ROXERA

Toimeained: rosuvastatiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 10mg 30TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on ROXERA ja milleks seda kasutatakse

Roxera kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse statiinideks.

Teile on määratud raviks Roxera, sest:
- teie vere kolesteroolisisaldus on kõrge. See tähendab, et teil on risk haigestuda südamelihase
infarkti või ajuinsulti. Teile on soovitatud kasutada statiini, sest toiduharjumuste muutmisest ja
kehalistest harjutustest ei ole piisanud kolesteroolitaseme korrigeerimiseks. Roxera kasutamise
ajal peate te jätkama kolesterooli vähendavat dieeti ja kehalisi harjutusi.
või
- teil on teised riskitegurid, mis suurendavad südameinfarkti, ajuinsuldi või nendega seotud
terviseprobleemide ohtu.
Südameinfarkt, ajuinsult ja teiste probleemide põhjus võib olla haigus nimetusega ateroskleroos.
Ateroskleroos tekib rasvladestuste kogunemisel teie arterite seintesse.

Miks on oluline Roxera’t võtta
Roxera’t kasutatakse veres olevate lipiidideks nimetatavate rasvaühendite sisalduse korrigeerimiseks,
peamine nendest on kolesterool.

Veres leidub mitut tüüpi kolesterooli: “halb” kolesterool (LDL-kolesterool) ja “hea” kolesterool
(HDL-kolesterool).
- Roxera võib vähendada “halva” kolesterooli ning suurendada “hea” kolesterooli sisaldust veres.
- See ravim aitab tõkestada „halva“ kolesterooli tootmist kehas ja parandab keha võimet
eemaldada seda verest.

Enamiku inimeste jaoks ei tekita kõrge kolesteroolisisaldus mingeid aistinguid, sest see ei põhjusta
haigusnähte. Kuid ravimata jätmisel võivad kogu organismi verega varustavate veresoonte seintes
tekkida ladestused, mis aja jooksul ahendavad veresoonte valendikku.



Kitsenenud valendikuga veresooned võivad ummistuda, mis põhjustab südame või aju verevarustuse
katkemise ja südamelihase infarkti või ajurabanduse tekkimise. Kui te korrigeerite oma kolesterooli
taset, saate te sellega vähendada infarkti või ajuinsuldi tekkeriski. Oma kolesteroolisisalduse
vähendamise teel saate te südamelihase infarkti, ajurabanduse või sarnaste terviseprobleemide
tekkeriski vähendada.

Te peate Roxera't pidevalt kasutama isegi siis, kui teie kolesteroolisisaldus veres on normaliseerunud,
sest see hoiab ära teie kolesteroolisisalduse uue tõusu ja rasva ladestumise veresoonte seintes. Siiski,
kui arst soovitab teil ravi katkestada või kui te olete rasestunud, tuleb ravi peatada.

2. Mida on vaja teada enne ROXERA võtmist

Ärge võtke Roxera't:
- kui olete rosuvastatiini või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline;
- kui te olete rase või imetate last. Kui te rasestute Roxera kasutamise ajal, lõpetage koheselt
ravimi kasutamine ja teavitage sellest oma arsti. Naised peavad hoiduma Roxera võtmise ajal
rasestumisest ja kasutama usaldusväärset kontratseptsiooni;
- kui teil on maksahaigus;
- kui teil on rasked neerufunktsiooni probleemid;
- kui teil on korduvad või teadmata põhjusel tekkinud lihasvalud;
- kui te võtate ravimit, mida nimetatakse tsüklosporiiniks (seda kasutatakse näiteks pärast organi
siirdamist).
Kui mõni eelpool nimetatutest kehtib teie kohta (või teil on selles osas kahtlusi), pöörduge palun oma
arsti poole.

Lisaks eeltoodule, ärge võtke Roxera 30 või 40 mg (kõige suurem annus):
- kui teil on mõõdukas neerukahjustus (kui te kahtlete, küsige arsti käest);
- kui teil esineb kilpnäärmefunktsiooni häire;
- kui teil on olnud korduvaid või seletamatuid lihasvalusid, endal või perekonnas kellelgi
lihastega probleeme või lihasprobleeme seoses varasema kolesteroolisisaldust langetavate
ravimite võtmisega;
- kui te tarbite regulaarselt suuri alkoholi koguseid;
- kui te olete aasia päritolu (jaapanlane, hiinlane, filipiinlane, vietnamlane, korealane või
indialane);
- kui te võtate teisi kolesterooli taset langetavaid ravimeid, mida nimetatakse fibraatideks.
Kui mõni eelpool nimetatutest kehtib teie kohta (või teil on selles osas kahtlusi), pöörduge palun oma
arsti poole.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Roxera võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Roxera:
- kui teil on probleeme neerudega;
- kui teil on probleeme maksaga;
- kui teil on olnud korduvaid või seletamatuid lihasvalusid, endal või perekonnas kellelgi
lihastega probleeme või lihasprobleeme seoses varasema kolesteroolisisaldust langetavate
ravimite võtmisega. Öelge koheselt oma arstile, kui teil tekivad seletamatud lihasvalud või eriti
kui te tunnete ennast halvasti või tekib palavik;
- kui te tarbite regulaarselt alkoholi suuri koguseid;
- kui teil esineb kilpnäärmefunktsiooni häire;
- kui te võtate teisi kolesteroolitaset langetavaid ravimeid, mida nimetatakse fibraatideks. Palun
lugege seda infolehte hoolikalt, isegi kui te varem olete võtnud mingeid muid kolesteroolitaset
langetavaid ravimeid;
- kui te võtate ravimeid, mida kasutatakse HIV-infektsiooni raviks, nt lopinaviir/ritonaviir, vaata


ka lõiku „Võtmine koos teiste ravimitega“;
- kui patsient on alla 10-aastane: ravimit Roxera ei tohi manustada alla 10-aastastele lastele;
- kui patsient on alla 18-aastane: Roxera 30 ja 40 mg tablett ei sobi kasutamiseks lastel ja alla 18-
aastastel noortel;
- kui te olete üle 70-aastane (sest siis peab arst valima teie jaoks Roxera õige algannuse);
- kui teil on raske hingamispuudulikkus;
- kui te olete aasia päritolu, st jaapanlane, hiinlane, filipiinlane, vietnamlane, korealane või
indialane. Sellisel juhul peab arst valima teie jaoks Roxera õige algannuse.

Kui mõni ülalnimetatust kehtib teie kohta (või kui te kahtlustate seda):
- Ärge kasutage Roxera’t 30 mg ja 40 mg annuses (suurim annus) ning enne ravimi kasutamist
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Vähestel inimestel võivad satiinid mõjutada maksa. Seda saab tuvastada lihtsa vereanalüüsiga, mis
näitab maksaensüümide suurenenud aktiivust veres. Seepärast arst teebki teile vereanalüüsi (maksa
tööd kontrolliva analüüsi) tavaliselt enne ravi algust ja ravi ajal Roxera’ga.

