisaldab

- Toimeained on perindopriilarginiin, indapamiid ja amlodipiin.
Üks Triplixam 2,5/0,625/5 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1,6975 mg
perindopriili, mis vastab 2,5 mg-le perindopriilarginiinile, 0,625 mg indapamiidi ja 6,935 mg
amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg-le amlodipiinile.
Üks Triplixam 5/1,25/5 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3,395 mg perindopriili, mis
vastab 5 mg-le perindopriilarginiinile, 1,25 mg indapamiidi ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis
vastab 5 mg-le amlodipiinile.
Üks Triplixam 5/1,25/10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3,395 mg perindopriili,
mis vastab 5 mg-le perindopriilarginiinile, 1,25 mg indapamiidi ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati,
mis vastab 10 mg-le amlodipiinile.
Üks Triplixam 10/2,5/5 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 6,790 mg perindopriili, mis
vastab 10 mg-le perindopriilarginiinile, 2,5 mg indapamiidi ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis
vastab 5 mg-le amlodipiinile.
Üks Triplixam 10/2,5/10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 6,790 mg perindopriili,
mis vastab 10 mg-le perindopriilarginiinile, 2,5 mg indapamiidi ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati,
mis vastab 10 mg-le amlodipiinile.

- Teised koostisosad on:
- Tableti sisu: kaltsiumkarbonaadi tärklise segu: kaltsiumkarbonaat 90 %, eelželatiniseeritud
maisitärklis 10%, mikrokristalliline tselluloos (E460), naatriumkroskarmelloos (E468),
magneesiumstearaat (E572), veevaba kolloidne ränidioksiid, eelželatiniseeritud tärklis.
- Tableti kate: glütserool (E422), hüpromelloos 6mPa.s (E464), makrogool 6000,
magneesiumstearaat (E572), titaandioksiid (E 171).

Kuidas Triplixam välja näeb ja pakendi sisu
Triplixam 2,5/0,625/5 mg on valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 8,5 mm pikk ja
4,5 mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel .
Triplixam 5/1,25/5 mg on valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 9,75 mm pikk ja
5,16 mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel
.
Triplixam 5/1,25/10 mg on valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 10,7 mm pikk ja
5,66 mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel
.
Triplixam 10/2,5/5 mg on valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 11,5 mm pikk ja
6,09 mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel
.
Triplixam 10/2,5/10 mg on valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 12,2 mm pikk ja
6,46 mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel
.

Tabletid on saadaval karbis 10, 30, 60 (kaks 30 tabletti sisaldava purgiga), 90 (kolm 30 tabletti
sisaldava purgiga), 100, 500 (viis 100 tabletti sisaldava purgiga) tableti kaupa.

Kuivatusaine asub tabletipurgi korgis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Les Laboratoires Servier
50, rue Carnot
92284 Suresnes cedex

Prantsusmaa

Tootjad:
Servier (Ireland) Industries Ltd
Gorey Road
Arklow - Co. Wicklow
Iirimaa

ja

Les Laboratoires Servier Industrie
905 route de Saran
45520 Gidy
Prantsusmaa

ja

Anpharm Przedsiebiorstwo Farmaceutyczne S.A.
03-236 Warszawa
ul. Annopol 6b
Poola

ja

EGIS Pharmaceuticals PLC
H-9900 Körmend, Mátyás király u.65
Ungari


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Servier Laboratories OÜ
Rotermanni 8, 10111 Tallinn
Tel: +372 664 5040

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2015




Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Triplixam 2,5 mg/0,625 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Triplixam 5 mg/1,25 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Triplixam 5 mg/1,25 mg/10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Triplixam 10mg/2,5mg/5mg õhukese polümeerikattega tabletid
Triplixam 10 mg/2,5 mg/10 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Triplixam 2,5 mg/0,625 mg/5 mg
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1,6975 mg perindopriili, mis vastab 2,5 mg-le
perindopriilarginiinile, 0,625 mg indapamiidi ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg-le
amlodipiinile.

Triplixam 5 mg/1,25 mg/5 mg
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3,395 mg perindopriili, mis vastab 5 mg-le
perindopriilarginiinile, 1,25 mg indapamiidi ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg-le
amlodipiinile.

Triplixam 5 mg/1,25 mg/10 mg
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3,395 mg perindopriili, mis vastab 5 mg-le
perindopriilarginiinile, 1,25 mg indapamiidi ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg-le
amlodipiinile.

Triplixam 10 mg/2,5 mg/5 mg
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 6,790 mg perindopriili, mis vastab 10 mg-le
perindopriilarginiinile, 2,5 mg indapamiidi ja 6,935 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 5 mg-le
amlodipiinile.

Triplixam 10 mg/2,5 mg/10 mg
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 6,790 mg perindopriili, mis vastab 10 mg-le
perindopriilarginiinile, 2,5 mg indapamiidi ja 13,870 mg amlodipiinbesilaati, mis vastab 10 mg-le
amlodipiinile.

INN. Perindoprilum, indapamidum, amlodipinum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

Triplixam 2,5/0,625/5 mg: valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 8,5 mm pikk ja 4,5
mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel .
Triplixam 5/1,25/5 mg: valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 9,75 mm pikk ja 5,16
mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel .
Triplixam 5/1,25/10 mg: valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 10,7 mm pikk ja 5,66
mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel
.

Triplixam 10/2,5/5 mg: valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 11,5 mm pikk ja 6,09
mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel
.
Triplixam 10/2,5/10 mg: valge, pikliku kujuga õhukese polümeerikattega tablett, 12,2 mm pikk ja 6,46
mm lai, mille ühel poolel on graveering
ja teisel poolel
.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi patsientidel, kellel perindopriil/indapamiidi ja amlodipiini samade
annuste koosmanustamine on taganud piisava vererõhu languse.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Üks Triplixam'i õhukese polümeerikattega tablett päevas üksikannusena, eelistatult hommikul enne
sööki.

Fikseeritud annusega kombinatsioon ei sobi ravi alustamiseks.
Juhul kui on vajalik annuse muutmine, tuleb toimeainete individuaalsed annused tiitrida eraldi.

Eripopulatsioonid

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.3 ja 4.4)
Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud. Mõõduka
neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 30...60 ml/min) on Triplixam annustes
10mg/2,5mg /5mg ja 10mg/2,5mg/10mg vastunäidustatud. Ravi soovitatakse alustada toimeainete
piisava annuse kombinatsiooniga.
Tavapärane meditsiiniline jälgimine peaks hõlmama sagedast kreatiniini- ja kaaliumitaseme jälgimist.
Neerukahjustusega patsientidel on perindopriili kasutamine koos aliskireeniga vastunäidustatud (GFR
< 60 ml/min/1,73 m2) (vt lõik 4.3).

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2)
Raske maksakahjustuse korral on Triplixam vastunäidustatud.

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb Triplixam'i annustada ettevaatusega, kuna
nendel patsientidel ei ole kehtestatud amlodipiini annustamissoovitusi.

Eakad (vt lõik 4.4)
Perindoprilaadi eritumine eakatel on vähenenud (vt lõik 5.2).
Eakaid patsiente tohib Triplixam'iga ravida vastavalt neerufunktsioonile (vt lõik 4.3).

Lapsed
Triplixam'i ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Suukaudne.

4.3. Vastunäidustused

- dialüüsipatsiendid,
- ravimata dekompenseeritud südamepuudulikkusega patsiendid,
- raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min),

- mõõdukas neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 60 ml/min) Triplixam'i annuste puhul, mis
sisaldavad perindopriili/indapamiidi kombinatsiooni 10mg/2,5mg (sh Triplixam 10mg/2,5mg/5mg
ja 10mg/2,5mg/10mg),
- ülitundlikkus toimeainete, teiste sulfoonamiidide, dihüdropüridiini derivaatide, teiste AKE-
inhibiitorite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
- anamneesis angioödeem (Quincke ödeem), mis on seotud varasema AKE-inhibiitori kasutamisega,
- pärilik või idiopaatiline angioödeem,
- raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6),
- imetamine (vt. lõik 4.6),
- hepaatiline entsefalopaatia,
- raske maksakahjustus,
- hüpokaleemia,
- raske hüpotensioon,
- šokk, sh kardiogeenne šokk,
- vasaku vatsakese väljavoolu takistus (nt raske aordistenoos),
- hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus peale ägedat müokardi infarkti,
- aliskireeni samaaegne kasutamine suhkurtõvega patsientidel või neerukahjustusega patsientidel
(GFR < 60ml/min/1,73m2) (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõik allpool toodud hoiatused, mis on seotud ühega toimeainetest, kehtivad ka fikseeritud
kombinatsioonpreparaadile Triplixam.

Erihoiatused

Liitium
Liitiumi samaaegne manustamine perindopriili ja indapamiidi kombinatsiooniga ei ole tavaliselt
soovitatav (vt. lõik 4.5).

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad
Tundlikel patsientidel on teatatud hüpotensioonist, sünkoobist, insuldist, hüperkaleemiast ja
neerufunktsiooni muutustest (sh ägedast neerupuudulikkusest), eriti seda süsteemi mõjutavate
ravimite kombineerimisel. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorit (AKEI) ja angiotensiin II
retseptori blokaatorit (ARB) või aliskireeni ei soovitata kombineerida reniin-angiotensiin-aldosterooni
süsteemi kahekordse blokaadi tõttu.
Aliskireeni samaaegne kasutamine suhkurtõvega või neerukahjustusega patsientidel (GFR <
60ml/min/1,73m2) on vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Kaaliumisäästvad ravimid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad
Perindopriili kombinatsioon kaaliumit säästvate ravimitega, kaaliumilisanditega või kaaliumi
sisaldavate soolaasendajatega ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/aneemia
AKE inhibiitorravi saavatel patsientidel on teatatud neutropeenia/agranulotsütoosi, trombotsütopeenia
ja aneemia tekkest. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kellel ei ole muid komplikatsioone,
esineb neutropeeniat harva. Perindopriili tuleb kasutada äärmise ettevaatlikusega veresoonte
kollageenhaiguse, immuunosupressantravi, allopurinool- või prokaiinamiidravi või nende
komplitseerivate tegurite kombinatsiooni korral, eriti eelneva teadaoleva neerukahjustuse korral.
Mõnedel sellistel patsientidel arenes raske infektsioon, mis mõnel juhul ei allunud intensiivsele
antibiootikumravile. Perindopriili kasutamisel sellistel patsientidel on soovitav perioodiliselt
kontrollida leukotsüütide arvu ja patsiente tuleb teavitada, et nad teataksid igast võimalikust
infektsiooninähust (nt kurguvalu, palavik) (vt lõik 4.8).

