SORTIS

Toimeained: atorvastatiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 10mg 30TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on SORTIS ja milleks seda kasutatakse

Sortis kuulub ravimite rühma, mida tuntakse statiinide nimetuse all ja mis reguleerivad vere lipiididesisaldust
(rasvasisaldust).

Sortise tablette kasutatakse lipiidide, näiteks kolesterooli- ja triglütseriidide, sisalduse vähendamiseks veres,
kui rasvavaene toit ja elustiili muutus üksi ei ole selles osas tulemusi andnud. Kui teil on suurenenud risk
südamehaiguste tekkeks, siis võib Sortise tablette kasutada ka antud riski vähendamiseks, seda isegi juhul, kui
teie vere kolesteroolisisaldus on normi piires. Ravi ajal tuleb teil jätkata vere kolesteroolisisaldust vähendava
dieedi pidamist.

2. Mida on vaja teada enne SORTIS võtmist

Mida on vaja teada enne Sortise võtmist

Ärge võtke Sortist
- kui olete Sortise või sarnaste vere lipiididesisaldust vähendavate ravimite või selle ravimi mis tahes
koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui teil on või on kunagi olnud mõni maksahaigus
- kui teil on esinenud maksafunktsiooni näitavate vereanalüüside teadmata põhjusega normist
kõrvalekaldumisi
- kui te olete viljakas eas naine, aga ei kasuta usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid
- kui te olete rase või plaanite rasestuda
- kui te toidate last rinnaga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Sortise võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Järgmistel põhjustel võib Sortis teile mitte sobida:
- kui teil on olnud eelnevalt insult koos ajuverejooksuga või eelmistest insultidest jäänud väiksed
vedeliku kogumid ajus
- kui teil on mõni neeruhaigus
- kui teil on kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism)
- kui teil on esinenud korduvaid või teadmata põhjusega lihasvalusid või kui teil või teie perekonnas on
esinenud lihashaigusi
- kui teil on esinenud lihashaigusi ravi ajal teiste vere lipiididesisaldust vähendavate ravimitega (näiteks

statiinide või fibraatidega)
- kui te tarvitate regulaarselt suurtes kogustes alkoholi
- kui teil on esinenud mõni maksahaigus
- kui teie vanus on üle 70 aasta.

Pidage nõu oma arsti või apteekriga enne Sortise võtmist:
- kui teil on raske hingamispuudulikkus.

Kui mõni eelpool toodud väidetest kehtib teie kohta, siis peab teie arst enne ravi alustamist Sortisega ja
võimalik, et ka ravi ajal tegema vereanalüüsi, et hinnata teie riski lihastega seotud kõrvaltoimete tekkeks.
Teatud ravimite kasutamine Sortis-ravi ajal võib suurendada lihastega seotud kõrvaltoimete, nt rabdomüolüüsi,
tekkimise riski (vt lõik 2 „Muud ravimid ja Sortis“).

Kui teil on suhkurtõbi või risk suhkurtõve tekkeks, jälgib teie arst teid selle ravimi võtmise ajal
tähelepanelikult. Tõenäoliselt on teil risk suhkurtõve tekkeks, kui teil on veres suur suhkru- ja rasvasisaldus, te
olete ülekaaluline ning teil on kõrge vererõhk.

Muud ravimid ja Sortis
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid.
Mõned ravimid võivad Sortise toimet muuta või vastupidi - Sortis võib nende toimet muuta. Selline koostoime
võib vähendada ühe või mõlema ravimi tõhusust. Teise võimalusena võib see suurendada kõrvaltoimete,
sealhulgas olulise lihaseid hävitava seisundi rabdomüolüüsi (vt lõik 4), tekkimise riski või raskusastet:
- imuunsüsteemi talitlust mõjutavad ravimid, näiteks tsüklosporiin
- teatud antibiootikumid või seentevastased preparaadid, näiteks erütromütsiin, klaritromütsiin,
telitromütsiin, ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool, flukonasool, posakonasool, rifampitsiin,
fusidiinhape
- teised vere lipiididesisaldust reguleerivad ravimid, näiteks gemfibrosiil, teised fibraadid, kolestipool
- mõned kaltsiumkanali blokaatorid, mida kasutatakse stenokardia või kõrgvererõhutõve raviks, näiteks
amlodipiin, diltiaseem; südame rütmihäirete korral kasutatavad ravimid, näiteks digoksiin, verapamiil,
amiodaroon
- HIV-viiruse korral kasutatavad ravimid, näiteks ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir,
darunaviir, tipranaviir kombinatsioonis ritonaviiriga jne
- mõned ravimid, mida kasutatakse C-hepatiidi raviks, näiteks telapreviir
- teised ravimid, millel võivad olla koostoimed Sortisega, on esetimiib (alandab kolesterooli), varfariin
(vere hüübivust vähendav ravim), suukaudsed rasestumisvastased preparaadid, stiripentool
(krambivastase toimega ravim, mida kasutatakse epilepsia ravis), tsimetidiin (kasutatakse kõrvetiste ja
maohaavandite puhul), fenasoon (valuvaigisti), kolhitsiin (kasutatakse podagra raviks), antatsiidid
(alumiiniumi või magneesiumi sisaldavad mao happesust vähendavad ravimid) ja botsepreviir
(kasutatakse sellise maksahaiguse nagu C-hepatiit raviks)
- ilma retseptita saadud ravimid: naistepuna.

Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid,
kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Sortis koos toidu ja joogiga
Vt lõik 3 „Kuidas Sortist võtta“. Palun pidage silmas järgmist:

Greipfruudimahl
Ravi ajal ärge tarvitage päevas üle kahe väikese klaasitäie greipfruudimahla, sest suured greipfruudimahla
kogused võivad mõjutada Sortise toimet.

Alkohol
Ravi ajal Sortisega vältige suurtes kogustes alkoholi tarvitamist. Vt lõik 2 "Hoiatused ja ettevaatusabinõud"
täpsema teabe saamiseks.

Rasedus ja imetamine
Ärge võtke Sortist, kui te olete rase või planeerite rasestuda.
Ärge võtke Sortist, kui te olete viljakas eas, välja arvatud juhul kui te kasutate usaldusväärseid
rasestumisvastaseid vahendeid.
Ärge võtke Sortist, kui te toidate last rinnaga.
Sortise ohutust raseduse ja imetamise ajal pole veel tõestatud.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Üldjuhul ei mõjuta see ravim teie võimet juhtida autot või käsitleda masinaid. Siiski, ärge juhtige autot, kui
antud ravim mõjutab teie autojuhtimise võimet. Ärge kasutage masinaid või mehhanisme, kui antud ravim
mõjutab teie võimet neid kasutada.

Sortis sisaldab laktoosmonohüdraati
Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, siis pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

3. Kuidas SORTIS võtta

Kuidas Sortist võtta

Enne ravi alustamist määrab arst teile madala kolesteroolisisaldusega dieedi, mida tuleb järgida kogu ravi ajal
Sortisega.

Tavaline Sortise algannus täiskasvanutel ja lastel alates 10. eluaastast on 10 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel
võib arst annust suurendada teile vajaliku annuseni. Arst muudab teie annust 4-nädalaste või pikemate
ajavahemike tagant. Sortise maksimaalne annus täiskasvanutel on 80 mg üks kord ööpäevas ja lastel 20 mg
üks kord ööpäevas.

Sortise tabletid tuleb neelata tervelt koos vähese veega. Tablette võib võtta ükskõik mis ajal päeva jooksul
koos toiduga või ilma. Siiski tuleb tablette püüda võtta iga päev enam-vähem ühel ja samal kellaajal.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravi kestuse üle Sortisega otsustab teie arst.

Kui teil on tunne, et Sortise toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Sortist rohkem kui ette nähtud
Kui te olete eksikombel võtnud rohkem Sortise tablette, kui on teie tavaline ööpäevane annus, võtke ühendust
oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Sortist võtta
Kui te unustasite ravimit võtta, siis võtke järgmine annus ettenähtud ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui
tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Sortise võtmise
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta või soovite ravi lõpetada, pidage nõu oma arsti või
apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil esinevad ükskõik millised alljärgnevad tõsised kõrvaltoimed, lõpetage oma tablettide võtmine
ning rääkige viivitamatult oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse või erakorralise meditsiini
osakonda.

Harv: võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st
- Tõsine allergiline reaktsioon, mis põhjustab näopiirkonna, keele- ja kõri turset, mis võib põhjustada
tõsist hingamisraskust.
-
Tõsine haigus koos tugeva naha kestendamise ja turse, naha, suu, silmade- ja suguelundite limaskesta
villilise lööbe ja palavikuga. Nahalööve koos roosakas-punaste laikudega, eriti peopesadel ja jalataldadel, mis
võib olla villidega kaetud.
-
Lihasnõrkus, lihaste hellus või lihaste valulikkus ja eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti või
kui teil on kõrge palavik. See võib olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste kahjustusest. Ebanormaalne lihaste
kahjustus võib jääda püsima isegi siis, kui olete atorvastatiini võtmise lõpetanud ning see võib olla eluohtlik ja
viia neeruprobleemideni.

Väga harv: võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000-st
- Kui te täheldate ootamatut või ebatavalist verejooksu või verevalumite tekkimist, siis võib see viidata
maksakahjustusele. Pidage selles suhtes võimalikult kiiresti nõu oma arstiga.