Selle ravimi võtmise ajal jälgib arst teid hoolikalt, kui te põete suhkurtõbe või teil esineb risk
suhkurtõve tekkeks. Te olete tõenäoliselt ohustatud suhkurtõve tekkest, kui teil on kõrge veresuhkru ja
vererasvade tase, te olete ülekaaluline või teil on kõrge vererõhk.

Muud ravimid ja Roxera
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Öelge oma arstile, kui te võtate mõnda alljärgnevatest ravimitest:
- tsüklosporiin (kasutatakse näiteks pärast organsiirdamist),
- varfariin (või mõni ravim, mida kasutatakse vere vedeldamiseks),
- fibraadid (nt gemfibrosiil, fenofibraat) või mõned teised kolesteroolitaset langetavad ravimid (nt
esetimiib),
- seedehäirete ravimid (kasutatakse maohappe neutraliseerimiseks),
- erütromütsiin (antibiootikum),
- suukaudsed kontratseptiivid („pillid“),
- hormoonasendusravi preparaadid,
- ritonaviir koos lopinaviiri ja/või atasanaviiriga (kasutatakse HIV-infektsiooni ravis - vaata
palun lõiku „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Roxera“).

Nende ravimite toime võib Roxera toimel muutuda või võivad need ravimid mõjutada Roxera toimet.

Roxera koos toidu ja joogiga
Te võite võtta Roxera’t koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine
Ärge võtke Roxera’t, kui te olete rase või kavatsete rasestuda. Kui te rasestute Roxera-ravi ajal,
lõpetage kohe ravimi võtmine ja öelge oma arstile. Naised peaksid Roxera-ravi ajal rasestumisest
hoiduma ning kasutama sobivat rasestumisvastast meetodit.
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Enamus inimesi on võimelised Roxera võtmise ajal autot juhtima ja masinaid käsitsema - ravim ei
mõjuta seda võimekust. Sellegipoolest võib mõnedel inimestel tekkida ravi ajal pearinglus. Kui te
tunnete, et pea käib ringi, konsulteerige enne autojuhtimist või masinate käsitsemist arstiga.

Roxera sisaldab laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid,
siis pidage enne ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Abiainete täielik loetelu vt lõik "Pakendi sisu ja muu teave".



3. Kuidas ROXERA võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus täiskasvanutele

Kui te kasutate Roxera't kõrge kolesteroolitaseme tõttu:
Algannus
Teie ravi Roxera'ga alustatakse 5 mg või 10 mg annusega, isegi juhul, kui te olete mõnda muud
statiini enne võtnud suuremas annuses. Ravimi algannuse valik sõltub:
- teie kolesteroolitasemest.
- teie riski tasemest haigestuda südamelihaseinfarkti või ajurabandusse.
- kas teil esineb faktoreid, mis võivad muuta teid võimalike kõrvaltoimete esinemise suhtes
tundlikumaks.

Pidage nõu oma arsti või apteekriga, milline Roxera algannus on teile kõige sobivam. Arst võib
otsustada määrata teile väikseima (5 mg) annuse:
- kui te olete aasia päritolu (jaapanlane, hiinlane, filipiinlane, vietnamlane, korealane või
indialane).
- kui te olete üle 70-aastane.
- kui teil on mõõdukas neeruhaigus.
- kui teil on risk lihasvalude (müopaatia) tekkeks.

Annuse ja maksimaalse päevaannuse suurendamine
Et saavutada soovitud kolesteroolitaseme kontroll, siis arst võib otsustada teie ravimi annust järk-
järgult suurendada kuni maksimumannuseni 40 mg üks kord ööpäevas. Iga annuse muutmise vahel
peab olema vähemalt 4-nädalane intervall.
Roxera maksimaalne ööpäevane annus on 40 mg. See on sobiv ainult kõrge kolesteroolitasemega
patsientidele ja kõrge riski korral infarkti ja insuldi tekkeks, kui madalam annus ei ole kolesterooli
taset piisavalt langetanud.

Kui te kasutate Roxera’t südamelihaseinfarkti, ajurabanduse või sarnaste terviseprobleemide
tekkeriski langetamiseks:
Soovitatav annus on 20 mg ööpäevas. Arst võib teile määrata ka madalama annuse, kui teil on mõni
eespool mainitud teguritest.

Kasutamine lastel ja noorukitel vanuses 10...17 aastat
Tavaline algannus on 5 mg. Arst võib otsustada annust suurendada, et leida teile sobiv Roxera annus.
Maksimaalne Roxera annus on 20 mg. Võtke ravimit üks kord ööpäevas. Roxera 30 mg ja 40 mg
tablette ei tohi lastel kasutada.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist.

Tablettide kasutamine
Neelake tablett tervelt alla koos veega.
Kasutage Roxera’t üks kord ööpäevas. Ravimit võib võtta igal kellaajal.
Püüdke siiski võtta tablett iga päev samal ajal - nii püsib see paremini meeles.

Regulaarne vere kolesteroolisisalduse kontroll
On oluline, et te käite regulaarselt arsti juures kontrollimas vere kolesteroolisisaldust, veendumaks, et
teie kolesteroolitase on langenud ja püsib vajalikul tasemel.
Teie arst võib pidada vajalikuks ravimi annust suurendada, et te saaks just sellise Roxera annuse, mis
on teile sobiv.



Kui te võtate Roxera’t rohkem kui ette nähtud
Võtke konsultatsiooni saamiseks ühendust arsti või lähima haiglaga.
Kui te haigestute või lähete haiglasse, teavitage meditsiinipersonali sellest, et te kasutate Roxera’t.

Kui te unustate Roxera’t võtta
Ärge muretsege, võtke järgmine annus õigel ajal.
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Roxera võtmise
Rääkige oma arstiga, kui te soovite Roxera võtmise lõpetada. Teie kolesteroolitase võib uuesti tõusma
hakata, kui te ravi Roxera’ga lõpetate.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Oluline on, et teaksite, millised need kõrvaltoimed võivad olla. Need on tavaliselt kergekujulised ning
mööduvad lühikese ajaga.

Lõpetage Roxera võtmine ja pöörduge kohe arsti poole, kui teil tekib mõni järgmistest
sümptomitest:
- hingamisraskused koos tursega näo, huulte, keele ja/või kõri piirkonnas või ilma;
- turse näo, huulte, keele ja/või kõri piirkonnas, mis võib põhjustada neelamisraskust;
- tugev nahasügelus (koos tekkinud kupladega).

Samuti katkestage Roxera kasutamine ja rääkige kohe oma arstiga, kui teil tekivad seletamatud
lihasvalud, mis püsib tavatult kaua. Lihassümptomid esinevad lastel ja noorukitel sagedamini kui
täiskasvanutel. Nagu teiste statiinide puhul, on üksikutel inimestel tekkinud ebameeldivad
kõrvaltoimed lihastes ning harva on need põhjustanud potentsiaalselt eluohtlikku lihaskahjustust ehk
rabdomüolüüsi.