Ülitundlikkus/angioödeem

AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga, ravi saavatel patsientidel on harva teatatud näo,
jäsemete, huulte, keele, häälepaelte ja/või kõri angioödeemi tekkest. See võib tekkida ükskõik millal
ravi ajal. Sellistel juhtudel tuleb ravi perindopriiliga koheselt katkestada ja jälgida patsienti kuni
sümptomite täieliku taandumiseni. Juhtudel, mil turse piirneb näo ja huultega, taandub see tavaliselt
ilma ravita, kuigi antihistamiinikumide kasutamine leevendab neid sümptomeid.
Angioödeem, mis on seotud kõritursega, võib osutuda fataalseks. Juhul kui turse haarab keele,
häälepaelad või kõri ning võib tekkida hingamistakistus, tuleb otsekohe rakendada esmaabi, mis
hõlmab epinefriini subkutaanse lahuse 1:1000 (0,3 ml kuni 0,5 ml) manustamist ja/või hingamisteede
avatuna hoidmist.

AKE-inhibiitoritega ravi saavatel mustanahalistel patsientidel on teatatud suuremast angioödeemi
esinemissagedusest võrreldes mitte mustanahalistega.

Kui anamneesis on esinenud angioödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitoriga, siis on suurem
tõenäosus angioödeemi tekkeks ravi ajal AKE inhibiitoritega (vt lõik 4.3).

Intestinaalsest angioödeemist on AKE inhibiitoritega ravi saavatel patsientidel teatatud harva. Neil
patsientidel on esinenud ülakõhu valu (iivelduse või oksendamisega või ilma); mõnedel juhtudel ei
eelnenud sellele näo angioödeemi ja C-1-esteraasi tase oli normaalne. Angioödeem diagnoositi
ülakõhu kompuutertomograafia, ultraheli või kirurgilise protseduuri käigus ja sümptomid kadusid
peale AKE inhibiitorite kasutamise lõpetamist. AKE inhibiitoritega ravi saavatel patsientidel, kellel
ilmneb ülakõhu valu, peab arvestama intestinaalse angioödeemi diferentsiaaldiagnoosiga.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal
On üksikuid andmeid eluohtlike anafülaktoidsete reaktsioonide kohta patsientidel, kes saavad AKE
inhibiitoriga ravi ajal desensibiliseerivat ravi kiletiivaliste (mesilased, herilased) mürgiga.
Allergilistel, desensibiliseerivat ravi saavatel patsientidel peab AKE inhibiitoreid kasutama
ettevaatlikult. Ravimi kasutamist tuleb vältida immunoteraapia ajal. Reaktsioone saab vältida AKE
inhibiitorite ravi ajutise katkestamisega vähemalt 24 tundi enne desensibiliseerivat ravi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL-afereesi ajal
Harva on teatatud eluohtlikest anafülaktoidsetest reaktsioonidest patsientidel, kellel on läbi viidud
madala tihedusega lipoproteiin (LDL)-aferees dekstraansulfaadiga. Reaktsioone saab vältida AKE
inhibiitorravi ajutise katkestamisega enne igat afereesi.

Hemodialüüsi saavad patsiendid
Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes on saanud dialüüsi high-flux
membraane (nt AN 69®) kasutava dialüsaatoriga ning keda on samal ajal ravitud AKE inhibiitoriga.
Selliste patsientide puhul peaks kaaluma teistsugust tüüpi dialüüsimembraane või teise klassi kuuluva
antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Rasedus
Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul kui ravi jätkamist AKE inhibiitoritega ei
peeta esmavajalikuks, peavad rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele
antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on
avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi
(vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Hepaatiline entsefalopaatia
Maksakahjustuse puhul võivad tiasiidid ja tiasiididele sarnased diureetikumid põhjustada hepaatilist
entsefalopaatiat. Kui see avaldub, tuleb diureetikumi manustamine koheselt lõpetada.

Valgustundlikkus
Seoses tiasiiddiureetikumide ja tiasiididele sarnaste diureetikumide kasutamisega on teatatud
valgustundlikkuse reaktsioonidest (vt lõik 4.8). Kui valgustundlikkuse reaktsioon ilmneb ravi ajal, on

soovitatav ravi lõpetada. Kui diureetikumi manustamine on siiski vajalik, on soovitatav katta
kehaosad päikese või kunstliku UVA-kiirguse eest.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Neerufunktsioon
- Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud.
- Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 60 ml/min) on ravi
vastunäidustatud Triplixam'i annuste korral, mis sisaldavad perindopriili/indapamiidi
kombinatsiooni annuses 10mg/2,5mg (sh Triplixam 10mg/2,5mg/5mg ja 10mg/2,5mg/10mg).
- Teadaoleva neerukahjustuseta hüpertensiivsetel patsientidel, kellel analüüsid näitavad
funktsionaalset neerupuudulikkust, tuleb ravi peatada ja võimalusel jätkata ravi väiksema annusega
või ainult ühe komponendiga.
Sellistel patsientidel tuleb stabiilse raviperioodi ajal sageli kontrollida kaaliumi ja kreatiniini
sisaldust, 2 nädalat pärast ravi alustamist ja seejärel iga kahe kuu järel. Neerupuudulikkus on
peamiselt tekkinud raske südamehaigusega patsientidel või kaasuva neeruhaiguse korral,
sealhulgas neeruarteri stenoos. Ravim ei ole soovitatav juhul, kui esineb bilateraalne neeruarteri
stenoos või üks funktsioneeriv neer.
- Arteriaalse hüpotensiooni ja/või neerupuudulikkuse oht (südamepuudulikkuse, vee- ja
elektrolüütide sisalduse vähenemise jne korral): Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi
märgatavat stimuleerimist perindopriiliga on eriti täheldatud vee- ja elektrolüütide sisalduse
väljendunud vähenemise korral (range naatriumivaba dieet või pikaajaline ravi diureetikumidega),
algselt madala vererõhuga patsientidel, neeruarteri stenoosi korral, südame paispuudulikkuse
korral või tursete ja astsiidiga maksatsirroosi korral.
AKE inhibiitor võib selle süsteemi blokeerida ning põhjustada, eriti esimese annuse manustamisel
ning ravi esimesel paaril nädalal, vererõhu järsku langust ja/või kreatiniini sisalduse suurenemist
plasmas, mis viitab funktsionaalsele neerupuudulikkusele. Selle algus võib harva olla äge ning
tekkeaeg võib olla erinev. Sellistel juhtudel tuleb ravi alustada väikeste annustega ning ravi käigus
annuseid suurendada ettevaatusega.
Südame isheemiatõvega või aju veresoonte haigusega patsientidel võib ülemäärane vererõhu
langus põhjustada müokardi infarkti või insulti.
- Tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid toimivad täie efektiivsusega ainult juhul,
kui neerufunktsioon on normaalne või kergelt häiritud (täiskasvanutel kreatiniini sisaldus vähem
kui 25 mg/l, st 220 mikromooli/l).
Eakatel tuleb plasma kreatiniini tasemeid kohandada vastavalt vanusele, kehakaalule ja soole.
Diureetikumiga ravi alustamisel põhjustab vee ja naatriumi kaost tekkiv hüpovoleemia
glomerulaarfiltratsiooni vähenemist. See võib põhjustada uurea ja kreatiniini sisalduse suurenemist
veres. Selline mööduv funktsionaalne neerupuudulikkus ei oma tagajärgi normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel, kuid ta võib halvendada olemasolevat neerukahjustust.
- Neerupuudulikkusega patsientidel võib amlodipiini kasutada tavalistes annustes. Amlodipiini
tasememuutused plasmas ei korreleeru neerukahjustuste astmega.
- Triplixam'i kombinatsiooni toimet ei ole neerufunktsiooni häirete korral uuritud. Neerukahjustuse
korral tuleks järgida selliseid Triplixam'i annuseid, mis vastavad üksikutele toimeainetele eraldi
võetuna.

Hüpotensioon ning vee ja naatriumisisalduse vähenemine
- Kaasuva hüponatreemia korral (esineb eriti neeruarteri stenoosiga haigetel) on suurem risk järsu
hüpotensiooni tekkeks. Seetõttu tuleb regulaarselt kontrollida kliinilisi nähte, mis viitavad vee- ja
elektrolüütide sisalduse vähenemisele, mis võivad tekkida näiteks samaaegse oksendamise ja
kõhulahtisuse korral. Sellistel patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida elektrolüütide sisaldust
plasmas. Väljendunud hüpotensiooni korral võib osutuda vajalikuks intravenoosse isotoonilise
naatriumkloriidi lahuse infusioon. Mööduv hüpotensioon ei ole ravi jätkamise vastunäidustuseks.
Pärast veremahu ja vererõhu taastamist võib raviga taasalustada kas väiksemates annustes või ühe
komponendiga.
- Ravi diureetikumidega võib vähendada naatriumi sisaldust, mis võib viia tõsiste tagajärgedeni.
Naatriumi sisalduse vähenemine võib algselt olla asümptomaatiline, mistõttu on vajalik regulaarne

kontroll. Naatriumi sisaldust tuleb sagedamini määrata eakatel ja maksatsirroosiga patsientidel (vt
lõigud 4.8 ja 4.9).

Kaaliumisisaldus
- Indapamiidi, perindopriili ja amlodipiini kombinatsioon ei väldi hüpokaleemia teket, seda eriti
diabeediga patsientidel või neerupuudulikkusega patsientidel. Nagu ükskõik millise
antihüpertensiivse ravimi kombinatsioonis diureetikumidega tuleb regulaarselt jälgida kaaliumi
sisaldust plasmas.
- Mõnedel patsientidel on ilmnenud ravi ajal AKE-inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga,
kaaliumisisalduse tõus veres. Hüperkaleemia tekkerisk on suurem patsientidel, kellel on
neerupuudulikkus, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (> 70-aastased), kontrollimatu diabetes
mellitus, eriti dehüdratatsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ja samuti neil,
kes samaaegselt kasutavad kaaliumit säästvaid diureetikume (nt spironolaktoon, eplerenoon,
triamtereen või amiloriid), kes kasutavad kaaliumilisandit või kaaliumit sisaldavaid
soolaasendajaid; samuti on hüperkaleemia tekkerisk suurem neil patsientidel, kes kasutavad muid
ravimeid, mis tõstavad vere kaaliumisisaldust (nt hepariin). Kaaliumilisandite, kaaliumit säästvate
diureetikumide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti halvenenud
neerufunktsiooniga patsientidel, võib viia vere kaaliumisisalduse märkimisväärse tõusuni.
Hüperkaleemia võib põhjustada raskeid, mõnikord fataalseid, arütmiaid. Kui eelnevalt mainitud
ravimite samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, peab neid kasutama ettevaatlikult ja on
soovitatav regulaarselt kontrollida vere kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).
- Kaaliumi sisalduse vähenemine ja hüpokalieemia on tiasiiddiureetikumide ja nendega sarnaste
diureetikumide kasutamisel suurimaks ohuks. Kaaliumi sisalduse vähenemist alla 3,4 mmol/l tuleb
vältida riskigrupi patsientidel: eakad ja raskes üldseisundis patsiendid (olenemata sellest, kas nad
võtavad mitut ravimit või mitte), tursete ja astsiidiga maksatsirroosiga patsiendid, koronaarhaiguse
ja
südamepuudulikkusega
patsiendid.
Sellistel
juhtudel
suurendab
hüpokaleemia
südameglükosiidide kardiotoksilisust ja südame rütmihäirete ohtu.
Riskigruppi kuuluvad ka kaasasündinud või iatrogeense QT intervalli pikenemisega patsiendid.
Hüpokalieemia on bradükardia korral raskeid rütmihäireid (eriti torsades de pointes) soodustavaks
faktoriks, mis võib lõppeda surmaga.
Kõigil juhtudel on vajalik sagedasem kaaliumi sisalduse määramine. Esimest korda tuleb kaaliumi
sisaldust plasmas määrata esimesel ravinädalal. Kaaliumi sisalduse vähenemise korral on vajalik
korrigeeriv ravi.