Muud võimalikud kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda Sortise kasutamisel

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st):
- ninasõõrmete põletik, kurguvalu, ninaverejooks
- allergilised reaktsioonid
- veresuhkru taseme tõus (kui teil on diabeet, peate jätkama veresuhkru taseme hoolikat jälgimist),
kreatiinkinaaside taseme tõus veres
- peavalu
- iiveldus, kõhukinnisus, kõhupuhitus, seedehäire, kõhulahtisus
- liigesevalu, lihasvalu ja seljavalu
- vereanalüüside tulemused, mis näitavad kõrvalekaldeid teie maksafunktsioonis.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):
- anoreksia (isutus), kehakaalu suurenemine, veresuhkru taseme langus (kui teil on diabeet, peate
jätkama veresuhkru taseme hoolikat jälgimist)
- õudusunenäod, unetus
- pearinglus, sõrmede ja varvaste tuimus või kirvendus, valu- või puutetundlikkuse vähenemine,
maitsetundlikkuse muutus, mälu kaotus
- nägemise ähmastumine
- kõrvade ja/või pea kumisemine
- oksendamine, röhitsused, üla-ja alakõhuvalu, pankreatiit (kõhunäärme põletik, mis võib põhjustada
kõhuvalu)
- hepatiit (maksapõletik)
- lööve, nahalööve ja -sügelemine, nõgeslööve, juuste väljalangemine
- kaelavalu, lihasväsimus
- väsimus, halb enesetunne, nõrkus, valu rinnus, tursed (ödeemid) eriti pahkluude piirkonnas,
kehatemperatuuri tõus
- vere valgeliblede esinemine uriinis.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):
- nägemishäired
- ootamatu verejooks või verevalumite tekkimine
- kolestaas (naha ja silmavalgete kollaseks muutumine)
- kõõlusevigastus.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000-st):
- allergiline reaktsioon - sümptomid võivad hõlmata äkilist hingeldust ja valu või pigistustunnet rinnus,
silmalaugude, näo, huulte, suu, keele või kõri turset, raskenenud hingamist, kollapsit
- kuulmislangus
- günekomastia (rindade suurenemine nii meestel kui ka naistel).

Võimalikud kõrvaltoimed, millest on teatatud seoses mõnede statiinidega (sama tüüpi ravimid):
- Seksuaalfunktsiooni häired.
- Depressioon.
- Hingamisprobleemid, sh püsiv köha ja/või hingamispuudulikkus või palavik.
- Diabeet. See on tõenäolisem, kui teil on veres suur suhkru- ja rasvasisaldus, te olete ülekaaluline ning
teil on kõrge vererõhk. Teie arst jälgib teid selle ravimi võtmise ajal.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas SORTIS säilitada

Kuidas Sortist säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast {Kõlblik kuni:}.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Sortis sisaldab
- Toimeaine on atorvastatiin.
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg atorvastatiini (atorvastatiinkaltsiumtrihüdraadina).
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg atorvastatiini (atorvastatiinkaltsiumtrihüdraadina).
- Teised abiained on:
Tableti sisu: kaltsiumkarbonaat, mikrokristalliline tselluloos, laktoosmonohüdraat, naatriumkroskarmelloos,
polüsorbaat 80, hüdroksüpropüültselluloos, magneesiumstearaat.
Tableti kate: hüdroksüpropüülmetüültselluloos, polüetüleenglükool 8000, titaandioksiid (E171), talk,
simetikoon emulsioon (simetikoon, stearaatide emulgaatorid, sorbiinhape, paksendajad, bensoehape, vesi).

Kuidas Sortis välja näeb ja pakendi sisu
Sortis ümmargused õhukese polümeerikattega tabletid on valged ümmargused, mille ühele küljele on pressitud
10 või 20 ja teisele “ATV”.

Blistrid koosnevad polüamiidist/alumiiniumfooliumist/polüvinüülkloriidist valmistatud vormitud fooliumist ja
alumiiniumfooliumist/vinüülist kuumkaetud toestusest.

Sortis on saadaval blisterpakendis, mis sisaldab 30 õhukese polümeerikattega tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja

Teisese müügiloa hoidja:
Scandic Pharma SIA
Sporta 3-1
1013 Riia
Läti

Tootja:
Pfizer Manufacturing Deutschland GmbH.
Betriebsstätte Freiburg
Mooswaldallee 1
79090 Freiburg
Saksamaa

Ümberpakendaja:
SIA Astra Logistic Ltd.
Mezciema 23-43
1079 Riia
Läti

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja poole.

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti,
Sortis
Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Poola,
Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia
Belgia, Küpros, Soome, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Lipitor
Luksemburg, Malta, Holland, Norra, Rootsi,
Ühendkuningriik
Taani, Kreeka, Island, Portugal, Hispaania
Zarator
Soome
Orbeos
Prantsusmaa
Tahor
Saksamaa
Atorvastatin Pfizer, Liprimar
Kreeka
Edovin
Ungari
Obradon
Itaalia
Torvast, Totalip, Xarator
Portugal
Atorvastatina Parke-Davis, Texzor
Hispaania
Cardyl, Atorvastatina Nostrum, Atorvastatina
Pharmacia, Prevencor


Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

SORTIS, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
SORTIS, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Iga SORTIS 10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg atorvastatiini
(atorvastatiinkaltsiumtrihüdraadina).
Iga SORTIS 20 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg atorvastatiini
(atorvastatiinkaltsiumtrihüdraadina).

INN. Atorvastatinum

Teadaolevat toimet omavad abiained:
Iga Sortis 10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 27,25 mg laktoosmonohüdraati.
Iga Sortis 20 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 54,5 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

Sortis 10 mg: valged ümmargused õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on
pressitud “10” ja teisele “ATV”.
Sortis 20 mg: valged ümmargused õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on
pressitud "20" ja teisele "ATV".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Hüperkolesteroleemia
Sortis on näidustatud hüperkolesteroleemia, sealhulgas perekondliku hüperkolesteroleemia
(heterosügootne variant) või kombineeritud (segatüüpi) hüperlipideemia (vastab Fredricksoni
klassifikatsiooni järgi IIa ja IIb tüübile) raviks lisaks dieedile kolesterooli (üld-C), LDL-
kolesterooli (LDL-C), apolipoproteiin B ja triglütseriidide tõusnud tasemete langetamiseks
täiskasvanutel, noorukitel ja üle 10-aastastel lastel, kui dieedi muutmine ja teised
mittefarmakoloogilised meetmed ei ole andnud soovitud tulemusi.

Sortis on näidustatud ka üldkolesterooli ja LDL-C sisalduse langetamiseks homosügootse
perekondliku hüperkolesteroleemiaga täiskasvanutel lisaks muule lipiidide sisaldust langetavale
ravile (nt LDL-aferees) või kui sellised ravid ei ole kättesaadavad.

Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine esimese kardiovaskulaarse tüsistuse suure tekkeriskiga
täiskasvanud patsientidel (vt lõik 5.1), osana teiste riskifaktorite korrigeerimise kompleksis.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Annustamine
Enne ravi alustamist Sortisega peab patsient olema standardsel kolesteroolisisaldust vähendaval
dieedil, mis peab jätkuma kogu Sortise ravi jooksul.

Annus peab olema individuaalne vastavalt LDL-C algtasemele, ravi eesmärgile ja patsiendi
ravivastusele.

Tavaline algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Annust võib muuta 4 nädala või pikema atagant. Maksimaalne annus on 80 mg üks kord ööpäevas.

Primaarne hüperkolesteroleemia ja kombineeritud (segatüüpi) hüperlipideemia
Enamus patsiente reageerib tõhusalt Sortise annusele 10 mg üks kord ööpäevas. Ravivastus
ilmneb 2 nädala jooksul ravi alustamisest, maksimaalne toime saabub 4 nädala jooksul.
Ravivastus püsib pideva ravi korral

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Ravi tuleb patsientidel alustada Sortise annusega 10 mg ööpäevas. Annustamine on individuaalne
ja annust võib kohandada iga 4 nädala tagant kuni annuseni 40 mg ööpäevas. Seejärel
suurendatakse annust maksimaalselt 80 mg-ni ööpäevas või kombineeritakse atorvastatiini
annuses 40 mg üks kord ööpäevas sapphappeid väljutavate ainetega.

Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Ainult piiratud andmed on saadaval (vt lõik 5.1).

Atorvastatiini annus homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel on
10...80 mg ööpäevas (vt lõik 5.1). Atorvastatiini tuleb kasutada täiendava ravimina muu lipiidide
sisaldust vähendava ravi (nt LDL-aferees) korral või kui selline ravi ei ole kättesaadav.

Kardiovaskulaarse haiguse ennetamine
Primaarsetes ennetusuuringutes kasutati annust 10 mg ööpäevas. Suuremaid annuseid võib vaja
olla selleks, et säilitada (LDL)-kolesterooli sisaldus kehtivatele ravijuhistele vastaval tasemel.

Neerukahjustus
Annust ei ole vaja kohandada (vt lõik 4.4).

Maksakahjustusega patsiendid
Sortist tuleb kasutada ettevaatusega maksakahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Sortis
on vastunäidustatud patsientidel, kellel on aktiivne maksahaigus (vt lõik 4.3).

Eakad patsiendid
Ravimi tõhusus ja ohutus üle 70-aastastel patsientidel on tavalise annustamise juures samad kui
üldisel populatsioonil.

Kasutamine lastel
Hüperkolesteroleemia
Ravimit võivad lastele määrata ainult arstid, kellel on kogemusi laste hüperlipideemia ravis.
Patsiente tuleb ravi edukuse hindamiseks korrapäraselt uuesti üle vaadata.

10-aastastele ja vanematele patsientidele on atorvastatiini soovitatav algannus 10 mg ööpäevas
koos annuse suurendamisega kuni 20 milligrammini ööpäevas. Lastel tuleb annust suurendada
individuaalse ravivastuse ja talutavuse alusel. Ohutusteave laste kohta, keda on ravitud annustega
üle 20 mg, mis vastab ligikaudu 0,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta, on piiratud.

Kogemus ravimi kasutamise kohta lastel vanuses 6…10 aastat on piiratud (vt lõik 5.1).
Atorvastatiin ei ole näidustatud alla 10-aastaste patsientide raviks.

Selle populatsiooni jaoks võivad olla sobivamad muud ravimvormid/tugevused.

Manustamisviis
Sortis on suukaudseks manustamiseks. Atorvastatiini ööpäevane annus manustatakse korraga
ükskõik millal päeva jooksul koos toiduga või ilma.