Sageli esinevad võimalikud kõrvaltoimed (tekivad 1 patsiendil 10-st kuni 1 patsiendil 100-st):
- Peavalu
- Kõhuvalu
- Kõhukinnisus
- Iiveldus
- Lihasvalu
- Üldine nõrkus
- Pearinglus
- Valgu suurenenud sisaldus uriinis - tavaliselt kaob see muutus iseenesest, ilma et oleks vaja
katkestada Roxera-ravi (ainult 40 mg annus).
- Suhkurtõbi. Suhkurtõbi tekib suurema tõenäosusega juhul, kui teil on kõrge veresuhkru ja
vererasvade tase, te olete ülekaaluline või teil on kõrge vererõhk. Arst jälgib teid selle ravimi
võtmise ajal.

Aeg-ajalt esinevad võimalikud kõrvaltoimed (tekivad 1 patsiendil 100-st kuni 1 patsiendil
1000-st):
- Lööve, sügelus või muud nahareaktsioonid.
- Valgu suurenenud sisaldus uriinis - tavaliselt kaob see muutus iseenesest, ilma et oleks vaja
katkestada Roxera-ravi (ainult 5...20 mg annused).

Harva esinevad võimalikud kõrvaltoimed (tekivad 1 patsiendil 1000-st kuni 1 patsiendil 10


000-st):
- Raske allergiline reaktsioon, mille sümptomiteks on näo-, huulte, keele- ja/või kõriturse,
raskused neelamisel ning hingamisel, tugev nahasügelus (koos tekkinud kupladega). Kui
kahtlustate endal allergilist reaktsiooni, lõpetage Roxera võtmine ja pöörduge otsekohe arsti
poole
- Lihaskahjustus täiskasvanutel - ettevaatusabinõuna lõpetage Roxera võtmine ning pöörduge
otsekohe oma arsti poole, kui teil peaksid tekkima tavatud lihasvalud, mis püsivad
tavalisest kauem
- Tugev kõhuvalu (kõhunäärmepõletik)
- Maksaensüümide aktiivsuse tõus veres.

Väga harva esinevad võimalikud kõrvaltoimed (tekivad vähem kui 1 patsiendil 10 000-st):
- Kollatõbi (naha ja silmavalgete kollasus)
- Hepatiit (maksapõletik)
- Veri uriinis
- Närvikahjustus jalgades ja kätes (näiteks tuimus)
- Liigesvalu
- Mälukaotus
- Günekomastia (rindade suurenemine meestel).

Kõrvaltoimed, mille esinemissagedus on teadmata:
- Kõhulahtisus (vedel väljaheide)
- Stevensi-Johnsoni sündroom (raske villilise lööbe teke nahal, suus, silmade ja genitaalide
piirkonnas)
- Köha
- Hingeldus
- Ödeem (tursed)
- Unehäired, sealhulgas unetus ja hirmuunenäod
- Seksuaalfunktsiooni häired
- Depressioon
- Hingamisprobleemid, sh püsiv köha ja/või hingeldus või palavik
- Kõõlusekahjustus
- Püsiv lihasnõrkus

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas ROXERA säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast EXP.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
See ravim ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave



Mida Roxera sisaldab
- Toimeaine on rosuvastatiin.
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg, 10 mg, 15 mg, 20 mg, 30 mg või 40 mg
rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
- Teised koostisosad (abiained) on
- veevaba laktoos, mikrokristalliline tselluloos, krospovidoon, magneesiumstearaat ja kolloidne
veevaba ränidioksiid tableti sisus ning
- laktoosmonohüdraat, titaandioksiid (E171), makrogool 6000 ja aluseline butüleeritud
metakrülaadi kopolümeer tableti kattes.

Kuidas Roxera välja näeb ja pakendi sisu
Roxera 5 mg tabletid on valged, ümmargused (diameeter 7 mm), kergelt kaksikkumerad õhukese
polümeerikattega tabletid, kaldservadega ja märgistusega “5” ühel küljel.
Roxera 10 mg tabletid on valged, ümmargused (diameeter 7,5 mm), kergelt kaksikkumerad õhukese
polümeerikattega tabletid, kaldservadega ja märgistusega “10” ühel küljel.
Roxera 15 mg tabletid on valged, ümmargused (diameeter 9 mm), kergelt kaksikkumerad õhukese
polümeerikattega tabletid, kaldservadega ja märgistusega “15” ühel küljel.
Roxera 20 mg tabletid on valge, ümmargused (diameeter 10 mm), õhukese polümeerikattega ja
kaldservadega tabletid.
Roxera 30 mg tabletid on valged, kaksikkumerad, kapslikujulised õhukese polümeerikattega tabletid
(mõõtmetega 15 mm x 8 mm), poolitusjoonega mõlemal küljel. Poolitusjoon on ainult poolitamise
kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
Roxera 40 mg tabletid on valged, kaksikkumerad, kapslikujulised õhukese polümeerikattega tabletid
(mõõtmetega 16 mm x 8,5 mm).

Saadaval on blisterpakendid 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 98 ja 100 õhukese polümeerikattega
tabletiga, mis on pakendatud karpidesse.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

KRKA, d.d., Novo mesto,
Šmarješka cesta 6,
8501 Novo mesto,
Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Krka, d.d., Novo Mesto Eesti filial
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. 6671658
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Roxera, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera, 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera, 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera, 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

5 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
10 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
15 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 15 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
20 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
30 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 30 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
40 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).

INN. Rosuvastatinum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab:

5 mg
10 mg
15 mg
20 mg
30 mg
40 mg
Laktoos
41,9 mg
41,9 mg
62,9 mg
83,8 mg
125,7 mg 167,6 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

5 mg: Valge, ümmargune (diameeter 7 mm), kergelt kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett,
kaldservadega ja märgistusega “5” ühel küljel.
10 mg: Valge, ümmargune (diameeter 7,5 mm), kergelt kaksikkumer õhukese polümeerikattega
tablett, kaldservadega ja märgistusega “10” ühel küljel.
15 mg: Valge, ümmargune (diameeter 9 mm), kergelt kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett,
kaldservadega ja märgistusega “15” ühel küljel.
20 mg: Valge, ümmargune (diameeter 10 mm), õhukese polümeerikattega ja kaldservadega tablett.
30 mg: Valge, kaksikkumer, kapslikujuline õhukese polümeerikattega tablett (mõõtmetega 15 mm x
8 mm), poolitusjoonega mõlemal küljel. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et
hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tablet võrdseteks annusteks jagamiseks.
40 mg: Valge, kaksikkumer, kapslikujuline õhukese polümeerikattega tablett (mõõtmetega 16 mm x
8,5 mm).