Kaltsiumisisaldus
Tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid võivad vähendada kaltsiumi eritumist
uriiniga ja põhjustada sellega kerge kuni mõõduka kaltsiumi sisalduse suurenemise plasmas.
Kaltsiumi sisalduse märkimisväärne suurenemine võib olla seotud diagnoosimata
hüperparatüreoidismiga. Sellistel juhtudel tuleb enne paratüreoidnäärme funktsiooni uuringut ravi
katkestada.

Renovaskulaarne hüpertensioon
Renovaskulaarse hüpertensiooni ravi on revaskulariseerimine. AKE inhibiitoreid võib kasutada
revaskulariseerivat operatsiooni ootavatel patsientidel või nendel, kellel operatsiooni ei ole võimalik
teha.
Kui Triplixam’i kirjutatakse välja patsiendile, kellel on või kahtlustatakse neeruarteristenoosi, tuleb
ravi alustada haiglas väikese annusega, jälgides neerufunktsiooni ja kaaliumi sisaldust, sest mõnedel
patsientidel on tekkinud funktsionaalne neerupuudulikkus, mis oli ravi katkestamisel pöörduv.

Köha
AKE inhibiitorite kasutamisel on tekkinud kuiv köha. Köha on püsiv ning kaob ravi katkestamisel.
Selle sümptomi esinemisel tuleb kaaluda iatrogeenset etioloogiat. Kui siiski eelistatakse ravi jätkata
AKE inhibiitoriga, võib seda kaaluda.

Ateroskleroos

Hüpotensiooni oht on kõigil patsientidel, kuid eriline ettevaatus on vajalik südame isheemiatõvega või
aju verevarustuse häiretega patsientidel. Nendel juhtudel tuleb ravi alustada väiksemate annustega.

Hüpertensiivne kriis
Amlodipiini ohutus ja efektiivsus hüpertensiivse kriisi korral ei ole tõestatud.

Südamepuudulikkus/raske südamepuudulikkus
Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega.
Pikaajalises platseebokontrollitud uuringus, kus osalesid raske südamepuudulikkusega patsiendid
(NYHA III ja IV aste), oli kopsuturse esinemissagedus amlodipiiniga ravitute rühmas suurem kui
platseebot saanutel (vt lõik 5.1). Kui patsiendil esineb südame paispuudulikkus, tuleb kaltsiumikanali
blokaatorite, sh amlodipiini kasutamisel olla ettevaatlik, sest need ravimid võivad suurendada
edaspidist suremust ja kardiovaskulaarsete tüsistuste riski.
- Ravi tuleb alustada arsti järelvalvel ja väiksema algannusega raske (IV astme)
südamepuudulikkusega patsientidel. Hüpertensiooniga koronaarpuudulikkusega patsientidel ei
tohi lõpetada ravi beetaadrenoblokaatoritega - AKE inhibiitorit tuleb manustada lisaks beeta-
adrenoblokaatorile.

Aordi- või mitraalklapi stenoos/ hüpertroofiline kardiomüopaatia
Südame vasaku vatsakese väljavoolu trakti obstruktsiooniga patsientidel tuleb AKE inhibiitoreid
kasutada ettevaatlikult.

Diabeedihaiged
Ravi tuleb alustada arsti järelvalvel ja väiksema algannusega insuliinsõltuva diabeediga haigetel
(kaaliumi sisalduse spontaanse suurenemise oht).
Diabeedihaigetel, kes kasutavad suukaudseid diabeediravimeid või insuliini, tuleks AKE inhibiitori
kasutamise ajal, eriti ravi esimesel kuul, jälgida glükoosisisaldust.
Glükoosi sisalduse määramine on oluline diabeedihaigetel, eriti juhul, kui kaasneb madal
kaaliumisisaldus.

Etnilised erinevused
Nagu kõigi teistegi AKE inhibiitorite puhul, võib perindopriili vererõhku alandav mõju olla
mustanahaliste juures väiksem kui teistel. Võimalikuks põhjuseks on ilmselt madala reniinitaseme
suurem levik mustanahaliste hüpertensiooniga haigete populatsioonis.

Kirurgia/anesteesia
AKE inhibiitorid võivad anesteesia ajal põhjustada hüpotensiooni, eriti juhul, kui kasutatav
anesteetikum on hüpotensiivse toimega.
Seetõttu on soovitatav võimalusel katkestada ravi pikatoimelise AKE inhibiitoriga (nagu seda on
perindopriil) üks päev enne kirurgilist operatsiooni.

Maksakahjustus
Harvadel juhtudel on AKE inhibiitorite kasutamisel täheldatud sündroomi, mis algab kolestaatilise
ikterusega ja viib fulminantse maksanekroosi tekkeni ning (mõnikord) isegi surmani. Sellise
sündroomi mehhanism on ebaselge. Patsientidel, kellel tekib ikterus või maksaensüümide aktiivsuse
märkimisväärne suurenemine, tuleb ravi AKE inhibiitoriga lõpetada ja jääda arstliku järelvalve alla
(vt lõik 4.8)

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ja AUC
väärtused suurenenud; annustamissoovitusi ei ole veel antud. Seetõttu tuleb amlodipiinravi alustada
annusevahemiku kõige väiksemate annustega ning rakendada ettevaatust nii ravi alustamisel kui
annuste suurendamisel. Raske maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik annuse aeglane
suurendamine koos patsiendi hoolika jälgimisega.


Triplixam'i kombinatsiooni toimet ei ole maksafunktsiooni häirete korral uuritud. Võttes arvesse iga
üksiku toimeaine mõju selles kombinatsioonis on Triplixam vastunäidustatud raske maksakahjustuse
korral ja kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb kasutada seda ettevaatlikult.

Kusihape
Hüperurikeemiaga patsientidel võivad tekkida podagrahood.

Eakad
Enne ravi alustamist tuleb kontrollida neerufunktsiooni ja määrata kaaliumisisaldus plasmas.
Hüpotensiooni vältimiseks peavad algannusele järgnevad annused olenema vererõhu vastusest ravile,
seda eriti vee- ja elektrolüütide sisalduse vähenemise korral.
Eakatel patsientidel tuleb annuseid suurendada ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Hüperkaleemiat indutseerivad ravimid:
Osad ravimid või ravimite rühmad võivad suurendada hüperkaleemia teket: aliskireen,
kaaliumisoolad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori
antagonistid, MSPVA-d, hepariinid, immuunosupresseerivad ained nagu tsüklosporiin või
takroliimus, trimetoprim. Nende ravimite kombineerimine suurendab hüperkaleemia riski.

Kombinatsioonid, mis on vastunäidustatud (vt lõik 4.3):
Aliskireen: diabeetikutel või neerukahjustusega patsientidel on risk hüperkaleemia, neerufunktsiooni
halvenemise ja kardiovaskulaarse haigestumise ja suremuse riski suurenemiseks.

Kombinatsioonid, mida ei soovitata kasutada:
Toimeaine
Teadaolev
koostoime Koostoime teise ravimiga
järgmise ainega
perindopriil / Liitium
Liitiumi ja AKE-inhibiitori koosmanustamisel on teatatud vere liitiumi
indapamiid
kontsentratsiooni ja toksilisuse suurenemisest. Perindopriili ja
indapamiidi kombinatsiooni ning liitiumi kooskasutamine ei ole
soovitatav, kuid juhul kui taoline kombinatsioon on vajalik, tuleb
hoolikalt jälgida liitiumi sisaldust veres (vt lõik 4.4).
perindopriil
Aliskireen
Diabeetikutel või neerukahjustusega patsientidel on suurenenud risk
hüperkaleemia, neerufunktsiooni halvenemise ja kardiovaskulaarse
haigestumise ning suremuse tekkeks.
Samaaegne ravi AKE Ateroskleroosi, südamepuudulikkuse või lõpporgani kahjustusega
inhibiitori
ja diabeediga patsientidel on kirjanduse andmetel AKE inhibiitori ja
angiotensiini retseptori angiotensiini retseptori blokaatori samaaegne manustamine seotud
blokaatoriga
hüpotensiooni, sünkoobi, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni muutuse
(sh äge neerupuudulikkus) sageduse tõusuga võrreldes reniin-
angiotensiin-aldosteroon
süsteemi
aine
eraldi
kasutamisega.
Kahekordne blokaad (nt AKE inhibiitori kombineerimisel angiotensiin
II retseptori antagonistiga) tuleb piirata individuaalselt määratletud
juhtudele, jälgides neerufunktsiooni, kaaliumi taset ja vererõhku (vt lõik
4.4).
Estramustiin
Suurenenud
kõrvaltoimete
risk
nt
angioneurootiline
ödeem
(angioödeem).
Kaaliumisäästvad
Hüperkaleemia
(potentsiaalselt
letaalne),
eriti
koos
ravimid (nt triamtereen, neerupuudulikkusega (lisanduv hüperkaleemiline toime). Perindopriili
amiloriid, ...), kaaliumi kasutamine koos eelpool mainitud ravimitega ei ole soovitatav (vt lõik
(soolad),
4.4). Kui samaaegne kasutus on siiski vajalik, tuleks sellise
kombinatsiooni juures olla ettevaatlik ja jälgida pidevalt vere
kaaliumisisaldust. Spironolaktooni kasutamine südamepuudulikkuse
korral, vt. „Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolikust“.
amlodipiin
Dantroleen (infusioon)
Loomadel on pärast verapamiili manustamist koos intravenoosse
dantroleeniga tekkinud hüperkaleemiast tingitud letaalne vatsakeste
fibrillatsioon ja kardiovaskulaarne kollaps. Hüperkaleemia riski tõttu on
soovitatav vältida kaltsiumikanali blokaatorite, nt amlodipiini
samaaegset manustamist maliigse hüpertermia ravi saavatele või
maliigsele hüpertermiale kalduvatele patsientidele.