4.3. Vastunäidustused

Sortis on vastunäidustatud patsientidel:
- kellel esineb ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
- kellel on aktiivne maksahaigus või ebaselge põhjusega püsivad seerumi transaminaaside
kõrgenenud tasemed, mis ületavad 3 korda normi ülemise piiri
- raseduse ajal, rinnaga toitmise ajal ja fertiilses eas naised kes ei kasuta tõhusaid
rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toime maksale
Enne ravi alustamist ning perioodiliselt ravi käigus tuleb kontrollida maksafunktsiooni näitajaid.
Patsientidel, kellel tekivad maksakahjustusele viitavad nähud või sümptomid, tuleb kohe
kontrollida maksafunktsiooni näitajaid. Transaminaaside aktiivsuse suurenemise korral tuleb
patsienti jälgida kuni analüüside normaliseerumiseni. Kui transaminaaside suurenenud aktiivsus 3
või enam korda üle normi ülemise piiri püsib, on näidustatud annuse vähendamine või Sortise
ravi katkestamine (vt lõik 4.8).

Sortist tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kes tarbivad suurtes kogustes alkoholi ja/või
kellel on varem esinenud maksahaigust.

Insuldi ennetamine kolesteroolitaseme agressiivse langetamise teel (Stroke Prevention by
Aggressive Reduction in Cholesterol Levels (SPARCL))
Insuldi alatüüpide hilisem analüüs ilma südame koronaarhaiguseta (Coronary Heart Disease
(CHD)) patsientidel, kellel oli hiljuti olnud insult või transitoorne isheemia atakk (transient
ischemic attack (TIA)), näitas, et võrreldes platseeboga esines hemorraagilist insulti rohkem neil,
kellel alustati ravi 80 mg atorvastatiiniga. Suurenenud risk oli eriti märgatav patsientidel, kel
uuringusse lülitamisel oli varem esinenud hemorraagiline insult või lakunaarne ajuinfarkt.
Varasema hemorraagilise insuldiga või lakunaarse ajuinfarktiga patsientidel on 80 mg
atorvastatiini manustamise riski/kasu suhe ebaselge ja enne ravi alustamist tuleb hoolikalt mõelda
võimaliku hemorraagilise insuldi tekkeohu peale (vt lõik 5.1).

Toimed lihastele
Nagu teisedki HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid, võib atorvastatiin harvadel juhtudel mõjutada
lihaseid ning põhjustada müalgiat, müosiiti ja müopaatiat, mis harvadel juhtudel võib üle minna
rabdomüolüüsiks, potentsiaalselt eluohtlikuks seisundiks, mida iseloomustavad märgatavalt
tõusnud kreatiinkinaasi (CK) tasemed (>10 korda üle normi ülemise piiri), müoglobineemia ja
müoglobinuuria, mis võivad põhjustada neerupuudulikkust.

Enne ravi
Patsientidele, kellel on olemas eelsoodumus rabdomüolüüsi tekkimiseks, tuleb atorvastatiini
kasutada ettevaatusega. Enne statiinravi alustamist tuleb järgmistes olukordades mõõta CK taset:
- neerukahjustus
- hüpotüreoidism
- pärilike lihashaiguste esinemine isiklikus või perekonna anamneesis
- varem esinenud lihastoksilisus statiinide või fibraatide kasutamisel
- varasem maksahaigus ja/või kui tarbitakse suurtes kogustes alkoholi
- eakatel patsientidel (>70-aastastel) tuleb rabdomüolüüsi soodustavate tegurite olemasolu
korral samuti kaaluda CK määramise vajadust
- olukorrad, kus plasmasisaldus võib suureneda, nagu koostoimed (vt lõik 4.5) ja
eripopulatsioonid sealhulgas geneetilised allrühmad (vt lõik 5.2).

Eespool nimetatud juhtudel tuleb hinnata ravist saadava võimaliku kasu ja riski suhet ning
soovitatav on patsientide hoolikas jälgimine.
Kui CK tasemed on ravi alustamisel oluliselt tõusnud (>5 korda üle normi ülemise piiri), ei tohi
ravi alustada.

Kreatiinkinaasi määramine
Kreatiinkinaasi (CK) ei ole mõtet määrata pärast pingutavat füüsilist koormust või mõne muu
seisundi korral, millega kaasneb tõenäoliselt CK sisalduse suurenemine plasmas, sest see muudab
tulemuste interpreteerimise keeruliseks. Kui CK sisaldus on enne ravi alustamist oluliselt
suurenenud (>5 korda üle normi ülemise piiri), tuleb sisaldust tulemuste kinnitamiseks
süstemaatiliselt uuesti mõõta järgneva 5...7 päeva jooksul.

Ravi ajal
- Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid kohe arstile, kui neil tekib teadmata põhjusel
lihasvalu, lihaskrambid või nõrkus, eriti kui sellega kaasneb halb enesetunne või palavik.
- Kui sellised sümptomid tekivad patsiendil ravi ajal atorvastatiiniga, tuleb määrata CK
sisaldus. Kui leitakse, et CK sisaldus on oluliselt suurenenud (>5 korda üle normi ülemise
piiri), tuleb ravi katkestada.
- Kui lihassümptomid on rasked ja häirivad igapäevaelu, isegi kui CK sisaldus on ≤5 korda
üle normi ülemise piiri, tuleb kaaluda ravi katkestamist.
- Kui sümptomid taanduvad ja CK tase normaliseerub, võib kaaluda atorvastatiini või
mõne muu statiini taasmanustamist, alustada tuleb väikseima annusega ja hoolika arstliku
järelevalve all.
- Atorvastatiini manustamine tuleb lõpetada, kui tekib CK sisalduse kliiniliselt oluline
suurenemine (>10 korda üle normi ülemise piiri) või kui diagnoositakse või
kahtlustatakse rabdomüolüüsi.

Samaaegne ravi teiste ravimitega
Rabdomüolüüsi tekkimise risk suureneb atorvastatiini manustamisel koos teatud ravimitega, mis
võivad atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurendada, nagu tugevad CYP3A4 või
transportvalkude inhibiitorid (nt tsüklosporiin, telitromütsiin, klaritromütsiin, delavirdiin,
stiripentool, ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool, posakonasool ja HIV-proteaasi
inhibiitorid, sh ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir jne). Müopaatia risk võib
suureneda ka gemfibrosiili ja teiste fibraatide, botsepreviiri, erütromütsiini, niatsiini, esetimiibi,
telapreviiri või tipranaviiri/ritonaviiri kombinatsiooni samaaegsel manustamisel. Võimalusel tuleb
nende ravimite manustamise asemel kaaluda alternatiivseid ravimeetodeid (millel puuduvad
koostoimed käesoleva ravimiga).

Ravi ajal või pärast ravi statiinidega, sealhulgas atorvastatiiniga, on väga harva teatatud
imuunvahendatud nekrootilise müopaatia (immune-mediated necrotising myopathy, IMNM)
juhtudest. Kliiniliselt iseloomustab imuunvahendatud nekrootilist müopaatiat proksimaalne
lihasnõrkus ja seerumi kreatiinkinaasi taseme tõus, mis püsib hoolimata statiinravi lõpetamisest.

Kui nende ravimite manustamine koos atorvastatiiniga on vajalik, tuleb hoolikalt kaaluda
kombineeritud ravi kasu ja riski suhet. Kui patsiendid kasutavad ravimeid, mis suurendavad
vereplasma atorvastatiinisisaldust, soovitatakse kasutada atorvastatiini väiksemat maksimaalset
annust. Lisaks sellele tuleb tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegsel manustamisel kaaluda
atorvastatiini väiksema algannuse kasutamist. Soovitatav on nende patsientide sobiv kliiniline
jälgimine (vt lõik 4.5).

Atorvastatiini ja fusidiinhappe samaaegne manustamine ei ole soovitav. Ravi korral
fusidiinhappega võib olla näidustatud atorvastatiini manustamise ajutine katkestamine (vt lõik
4.5).

Lapsed
Ohutus arengule ei ole lastel kindlaks tehtud (vt lõik 4.8).

Interstitsiaalne kopsuhaigus
Ravi korral mõnede statiinidega on erandjuhtudel registreeritud kõrvaltoimena interstitsiaalset
kopsuhaigust, seda eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.8). Sümptomitena mainitakse düspnoed,
mitteproduktiivset köha ja üldist terviseseisundi halvenemist (väsimus, kehakaalu kaotus ja
palavik). Interstitsiaalse kopsuhaiguse kahtluse korral on vajalik katkestada ravi statiinidega.

Diabeet
Mõned tõendid viitavad sellele, et statiinide klassi kuuluvad ravimid suurendavad vere
glükoosisisaldust ning nendel patsientidel, kes kuuluvad diabeeti haigestumise riskirühma võib
see viia hüperglükeemia tekkeni, mille puhul on vajalik regulaarne diabeedi ravi. See ei ole siiski
statiinravi lõpetamise põhjuseks, sest statiinid vähendavad omakorda vaskulaarseid riske, mis
kaaluvad üles diabeediriski. Vastavalt kohalikele juhistele tuleb riskirühma kuuluvaid patsiente
(vere glükoosisisaldus 5,6...6,9 mmol/l tühja kõhuga, kehamassiindeks >30 kg/m2, suurenenud
triglütseriidide sisaldus, kõrge vererõhk) jälgida nii kliinilisest kui ka biokeemilisest aspektist.

Abiained
Sortis sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasi
puudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi antud ravimit kasutada.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegselt kasutatud ravimite mõju atorvastatiinile
Atorvastatiin metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) vahendusel ja see on
transportvalkude, nt maksarakkudesse haaramist vahendava transporteri OATP1B1 substraadiks.
CYP3A4 või transportvalke inhibeerivate ravimite samaaegne manustamine võib põhjustada
atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurenemist ja suurendada müopaatia riski. Risk võib
samuti suureneda atorvastatiini samaaegsel manustamisel koos teiste ravimitega, millel on võime
indutseerida müopaatiat, nagu fibraadid ja esetimiib (vt lõik 4.4).

CYP3A4 inhibiitorid
On näidatud, et tugevad CYP3A4 inhibiitorid suurendavad märkimisväärselt atorvastatiini
kontsentratsiooni (vt tabel 1 ja täpsem teave allpool). Võimaluse korral tuleb vältida samaaegset
tugevate CYP3A4 inhibiitorite manustamist (nt tsüklosporiin, telitromütsiin, klaritromütsiin,
delavirdiin, stiripentool, ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool, posakonasool ja HIV-proteaasi
inhibiitorid, sh ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir jne). Kui nende ravimite ja
atorvastatiini samaaegset manustamist ei saa vältida, tuleb kaaluda atorvastatiini väiksemate alg-ja maksimumannuste kasutamist. Soovitatav on patsiendi vastav kliiniline jälgimine (vt tabel 1).