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Hüperkolesteroleemia ravi


Primaarse hüperkolesteroleemia (tüüp IIa, sealhulgas heterosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemia) või segatüüpi düslipideemia (tüüp IIb) ravi täiskasvanutel, noorukitel ja üle 10-
aastastel lastel lisaks dieedile, juhul kui muudatused dieedis ja teised mittefarmakoloogilised meetmed
(nt kehaline aktiivsus, kehakaalu vähenemine) ei anna piisavaid tulemusi.

Homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ravi lisaks dieedile ja muudele vere lipiidisisaldust
vähendavatele meetmetele (nt LDL aferees) või kui nimetatud meetmeid ei saa rakendada.

Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamiseks patsientidel, kellel on suur risk esimese
kardiovaskulaarse tüsistuse tekkeks (vt lõik 5.1), täiendavalt teistele riskitegureid vähendavatele
meetmetele.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Enne ravi alustamist tuleb patsiendile määrata standardne kolesteroolisisaldust vähendav dieet, mis
peab jätkuma ka medikamentoosse ravi ajal. Ravimi annus tuleb valida individuaalselt, sõltuvalt ravi
eesmärgist ja patsiendi ravivastusest, võttes arvesse kehtivaid ravijuhiseid.

Roxera't võib manustada igal kellaajal, koos toiduga või ilma.

Hüperkolesteroleemia ravi
Soovitatav algannus on 5 mg või 10 mg suukaudselt üks kord ööpäevas nii statiine varem mittesaanud
patsientidele kui ka patsientidele, kelle ravimisel on varem kasutatud mõnda teist HMG-CoA
reduktaasi inhibiitorit. Algannust valides tuleb arvesse võtta iga patsiendi kolesteroolisisaldust patsiendi võimalikku kardiovaskulaarset riski ning võimalikku riski kõrvaltoimete tekkeks (vt allpool).
Vajaduse korral võib nelja nädala pärast suurendada annust ühe annusetaseme võrra (vt lõik 5.1). Et
kõrvaltoimetest teatamise sagedus 40 mg annuse kasutamisel on suurem võrreldes väiksemate annuste
kasutamisega (vt lõik 4.8), siis võib annust tiitrida 30 mg või maksimaalse annuseni 40 mg vaid
patsientidel, kellel esineb suure kardiovaskulaarse riskiga raske hüperkolesteroleemia (eriti
perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendid) ning kellele annusest 20 mg ravieesmärgi
saavutamiseks ei piisa. Sellisel juhul on vajalik patsientide rutiinne jälgimine (vt lõik 4.4). 40 mg
annuse kasutamisel on soovitatav patsiendi jälgimine eriarsti poolt.

Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamise uuringus kasutati annust 20 mg ööpäevas (vt lõik 5.1).

Lapsed

Ravi lastel viivad läbi ainult spetsialistid.

10...17-aastased lapsed ja noorukid (poisid, kes on Tanneri skaalal sugulise arengu II või kõrgemas
staadiumis ning tüdrukud, kellel on esimesest menstruatsioonist möödunud vähemalt aasta)
Heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga lastel ja noorukitel on tavaline algannus 5 mg
ööpäevas. Tavaline annusevahemik on 5...20 mg suu kaudu üks kord ööpäevas. Annust tuleb tiitrida
vastavalt individuaalsele ravivastusele ning taluvusele, arvestades laste ravisoovitusi (vt lõik 4.4).
Enne rosuvastatiinravi peavad lapsed ja noorukid alustama standardset kolesterooli alandavat dieeti,
mida tuleb jätkata kogu rosuvastatiinravi vältel. Suuremate kui 20 mg annuste ohutust ja efektiivsust ei
ole selles patsientide rühmas uuritud.
30 mg ja 40 mg tabletid ei sobi kasutamiseks lastel.

Alla 10-aastased lapsed
Kogemused alla 10-aastastel lastel (vanuses 8 kuni 10 aastat) piirduvad väikese arvu homosügoote
perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidega. Seetõttu ei ole Roxera kasutamine alla 10-


aastastel lastel soovitatav.

Eakad patsiendid
Üle 70-aastastele patsientidele soovitatakse algannusena 5 mg (vt lõik 4.4). Muus osas ei ole eakatel
vaja annust kohandada.

Neerukahjustusega patsiendid
Kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.
Soovitatav algannus keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 60
ml/min) on 5 mg. 30 ja 40 mg annused on keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidele
vastunäidustatud. Raske neerukahjustusega patsientidel on Roxera mistahes annuse kasutamine
vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.2).

Annustamine maksakahjustusega patsientidele
Rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist ei täheldatud maksakahjustusega patsientidel,
kelle Child-Pugh’ skoor oli 7 punkti ja vähem. Süsteemse ekspositsiooni suurenemist täheldati aga
patsientidel, kellel Child-Pugh’ skoor oli 8…9 punkti (vt lõik 5.2). Sellistel patsientidel tuleb ravi
määramisel arvesse võtta ka neerufunktsiooni seisundit (vt lõik 4.4). Kogemused patsientidega, kelle
Child-Pugh’ skoor on rohkem kui 9 punkti, seni puuduvad. Roxera on vastunäidustatud ägeda
maksahaigusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Rass
Aasia päritoluga patsientidel on täheldatud ravimi süsteemse ekspositsiooni suurenemist (vt lõigud 4.4
ja 5.2). Soovitatav algannus aasia päritoluga patsientidele on 5 mg. 30 ja 40 mg annused on neile
patsientidele vastunäidustatud.

Geneetilised polümorfismid
Teada on kindlat tüüpi geneetilised polümorfismid, mis võivad viia rosuvastatiini ekspositsiooni
suurenemiseni (vt lõik 5.2). Patsientidel, kellel esinevad teadaolevalt sellised kindlat tüüpi
polümorfismid, on soovitatav kasutada rosuvastatiini väiksemat ööpäevast annust.

Annustamine patsientidele, kellel on eelsoodumus müopaatia tekkeks
Patsientidel, kellel on eelsoodumus müopaatia tekkeks, on soovitatav algannus 5 mg (vt lõik 4.4).
Mõnedele antud rühma patsientidele on 30 mg ja 40 mg annused vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Samaaegne ravi
Rosuvastatiin on erinevate transportvalkude (nt OATP1B1 ja BCRP) substraat. Müopaatia (sh
rabdomüolüüsi) risk suureneb rosuvastatiini manustamisel koos teatud ravimitega, mis võivad
suurendada rosuvastatiini kontsentratsiooni plasmas koostoimete tõttu nimetatud transportvalkudega
(nt tsüklosporiin ja teatud proteaasi inhibiitorid, sh ritonaviiri kombinatsioonid atasanaviiri, lopinaviiri
ja/või tipranaviiriga, vt lõigud 4.4 ja 4.5). Võimaluse korral tuleb kaaluda alternatiivsete ravimite
kasutamist, vajadusel ka rosuvastatiinravi ajutist katkestamist. Kui nimetatud ravimite manustamine
koos rosuvastatiiniga on vältimatu, tuleb hoolikalt kaaluda samaaegse raviga seotud kasu ja riske ning
rosuvastatiini annuse kohandamist (vt lõik 4.5).