Greipfruut või
Mõnedel patsientidel võib see suurendada ravimi biosaadavust, mille
greipfruudi mahl
tagajärjel tugevneb vererõhku langetav toime.

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist hoolikust:
Toimeaine
Teadaolev
Koostoime teise ravimiga
koostoime järgmise
ainega
perindopriil / Baklofeen
Antihüpertensiivse toime tugevnemine. Vajadusel tuleb jälgida vererõhku ja
indapamiid /
kohandada antihüpertensiivset annust.
Mittesteroidsed
AKE inhibiitorite manustamisel koos mittesteroidsete põletikuvastaste
põletikuvastased
ainetega (sh atsetüülsalitsüülhape põletikuvastase annustamisskeemiga, COX-
ained
(sealhulgas 2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võib tekkida antihüpertensiivse
suurtes
annustes toime vähenemine. AKE inhibiitorite kasutamine koos mittesteroidsete
atsetüülsalitsüül-
põletikuvastaste ainetega võib põhjustada neerufunktsiooni languse
hape)
suurenenud riski, sh võimalikku ägedat neerupuudulikkust ja kaaliumisisalduse
tõusu seerumis, eriti olemasoleva neerufunktsiooni langusega patsientidel.
Seda kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsientidele
tuleb manustada küllaldaselt vedelikku ja jälgida neerufunktsiooni pärast
kombinatsioonravi alustamist ning perioodiliselt ravi ajal.

Toimeaine
Teadaolev
Koostoime teise ravimiga
koostoime järgmise
ainega
perindopriil
Diabeedivastased
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et AKE inhibiitorite ja
ravimid
(insuliin, diabeediravimite (insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ained) samaaegne
suukaudsed
kasutamine võib suurendada vere glükoosisisaldust langetavat toimet koos
hüpoglükeemilised
hüpoglükeemia tekkeriskiga. Ilmnes, et selle fenomeni ilmnemine on kõige
ained)
tõenäolisem kombineeritud ravi esimestel nädalatel ja neerukahjustusega
patsientidel.
Kaaliumi
Diureetikume kasutavad patsiendid, eriti need, kellel on soola ja/või vedeliku
mittesäästvad
puudus, võivad pärast AKE inhibiitorravi alustamist kogeda järsku vererõhu
diureetikumid
langust. Hüpotensiooni tekkevõimalust võib vähendada, katkestades
diureetilise ravi, suurendades vedeliku või soola manustamist enne ravi algust
väikeste, aeglaselt suurenevate perindopriili annustega.
Arteriaalse hüpertensiooni korral, kui eelnev ravi diureetikumiga on
põhjustanud soola/vedeliku puudust tuleb diureetikumravi katkestada enne
AKE inhibiitori manustamist, mille järel alustada kaaliumi mittesäästva
diureetikumiga või alustada AKE inhibiitori väikse annusega, mida järk-järgult
suurendatakse .
Diureetikumidega ravitud südame paispuudulikkuse korral tuleb alustada AKE
inhibiitori
väga
väikese
annusega,
võimalusel
peale
kaasneva
kaaliumimittesäästva diureetikumi annuse vähendamist.
Kõigil juhtudel tuleb esimestel ravinädalatel AKE inhibiitoriga jälgida
neerufunktsiooni (kreatiniini taset).
Kaaliumisäästvad
Eplerenoon või spironolaktoon annuses 12,5 mg kuni 50 mg päevas ja AKE
diureetikumid
inhibiitor väikeses annuses:
(eplerenoon,
Eelnevalt AKE inhibiitorite ja lingudiureetikumidega ravitud II-IV klassi
spironolaktoon)
südamepuudulikkuse (NYHA), ejektsiooni fraktsioon <40%, korral esineb risk
potentsiaalselt letaalse hüperkaleemia tekkeks, eriti juhul, kui selle
kombinatsiooni puhul ei jälgita soovitatud ettekirjutust.
Enne kombinatsiooniga alustamist tuleb kontrollida hüperkaleemia ja
neerupuudulikkuse puudumist.
Ravi esimese kuu jooksul soovitatakse hoolikalt jälgida esialgu kord nädalas ja
pärast kord kuus kaleemiat ja kreatineemiat.
indapamiid
Torsade
de Hüpokaleemia riski tõttu tuleb indapamiidi manustada ettevaatusega koos
pointes't
ravimitega, mis indutseerivad torsade de pointes't:
indutseerivad
- Ia klassi antiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid);
ravimid
- III klassi antiarütmikumid (amiodaroon, dofetiliid, ibutiliid, bretüülium,
sotalool);
- mõned neuroleptikumid (kloorpromasiin, tsüamemasiin, levomepromasiin,
tioridasiin, trifluoperasiin), bensamiidid (amisulpriid, sulpiriid, sultopriid,
tiapriid), butürofenoonid (droperidool, haloperidool), teised neuroleptikumid
(pimosiid);
- teised: bepridiil, tsisapriid, difemaniil, intravenoosne erütromütsiin,
halofantriin,
misolastiin,
pentamidiin,
sparfloksatsiin,
intravenoosne
vinkamiin, metadoon, astemisool, terfenadiin.

Madala kaaliumisisalduse vältimine ja vajadusel korrigeerimine: QT intervalli
jälgimine.

Amfoteritsiin
B Suurenenud risk hüpokaleemia tekkeks (aditiivne toime). Nõutav on jälgida ja
(intravenoosne),
vajadusel korrigeerida kaaliumi sisaldust plasmas. Samaaegse ravi korral
glüko- ja südameglükosiididega tuleb sellele erilist tähelepanu pöörata. Kasutada
mineralokortiko-
mittestimuleerivaid kõhulahtisteid.
steroidid
(süsteemselt
manustatavad),
tetrakosaktiid,
stimuleerivad
kõhulahtistid

Südameglükosiidid
Madal kaaliumitase soodustab südameglükosiidi toksilist toimet. Jälgida
kaaliumi sisaldust plasmas ja EKG-d ning vajadusel kohandada ravi.

Toimeaine
Teadaolev
Koostoime teise ravimiga
koostoime järgmise
ainega
amlodipiin
CYP3A4
Puudub teave CYP3A4 indutseerijate toime kohta amlodipiinile. Samaaegne
indutseerijad
manustamine (nt. rifampitsiin, liht-naistepuna) võib viia amlodipiini
plasmakontsentratsiooni vähenemiseni. Amlodipiini ja CYP3A4 indutseerijaid
koos manustades tuleb olla ettevaatlik.

CYP3A4
Amlodipiini samaaegsel kasutamisel koos mõõduka või tugeva CYP3A4
inhibiitorid
inhibiitoriga (proteaasi inhibiitorid, asoolitüüpi seenevastased ained,
makroliidid nagu erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem)
võivad olulisel määral suurendada ekspositsiooni amlodipiinile. Sellised FK
variatsioonid võivad eakatel olla kliiniliselt rohkem väljendunud. Seega võib
olla vajalik patsiendi kliiniline jälgimine ja annuse kohandamine.

Kombinatsioonid, mille kasutamine nõuab mõningast ettevaatlikkust:

Toimeaine
Teadaolev koostoime Koostoime teise ravimiga
järgmise ainega
perindopriil
Imipramiini-sarnased
Antihüpertensiivse
toime
tugevnemine
ja suurenenud risk
/ indapamiid antidepressandid
ortostaatiliseks hüpotensiooniks (aditiivne toime).
/ amlodipiin
(tritsüklilised),
neuroleptikumid

Teised
Teiste antihüpertensiivsete ravimite kasutamine võib põhjustada
antihüpertensiivsed
liigset vererõhu alanemist.
ravimid

Glükokortikosteroidid,
Antihüpertensiivse toime nõrgenemine (glükokortikosteroididest

tetrakosaktiid
põhjustatud soola ja vee retentsioon).
perindopriil
Allopurinool,
Samaaegne kasutamine AKE inhibiitoritega võib suurendada
tsütostaatikumid
või leukopeenia tekke riski.
immuunosupressandid,
süsteemselt
kasutatavad
glükokortikosteroidid
või prokaiinamiid

Anesteetilised ravimid
AKE inhibiitorid võivad tugevdada mõningate anesteetikumide
hüpotensiivset toimet.

Diureetikumid
Eelnev ravi suures annuses diureetikumiga enne perindopriiliga ravi
(tiasiidid
või alustamist võib põhjustada veremahu langust ja riski hüpotensiooni
lingudiureetikumid)
tekkeks.


Gliptiinid (linagliptiin, Suurenenud angioödeemi risk patsientidel, keda ravitakse samaaegselt
saksagliptiin,
AKE inhibiitoriga, kuna gliptiin vähendab dipeptidüül peptidaas IV
sitagliptiin, sitagliptiin, (DPP-IV) aktiivsust.
vildagliptiin)


Sümpatomimeetikumid Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite
antihüpertensiivset toimet.

Kuld
Süstitava kulla (naatriumaurotiomalaat) ja AKE inhibiitori, selhulgas
perindopriili, koosmanustamine on harva põhjustanud patsientidel
nitritoidseid reaktsioone (sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus,
oksendamine ja hüpotensioon).
indapamiid
Metformiin
Suurenenud risk metformiini poolt põhjustatud laktatsidoosi tekkeks
tingituna diureetikumide, eeskätt lingudiureetikumidega seotud
neerufunktsiooni puudulikkuse võimalusest. Metformiini ei tohi
kasutada juhul, kui seerumi kreatiniinisisaldus ületab meestel 15 mg/l
(135 mikromooli/l) ja naistel 12 mg/l (110 mikromooli/l).

Joodi
sisaldavad Diureetikumide poolt põhjustatud dehüdratsiooni korral suureneb
kontrastained
ägeda neerupuudulikkuse oht, eriti pärast joodi sisaldavate
kontrastainete suurte annuste kasutamist. Enne joodi sisaldavate
kontrastainete manustamist tuleb haige rehüdreerida.

Kaltsium (soolad)
Hüperkaltseemia oht, kuna uriiniga erituva kaltsiumi hulk on

Toimeaine
Teadaolev koostoime Koostoime teise ravimiga
järgmise ainega
vähenenud.

Tsüklosporiin
Plasma kreatiniinisisalduse suurenemise oht ilma muutusteta ringleva
tsüklosporiini sisalduses, isegi vee-/naatriumivaeguse puudumise
korral.
amlodipiin
Atorvastatiin,
Kliinilistes
koostoimeuuringutes
ei
mõjutanud
amlodipiin
digoksiin, varfariin või atorvastatiini,
digoksiini,
varfariini
ega
tsüklosporiini
tsüklosporiin
farmakokineetikat.
Simvastatiin
Korduv 10 mg amlodipiini manustamine samaaegselt 80 mg
simvastatiiniga põhjustas 77%-lise simvastatiini ekspositsiooni
suurenemise võrrelduna simvastatiini manustamisega üksinda.
Amlodipiini saavatel patsientidel tuleb simvastatiini annust piirata 20
mg-ni ööpäevas.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Arvestades selles ravimis sisalduvate toimeainete toimet rasedusele ja imetamisele, ei soovitata
Triplixam'i raseduse esimesel trimestril kasutada. Raseduse teisel ja kolmandal trimestril on
Triplixam'i kasutamine vastunäidustatud.
Triplixam'i kasutamine rinnaga toitmise ajal on vastunäidustatud. Arvestades ravi vajadust emale,
tuleb kas imetamine lõpetada või katkestada Triplixam'i kasutamine.