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid (nt erütromütsiin, diltiaseem, verapamiil ja flukonasool) võivad
atorvastatiini plasmakontsentratsioone suurendada (vt tabel 1). Erütromütsiini kasutamisel koos
statiinidega on täheldatud müopaatia tekkeohu suurenemist. Verapamiili ega amiodarooniga ei
ole läbi viidud koostoimeuuringuid, kus hinnatakse nende toimet atorvastatiinile. On teada, et nii
verapamiil kui ka amiodaroon inhibeerivad CYP3A4 aktiivsust ja nende manustamine koos
atorvastatiiniga võib põhjustada atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurenemist. Seetõttu
tuleb mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega samaaegsel kasutamisel kaaluda atorvastatiini väiksema
maksimaalse annuse kasutamist ja soovitatav on patsiendi vastav kliiniline jälgimine. Vastav
kliiniline jälgimine on soovitav peale inhibiitori algannuse või järgneva annuse kohandamist.

CYP3A4 indutseerijad
Atorvastatiini ja tsütokroom P450 3A indutseerijate (nt efavirens, rifampitsiin, naistepuna)
samaaegne manustamine võib atorvastatiini plasmakontsentratsiooni erinevas ulatuses vähendada.
Rifampitsiini kahetise koostoimemehhanismi tõttu (tsütokroom P450 3A indutseerimine ja
transporteri OATP1B1 maksarakkudesse haaramise inhibeerimine) soovitatakse atorvastatiini
koos rifampitsiiniga manustada täpselt ühel ajal, sest atorvastatiini hilisemat manustamist pärast
rifampitsiini manustamist on seostatud atorvastatiini plasmakontsentratsiooni märkimisväärse
vähenemisega. Rifampitsiini toime atorvastatiini kontsentratsioonile maksarakkudes ei ole siiski
teada ja kui samaaegset manustamist vältida ei saa, tuleb ravimi tõhusust patsientidel hoolikalt
jälgida.

Transportvalkude inhibiitorid
Transportvalkude inhibiitorid (nt tsüklosporiin) võivad atorvastatiini süsteemset ekspositsiooni
suurendada (vt tabel 1). Atorvastatiini maksarakkudesse haaramist vahendavate transporterite
inhibiitorite toime atorvastatiini kontsentratsioonile maksarakkudes ei ole teada. Kui samaaegset
manustamist vältida ei saa, soovitatakse annuste vähendamist ja ravimi tõhususe kliinilist
jälgimist (vt tabel 1).

Gemfibrosiil/fibraadid
Monoteraapiat fibraatidega seostatakse aeg-ajalt lihaskoe kahjustuse, sh rabdomüolüüsi
tekkimisega. Nende nähtude tekkeoht võib fibraatide ja atorvastatiini samaaegsel kasutamisel
suureneda. Kui samaaegset kasutamist vältida ei saa, tuleb kasutada väikseimat atorvastatiini
annust, mis on vajalik ravieesmärgi saavutamiseks. Patsiente tuleb vastavalt jälgida (vt lõik 4.4).

Esetimiib
Esetimiibi monoteraapiat seostatakse müopaatia (sh rabdomüolüüsi) tekkimisega. Esetimiibi ja
atorvastatiini samaaegsel kasutamisel võib müopaatia tekkeoht seega suureneda. Soovitatav on
nende patsientide sobiv kliiniline jälgimine.

Kolestipool
Sortise manustamisel koos kolestipooliga vähenevad atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide
plasmakontsentratsioonid (ligikaudu 25% võrra). Samas on Sortise ja kolestipooli
koosmanustamisel lipiide langetav toime tugevam kui kummalgi ravimil eraldi.

Fusidiinhape
Atorvastatiini ja fusidiinhappe koostoimetele keskenduvaid uuringuid ei ole läbi viidud. Nagu
teiste statiinide puhul, on turuletulekujärgselt atorvastatiini ning fusidiinhappe samaaegsel
manustamisel teatatud lihastega seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas rabdomüolüüsist. Selle
koostoime mehhanism ei ole teada. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja ajutine atorvastatiinravi
katkestamine võib olla näidustatud.

Kolhitsiin
Kuigi atorvastatiini ja kolhitsiini koostoimetele keskenduvaid uuringuid ei ole läbi viidud, on
teatatud müopaatia juhtudest atorvastatiini samaaegsel manustamisel kolhitsiiniga, ning
atorvastatiini ja kolhitsiini samaaegsel määramisel peab olema ettevaatlik.

Atorvastatiini toimed samaaegselt manustatud ravimitele

Digoksiin
10 mg atorvastatiini ja digoksiini korduval koosmanustamisel digoksiini
tasakaalukontsentratsioon plasmas veidi tõusis. Digoksiini saavaid patsiente tuleb hoolikalt
jälgida.

Suukaudsed rasestumisvastased preparaadid
Sortise kasutamisel koos suukaudsete rasestumisvastaste preparaatidega suureneb noretindrooni
ja etünüülöstradiooli kontsentratsioon plasmas.

Varfariin
Kliinilises uuringus, kus patsiendid said kaua kestvat varfariini ravi, kaasnes atorvastatiini 80 mg
ööpäevas manustamisel koos varfariiniga ravi esimesel neljal päeval ligikaudu 1,7 sekundiline
kerge protrombiiniaja lühenemine, mis normaliseerus atorvastatiini ravi 15 päeva jooksul. Kuigi
väga harvadel juhtudel on teatatud kliiniliselt olulistest antikoagulantide koostoimetest, tuleb
kumariin tüüpi antikoagulante saavatel patsientidel enne ravi alustamist atorvastatiiniga kindlaks
määrata protrombiini aeg ja ravi alguses piisava sagedusega tagada, et protrombiiniajas olulist
muutust ei tekiks. Peale protrombiiniaja stabiliseerumist võib protrombiiniaja jälgimiseks
kasutada kumariin tüüpi antikoagulantide ajavahemikke. Sama protseduuri tuleb korrata kui
muudetakse annust või lõpetatakse ravi atorvastatiiniga. Atorvastatiinravi ei ole olnud seotud
veritsustega või protrombiiniaja muutustega nendel patsientidel, kes ei võta antikoagulante.

Lapsed
Ravimite koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Koostoimete ulatus lastel ei
ole teada. Laste puhul tuleb arvestada ülalmainitud täiskasvanute koostoimeid ja lõigus 4.4
toodud hoiatusi.

Tabel 1: Samaaegselt kasutatud ravimite mõju atorvastatiini farmakokineetikale


Atorvastatiin
Samaaegselt kasutatud ravim
ja annustamisskeem
Annus (mg)
Muutus
Kliiniline soovitus#
AUC-s&
Tipranaviir 500 mg kaks korda 40 mg 1. päeval,
↑ 9,4 korda Kui samaaegne manustamine
ööpäevas/Ritonaviir 200 mg
10 mg 20. päeval
koos atorvastatiiniga on
kaks korda ööpäevas, 8 päeva
vajalik, ei tohi ületada annust
(päevad 14…21)
10 mg atorvastatiini
Telapreviir 750 mg iga 8 tunni
20 mg ühekordse ↑ 7,9 korda ööpäevas. Soovitatakse ka
järel, 10 päeva
annusena
nende patsientide kliinilist
jälgimist.
Tsüklosporiin
10 mg üks kord
↑ 8,7 korda
5,2 mg/kg/ööpäevas, stabiilne
ööpäevas, 28
annus
päeva
Lopinaviir 400 mg kaks korda
20 mg üks kord
↑ 5,9 korda Kui samaaegne manustamine
ööpäevas/Ritonaviir 100 mg
ööpäevas, 4
koos atorvastatiiniga on
kaks korda ööpäevas, 14 päeva päeva
vajalik, tuleb kasutada
Klaritromütsiin 500 mg kaks
80 mg üks kord
↑ 4,4 korda väiksemaid atorvastatiini
korda ööpäevas, 9 päeva
ööpäevas, 8
säilitusannuseid. Kui
päeva
atorvastatiini annus ületab 20
mg, on soovitatav neid
patsiente kliiniliselt jälgida.
Sakvinaviir 400 mg kaks korda 40 mg üks kord
↑ 3,9 korda Kui samaaegne manustamine
ööpäevas/Ritonaviir (300 mg
ööpäevas, 4
koos atorvastatiiniga on
kaks korda ööpäevas alates
päeva
vajalik, tuleb kasutada
päevast 5…7, suurendatud
väiksemaid atorvastatiini
kuni 400 mg kaks korda
säilitusannuseid. Kui
ööpäevas 8. päeval), päevad
atorvastatiini annus ületab
4…18, 30 minutit peale
40 mg, on soovitatav neid
atorvastatiini annust
patsiente kliiniliselt jälgida.
Darunaviir 300 mg kaks korda
10 mg üks kord
↑ 3,3 korda
ööpäevas/Ritonaviir 100 mg
ööpäevas, 4
kaks korda ööpäevas, 9 päeva
päeva
Itrakonasool 200 mg üks kord
40 mg ühekordse ↑ 3,3 korda
ööpäevas, 4 päeva
annusena
Fosamprenaviir 700 mg kaks
10 mg üks kord
↑ 2,5 korda
korda ööpäevas/Ritonaviir 100 ööpäevas, 4
mg kaks korda ööpäevas, 14
päeva
päeva
Fosamprenaviir 1400 mg kaks
10 mg üks kord
↑ 2,3 korda
korda ööpäevas, 14 päeva
ööpäevas, 4
päeva
Nelfinaviir 1250 mg kaks
10 mg üks kord
↑ 1,7
Ei ole konkreetseid soovitusi.
korda ööpäevas, 14 päeva
ööpäevas, 28
korda^
päeva
Greipfruudimahl, 240 ml üks
40 mg, ühekordse ↑ 37%
Ravi ajal atorvastatiiniga ei
kord ööpäevas*
annusena
ole soovitav juua suurtes
kogustes greipfruudimahla.
Diltiaseem 240 mg üks kord
40 mg, ühekordse ↑ 51%
Pärast diltiaseemravi
ööpäevas, 28 päeva
annusena
alustamist või annuste
kohandamist on soovitatav
neid patsiente kliiniliselt
jälgida.
Erütromütsiin 500 mg neli
10 mg, ühekordse ↑ 33%^
Soovitatakse väiksemat
korda ööpäevas, 7 päeva
annusena
maksimaalset annust ja
nende patsientide kliinilist
jälgimist.
Amlodipiin 10 mg, ühekordse
80 mg, ühekordse ↑ 18%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
annusena
annusena
Tsimetidiin 300 mg neli korda
10 mg üks kord
↓ vähem
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 2 nädalat
ööpäevas, 2
kui 1%^
nädalat
Antatsiidi suspensioon
10 mg üks kord
↓ 35%^
Ei ole konkreetseid soovitusi.
(magneesium- ja
ööpäevas, 4
alumiiniumhüdroksiidid),
nädalat
30 ml neli korda ööpäevas, 2
nädalat
Efavirens 600 mg üks kord
10 mg, 3 päeva
↓ 41%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 14 päeva
Rifampitsiin 600 mg üks kord
40 mg ühekordse ↑ 30%
Kui samaaegset manustamist
ööpäevas, 7 päeva
annusena
ei saa vältida, soovitatakse
(samaaegselt manustatud)
atorvastatiiniga samal ajal
manustada rifampitsiini ja
patsienti kliiniliselt jälgida.
Rifampitsiin 600 mg üks kord
40 mg ühekordse ↓ 80%