4.3. Vastunäidustused

Roxera on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:
- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;
- äge maksahaigus, sealhulgas teadmata põhjusega püsiv seerumi transaminaaside aktiivsuse
suurenemine ja seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemine üle 3 korra võrreldes
normväärtuste ülemise piiriga;
- raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens < 30 ml/min);
- müopaatia;
- samaaegne ravi tsüklosporiiniga;
- rasedus ja rinnaga toitmine ning fertiilses eas naised, kes ei kasuta sobivaid rasestumisvastaseid


vahendeid.

30 mg ja 40 mg annused on vastunäidustatud patsientidele, kellel esinevad soodustavad tegurid
müopaatia/rabdomüolüüsi tekkeks. Soodustavate tegurite hulka kuuluvad:
- keskmise raskusega neerukahjustus (kreatiniini kliirens < 60 ml/min);
- hüpotüreoidism;
- pärilik lihashaigus isiklikus või perekondlikus anamneesis;
- HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või fibraadi poolt tingitud lihaspatoloogia anamneesis;
- alkoholi kuritarvitamine;
- ravimi plasmakontsentratsiooni tõstvad tegurid;
- aasia päritolu patsiendid;
- samaaegne fibraatide kasutamine.
(Vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.2)

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toime neerudele
Rosuvastatiini suuremate annuste (eelkõige 40 mg) manustamisel on kiirmeetodil määrates täheldatud
peamiselt tubulaarset päritolu proteinuuriat. Enamikel juhtudel on olnud tegemist mööduva või
vahelduva iseloomuga nähtusega, mis ei ole tunnistuseks ägedale või süvenevale neeruhaigusele (vt
lõik 4.8). Turuletuleku järel on rasketest neerudega seotud kõrvaltoimetest teatamise sagedus 40 mg
annuse kasutamisel suurem. Patsientidel, kelle ööpäevased annused on 30 mg või 40 mg, tuleb kaaluda
neerufunktsiooni rutiinse jälgimise vajadust.

Toime skeletilihastele
Rosuvastatiini kasutamise ajal on patsientidel täheldatud toimet skeletilihastele, nt müalgiat,
müopaatiat ja harvadel juhtudel rabdomüolüüsi. Nimetatud kõrvaltoimeid on täheldatud kõikide
annuste kasutamisel, sagedamini aga siis, kui annus on olnud > 20 mg. Väga harva on rabdomüolüüsi
juhtudest teatatud esetimiibi ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kombinatsiooni kasutamisel.
Nimetatud ravimite kombineeritud kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest ei saa välistada
farmakodünaamilist koostoimet (vt lõik 4.5).
Nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite puhul, on turuletulekujärgselt rabdomüolüüsist
teatamise sagedus 40 mg rosuvastatiini annuse kasutamisel suurem.

Kreatiinkinaasi määramine vereseerumis
Tulemuse väärtõlgendamise vältimiseks ei tohi kreatiinkinaasi vereplasmas määrata pärast füüsilist
pingutust või mõne teise seisundi korral, millega võib eeldada vastava väärtuse tõusu. Kui enne ravi
alustamist rosuvastatiiniga on kreatiinkinaasi väärtus tõusnud normi ülemise piiriga võrreldes üle viie
korra, tuleb analüüsi korrata 5…7 päeva pärast. Kui ka kordusanalüüsis on väärtus normi ülemise
piiriga võrreldes üle viie korra tõusnud, siis ravi alustada ei tohi.

Enne ravi alustamist
Roxera’t nagu ka teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid võib määrata suure ettevaatusega
müopaatia/rabdomüolüüsi tekkeriskiga patsientidele. Vastavateks riskiteguriteks loetakse:
- neerukahjustus;
- hüpotüreoidism;
- pärilik lihashaigus isiklikus või perekondlikus anamneesis;
- HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või fibraadi poolt tingitud lihaspatoloogia anamneesis;
- alkoholi kuritarvitamine;
- vanus üle 70 eluaasta;
- olukorrad, kus võib ilmneda ravimi plasmakontsentratsiooni suurenemine (vt lõik 5.2);
- samaaegne fibraatide kasutamine.

Nimetatud patsientidel tuleb enne ravi alustamist kaaluda ravist tingitud võimalike ohtude ja oodatava
kasu vahekorda. Soovitatav on patsientide kliinilise seisundi rutiinne jälgimine. Kui kreatiinkinaasi
väärtus on tõusnud normi ülemise piiriga võrreldes üle viie korra, siis ei tohi ravi alustada.



Ravi ajal
Patsiendid peavad arsti kohe teavitama sellest, kui neil tekib seletamatu lihasvalu, lihasnõrkus või
lihaskrambid, eriti kui sellega kaasneb üldine enesetunde halvenemine või palavik. Neil patsientidel
tuleb määrata kreatiinkinaasi sisaldus veres. Ravi rosuvastatiiniga tuleb katkestada, kui kreatiinkinaasi
tase on oluliselt tõusnud (> 5 korra üle normi ülemise piiri) või kui lihasnähud on rasked ja
põhjustavad igapäevaseid vaevusi (seda ka juhul, kui kreatiinkinaasi sisaldus on < 5 korra üle normi
ülemise piiri). Lihasnähtude kadumisel ja kreatiinkinaasi väärtuste normaliseerumisel tuleb Roxera või
mõne muu HMG-CoA reduktaasi inhibiitori kasutamise taasalustamine kõne alla vaid kõige
väiksemas võimalikus annuses koos regulaarse jälgimisega. Kaebusteta patsientide kreatiinkinaasi
väärtuste rutiinne jälgimine ei ole vajalik. Väga harva on kirjeldatud immuunvahendatud
nekrotiseeriva müopaatia juhte statiinidega (sh rosuvastatiiniga) ravi ajal või pärast seda.
Immuunvahendatud nekrotiseerivat müopaatiat iseloomustab kliiniliselt proksimaalsete lihaste nõrkus
ning kreatiinkinaasi taseme tõus seerumis, mis püsib statiinravi lõpetamisest hoolimata.