Rasedus

Perindopriil:

AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE
inhibiitorite kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud
4.3 ja 4.4).

Epidemioloogiline tõendusmaterjal AKE inhibiitorite teratogeensuse riski kohta kasutamise korral
raseduse esimesel trimestril ei ole lõplik, kuigi väikest riski suurenemist ei saa siiski välistada. Juhul
kui ravi jätkamist AKE inhibiitoriga ei peeta esmavajalikuks, peavad rasestumist planeerivad
patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise
ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt
katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.
AKE inhibiitori kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril indutseerib teadaolevalt inimese
lootetoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude deformatsioon) ja
neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).
Kui AKE inhibiitorit on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, siis on soovitatav ultraheliga
uurida neerufunktsiooni ja koljut.
Imikuid, kelle emad on kasutanud AKE inhibiitoreid, peab hoolikalt jälgima hüpotensiooni tekke osas
(vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Indapamiid:
Tiasiiddiureetikumide pikaajaline kasutamine raseduse kolmandal trimestril võib vähendada
veremahtu emal ja seega vähendada ka uteroplatsentaarset verevoolu, mis võib põhjustada
fetoplatsentaarset isheemiat ja kasvupeetust. Lisaks on harva teatatud hüpoglükeemiast ja
trombotsütopeeniast vastsündinutel, kui kokkupuude ravimiga on olnud vahetult enne sünnitust.

Amlodipiin:
Amlodipiini kasutamise ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud.
Loomkatsete käigus täheldati reproduktiivset toksilisust kõrgete annuste kasutamisel (vt lõik 5.3).

Imetamine


Triplixam'i kasutamine rinnaga toitmise ajal on vastunäidustatud

Perindopriil:
Kuna ei ole saadaval infot perindopriili kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole perindopriil
soovitatav ning eelistatult tuleks kasutada alternatiivset ravi, mille ohutuse profiil rinnaga toitmise ajal
on paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Indapamiid:
Indapamiid eritub inimese rinnapiima. Indapamiid on tiasiidisarnane diureetikum, mida on imetamise
ajal seostatud piimatootmise vähenemisega või isegi lakkamisega. Ilmneda võib ülitundlikkus
sulfoonamiidide derivaatide suhtes, hüpokaleemia.

Amlodipiin:
Amlodipiini eritumine rinnapiima ei ole teada.

Fertiilsus

Sage perindopriili ja indapamiidi korral:
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud näitasid toime puudumist fertiilsusele nii emastel kui isastel
rottidel (vt lõik 5.3).

Amlodipiin
Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravi saavatel patsientidel on teatatud spermatosoidide
pöörduvatest biokeemilistest muutustest. Kliinilised andmed amlodipiini võimalikust toimest
fertiilsusele on puudulikud. Ühes rottidega teostatud uuringus täheldati kõrvaltoimeid isasel rotil (vt
lõik 5.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid Triplixam'i toimest autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.
Perindopriilil ja indapamiidil ei ole toimet reaktsioonikiirusele, kuid mõnedel patsientidel võivad
vererõhu langusest tekkida individuaalsed reaktsioonid.
Amlodipiinil võib olla vähene kuni mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Kui patsiendil tekib pearinglus, peavalu, väsimus, kurnatus või iiveldus, võib reaktsioonivõime olla
halvenenud. Selle tulemusena võib autojuhtimise ja masinate käsitlemise võime väheneda. Vajalik on
ettevaatus, eriti ravi alguses.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete tabel

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed perindopriili, indapamiidi ja amlodipiini eraldi manustamisel
on: pearinglus, peavalu, paresteesia, vertiigo, unisus, nägemishäired, tinnitus, palpitatsioonid,
nahaõhetus, hüpotensioon (ja sellega seotud toimed), köha, düspnoe, seedetrakti häired (kõhuvalu,
kõhukinnisus, kõhulahtisus, maitsetundlikkuse häired, iiveldus, düspepsia, oksendamine), sügelus,
lööve, makulopapuloosne lööve, lihaskrambid, pahkluu turse, asteenia, ödeem ja väsimus.

Perindopriil-, indapamiid- ja amlodipiinravi ajal on täheldatud ja teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni
<1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete
alusel).

MedDRA
Sagedus
Organsüsteemide
Kõrvaltoimed
klass
Perindopriil Indapamiid Amlodipiin
Vere ja
Eosinofiilia
Aeg-ajalt*
- -
MedDRA
Sagedus
Organsüsteemide
Kõrvaltoimed
klass
Perindopriil Indapamiid Amlodipiin
lümfisüsteemi
Agranulotsütoos (vt lõik 4.4)
Väga harv
Väga harv
- häired
Aplastiline aneemia
- Väga harv

Pantsütopeenia
Väga harv
- - Hemoglobiini ja hematokriti väärtuste langus
Väga harv
- - (vt lõik 4.4)
Leukopeenia (vt lõik 4.4)
Väga harv
Väga harv Väga harv
Neutropeenia (vt lõik 4.4)
Väga harv
- - Hemolüütiline aneemia
Väga harv
Väga harv
- Trombotsütopeenia (vt lõik 4.4)
Väga harv
Väga harv Väga harv
Immuunsüsteemi
Allergilised reaktsioonid
- - Väga harv
häired

Hüpoglükeemia (vt lõigud 4.4 ja 4.5)
- - Aeg-ajalt *
Hüperkaleemia, mis on pöörduv ravimi
Aeg-ajalt *
- - võtmise katkestamisel (vt lõik 4.4)
Ainevahetus- ja

Hüponatreemia (vt lõik 4.4)
Teadmata

toitumishäired
Aeg-ajalt *
Hüperglükeemia
- - Väga harv
Hüperkaltseemia
- Väga harv
- Kaaliumipeetus ja hüpokaleemia, eriti tõsine
Teadmata
- - teatud riskigrupi patsientidel (vt lõik 4.4)

Unetus
- - Aeg-ajalt
Meeleolumuutused (sealhulgas ärevus)
- - Aeg-ajalt
Psühhiaatrilised
Meeleoluhäired
Aeg-ajalt
- - häired
Depressioon
- - Aeg-ajalt
Unehäired
Aeg-ajalt
- - Segasus
Väga harv
- Harv
Pearinglus
Sage
- Sage
Peavalu
Sage
Harv
Sage
Paresteesia
Sage
Harv
Aeg-ajalt
Vertiigo
Sage
Harv
- Unisus
Aeg-ajalt*
- Sage
Närvisüsteemi
Hüpesteesia
- - Aeg-ajalt
häired
Düsgeusia
Sage
- Aeg-ajalt
Treemor
- - Aeg-ajalt
Sünkoop
Aeg-ajalt*
Teadmata
Aeg-ajalt
Hüpertoonia
- - Väga harv
Perifeerne neuropaatia
- - Väga harv
Nägemishäired
Sage
- Aeg-ajalt
Silma kahjustused
Diploopia
- - Aeg-ajalt
Kõrva ja labürindi
Tinnitus
Sage
- Aeg-ajalt
kahjustused
Palpitatsioonid
Aeg-ajalt*
- Sage
Tahhükardia
Aeg-ajalt*
- - Angina pectoris (vt lõik 4.4)
Väga harv
- - Südame häired
Arütmia (sealhulgas bradükardia,
ventrikulaarne tahhükardia ja kodade
Väga harv
Väga harv Väga harv
virvendusarütmia)
Müokardiinfarkt, mis võib olla seotud
ülemäärase hüpotensiooniga kõrge riskiga
Väga harv
- Väga harv
patsientidel (vt lõik 4.4)

MedDRA
Sagedus
Organsüsteemide
Kõrvaltoimed
klass
Perindopriil Indapamiid Amlodipiin
Torsade de pointes (potentsiaalselt fataalne)
- Teadmata
- (vt lõigud 4.4 ja 4.5)
Nahaõhetus
- - Sage
Hüpotensioon (ja sellega seotud toimed) (vt
Sage
Väga harv
Aeg-ajalt
lõik 4.4)
Vaskulaarsed

häired
Vaskuliit
- Väga harv
Aeg-ajalt*
Insult, mis võib olla seotud ülemäärase
hüpotensiooniga kõrge riskiga patsientidel (vt
Väga harv
- - lõik 4.4)
Köha (vt lõik 4.4)
Sage
- Väga harv
Respiratoorsed,
Düspnoe
Sage
- Aeg-ajalt
rindkere ja
mediastiinumi
Bronhospasm
Aeg-ajalt
- - häired
Riniit
Väga harv

Aeg-ajalt
Eosinofiilne kopsupõletik
Väga harv
- - Kõhuvalu
Sage
- Sage
Kõhukinnisus
Sage
Harv
Aeg-ajalt
Kõhulahtisus
Sage
- Aeg-ajalt
Maitsetundlikkuse häired
Sage
- Aeg-ajalt
Düspepsia
Sage
- Aeg-ajalt
Iiveldus
Sage
Harv
Sage
Seedetrakti häired
Oksendamine
Sage
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Suukuivus
Aeg-ajalt
Harv
Aeg-ajalt
Muutused soolestikus
- - Aeg-ajalt
Igemete hüperplaasia
- - Väga harv
Pankreatiit
Väga harv
Väga harv Väga harv
Gastriit
- - Väga harv
Maksapõletik (vt lõik 4.4)
Väga harv
Teadmata
Väga harv
Ikterus
- - Väga harv
Maksa ja sapiteede Maksafunktsioonihäire
- Väga harv
- häired
Hepaatilise entsefalopaatia tekke võimalus

maksapuudulikkuse korral (vt lõigud 4.3 ja
- Teadmata
- 4.4)
Sügelus
Sage
- Aeg-ajalt
Lööve
Sage
- Aeg-ajalt
Makulopapuloosne lööve

Sage
- Urtikaaria (vt lõik 4.4)
Aeg-ajalt
Väga harv Väga harv
Angioödeem (vt lõik 4.4)
Aeg-ajalt
Väga harv Väga harv
Ülitundlikkusreaktsioonid, peamiselt
nahareaktsioonid isikutel, kellel on
- Aeg-ajalt
- eelsoodumus allergilistele ja astma-sarnastele
reaktsioonidele
Naha ja
Alopeetsia
- - Aeg-ajalt
nahaaluskoe
Purpur
- Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
kahjustused
Naha värvuse muutused
- - Aeg-ajalt
Hüperhidroos
Aeg-ajalt
- Aeg-ajalt
Eksanteem
- - Aeg-ajalt