ööpäevas, 5 päeva (eraldi
annusena
annustena)
Gemfibrosiil 600 mg kaks
40 mg ühekordse ↑ 35%
Soovitatakse väiksemat
korda ööpäevas, 7 päeva
annusena
algannust ja nende
patsientide kliinilist
jälgimist.
Fenofibraat 160 mg üks kord
40 mg ühekordse ↑ 3%
Soovitatakse väiksemat
ööpäevas, 7 päeva
annusena
algannust ja nende
patsientide kliinilist
jälgimist.
Botsepreviir 800 mg kolm
40 mg ühekordse ↑ 2,3 korda Soovitatakse väiksemat
korda ööpäevas, 7 päeva
annusena
algannust ja nende
patsientide kliinilist
jälgimist. Samaaegsel
manustamisel botsepreviiriga
ei tohi atorvastatiini
ööpaevane annus ületada
20 mg.

&
Andmed, mis on esitletud “x-korda” kirjeldatakse kui muutust harilikku suhtarvu
samaaegselt ning monoteraapiana manustatud atorvastatiini vahel (nt, 1-kord = muutust
pole). Andmed, mis on esitletud %-na kirjeldatatakse kui protsendilist erinevust võrreldes
atorvastatiiniga (nt 0% = muutust pole)
#
Vt lõigud 4.4 ja 4.5 kliinilise tähtsuse jaoks
*
Sisaldab ühte või mitut CYP3A4 inhibeerivat ühendit ja võib suurendada CYP3A4
vahendusel metaboliseeritavate ravimite plasmakontsentratsiooni. Ühe 240 ml klaasi
greipfruudimahla joomine vähendas aktiivse ortohüdroksümetaboliidi AUC-d 20,4%
võrra. Samas suurendas suurte greipfruudimahla koguste (rohkem kui 1,2 liitrit ööpäevas
viie päeva jooksul) tarbimine atorvastatiini AUC-d 2,5 korda ja AUC aktiivsust
(atorvastatiin ja metaboliidid).
^
Atorvastatiini üldine ekvivalentne aktiivsus
Suurenemine: “↑”, vähenemine: “↓”

Tabel 2: Atorvastatiini toimed samaaegselt manustatud ravimite farmakokineetikale

Samaaegselt manustatud ravim
Atorvastatiin ja
annustamisskeem Ravim/Annus (mg)
Muutus
Kliiniline soovitus
AUC-s&
80 mg üks kord
Digoksiin 0,25 mg üks kord
↑ 15%
Digoksiini saavaid patsiente
ööpäevas, 10
ööpäevas, 20 päeva
tuleb hoolikalt jälgida.
päeva
Suukaudne rasestumisvastane
40 mg üks kord
preparaat üks kord ööpäevas, 2
↑ 28%
ööpäevas, 22
kuud
Ei ole konkreetseid soovitusi.
↑ 19%
päeva
- noretindroon 1 mg
- etünüülöstradiool 35 µg
80 mg üks kord
* Fenasoon, 600 mg ühekordse
ööpäevas, 15
↑ 3%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
annusena
päeva
Tipranaviir 500 mg kaks korda
10 mg ühekordse
Muutust
ööpäevas / Ritonaviir 200 mg
Ei ole konkreetseid soovitusi.
annusena
pole
kaks korda ööpäevas, 7 päeva
10 mg üks kord
Fosamprenaviir 1400 mg kaks
ööpäevas, 4
↓ 27%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
korda ööpäevas, 14 päeva
päeva
Fosamprenaviir 700 mg kaks
10 mg üks kord
korda ööpäevas / Ritonaviir
Muutust
ööpäevas, 4
Ei ole konkreetseid soovitusi.
100 mg kaks korda ööpäevas,
pole
päeva
14 päeva

&
Andmed, mis on esitletud %-na kirjeldatatakse kui protsendilist erinevust võrreldes
atorvastatiiniga (nt 0% = muutust pole).
*
Atorvastatiini ja fenasooni korduv koosmanustamine mõjutas fenasooni kliirensit vähe
või ei mõjutanud üldse.
Suurenemine: "↑", vähenemine: "↓"

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised
Fertiilses eas naised peavad ravi ajal kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik
4.3).

Rasedus
Sortis on vastunäidustatud raseduse ajal (vt lõik 4.3). Atorvastatiini ohutus raseduse ajal ei ole
tõestatud. Rasedate naistega pole läbi viidud atorvastatiini kontrollitud kliinilisi uuringuid. On
saadud harvu teateid kaasasündinud väärarendite kohta vastsündinutel, kes puutusid emakas
kokku HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega. Loomuuringud on näidanud reproduktiivset
toksilisust (vt lõik 5.3).

Atorvastatiini ravi emadel võib vähendada mevalonaadi taset lootel, mis on kolesterooli
biosünteesi eelkäija. Ateroskleroos on krooniline protsess ja tavaliselt lipiididesisaldust
vähendavate ravimite katkestamine raseduse ajal peaks omama vähest mõju primaarse
hüperkolesteroleemiaga seotud pikaajalisele riskile.

Nendel põhjustel ei tohi Sortist kasutada naistel, kes on rasedad, soovivad rasestuda või
kahtlustavad rasedust. Ravi Sortisega tuleb lõpetada raseduse ajal või kuni on kindlaks tehtud, et
naine ei ole rase (vt lõik 4.3).

Imetamine
Ei ole teada, kas atorvastatiin või tema metaboliidid erituvad rinnapiima. Rottidel on
atorvastatiini ja tema aktiivsete metaboliitide kontsentratsioonid vereplasmas ja piimas võrdsed
(vt lõik 5.3). Potensiaalselt tõsiste kõrvaltoimete tekkimise tõttu naistel, kes võtavad Sortist, ei
tohi lapsi rinnaga toita (vt lõik 4.3). Atorvastatiin on vastunäidustatud rinnaga toitmise ajal (vt
lõik 4.3).

Fertiilsus
Loomkatsetes ei mõjutanud atorvastatiin isaste ega emaste loomade viljakust (vt lõik 5.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Sortis ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.

4.8. Kõrvaltoimed

Atorvastatiini platseebokontrollitud kliinilise uuringu andmetel, mille jooksul raviti 16 066
patsienti (8755 Sortisega, 7311 platseeboga) keskmiselt 53 nädala jooksul, katkestas 5,2%
patsientidest kõrvaltoimete tõttu ravi atorvastatiiniga ja 4,0% ravi platseeboga.

Põhinedes kliiniliste uuringute andmetel ja ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel on järgnevas
tabelis toodud Sortise kõrvaltoimete profiil.

Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt: sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt
(>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa
hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage: nasofarüngiit.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired
Sage: allergilised reaktsioonid.
Väga harv: anafülaksia.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: hüperglükeemia.
Aeg-ajalt: hüpoglükeemia, kehakaalu suurenemine, anoreksia.

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: õudusunenäod, unetus.

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu.
Aeg-ajalt: pearinglus, paresteesia, hüpesteesia, düsgeusia, amneesia.
Harv: perifeerne neuropaatia.

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: nägemise ähmastumine.
Harv: nägemishäired.

Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: tinnitus.
Väga harv: kuulmiskaotus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: farüngolarüngeaalne valu, ninaverejooks.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus, kõhupuhitus, düspepsia, iiveldus, kõhulahtisus.
Aeg-ajalt: oksendamine, üla-ja alakõhuvalu, röhitsused, pankreatiit.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: hepatiit.
Harv: kolestaas.
Väga harv: maksapuudulikkus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: nõgeslööve, nahalööbed, sügelus, alopeetsia.
Harv: angioneurootiline ödeem, villilised lööbed (sealhulgas mitmekujuline erüteem, Stevensi-
Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs).

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: müalgia, artralgia, jäsemete valu, lihasspasmid, liigeste turse, seljavalu.
Aeg-ajalt: kaelavalu, lihasväsimus.
Harv: müopaatia, müosiit, rabdomüolüüs, tendopaatia, mõnikord tüsistunud kõõluse rebendiga.
Teadmata: immuunvahendatud nekrootiline müopaatia.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv: günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt: halb enesetunne, asteenia, valu rinnus, perifeerne turse, kurnatus, palavik.

Uuringud
Sage: maksanäitajate kõrvalekalded, kreatiinkinaaside taseme tõus veres.
Aeg-ajalt: leukotsüütide esinemine uriinis.