Rosuvastatiiniga läbi viidud kliinilistes uuringutes, kus seda väikesele arvule patsientidele manustati
koos teiste ravimitega, ei ilmnenud tugevnenud toimet skeletilihastele. Siiski on täheldatud müosiidi ja
müopaatia juhtude sagenemist patsientidel, kes kasutasid teisi HMGCoA reduktaasi inhibiitoreid koos
fibraatide, sh gemfibrosiili, tsüklosporiini, nikotiinhappe, asooli tüüpi seenevastaste preparaatide,
proteaasi inhibiitorite ja makroliidantibiootikumidega. Gemfibrosiili kasutamisel koos HMG-CoA
reduktaasi inhibiitoritega suureneb oht müopaatia tekkeks, mistõttu ei ole nende ravimite samaaegne
kasutamine soovitatav. Enne Roxera kombineerimist fibraatide või niatsiiniga, tuleb hoolikalt kaaluda
lipiidide plasmakontsentratsioonide täiendavast langusest saadava kasu ja selliste kombinatsioonide
võimalike riskide vahekorda. Samal ajal fibraatide kasutamisega on vastunäidustatud rosuvastatiini
manustamine annustes 30 ja 40 mg (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Roxera’t ei tohi kasutada ühelgi patsiendil, kellel on äge raske seisund, mis võib viidata müopaatiale
või mis võiks kuidagi soodustada rabdomüolüüsijärgse sekundaarse neerupuudulikkuse
väljakujunemist (nt sepsis, hüpotensioon, suurem kirurgiline operatsioon, trauma, tõsine metaboolne,
endokriinne ja elektrolüütide tasakaalu häire, kontrollimatud krambid).

Toime maksale
Nagu teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid, tuleb Roxera’t kasutada ettevaatusega patsientidel, kes
tarbivad suures koguses alkoholi ja/või kellel on anamneesis maksahaigus.

Enne ja 3 kuud pärast ravi alustamist Roxera’ga on soovitatav määrata transaminaaside aktiivsus
veres. Kui transaminaaside väärtused on tõusnud normi ülemise piiriga võrreldes üle kolme korra,
tuleb Roxera annust vähendada või selle manustamine lõpetada. Turuletulekujärgselt on rasketest
maksaga seotud kõrvaltoimetest (peamiselt maksa transaminaaside väärtuste tõus) teatamise sagedus
40 mg annuse kasutamisel suurem.

Hüpotüreoidismist või nefrootilisest sündroomist tingitud sekundaarse hüperkolesteroleemiaga
patsientidel tuleb enne Roxera kasutamise alustamist allutada põhihaigus ravile.

Rass
Farmakokineetika uuringud on näidanud ravimi suuremat ekspositsiooni aasia rassi patsientidel
võrreldes kaukaasia rassi patsientidega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Proteaasi inhibiitorid
Patsientidel, kes kasutavad rosuvastatiini samaaegselt erinevate proteaasi inhibiitoritega
kombinatsioonis ritonaviiriga, on täheldatud rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist.
Kaaluda tuleb nii rosuvastatiini lipiidide taset langetavast toimest saadavat kasu proteaasi inhibiitoreid
kasutavatel HIV patsientidel kui ka rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni võimalikku suurenemist,
kui proteaasi inhibiitoritega ravitavatel patsientidel alustatakse ravi rosuvastatiiniga või annuse
tiitrimise ajal. Samaaegne kasutamine koos proteaasi inhibiitoritega ei ole soovitatav, välja arvatud
rosuvastatiini annuse kohandamise korral (vt lõigud 4.2 ja 4.5).



Interstitsiaalne kopsuhaigus
Ravi korral mõnede statiinidega on erandjuhtudel teatatud kõrvaltoimena interstitsiaalset
kopsuhaigust, seda eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.8). Sümptomitena võivad olla düspnoe,
mitteproduktiivne köha ja häired tervise üldseisundis (väsimus, kaalukaotus ja palavik). Interstitsiaalse
kopsuhaiguse kahtluse korral patsiendil on vajalik katkestada ravi statiinidega.

Diabeet
Osa tõendeid viitab sellele, et statiinide klass tõstab veresuhkru taset ning mõnedel patsientidel, kellel
on kõrge risk diabeedi tekkeks, võib tekkida veresuhkru väärtuste tõus tasemeni, mille puhul tuleb
rakendada diabeedi ravi. Selle riski kaalub aga üles statiinraviga kaasnev vaskulaarse riski vähenemine
ning seetõttu ei tohiks see olla statiinravi lõpetamise põhjuseks. Riskirühma kuuluvaid patsiente (tühja
kõhu veresuhkru väärtused 5,6...6,9 mmol/l, KMI >30 kg/m2, suurenenud triglütseriidide sisaldus,
hüpertensioon) tuleb jälgida nii kliiniliselt kui biokeemiliselt vastavalt riiklikele juhistele.

Uuringus JUPITER oli diabeedi üldine teatatud esinemissagedus 2,8% rosuvastatiini ja 2,3% platseebo
puhul, enamasti patsientidel, kelle tühja kõhu veresuhkru väärtused olid vahemikus 5,6…6,9 mmol/l.

Lapsed
Kasvu (pikkuse), kehakaalu, KMI (kehamassi indeks) ning sugulise küpsuse sekundaarsete tunnuste
Tanneri staadiumeid on 10- kuni 17-aastastel rosuvastatiini võtvatel lastel jälgitud vaid üheaastase
perioodi vältel. Pärast 52-nädalast uuringuravimi võtmist ei täheldatud mõju kasvule, kehakaalule,
KMI’le ega sugulisele küpsusele (vt lõik 5.1). Kliiniliste uuringute kogemus lastel ja noorukitel on
piiratud ning pikaajaline (> 1 aasta) rosuvastatiini mõju puberteedile ei ole teada.

Kliinilises uuringus rosuvastatiini kasutamisel 52 nädala vältel täheldati lastel ja noorukitel
täiskasvanutest sagedamini kreatiinkinaasi tõusu >10x normi ülemisest piirist ning treeningu või
kehalise koormuse tõusu järgseid lihaskaebusi (vt lõik 4.8).

Erihoiatused abiainete kohta
Roxera sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus,
laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegselt kasutatavate ravimite toime rosuvastatiinile

Transportvalkude inhibiitorid
Rosuvastatiin on teatud transportvalkude, sh maksarakkudesse haaramist vahendava transporteri
OATP1B1 ja väljavoolu vahendava transporteri BCRP substraat. Rosuvastatiini samaaegsel
manustamisel koos ravimitega, mis on nende transportvalkude inhibiitorid, võib tõusta rosuvastatiini
plasmakontsentratsioon ja suureneda müopaatia risk (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5 tabel 1).

Tsüklosporiin
Rosuvastatiini samaaegsel manustamisel koos tsüklosporiiniga suurenes rosuvastatiini
plasmakontsentratsiooni kõveraalune pindala (AUC) ligi seitse korda võrreldes tervetel vabatahtlikel
täheldatud väärtusega (vt tabel 1). Rosuvastatiin on vastunäidustatud samaaegselt tsüklosporiini
saavatele patsientidele (vt lõik 4.3). Samaaegne manustamine ei põhjustanud tsüklosporiini
plasmakontsentratsiooni muutusi.