Teadmata
Valgustundlikkuse reaktsioonid
Väga harv
Aeg-ajalt*
(vt lõik 4.4)
Pemfigoid
Aeg-ajalt*


Multiforme erüteem
Väga harv
- Väga harv
Stevensi-Johnsoni sündroom
- Väga harv Väga harv
Eksfoliatiivne dermatiit
- - Väga harv

MedDRA
Sagedus
Organsüsteemide
Kõrvaltoimed
klass
Perindopriil Indapamiid Amlodipiin
Toksiline epidermaalne nekrolüüs
- Väga harv
- Quincke’s ödeem
- - Väga harv
Olemasoleva ägeda dissemineerunud luupuse
- Teadmata
- halvenemine
Lihaskrambid
Sage
- Aeg-ajalt
Lihas-skeleti ja
Pahkluu turse
- - Sage
sidekoe kahjustused Artralgia
Aeg-ajalt*
- Aeg-ajalt
Lihasvalu
Aeg-ajalt*
- Aeg-ajalt
Seljavalu
- - Aeg-ajalt
Neerude ja
Urineerimishäired, noktuuria, suurenenud
- - Aeg-ajalt
kuseteede häired
urineerimissagedus
Äge neerupuudulikkus
Väga harv
- - Neerupuudulikkus
Aeg-ajalt
Väga harv
- Reproduktiivse
Impotentsus
Aeg-ajalt
- Aeg-ajalt
süsteemi ja
Günekomastia
- - Aeg-ajalt
rinnanäärme häired
Asteenia
Sage
- Aeg-ajalt
Väsimus
- Harv
Sage
Üldised häired ja
Turse
- - Sage
manustamiskoha
Rinnavalu
Aeg-ajalt*
- Aeg-ajalt
reaktsioonid
Valu
- - Aeg-ajalt
Halb enesetunne
Aeg-ajalt*
- Aeg-ajalt
Perifeerne ödeem
Aeg-ajalt*
- - Üldised häired ja
manustamiskoha
Palavik
Aeg-ajalt*
- - reaktsioonid
Kehakaalu tõus, kehakaalu langus
- - Aeg-ajalt
Vere uurea sisalduse suurenemine
Aeg-ajalt*
- - Seerumi kreatiniini sisalduse suurenemine
Aeg-ajalt*
- - Seerumi bilirubiinisisalduse suurenemine
Harv
- - Uuringud

Maksaensüümide aktiivsuse tõus
Harv
Teadmata
Väga harv
Pikenenud QT elektrikardiogrammil (vt lõigud
- Teadmata
- 4.4 ja 4.5)
Glükoosi sisalduse suurenemine veres
- Teadmata
- Kusihappe sisalduse suurenemine veres
- Teadmata
- Vigastus, mürgistus
ja protseduuri
Minestus
Aeg-ajalt*
- - tüsistused
* Sagedus on arvestatud kõrvaltoimete kliiniliste uuringute käigus avastatud spontaansete teatiste alusel

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Info Triplixam'i üleannustamise kohta inimesel puudub.

Perindopriili/indapamiidi kombinatsiooni üleannustamise kõige sagedasem kõrvaltoime on
hüpotensioon, mis võib vahel esineda samaaegselt koos iivelduse, oksendamise, soolespasmide,
uimasuse, unisuse, segasuse, anuuriani progresseeruda võiva oliguuriaga (hüpovoleemiast tingitud).
Võivad esineda ka soolade- ja veetasakaalu häired (madal naatriumi- ja kaaliumisisaldus).

Esimeseks ravivõtteks peaks olema manustatud ravimi eemaldamine maoloputuse ja/või
söepreparaatide manustamise teel. Seejärel tuleks haiglas püüda taastada vedeliku ja elektrolüütide
tasakaalu kuni nende näitajate normaliseerumiseni.
Kui tekib raskekujuline hüpotensioon, tuleb patsient paigutada lamavasse asendisse, pea madalamale.
Vajadusel tuleb manustada kas intravenoosselt füsioloogilist lahust või kasutada mõnda teist meetodit
veremahu taastamiseks.
Perindoprilaat, perindopriili aktiivne vorm, on eemaldatav dialüüsi teel (vt lõik 5.2).

Amlodipiini tahtliku üleannustamise kohta inimestel on vähe kogemusi.
Olemasolevad andmed viitavad, et üleannustamine võib tekitada liigset perifeerset vasodilatatsiooni ja
tõenäoliselt ka reflekstahhükardiat. On teatatud märkimisväärse ja tõenäoliselt pikenenud süsteemse
hüpotensiooni tekkest kuni letaalse lõppega šokini.
Amlodipiini üleannustamise tagajärjel tekkinud kliiniliselt oluline hüpotensioon vajab aktiivset
kardiovaskulaarset tuge, sealhulgas pidevat südame ja respiratoorse funktsiooni jälgimist, jäsemete
ülestõstmist ning tsirkuleeriva vedelikumahu ning uriinierituse jälgimist.

Veresooni ahendavate ainete manustamine võib aidata taastada soonte toonust ja vererõhku, kui nende
kasutamine ei ole vastunäidustatud. Kasulik võib olla ka kaltsiumglükonaadi intravenoosne
manustamine, kuna sel on vastupidine toime kaltsiumikanali blokaadile.
Mõningatel juhtudel võib kasu olla maoloputusest. On täheldatud, et aktiivsöe manustamine tervetele
vabatahtlikele 2 tunni jooksul pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas amlodipiini
imendumist.
Kuna amlodipiin seondub valkudega suurel määral, ei anna dialüüsi tegemine tõenäoliselt mingit
kasu.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kombinatsioonid. ATC
kood: C09BX01
Triplixam on kolme antihüpertensiivse toimeaine kombinatsioon, millel on üksteist täiendavad
mehhanismid hüpertensiooniga patsiendi vererõhu kontrollimiseks. Perindopriilarginiini sool on
angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori, klorosulfamoüülide klassi kuuluva diureetikumi,
indapamiidi ja dihüdropüridiinide rühma kuuluva kaltsiumiiooni sissevoolu inhibiitori, amlodipiini
kombinatsioonpreparaat.
Triplixam'i farmakoloogilised omadused tulenevad tema toimeainetest eraldi võetuna. Lisaks
perindopriili/indapamiidi kahe toimeaine kombineerimisel tekkiv aditiivne-sünergistlik toime.

Toimemehhanism

Perindopriil:
Perindopriil on angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor. Selle ensüümi toimel tekib
angiotensiin I-st vasokonstriktoorsete omadustega angiotensiin II. Sellele lisaks stimuleerib
perindopriil neerupealistes aldosterooni sekretsiooni ja soodustab vasodilatatiivse toimega
bradükiniini lagunemist inaktiivseteks heptapeptiidideks.

Sellest on ka tingitud:
- aldosterooni sekretsiooni vähenemine;
- plasma reniini aktiivsuse tõus, mis on tingitud sellest, et aldosteroon ei edasta enam negatiivse
tagasiside signaale;
- perifeerse resistentsuse langus. See toime on väljendunum lihaste ja neerude veresoonkonnas ning
pikaaegse ravi korral ei kaasne sellega soolade ja veepeetust või reflektoorset tahhükardiat kroonilise
ravi korral.


Perindopriili antihüpertensiivne toime on olemas ka nendel patsientidel, kellel reniini sisaldus on
madal või normis.

Perindopriili toime on tingitud tema aktiivsest metaboliidist, perindoprilaadist. Teised metaboliidid ei
ole aktiivsed.
Perindopriil vähendab südame töö koormust:
- tänu veenide vasodilatatsioonile. See efekt on ilmselt tingitud prostaglandiinide metabolismi
muutustest: eelkoormuse vähenemine;
- totaalse perifeerse resistentsuse vähenemine: järelkoormuse vähenemine.

Südamepuudulikkusega patsientidel teostatud uuringud on näidanud, et:
- vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhk väheneb;
- totaalne perifeerne vastupanu väheneb;
- südame väljutusmaht suureneb ja südame indeks paraneb;
- lokaalne verevool lihastes paraneb;
Koormustestide tulemused on samuti paranenud.

Indapamiid:
Indapamiid on indoolringi sisaldav sulfoonamiidi derivaat, mis farmakoloogilise klassifikatsiooni
kohaselt kuulub tiasiiddiureetikumide hulka. Indapamiid pärsib naatriumi reabsorptsiooni
neerukoores. Indapamiid suurendab naatriumi ja kloriidide ning vähesel määral ka kaaliumi ja
magneesiumi eritumist uriiniga; selle tulemusena suureneb eritatava uriini hulk ja antihüpertensiivne
toime.

Amlodipiin:
Amlodipiin on dihüdropüridiinide gruppi kuuluv kaltsiumioonide sisenemisinhibiitor (aeglase kanali
blokaator või kaltsiumioonide antagonist), mis takistab kaltsiumioonide transmembraanset transporti
südame ja veresoonte silelihasrakkudesse.

Farmakodünaamilised toimed

Perindopriil/indapamiid:
Sõltumata hüpertensiivsete patsientide vanusest alandab perindopriil/indapamiid kombinatsioon
annusest sõltuvalt nii süstoolset kui diastoolset vererõhku nii seisvas kui lamavas asendis patsientidel.
Kliinilistes uuringutes leiti, et perindopriili ja indapamiidi kooskasutamisel oli vererõhku alandaval
toimel sünergiline mõju võrreldes iga toote eraldi manustamisega.

Perindopriil:
Perindopriil toimib aktiivselt kõigi hüpertensiooni raskusastmete (kerge, mõõdukas, raske) korral.
Täheldatakse nii süstoolse kui diastoolse rõhu alanemist nii selili kui püstiasendis.
Maksimaalne hüpotensiivne toime saabub 4…6 tundi pärast ühekordset perindopriili annust ja toime
püsib 24 tundi.
Angiotensiini konverteeriv ensüüm on blokeeritud ligikaudu 80% ulatuses ka 24 tundi pärast ravimi
manustamist.
Ravile reageerivatel patsientidel normaliseerub vererõhk ühekuulise ravimi kasutamise järel ja see
efekt jääb püsima ilma toime nõrgenemiseta (tahhüfülaksiata).
Ravi katkestamine ei põhjusta hüpertensiooni osas tagasilöögi fenomeni.
Perindopriilil on vasodilatatiivne toime ning ta taastab peamiste arteriaalsete veresoonte elastsuse,
korrigeerib resistentsust tagavate arterite histomorfomeetrilisi muutusi ja vähendab vasaku vatsakese
hüpertroofiat.
Vajadusel lisatav tiasiidi tüüpi diureetikum põhjustab täiendavat farmakoloogilist sünergismi.
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori ja tiasiiddiureetikumi kombinatsioon vähendab
hüpokaleemia riski, mis tekiks juhul, kui kasutataks ainult diureetikumi.