Sarnaselt teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisega on ka Sortise raviga täheldatud
seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemist. See oli tavaliselt kerge ja mööduv ega vajanud
ravi katkestamist. Kliiniliselt oluline (>3 korda üle normi ülemise piiri) seerumi transaminaaside
aktiivsuse suurenemine esines 0,8% Sortist saanud patsientidest. See suurenemine oli annusest
sõltuv ja kõikidel patsientidel mööduv.

2,5% patsientidest, kellele manustati Sortist kliinilistes uuringutes, täheldati nii nagu teistegi
HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisel seerumi kreatiinkinaasi (CK) aktiivsuse
suurenemist rohkem kui 3 korda üle normi ülemise piiri. Suurenemist rohkem kui 10 korda üle
normi ülemise piiri esines 0,4% Sortisega ravitud patsientidest (vt lõik 4.4).

Lapsed
Kliinilise ohutuse andmebaasis sisalduvad andmed 249 lapse kohta, kes said atorvastatiini, nende
hulgas 7 patsienti, kes olid alla 6 aasta vanused; 14 patsienti, kes olid vanuses 6…9 aastat; ja 228
patsienti vanuses 10…17 aastat.

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu

Seedetrakti häired
Sage: kõhuvalu

Uuringud
Sage: alaniinaminotransferaasi taseme tõus, vere kreatiinfosfokinaasi tõus.

Olemasolevate andmete alusel oodatakse, et kõrvaltoimete sagedus, tüüp ja raskusaste lastel on
samasugused kui täiskasvanutel. Käesoleval hetkel on kogemused seoses pikaajalise ohutusega
lastel piiratud.

Ravi korral mõnede statiinidega on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
- Seksuaalfunktsiooni häired.
- Depressioon.
- Erandjuhtudel interstitsiaalne kopsuhaigus, eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.4).
- Diabeet: esinemissagedus sõltub riskitegurite olemasolust või puudumisest (vere
glükoosisisaldus ≥5,6 mmol/l tühja kõhuga, kehamassiindeks >30 kg/m2, suurenenud
triglütseriidide sisaldus, anamneesis kõrge vererõhk).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.
See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada
kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Sortise üleannustamise puhul ei ole spetsiifilist ravi. Kui peaks esinema üleannustamine, tuleb
patsienti ravida sümptomaatiliselt ja vajadusel rakendada toetavaid meetmeid. Jälgida tuleb
maksafunktsiooni teste ja seerumi CK tasemeid. Ulatusliku seondumise tõttu plasmavalkudega ei
ole oodata, et hemodialüüs atorvastatiini kliirensit oluliselt suurendaks.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Lipiidisisaldust muutvad ained, HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid,
ATC-kood: C10AA05

Atorvastatiin on HMG-CoA reduktaasi selektiivne konkureeriv inhibiitor. HMG-CoA reduktaas
on ensüüm, mis reguleerib 3-hüdroksü-3-metüülglutarüülkoensüüm A mevalonaadiks muutumise
kiirust (viimane on steroolide sh kolesterooli eelühend). Maksas muudetakse triglütseriidid ja
kolesterool väga madala tihedusega lipoproteiinideks (VLDL) ja vabastatakse plasmas
transportimiseks perifeersetesse kudedesse. Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL)
moodustuvad VLDL-ist ja kataboliseeritakse eeskätt LDL-i suhtes kõrge afiinsusega retseptorite
poolt (LDL-retseptor).

Atorvastatiin vähendab kolesterooli kontsentratsiooni plasmas ja lipoproteiinide kontsentratsiooni
seerumis, inhibeerides HMG-CoA reduktaasi ja seejärel kolesterooli biosünteesi maksas ning
suurendades maksas rakkude pinnal LDL-retseptorite arvu LDL-i haarde ja katabolismi
suurendamiseks.

Atorvastatiin vähendab LDL-i produktsiooni ja LDL-i partiklite arvu. Atorvastatiini
manustamisel suureneb tugevalt ja püsivalt LDL-retseptorite aktiivsus, millega kaasneb veres
ringlevate LDL-partiklite omaduste soodne muutumine. Atorvastatiin on tõhus LDL-C
vähendamisel homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel, populatsioonil,
kes tavaliselt ei reageeri ravile lipiidide sisaldust vähendavate ravimitega.

Annuse-vastuse uuringus on näidatud, et atorvastatiin vähendab lipiidide kontsentratsiooni
järgmiselt: üldkolesterool (30%...46%), LDL-C (41%...61%), apolipoproteiin B (34%...50%) ja
triglütseriidid (14%...33%) ning suurendab samal ajal HDL-C ja apolipoproteiin A1
kontsentratsiooni. Need tulemused on ühesugused nii heterosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemiaga kui ka hüperkolesteroleemia mitteperekondlike vormidega ja segatüüpi
hüperlipideemiaga patsientidel, samuti insuliinsõltumatu suhkurtõvega patsientidel.

On tõestatud, et üldkolesterooli, LDL-C ja apolipoproteiin B kontsentratsiooni vähenemine
vähendab kardiovaskulaarsete sündmuste ja kardiovaskulaarse suremuse riski.

Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Avatud mitmekeskuselises muutliku pikkusega valikulises laiendatud faasis olevas 8-nädalases
ravimi tasuta kasutamise uuringus värvati 335 patsienti, kellest 89 patsiendil tuvastati
homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia. Nendel 89 patsiendil vähenes LDL-C väärtus
ligikaudu 20%. Atorvastatiini manustati annuses kuni 80 mg ööpäevas.

Ateroskleroos
Uuringus Reversing Atherosclerosis with Aggresssive Lipid Lowering (REVERSAL) hinnati
südame isheemiatõvega patsientidel lipiidide intensiivse langetamise 80 mg atorvastatiiniga ja
lipiidide standardse langetamise 40 mg pravastatiiniga toimet koronaarateroskleroosile
angiograafia ajal intravaskulaarse ultraheliuuringuga (intravascular ultrasound, (IVUS)). Selles
randomiseeritud topeltpimedas mitmekeskuselises kontrollitud kliinilises uuringus viidi IVUS
läbi 502 patsiendil uuringu alguses ja 18 kuu pärast. Atorvastatiinirühmas (n=253) ei esinenud
ateroskleroosi progresseerumist.

Keskmine protsentuaalne muutus võrreldes algsega kogu ateroomi mahus (primaarne uuringu
kriteerium) oli -0,4% (p=0,98) atorvastatiinirühmas ja +2,7% (p=0,001) pravastatiinirühmas
(n=249). Võrreldes pravastatiiniga olid atorvastatiini toimed statistiliselt olulised (p=0,02).
Lipiidide intensiivse langetamise toimet kardiovaskulaarsetele tulemusnäitajatele (st
revaskulariseerimise vajadus, mittefataalne müokardiinfarkt, koronaarne surm) selles uuringus ei
vaadeldud.

Atorvastatiinirühmas vähenes LDL-C keskmise väärtuseni 2,04 mmol/l ± 0,8 (78,9 mg/dl ± 30)
algsest väärtusest 3,89 mmol/l ± 0,7 (150 mg/dl ± 28) ning pravastatiinirühmas vähenes LDL-C
keskmise väärtuseni 2,85 mmol/l ± 0,7 (110 mg/dl ± 26) algsest väärtusest 3,89 mmol/l ± 0,7
(150 mg/dl ±26) (p<0,0001). Atorvastatiin langetas oluliselt ka keskmist TC taset 34,1%
(pravastatiin: -18,4%, p<0,0001), keskmist TG taset 20% (pravastatiin: -6,8%, p<0,0009) ja
keskmist apolipoproteiin B taset 39,1% (pravastatiin: -22,0%, p<0,0001). Atorvastatiin tõstis
keskmist HDL-C taset 2,9% võrra (pravastatiin: +5,6%, p=ei ole oluline). Atorvastatiinirühmas
esines keskmine CRP 36,4%-line vähenemine võrreldes 5,2%-lise vähenemisega
pravastatiinirühmas (p<0,0001).

Uuringu tulemused saadi annusega 80 mg. Seepärast ei saa neid ekstrapoleerida väiksematele
annustele.

Mõlema ravirühma ohutuse ja talutavuse profiilid olid võrreldavad.

Lipiidide intensiivse langetamise toimet peamistele kardiovaskulaarsetele tulemusnäitajatele
selles uuringus ei vaadeldud. Seetõttu ei ole nende tulemuste kliiniline tähtsus seoses primaarsete
ja sekundaarsete kardiovaskulaarsete sündmuste ennetamisega teada.

Äge koronaarsündroom
MIRACL-i uuringus on 80 mg atorvastatiini hinnatud 3086 ägeda koronaarsündroomiga (mitte-
Q-saki müokardiinfarkt või ebastabiilne stenokardia) patsiendil (atorvastatiin n=1538; platseebo
n=1548). Ravi alustati ägedas faasis pärast hospitaliseerimist ja see kestis 16 nädalat. Ravi
atorvastatiiniga annuses 80 mg/päevas pikendas aega kombineeritud esmase lõpp-punkti
saabumiseni, mida defineeriti kui surma ükskõik millisel põhjusel, mittefataalset
müokardiinfarkti, elustatud südameseiskust või stenokardiat müokardi isheemia nähtudega, mis
vajas hospitaliseerimist. Risk vähenes 16% võrra (p=0,048). See oli peamiselt põhjustatud 26%-
lisest taashospitaliseerimise vähenemisest müokardi isheemia nähtudega stenokardia tõttu
(p=0,018). Teised sekundaarsed tulemusnäitajad ei olnud statistiliselt olulised (üldiselt: platseebo
22,2%, atorvastatiin 22,4%).

Atorvastatiini ohutusprofiil MIRACL-i uuringus vastas sellele, mis on kirjeldatud lõigus 4.8.