Proteaasi inhibiitorid
Kuigi täpne koostoime mehhanism on teadmata, võib samaaegne proteaasi inhibiitorite kasutamine
oluliselt suurendada rosuvastatiini ekspositsiooni (vt tabel 1). Näiteks ilmnes farmakokineetilises
uuringus, et 10 mg rosuvastatiini ning kahe proteaasi inhibiitori (300 mg atasanaviiri/100 mg
ritonaviiri) kombineeritud preparaadi samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele suurenesid
rosuvastatiini tasakaaluseisundi AUC ja C väärtused vastavalt ligikaudu kolm ja seitse korda.
max


Rosuvastatiini ja mõnede proteaasi inhibiitorite kombinatsiooni samaaegset kasutamist võib kaaluda
pärast hoolikat rosuvastatiini annuse kohandamist, mis põhineb rosuvastatiini ekspositsiooni oodataval
tõusul (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5 tabel 1).

Gemfibrosiil ja teised lipiidide sisaldust vähendavad ravimid
Rosuvastatiini ja gemfibrosiili samaaegsel manustamisel suurenesid rosuvastatiini C ja AUC kaks
max
korda (vt lõik 4.4).

Koostoimete uurimiseks läbiviidud kliiniliste uuringute alusel ei ole fenofibraadiga koosmanustamisel
põhjust eeldada oluliste farmakokineetiliste koostoimete teket, kuid farmakodünaamilised võivad siiski ilmneda. Gemfibrosiili, fenofibraadi, teiste fibraatide ja lipiididesisaldust vähendavas
annuses (≥ 1 g ööpäevas) manustatud niatsiini (nikotiinhape) kasutamisel samal ajal HMG-CoA
reduktaasi inhibiitoritega suureneb müopaatia tekkeoht, sest nimetatud ravimid võivad põhjustada
müopaatiat ka eraldi manustatuna. Rosuvastatiini manustamine annustes 30 ja 40 mg on
vastunäidustatud fibraatide samaaegsel kasutamisel (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Antud patsiendid peavad
alustama ravi algannusega 5 mg.

Esetimiib
10 mg rosuvastatiini ja 10 mg esetimiibi samaaegne kasutamine viis rosuvastatiini AUC 1,2-kordse
tõusuni hüperkolesteroleemiaga isikutel (vt tabel 1). Siiski ei saa välistada farmakodünaamilist
koostoimet rosuvastatiini ja esetimiibi vahel ning sellega seotud kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).

Antatsiidid
Rosuvastatiini samaaegne manustamine alumiinium- ja magneesiumhüdroksiidi sisaldavate antatsiidi
suspensioonidega põhjustas rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni vähenemise ligikaudu 50% võrra.
See toime vähenes, kui antatsiidi manustati 2 tundi pärast rosuvastatiini. Nimetatud koostoime
kliinilist tähtsust ei ole uuritud.

Erütromütsiin
Rosuvastatiini samaaegsel manustamisel koos erütromütsiiniga vähenes rosuvastatiini AUC
20% ja
(0-t)
C 30%. Selle koostoime aluseks võib olla erütromütsiini põhjustatud soolemotoorika elavnemine.
max

Tsütokroom P450 ensüümid
In vitro ja in vivo uuringute tulemused näitavad, et rosuvastatiin ei inhibeeri ega indutseeri tsütokroom
P450 isoensüüme. Lisaks metaboliseerub rosuvastatiin nende isoensüümide vahendusel vaid vähesel
määral. Seetõttu ei ole oodata tsütokroom P450 vahendusel tekkivaid koostoimeid. Rosuvastatiinil ei
ole täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid CYP2C9 ja CYP3A4 inhibiitori flukonasooli ega
CYP2A6 ja CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga.

Koostoimed, mille puhul on vajalik rosuvastatiini annuse kohandamine (vt ka tabel 1)
Kui rosuvastatiini on vaja kasutada koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt suurendavad rosuvastatiini
ekspositsiooni, tuleb rosuvastatiini annuseid kohandada. Rosuvastatiini algannuseks on 5 mg üks kord
ööpäevas, kui oodatav ekspositsiooni (AUC) tõus on ligikaudu kahekordne või suurem. Rosuvastatiini
maksimaalset ööpäevast annust tuleb kohandada nii, et oodatav rosuvastatiini ekspositsioon ei ületaks
rosuvastatiini 40 mg ööpäevase annuse kasutamisel saavutatavat ilma teiste ravimite mõjuta, näiteks
20 mg rosuvastatiini koos gemfibrosiiliga (1,9-kordne tõus) ja 10 mg rosuvastatiini koos
atasanaviiri/ritonaviiri kombinatsiooniga (3,1-kordne tõus).

Tabel 1. Samaaegselt manustatud ravimite mõju rosuvastatiini ekspositsioonile (AUC; kahanevas
järjekorras), andmed avaldatud kliinilistest uuringutest
Koostoimet omava ravimi
Rosuvastatiini annustamisskeem
Rosuvastatiini AUC
annustamisskeem
muutus*
Tsüklosporiin 75...200 mg kaks korda
10 mg üks kord ööpäevas,
7,1-kordne ↑
ööpäevas, 6 kuud
10 päeva
Atasanaviir 300 mg/ritonaviir 100 mg
10 mg, ühekordne annus
3,1-kordne ↑
üks kord ööpäevas, 8 päeva


Tabel 1. Samaaegselt manustatud ravimite mõju rosuvastatiini ekspositsioonile (AUC; kahanevas
järjekorras), andmed avaldatud kliinilistest uuringutest
Koostoimet omava ravimi
Rosuvastatiini annustamisskeem
Rosuvastatiini AUC
annustamisskeem
muutus*
Lopinaviir 400 mg/ritonaviir 100 mg
20 mg üks kord ööpäevas,
2,1-kordne ↑
kaks korda ööpäevas, 17 päeva
7 päeva
Gemfibrosiil 600 mg kaks korda
80 mg, ühekordne annus
1,9-kordne ↑
ööpäevas, 7 päeva
Eltrombopaag 75 mg üks kord ööpäevas,
10 mg, ühekordne annus
1,6-kordne ↑
10 päeva
Darunaviir 600 mg/ritonaviir 100 mg
10 mg üks kord ööpäevas,
1,5-kordne ↑
kaks korda ööpäevas, 7 päeva
7 päeva
Tipranaviir 500 mg/ritonaviir 200 mg
10 mg, ühekordne annus
1,4-kordne ↑
kaks korda ööpäevas, 11 päeva
Dronedaroon 400 mg kaks korda
Andmed puuduvad
1,4-kordne ↑
ööpäevas
Itrakonasool 200 mg üks kord ööpäevas,
10 mg, ühekordne annus
1,4-kordne ↑**
5 päeva
Esetimiib 10 mg üks kord ööpäevas,
10 mg üks kord ööpäevas,
1,2-kordne ↑**
14 päeva
14 päeva
Fosamprenaviir 700 mg/ritonaviir
10 mg, ühekordne annus