Indapamiid:

Indapamiidil on monoteraapiana kasutades vererõhku alandav toime, mis kestab 24 tundi. See toime
ilmneb annustes, mille kasutamisel diureetiline toime on minimaalne.
Ravimi vererõhku langetav toime on proportsionaalne arteriaalse süsteemi elastsuse paranemise ning
totaalse perifeerse resistentsuse vähenemisega.
Indapamiid vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.
Tiasiiddiureetikumi ja tiasiidi tüüpi diureetikumi annuse suurendamisel saavutab nende ravimite
vererõhku langetav toime maksimumi, samas kui kõrvaltoimed sagenevad ja süveneb nende
raskusaste. Kui ravi ei ole efektiivne, ei tohi annust suurendada.
On tõestatud, et nii lühiajalise, keskmise pikkusega, kui pikaajalise ravi jooksul indapamiid:
- ei mõjuta lipiidide metabolismi: triglütseriide, LDL-kolesterooli, HDL-kolesterooli,
- ei mõjuta süsivesikute metabolismi, isegi mitte kõrgvererõhutõvega diabeeti põdevatel patsientidel.

Amlodipiin:
Amlodipiini antihüpertensiivne toime tuleneb selle otsesest lõõgastavast toimest veresooneseina
silelihastele. Täpset mehhanismi, mille abil amlodipiin põhjustab stenokardiavalude taandumise, ei
ole veel määratletud; siiski on teada, et amlodipiin alandab kogu isheemilist koormust kahel järgneval
viisil:

Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole, vähendades seega üleüldist perifeerset resistentsust
(järelkoormust), mille vastu süda pidevalt töötab. Stabiilse südame löögisageduse korral väheneb
alanenud koormusega südames müokardi energiatarbimine ning hapnikuvajadus.

Amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka peamiste koronaararterite ja -arterioolide
laiendamist, seda nii normaalsetes kui ka isheemilistes piirkondades. Veresoonte dilatatsiooni tõttu
paraneb hapniku transport südamelihasesse nendel patsientidel, kellel esineb koronaarspasme
(Prinzmetali ehk variantstenokardia).

Hüpertensiooniga patsientidel alandab amlodipiini ühekordne annus ööpäevas vererõhku kliiniliselt
olulisel määral nii lamavas kui seisvas asendis kogu 24 tunniks. Kuna amlodipiini toime algab
aeglaselt, ei esine amlodipiini manustamisel kõrvaltoimena ägedat hüpotensiooni.
Pärast amlodipiini kasutamist ei leitud mingeid metaboolseid kõrvaltoimeid ega muutusi
plasmalipiidide osas ning amlodipiini kasutamine on sobiv ka astma-, diabeedi- ning podagrahaigetel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Triplixam'i toimet haigestumisele ja suremusele ei ole uuritud.

Perindopriil/indapamiid:
Multitsentrilises, randomiseeritud, topeltpimedas kontrollitud uuringus PICXEL hinnati
ehhokardiograafia abil perindopriili/indapamiidi kombinatsiooni toimet vasaku vatsakese
hüpertroofiale (LVH) võrreldes enalapriili monoteraapiaga.
PICXEL uuringus randomiseeriti vasaku vatsakese hüpertroofiaga (LVH) hüpertensiivsed patsiendid
(defineerituna vasaku vatsakese massi indeksina (LVMI) >120 g/m² meestel ja >100 g/m² naistel)
üheaastaseks raviks kas perindopriil-tert-butüülamiin 2 mg (ekvivalentne 2,5 mg perindopriil
arginiinile)/indapamiid 0,625 mg gruppi või enalapriili gruppi (10 mg üks kord ööpäevas). Annust
kohandati vastavalt saavutatud vererõhu väärtustele, annusteni 8 mg perindopriili-tert-butüülamiini
(ekvivalentne 10 mg perindopriil arginiinile), 2,5 mg indapamiidi ning 40 mg enalapriili üks kord
päevas. Ainult 34% katsealustest raviti jätkuvalt 2 mg perindopriil-tert-butüülamiini (ekvivalentne 2,5
mg perindopriilarginiinile) / 0,625 mg indapamiidiga (versus 20% enalapriili 10 mg).
Ravi lõppedes vähenes randomiseeritud patsientidel LVMI oluliselt rohkem perindopriili/indapamiidi
rühmas (-10,1 g/m²), võrreldes enalapriili rühmaga (-1,1 g/m²). LVMI muutuse erinevus rühmade
vahel oli -8,3 (95% CI (-11.5,-5.0), p < 0.0001).
Suuremate perindopriili/indapamiidi annuste juures avaldus parem LVMI-t vähendav toime kui
perindopriili/indapamiidi 2,5 mg/0,625 mg ja perindopriili/indapamiidi 5 mg/1,25 mg ravimi jaoks on
ametlikult kinnitatud.

Süstoolse vererõhu hinnanguline rühmadevaheline keskmine erinevus kogu randomiseeritud
populatsioonis oli -5.8 mmHg (95% CI (-7.9, -3.7), p < 0.0001) ja diastoolse vererõhu keskmine
erinevus oli vastavalt -2.3 mmHg (95% CI (-3.6,-0.9), p = 0.0004), mis näitab et süstoolne/diastoolne
vererõhk langes perindopriili/indapamiidi rühmas oluliselt rohkem.

Uuring ADVANCE oli mitmekeskuseline, rahvusvaheline, randomiseeritud, 2x2 faktoriaalse
ülesehitusega uuring, mille eesmärk oli kindlaks määrata perindopriili/ indapamiidi fikseeritud
kombinatsiooni vs platseebo vererõhku langetava toime tõhusus peamiste makrovaskulaarsete ja
mikrovaskulaarsete tüsistuste suhtes II tüüpi diabeediga patsientidel kui seda kasutati lisaks
standardravile (topeltpime võrdlus) ja gliklasiidi toimeainet modifitseeritult vabastaval ravimvormil
(MR) baseeruvale intensiivsele glükoosisisaldust langetavale ravistrateegiale (HbA1c sihtväärtus
6,5% või alla selle) vs standardsele glükoosisisaldust vähendavale ravile (PROBE [Prospective
Randomised Open study with Blinded Evaluation, pimehindamisega prospektiivne randomiseeritud
avatud
uuring]
disain).
Esmane
tulemusnäitaja
hõlmas
peamiste makrovaskulaarsete
(kardiovaskulaarne surm, mittefataalne müokardiinfarkt, mittefataalne insult) ja mikrovaskulaarsete
(esmakordselt tekkinud neuropaatia ja silmahaigus või nende süvenemine) tüsistusjuhtude
kombinatsiooni.
Kokku kaasati uuringusse 11140 II tüüpi diabeediga patsienti (keskmised väärtused: vanus 66 aastat,
kehamassiindeks (KMI) 28 kg/m2, diabeedi kestus 8 aastat, HbA1c 7,5% ja süstoolne/diastoolne
vererõhk 145/81 mmHg). Nendest 83%-l esines hüpertensioon, 32%-l ja 10%-l oli anamneesis
vastavalt makro- või mikrovaskulaarne haigus ning 27%-l esines mikroalbuminuuria. Samaaegne ravi
sisaldas vererõhku langetavaid ravimeid (75%), lipiididesisaldust langetavaid ravimeid (35%,
peamiselt statiinid 28%), aspiriini või teisi antitrombootilisi ravimeid (47%).
Pärast 6-nädalast sissejuhatavat perioodi, mille käigus saadi avatud ravi perindopriili/indapamiidi
kombinatsiooniga ning tavapärast glükoosisisaldust vähendavat ravi, randomiseeriti patsiendid saama
platseebot (n=5571) või perindorpiili/indapamiidi kombinatsiooni (n=5569).
Pärast keskmiselt 4,3 aastat kestnud jälgimist saavutati perindopriili/indapamiidiga esmase
tulemusnäitaja suhtelise riski märkimisväärne vähenemine 9% võrra (95%CI [0,828;0,996], p=0,041).
Selle tagas 14% üldise suremuse (95%CI [0,75;0,98], p=0,025), 18% kardiovaskulaarse suremuse
(95%CI [0,68;0,98], p=0,027) ja 21% kõigi renaalsete tüsistuste (95%CI [0,74;0,86], p<0,001)
suhtelise riski märkimisväärne vähenemine perindopriili/indapamiidi grupis platseebogrupiga
võrreldes.
Huvipakkuvas hüpertensiooniga patsientide alagrupis täheldati kombineeritud peamiste
makrovaskulaarsete ja mikrovaskulaarsete tüsistuste suhtelise riski vähenemist 9% võrra
perindopriili/indapamiidi grupis platseebogrupiga võrreldes (95%CI [0,82;1,00], p=0,052).
Täheldati ka üldise suremuse suhtelise riski 16% (95%CI [0,73;0,97], p=0,019), kardiovaskulaarse
suremuse suhtelise riski 20% (95%CI [0,66;0,97], p=0,023) ja kõikide renaalsete tüsistuste suhtelise
riski 20% (95%CI [0,73;0,87], p<0,001) märkimisväärset vähenemist perindopriili/indapamiidi grupis
platseebogrupiga võrreldes.
Vererõhku langetava ravi tõhusus ei sõltunud intensiivse glükoosisisaldust vähendava ravistrateegia
toimest.

Amlodipiin:
Uuemate medikamentoossete raviskeemide võrdlemiseks viidi läbi randomiseeritud topeltpime
haigestumuse/suremuse uuring nimetusega Antihypertensive and Lipid-Lowering Treatment to
Prevent Heart Attack Trial (ALLHAT), milles kasutati esmavaliku ravimina amlodipiini annuses
2,5…10 mg ööpäevas (kaltsiumikanali blokaator) või lisinopriili annuses 10…40 mg ööpäevas (AKE
inhibiitor) võrreldes tiasiiddiureetikum kloortalidooniga annuses 12,5…25 mg ööpäevas kerge kuni
mõõduka hüpertensiooni raviks.
Kokku randomiseeriti ja jälgiti keskmiselt 4,9 aasta jooksul 33 357 hüpertensiooniga patsienti vanuses
55 aastat või rohkem. Neil patsientidel oli vähemalt üks täiendav CHD riskitegur, sh varasem
müokardiinfarkt või insult (> 6 kuud enne uuringusse kaasamist) või muu aterosklerootilise
kardiovaskulaarse haiguse dokumenteeritud juht (keskmiselt 51,5%); II tüüpi diabeet (36,1%);
HDLkolesterool < 35 mg/dl (11,6%); vasema vatsakese hüpertroofia, diagnoositud
elektrokardiogrammi või ehhokardiograafia abil (20,9%); käesolevalt sigarettide suitsetaja (21,9%).