Kardiovaskulaarse haiguse ennetamine
Atorvastatiini toimet fataalsele ja mittefataalsele südame isheemiatõvele hinnati randomiseeritud
topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus Anglo-Scandinavian Cardiac Outcomes Trial Lipid
Lowering Arm (ASCOT-LLA). Patsiendid olid hüpertensiivsed, vanuses 40...79 aastat, kes ei
olnud varem põdenud müokardiinfarkti ega saanud stenokardiaravi ja kelle TC tase oli
≤6,5 mmol/l (251 mg/dl). Lisaks oli kõikidel patsientidel vähemalt kolm järgmistest eelnevalt
määratletud kardiovaskulaarsetest riskifaktoritest: meessugu, vanus ≥55, suitsetamine, diabeet,
enneaegse südame isheemiatõve (CHD) esinemine esimese astme sugulasel, TC : HDL-C>6,
perifeersete veresoonte haigus, vasaku vatsakese hüpertroofia, varasem tserebrovaskulaarne
sündmus, spetsiifilised kõrvalekalded EKG-s, proteinuuria/albuminuuria. Mitte kõik uuringusse
hõlmatud patsiendid ei omanud hinnanguliselt suurt riski esimese kardiovaskulaarse sündmuse
tekkimiseks.

Patsiendid said hüpertensioonivastast ravi (kas amlodipiinil või atenoloolil põhineva skeemi järgi)
ja kas atorvastatiini 10 mg päevas (n=5168) või platseebot (n=5137).

Atorvastatiini toime absoluutse ja suhtelise riski vähendamisel oli järgmine:

Sündmus
Suhtelise
Sündumuste
Absoluutse
(p-väärtus)
riski
arv
riski
vähenemine
(Atrovastatiin vähenemine1
(%)
vs platseebo) (%)
Fataalne CHD pluss mittefataalne
36%
100 vs 154
1,1%
0,0005
MI
Üldised kardiovaskulaarsed
20%
389 vs 483
1,9%
0,0008
sündmused ja
revaskularisatsiooniprotseduurid
Üldised koronaarsed sündmused
29%
178 vs 247
1,4%
0,0006
1
Põhinedes 3,3-aastase jälgimisperioodi jooksul esinenud sündmuste umbkaudsete
esinemismäärade erinevusel.
CHD=südame isheemiatõbi; MI=müokardiinfarkt.

Üldine suremus ja kardiovaskulaarne suremus ei vähenenud märkimisväärselt (185 vs 212 juhtu,
p=0,17 ja 74 vs 82 juhtu, p=0,51). Alarühma analüüsimisel soo alusel (81% mehed, 19% naised)
täheldati atorvastatiini kasulikku toimet meestel, kuid mitte naistel, mis võis olla tingitud
sündmuste väiksemast esinemissagedusest naiste alarühmas. Üldine ja kardiovaskulaarne
suremus oli arvuliselt suurem naispatsientidel (38 vs 30 ja 17 vs 12), kuid see ei olnud statistiliselt
oluline. Esines märkimisväärne ravimite koostoime varem kasutatavate hüpertensioonivastaste
ravimitega. Esmane tulemusnäitaja (fataalne CHD pluss mittefataalne MI) vähenes
atorvastatiiniga oluliselt amlodipiiniga ravitud patsientidel (HR 0,47 (0,32…0,69), p=0,00008),
kuid mitte nendel, keda raviti atenolooliga (HR 0,83 (0,59…1,17 ), p=0,287).

Atorvastatiini toimet fataalsele ja mittefataalsele kardiovaskulaarsele haigusele hinnati ka
randomiseeritud topeltpimedas mitmekeskuselises platseeboga kontrollitud uuringus
Collaborative Atorvastatin Diabetes Study (CARDS) II tüüpi diabeediga patsientidel (40…75-
aastased), kellel ei olnud varem esinenud kardiovaskulaarset haigust ja kelle LDL-C≤4,14 mmol/l
(160 mg/dl) ning TG≤6,78 mmol/l (600 mg/dl) Lisaks oli kõikidel patsientidel vähemalt üks
järgmistest eelnevalt määratletud kardiovaskulaarsetest riskifaktoritest: hüpertensioon, aktiivne
suitsetamine, retinopaatia, mikroalbuminuuria või makroalbuminuuria.

Patsiente raviti kas atorvastatiiniga annuses 10 mg päevas (n=1428) või platseeboga (n=1410)
keskmise jälgimisaja jooksul 3,9 aastat.

Atorvastatiini toime absoluutse ja suhtelise riski vähendamisel oli järgmine:

Sündmus
Suhtelise
Sündumuste
Absoluutse
(p-väärtus)
riski
arv
riski
vähenemine
(Atrovastatiin vähenemine1
(%)
vs platseebo) (%)
Tõsine kardiovaskulaarne sündmus
37%
83 vs 127
3,2%
0,0010
(fataalne ja mittefataalne AMI,
tumm MI, äge CHD surm,
ebastabiilne stenokardia, CABG,
PCTA, revaskularisatsioon, insult)
MI (fataalne ja mittefataalne AMI,
42%
38 vs 64
1,9%
0,0070
tumm MI)
Insuldid (fataalne ja mittefataalne)
48%
21 vs 39
1,3%
0,0163
1
Põhinedes 3,9-aastase jälgimisperioodi jooksul esinenud sündmuste umbkaudsete
esinemismäärade erinevusel.
AMI=äge müokardiinfarkt; CABG=koronaararteri šuntsiirik; CHD=südame
isheemiatõbi; MI=müokardiinfarkt; PTCA=perkutaanne transluminaalne
koronaarangioplastika.

Patsiendi sugu, vanus või algtaseme LDL-C sisaldus ei mõjutanud ravimi toimet. Soodsat toimet
täheldati suremuse määrale (82 surmajuhtumit platseeborühmas vs 61 surmajuhtumit
atorvastatiinirühmas; p=0,0592).

Korduv insult
Uuringus SPARCL (Stroke Prevention by Aggressive Reduction in Cholesterol Levels) - Insuldi
ennetamine kolesteroolitaseme agressiivse langetamise teel) hinnati 80 mg atorvastatiini või
platseebo toimet 4731 patsiendil, kellel oli eelneva 6 kuu jooksul olnud insult või transitoorne
isheemia atakk (TIA) ja kelle anamneesis ei olnud südame koronaarhaigust (CHD). 60%
patsientidest olid mehed, patsientide vanusevahemik oli 21…92 aastat (keskmine vanus 63 aastat)
ja nende LDL-i algtasemeks oli 133 mg/dl (3,4 mmol/l). Atorvastatiinravi ajal oli keskmine LDL-
kolesterooli tase 73 mg/dl (1,9 mmol/l), samas kui platseebo manustamisel oli see näitaja
129 mg/dl (3,3 mmol/l). Keskmine uuringujärgne jälgimisperiood oli 4,9 aastat.

Võrreldes platseeboga vähendas atorvastatiini manustamine (annuses 80 mg) nii fataalse kui ka
mittefataalse insuldi tekkeohtu esmase tulemusnäitajana 15% võrra (riskimäärade suhe 0,85; 95%
usaldusintervall, 0,72…1,00; p=0,05 või 0,84; 95% usaldusintervall, 0,71…0,99; p=0,03 pärast
kohandamist algsete tegurite suhtes). Atorvastatiini puhul oli üldsuremus 9,1% (216/2365) ja
platseebo puhul 8,9% (211/2366).

Post-hoc analüüs näitas, et atorvastatiini (annuses 80 mg) manustamine vähendas isheemilise
insuldi esinemissagedust (218/2365, 9,2% vs 274/2366, 11,6%, p=0,01) ja suurendas
hemorraagilise insuldi esinemissagedust (55/2365, 2,3% vs 33/2366, 1,4%, p=0,02) võrreldes
platseeboga.

• Hemorraagilise insuldi tekkeoht suurenes patsientidel, kellel oli hemorraagiline insult
esinenud enne uuringusse kaasamist (7/45 atorvastatiini puhul vs 2/48 platseebo puhul;
riskimäärade suhe 4,06; 95% usaldusintervall, 0,84…19,57) ja isheemilise insuldi
tekkeoht oli erinevates uuringugruppides samasugune (3/45 atorvastatiini puhul vs 2/48
platseebo puhul; riskimäärade suhe 1,64; 95% usaldusintervall, 0,27…9,82).

• Hemorraagilise insuldi tekkeoht suurenes ka patsientidel, kellel oli enne uuringusse
kaasamist esinenud lakunaarne ajuinfarkt (20/708 atorvastatiini puhul vs 4/701 platseebo
puhul; riskimäärade suhe 4,99; 95% usaldusintervall, 1,71…14,61), kuid samas vähenes
sellistel patsientidel isheemilise insuldi tekkeoht (79/708 atorvastatiini puhul vs 102/701
platseebo puhul; riskimäärade suhe 0,76; 95% usaldusintervall, 0,57…1,02). On
võimalik, et insuldi üldine tekkeoht on suurenenud patsientidel, kellel oli eelnevalt
esinenud lakunaarne ajuinfarkt ja kes said atorvastatiini annuses 80 mg/ööpäevas.

Patsientide alagrupis, kellel oli hemorraagiline insult esinenud enne uuringusse kaasamist, oli
atorvastatiini puhul üldsuremus 15,6% (7/45) ja platseebo puhul 10,4% (5/48). Patsientide
alagrupis, kellel oli lakunaarne ajuinfarkt esinenud enne uuringusse arvamist, oli atorvastatiini
puhul üldsuremus 10,9% (77/708) ja platseebo puhul 9,1% (64/701).

Lapsed

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia lastel vanuses 6…17 aastat
8-nädalane avatud uuring atorvastatiini farmakokineetika, farmakodünaamika, ohutuse ja
talutavuse hindamiseks viidi läbi lastel ja noorukitel, kellel esines geneetiliselt kinnitatud
heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia ja kelle esialgne LDL-C oli ≥4 mmol/l. Kokku
osales uuringus 39 last ja noorukit vanuses 6…17 aastat. Kohorti A kuulus 15 last vanuses 6…12
aastat Tanneri staadiumiga 1. Kohorti B kuulus 24 last vanuses 10…17 aastat Tanneri
staadiumiga ≥2.

Atorvastatiini algannus oli 5 mg ööpäevas närimistabletina kohordis A ja 10 mg ööpäevas
tabletina kohordis B. Atorvastatiini annust võis kahekordistada, kui osaleja ei olnud saavutanud
eesmärgiks seatud LDL-C-d <3,35 mmol/l neljandaks nädalaks ja kui atorvastatiini taluti hästi.

Keskmised LDL-C, TC, VLDL-C ja Apo B väärtused vähenesid 2. nädalaks kõigil osalejatel.
Osalejatel, kelle annust kahekordistati, täheldati lisavähenemist juba esimesel hindamisel 2
nädalat pärast annuse suurendamist. Keskmine lipiidide parameetrite protsentuaalne vähenemine
oli sarnane mõlemas kohordis sõltumata sellest, kas osalejad jäid esialgse annuse juurde või
kahekordistati nende esialgset annust. Keskmiselt 8. nädalal oli LDL-C ja TC muutus võrreldes
esialgsega vastavalt ligikaudu 40% ja 30% erineva ekspositsiooni puhul.

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia lastel vanuses 10…17 aastat
Topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus, millele järgnes avatud faas, randomiseeriti 187
heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia (FH) või raske hüperkolesteroleemiaga poissi
ja menarhejärgset tüdrukut vanuses 10…17 aastat (keskmine vanus 14,1 aastat) saama
atorvastatiini (n=140) või platseebot (n=47) 26 nädala jooksul. Seejärel said kõik atorvastatiini 26
nädala jooksul. Atorvastatiini annus (üks kord ööpäevas) oli 10 mg esimese 4 nädala jooksul ja
seda suurendati 20 milligrammini, kui LDL-C tase oli >3,36 mmol/l. Atorvastatiin vähendas
oluliselt üld-C, LDL-C, triglütseriidide ja apolipoproteiin B sisaldust plasmas 26-nädalase
topeltpimeda faasi jooksul. Keskmine saavutatud LDL-C väärtus oli 3,38 mmol/l (ulatus:
1,81…6,26 mmol/l) atorvastatiinirühmas võrreldes 5,91 mmol/l-ga (ulatus: 3,93…9,96 mmol/l)
platseeborühmas 26nädalase topeltpimeda faasi jooksul.

Veel üks atorvastatiini ja kolestipooli võrdlusuuring hüperkolesteroleemiaga lastel vanuses
10…18 aastat näitas, et atorvastatiin (N=25) põhjustas olulise LDL-C vähenemise 26. nädalal
(p<0,05) võrreldes kolestipooliga (N=31).

Ravimi tasuta kasutamise uuring raske hüperkolesteroleemiaga (sealhulgas homosügootse
hüperkolesteroleemiaga) patsientidel hõlmas 46 last, keda raviti atorvastatiiniga, kelle annust
kohandati vastuse alusel (mõned osalejad said 80 mg atorvastatiini päevas). Uuring kestis 3
aastat: LDL-kolesterool vähenes 36% võrra.

Lapseea atorvastatiinravi pikaajalist tõhusust täiskasvanuea haigestumuse ja suremuse
vähendamisel ei ole kindlaks tehtud.

Euroopa Ravimiamet on loobunud nõudest esitada uuringute tulemused atorvastatiinravi kohta
lastel vanuses 0…6 aastat heterosügootse hüperkolesteroleemia puhul ja lastel vanuses 0…18
aastat homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia, kombineeritud (segatüüpi)
hüperkolesteroleemia ja esmase hüperkolesteroleemia puhul ning kardiovaskulaarsete sündmuste
ennetamisel (vt lõik 4.2 teavet kasutamise kohta lastel).

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Atorvastatiin imendub kiiresti, maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (C
) saabuvad 1...2
max
tunni jooksul. Imendumise määr suureneb proportsionaalselt atorvastatiini annusega. Pärast
suukaudset manustamist on biosaadavus atorvastatiini õhukese polümeerikattega tablettidest
95...99% võrrelduna suukaudse lahusega. Atorvastatiini absoluutne biosaadavus on ligikaudu
12% ja HMG-CoA reduktaasi inhibeeriva toime süsteemne biosaadavus ligikaudu 30%. Väike
süsteemne biosaadavus on tingitud presüsteemsest kliirensist seedetrakti limaskestas ja/või
metabolismist esmasel maksapassaažil.

Jaotumine
Atorvastatiini keskmine jaotusruumala on ligikaudu 381 l. Atorvastatiin on ≥98% ulatuses
seondunud plasmavalkudega.

Biotransformatsion
Atorvastatiin metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 vahendusel orto- ja parahüdroksüülitud
derivaatideks ja mitmesugusteks beeta-oksüdatsiooni produktideks. Arvestamata teisi
metabolismi radasid metaboliseeritakse need produktid edasi glükuroniseerimise kaudu. HMG-
CoA reduktaasi in vitro inhibeerimine orto- ja parahüdroksüülitud metaboliitide poolt on
võrdväärne atorvastatiiniga. Ligikaudu 70% HMG-CoA reduktaasi inhibeerivast toimest
omistatakse veres ringlevatele aktiivsetele metaboliitidele.

Eritumine
Atorvastatiin elimineeritakse pärast hepaatilist ja/või ekstrahepaatilist metaboliseerumist
peamiselt sapiga. Kuid ravimi enterohepaatiline retsirkulatsioon on ebaoluline. Atorvastatiini
keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg inimestel on ligikaudu 14 tundi. HMG-CoA reduktaasi
inhibeeriva toime poolväärtusaeg on aktiivsete metaboliitide arvel ligikaudu 20...30 tundi.

Eripopulatsioonid

Eakad patsiendid
Atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide kontsentratsioon plasmas on tervetel eakatel isikutel
suurem kui noortel täiskasvanutel, kui toime lipiididele oli võrreldav toimega nooremale
patsientide populatsioonile.

Lapsed
Avatud 8 nädalases uuringus raviti heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ja esialgse
LDL-C-ga ≥4 mmol/l lapsi (vanuses 6…17 aastat) Tanneri staadiumiga 1 (N=15) ja Tanneri
staadiumiga ≥2 (N=24) vastavalt atorvastatiini 5 või 10 mg närimistablettide või 10 või 20 mg
õhukese polümeerikattega tablettidega üks kord ööpäevas. Kehakaal oli ainuke oluline
ühismuutuja atorvastatiini farmakokineetika mudelis. Atorvastatiini näiv suukaudne kliirens lastel
oli sarnane täiskasvanutel esinevaga, kui seda allomeetriliselt kehakaalule skaleerida. Vastavat
LDL-C ja TC vähenemist täheldati erinevate atorvastatiini ja o-hüdroksüatorvastatiini
ekspositsioonide korral.

Soolised erinevused
Atorvastatiini ja selle aktiivse metaboliidi kontsentratsioonid naistel erinevad meeste omadest
(naistel: ligikaudu 20% kõrgem C
ja ligikaudu 10% väiksem AUC). Need erinevused meestel
max
ja naistel ei olnud kliiniliselt olulised ja ei põhjustanud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi
toimetes lipiididele.

Neerukahjustusega patsiendid
Neeruhaigus ei mõjuta atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioone ega
toimet lipiididele.

Maksakahjustusega patsiendid
Kroonilise alkohoolse maksakahjustusega patsientidel (Childs-Pugh B) suurenevad atorvastatiini
ja selle aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioonid oluliselt (C
ligikaudu 16 korda ja
max
AUC 11 korda).

SLCO1B1 polümorfism
Kõigi HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite (sh atorvastatiin) haaramine maksarakkudesse sõltub
transporterist OATP1B1. SLCO1B1 polümorfismiga patsientidel on olemas atorvastatiini
ekspositsiooni suurenemise risk, mis võib viia rabdomüolüüsi suurenenud riskile (vt lõik 4.4).
Polümorfismi geenis, mis kodeerib OATP1B1 (SLCO1B1 c.521CC), seostatakse 2,4 korda
suurema atorvastatiini ekspositsiooniga (AUC) kui inimestel, kellel sellist genotüüpi ei ole
(c.521TT). Samuti võib olla võimalik atorvastatiini geneetiliselt kahjustatud maksa haaratus.
Võimalikud tagajärjed efektiivsusele pole teada.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Neljas in vitro testis ning ühes in vivo testis ei leitud atorvastatiinil mutageenset ega klastogeenset
potentsiaali. Atorvastatiin ei olnud rottidel kartsinogeenne, kuid suurte annuste manustamisel
hiirtele (mis andsid 6…11 korda suurema AUC
, kui on täheldatud inimestel, kellele
0-24 h
manustati maksimaalseid soovitatavaid annuseid) suurenes hepatotsellulaarse adenoomi
esinemissagedus isas- ja hepatotsellulaarsete kartsinoomide esinemissagedus emasloomadel.

Loomkatsed on näidanud, et HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid võivad mõjutada embrüo või loote
arengut. Rottidel, küülikutel ja koertel ei olnud atorvastatiinil toimet fertiilsusele ja see ei olnud
teratogeenne, kuigi emasloomale toksilistes annustes märgati toksilisust rottide ja küülikute
loodetes. Rottide järglaste areng peetus ja postnataalne elulemus lühenes, kui emasloomadele
manustati atorvastatiini suuri annuseid. Tõendid on olemas rottide platsentaarbarjääri läbitavuse
kohta. Rottidel on atorvastatiini kontsentratsioonid vereplasmas ja piimas võrdsed. Ei ole teada,
kas see ravim või tema metaboliidid erituvad inimese rinnapiima.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
Kaltsiumkarbonaat
Mikrokristalne tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Naatriumkroskarmelloos
Polüsorbaat 80
Hüdroksüpropüültselluloos
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Hüdroksüpropüülmetüültselluloos
Polüetüleenglükool 8000
Titaandioksiid (E171)
Talk
Simetikooni emulsioon:
Simetikoon
Stearaatide emulgaatorid
Sorbiinhape
Paksendajad
Bensoehape
Vesi

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Blistrid koosnevad polüamiidist/alumiiniumfooliumist/polüvinüülkloriidist valmistatud vormitud
fooliumist ja alumiiniumfooliumist/vinüülist kuumkaetud toestusest.

Blisterpakend sisaldab 30 õhukese polümeerikattega tabletti.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

TEISESE

Scandic Pharma SIA
Sporta 3-1
1013 Riia
Läti

8. Müügiloa number

TEISESE

SORTIS 10 mg: 790612
SORTIS 20 mg: 790912

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Teisese müügiloa esmase väljastamise kuupäev:
SORTIS 10 mg: 25.06.2012
SORTIS 20 mg: 25.06.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2014