Esmaseks tulemusnäitajaks oli fataalne südame isheemiatõbi (coronary heard disease, CHD) või
mittefataalne müokardiinfarkt. Amlodipiinipõhise ravi ja kloortalidooni põhise ravi esmased
tulemusnäitajad ei erinenud olulisel määral: RR 0,98 95% UI (0,90…1,07) p=0,65. Teiseste
tulemusnäitajate seas oli südamepuudulikkuse (kombineeritud kardiovaskulaarse tulemusnäitaja
komponent) esinemissagedus oluliselt suurem amlodipiini rühmas, võrreldes kloortalidooni rühmaga
(10,2% vs 7,7%, RR 1,38, 95% UI [1,25…1,52] p<0,001). Kuid puudusid erinevused igal põhjusel
suremuse osas amlodipiinipõhise ja kloortalidoonipõhise ravi puhul. RR 0,96 95 % ja UI [0,89…1,02]
p=0,20.

Lapsed:
Andmed Triplixam'i kasutamise kohta lastel puuduvad.
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Triplixam'iga läbi viidud uuringute tulemused
laste kõigi alarühmade kohta hüpertensiooni korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2. Farmakokineetilised omadused

Triplixam:
Perindopriili/indapamiidi ja amlodipiini koosmanustamine ei muuda nende farmakokineetilisi
omadusi võrreldes nende eraldi manustamisega.

Perindopriil:
Imendumine ja biosaadavus
Perindopriil imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti, plasmakontsentratsiooni maksimum
saabub 1 tunni jooksul (perindopriil on eelravim ja peridoprilaat on aktiivne metaboliit). Perindopriili
poolestuaeg plasmas on ligikaudu 1tund. Kuna toit vähendab perindopriili muutmist perindoprilaadiks
ning sellest tulenevalt ka biosaadavust, tuleks perindopriilarginiini päevane annus manustada
hommikuti enne sööki.

Jaotumine
Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaat seondub
plasmavalkudega, peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga (see on kontsentratsioonist
sõltuv), 20% ulatuses.

Biotransformatsioon
Perindopriil on eelravim, 27% manustatud ravimist jõuab vereringesse selle aktiivse metaboliidi
perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile, tekib veel 5 inaktiivset metaboliiti.
Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3...4 tunni jooksul.

Eritumine
Perindoprilaat eritub uriiniga, mitteseotud fraktsiooni poolväärtusaeg on 17 tundi, mistõttu
tasakaalukontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.

Lineaarsus/mittelineaarsus
On tõestatud, et perindopriili annus ja selle kontsentratsioon plasmas on lineaarselt seotud.

Eripopulatsioonid
- Eakad: perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või
neerupuudulikkusega patsientidel.
- Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid: neerupuudulikkuse korral on soovitatav annuse
kohandamine sõltuvalt kahjustuse astmest (kreatiniini kliirens).
- Dialüüsi korral: perindoprilaadi kliirens on 70 ml/min.
- Tsirroosiga patsiendid: perindoprilaadi farmakokineetika on muutunud maksatsirroosiga haigetel,
perindopriili maksakliirens on vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi
moodustumine vähenenud ja annust ei ole vaja korrigeerida (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Indapamiid:

Imendumine
Indapamiid imendub kiiresti ja täielikult seedetrakti kaudu.
Inimestel saavutab maksimaalse taseme veres ligikaudu üks tund peale toote suukaudset manustamist.

Jaotumine
Seondumine plasmavalkudega on 79%.

Metabolism ja eritumine
Eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on 14...24 tundi (keskmiselt 18 tundi). Korduval manustamisel
ravim ei kumuleeru.
Eritub inaktiivsete metaboliitidena peamiselt uriini (70% annusest) ja roojaga (22%).

Eripopulatsioonid
Farmakokineetilised näitajad ei muutu neerupuudulikkusega haigetel.

Amlodipiin:
Imendumine ja biosaadavus
Pärast raviannuste suukaudset manustamist imendub amlodipiin hästi, saavutades maksimaalse taseme
veres 6…12 tundi pärast annustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt vahemikus
64…80%. Toit ei muuda amlodipiini biosaadavust.

Jaotumine
Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringutes on näidatud, et ligikaudu 97,5% ringlevast
amlodipiinist on seondunud plasmavalkudega.

Metabolism
Amlodipiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult inaktiivseteks metaboliitideks, kusjuures 10%
ravimist eritub uriinis algühendina ja 60% metaboliitidena.

Eritumine
Plasma eliminatsiooni lõplik poolväärtusaeg varieerub 35-st tunnist 50 tunnini, mis sobib ravimi
annustamisega üks kord ööpäevas.

Eripopulatsioonid
- Kasutamine eakatel: amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg on nii
eakatel kui noorematel patsientidel sarnane. Eakatel patsientidel võib hakata kliirens vähenema,
mistõttu võib suureneda AUC ja poolväärtusaeg. Erinevates uuritud vanusegruppides vastasid AUC
ja eliminatsiooni poolväärtusaja tõusu tulemused südamepuudulikkusega patsientidel oodatule.
- Kasutamine maksakahjustusega patsientidel: amlodipiini manustamise kohta maksakahjustusega
patsientidele on olemas väga vähe andmeid. Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini
kliirens aeglustunud, mille tagajärjel pikeneb poolväärtusaeg ja suureneb AUC (ligikaudu
40…60%).

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Perindopriil:
Korduvtoksilisuse suukaudsetes uuringutes (rottidel ja ahvidel) olid sihtmärkorganiks neerud, kuid
neerukahjustus oli mööduv.
In vitro ja in vivo uuringutes ei ole täheldatud mutageensust.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust
ega teratogeensust. Siiski on andmeid, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid mõjutavad
loote arengut hilises faasis, mis võib viia näriliste ja küülikute loote surmani ja kaasasündinud
toimeteni: on täheldatud neerukahjustusi ja peri- ning postnataalse suremuse suurenemist.
Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud.

Indapamiid:

Erinevatele loomaliikidele suukaudselt manustatud suurimate annuste (raviannusest 40 kuni 8000
korda suuremad) korral on näidatud indapamiidi diureetiliste toimete tugevnemist. Olulisemad
mürgistuse sümptomid akuutse toksilisuse uuringutes indapamiidiga, mida manustati intravenoosselt
või intraperitoneaalselt, olid seotud indapamiidi farmakoloogilise toimega, s.o bradüpnoe ja
perifeerne vasodilatatsioon.
Indapamiidil ei ole uuringutes täheldatud mutageenseid ega kartsinogeenseid toimeid.
Fertiilsus ei halvenenud isas- ega emasloomadel.

Perindopriil/indapamiid:
Perindopriil/indapamiidi kombinatsiooni toksilisus on veidi suurem kui tema komponentidel. Rottidel
ei ole suurenenud neerukahjustust leitud. Kombinatsioon on põhjustanud gastrointestinaalset
toksilisust koertel ja näib, et tiinetel rottidel on toksiline toime tugevam (võrreldes perindopriiliga).
Siiski, need kõrvaltoimed on esinenud annustes, mis on palju suuremad kui terapeutilised doosid.
Prekliinilised uuringud, mis viidi läbi perindopriili ja indapamiidiga eraldi, ei näidanud genotoksilist,
kartsinogeenset ega teratogeenset toimet.

Amlodipiin:
Reproduktsiooniuuringutes rottidel ja hiirtel täheldati poegimise hilinemist, poegimise kestuse
pikenemist ja pesakondade elulemuse vähenemist annuste juures, mis olid mg/kg alusel ligikaudu 50
korda suuremad kui maksimaalne soovitatav annus inimesel.
Rottidel, kes said raviks amlodipiini (isased 64 päeva ja emased 14 päeva enne paaritumist) annustes
kuni 10 mg/kg ööpäevas (mis on mg/m2 alusel 8 korda* suurem kui maksimaalne soovitatav annus
inimesel - 10 mg), puudus mõju viljakusele. Teises uuringus rottidel, milles isased rotid said 30 päeva
jooksul raviks amlodipiinbesilaati annuses, mis oli mg/kg alusel võrreldav inimese annusega, leiti, et
plasmas vähenes folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni tase ja vähenes sperma tihedus ja
küpsete spermatiidide ja Sertoli rakkude arv.
Rottidel ja hiirtel, kes said kahe aasta jooksul raviks amlodipiini koos söögiga kontsentratsioonides,
mis andsid ööpäevaseks annusetasemeks arvestuslikult 0,5, 1,25 või 2,5 mg/kg ööpäevas, ei leitud
mingeid tõendeid kartsinogeensuse kohta. Suurim annus (hiirtel sama ja rottidel kahekordne*
võrreldes mg/m2 alusel maksimaalse soovitatava raviannusega 10 mg) oli ligilähedane maksimaalse
talutava annusega hiirte puhul, kuid mitte rottidel.
Mutageensuse uuringutes ei leitud mingeid ravimiga seotud toimeid ei geeni- ega
kromosoomitasemel.
*Põhineb patsiendi kehakaalul 50 kg

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
Kaltsiumkarbonaadi tärklise segu: kaltsiumkarbonaat 90%, eelželatiniseeritud maisitärklis 10%
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Naatriumkroskarmelloos (E468)
Magneesiumstearaat (E572)
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Eelželatiniseeritud tärklis

Tableti kate:
Glütserool (E422)
Hüpromelloos 6mPa.s (E464)
Makrogool 6000
Magneesiumstearaat (E572)
Titaandioksiid (E 171)

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Purk 30 õhukese polümeerikattega tabletiga: kõlblikkusaeg pärast esmast avamist on 30 päeva.
Purk 100 õhukese polümeerikattega tabletiga: kõlblikkusaeg pärast esmast avamist on 100 päeva.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

10 või 30 õhukese polümeerikattega tabletti polüpropüleenist purgis, mis sisaldab madala tihedusega
polüetüleenist voolavuse vähendajat ja millel on madalatihedusega polüetüleenist kork, mis sisaldab
kuivatusainet.

100 õhukese polümeerikattega tabletti kõrgtihedast polüetüleenist purk, millel on polüpropüleenist
kork, mis sisaldab kuivatusainet.

Karp sisaldab 10, 30, 60 (kaks 30 tabletti sisaldava purgiga), 90 (kolm 30 tabletti sisaldava purgiga),
100, 500 tabletti (viis 100 tabletti sisaldava purgiga).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Les Laboratoires Servier
50, rue Carnot
92284 Suresnes cedex
Prantsusmaa

8. Müügiloa number

Triplixam 2,5 mg/0,625 mg/5 mg: 835114
Triplixam 5 mg/1,25 mg/5 mg: 835014
Triplixam 5 mg/1,25 mg/10 mg: 834914
Triplixam 10 mg/2,5 mg/5 mg: 835314
Triplixam 10 mg/2,5 mg/10 mg: 835714

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.01.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud juunis 2014