100 mg kaks korda ööpäevas, 8 päeva
Aleglitasaar 0,3 mg, 7 päeva
40 mg, 7 päeva

Silümariin 140 mg kolm korda
10 mg, ühekordne annus

ööpäevas, 5 päeva
Fenofibraat 67 mg kolm korda
10 mg, 7 päeva

ööpäevas, 7 päeva
Rifampiin 450 mg üks kord ööpäevas,
20 mg, ühekordne annus

7 päeva
Ketokonasool 200 mg kaks korda
80 mg, ühekordne annus

ööpäevas, 7 päeva
Flukonasool 200 mg üks kord ööpäevas,
80 mg, ühekordne annus

11 päeva
Erütromütsiin 500 mg neli korda
80 mg, ühekordne annus
28% ↓
ööpäevas, 7 päeva
Baikaliin 50 mg kolm korda ööpäevas,
20 mg, ühekordne annus
47% ↓
14 päeva
*x-kordse muutusena esitatud andmed näitavad lihtsat suhet koosmanustamisel ja ainult rosuvastatiini
manustamisel saadud vastavate väärtuste vahel. Andmed, mis on esitatud muutusena %-des, näitavad
protsentuaalset erinevust rosuvastatiini monoteraapia puhul saadud vastavast väärtusest.
Tõus on märgitud kui “↑”, muutuseta kui “↔”, langus kui “↓”.
**Mitmed koostoime uuringud on läbi viidud rosuvastatiini erinevate annustega, tabelis on toodud
kõige olulisem suhe

Rosuvastatiini toime samaaegselt kasutatavatele ravimitele

K-vitamiini antagonistid
Samaaegselt K-vitamiini antagoniste (nt varfariin või muud kumariini tüüpi antikoagulandid)
kasutavatel patsientidel võib Roxera, nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamise
alustamisel või annuse suurendamisel tekkida INR-i (International Normalised Ratio) väärtuste tõus.
Roxera-ravi katkestamisel või annuse vähendamisel võivad INR-i väärtused langeda. Sellistel juhtudel
on vajalik INR-i väärtuste vastav jälgimine.

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid/hormoonasendusravi
Rosuvastatiini kasutamisel samal ajal koos suukaudse rasestumisvastase ravimiga suurenes


etinüülöstradiooli ja norgestreeli AUC vastavalt 26% ja 34%. Seda plasmakontsentratsiooni
suurenemist tuleb silmas pidada rasestumisvastase preparaadi annuse valikul. Rosuvastatiini ja
hormoonasendusravi samaaegse kasutamisega kaasnevaid farmakokineetilisi muutusi ei ole
spetsiaalselt uuritud, mistõttu võib eeldada samasugust toimet. Sealjuures on suur hulk kliinilistes
uuringutes osalenud naispatsiente neid ravimeid samal ajal kasutanud ja hästi talunud.

Teised ravimid
Koostoimete uurimiseks läbiviidud kliiniliste uuringute alusel ei ole põhjust eeldada kliiniliselt oluliste
koostoimete teket rosuvastatiini samaaegsel manustamisel koos digoksiiniga.

Lapsed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Koostoimete ulatus lastel on teadmata.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Roxera on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud.

Rasedus
Fertiilses eas naised peavad kasutama sobivaid rasestumisvastaseid vahendeid.
Et kolesterool ja teised kolesterooli biosünteesil moodustuvad ühendid on loote arenguks
hädavajalikud, kaalub HMG-CoA reduktaasi pärssimisest tingitud oht üles rasedusaegse kasutamise
võimaliku kasu. Loomkatsed on näidanud rosuvastatiini mõningast kahjustavat toimet lootele (vt lõik
5.3). Kui patsient rasestub rosuvastatiini kasutamise ajal, tuleb ravi kohe lõpetada.

Imetamine
Rosuvastatiin eritub rottide piima. Andmed rosuvastatiini eritumise kohta inimese rinnapiima
puuduvad (vt lõik 4.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid rosuvastatiini mõju kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi
viidud. Tuginedes ravimi farmakodünaamilistele omadustele, ei ole alust eeldada, et Roxera mõjutaks
neid võimeid. Siiski tuleb silmas pidada, et ravi ajal võib tekkida pearinglus, millega tuleb
autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel arvestada.

4.8. Kõrvaltoimed

Rosuvastatiini puhul täheldatud kõrvaltoimed on üldjuhul kerged ning mööduvad. Kontrollitud
kliinilistes uuringutes katkestas kõrvaltoimete tõttu rosuvastatiinravi vähem kui 4% patsientidest.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Järgnevas tabelis on toodud rosuvastatiini kõrvaltoimete profiil, mis põhineb kliinilistest uuringutest ja
ulatusliku turuletulekujärgse kasutamise käigus saadud andmetel. Allpool loetletud kõrvaltoimed on
liigitatud esinemissageduse ja organsüsteemi klassi järgi.

Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt:
- Väga sage (≥ 1/10)
- Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
- Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
- Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
- Väga harv (< 1/10 000)
- Teadmata sagedusega (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Tabel 2. Kõrvaltoimed, mis põhinevad kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgse kasutamise käigus
saadud andmetel



Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
sagedusega
Vere ja


Trombo-


lümfisüsteemi
tsütopeenia
häired
Immuunsüsteemi


Ülitundlikkus


häired
-reaktsioonid,
sealhulgas
angioödeem
Endokriinsüsteemi Suhkurtõbi1




häired
Psühhiaatrilised




Depressioon
häired
Närvisüsteemi
Peavalu


Polüneuro-
Perifeerne
häired
Pearinglus
paatia
neuropaatia
Mälukaotus
Unehäired (sh
unetus ja
hirmu-
unenäod)
Respiratoorsed,




Köha
rindkere ja
Düspnoe
mediastiinumi
häired
Seedetrakti häired Kõhukinnisus
Pankreatiit

Kõhulahtisus
Iiveldus
Kõhuvalu
Maksa ja


Maksa trans-
Ikterus

sapiteede häired
aminaaside
Hepatiit
aktiivsuse
tõus
Naha ja

Sügelus


Stevensi-
nahaaluskoe
Lööve
Johnsoni
kahjustused
Urtikaaria
sündroom
Lihas-skeleti ja
Lihasvalu

Müopaatia
Liigesvalu
Immuun-
sidekoe
(sealhulgas
vahendatud
kahjustused
müosiit)
nekrotiseeriv
Rabdo-
müopaatia
müolüüs

Kõõlus-
kahjustused,
mõnikord
tüsistunud
rebendiga
Neerude ja



Hematuuria

kuseteede häired
Reproduktiivse



Günekomasti

süsteemi ja
a
rinnanäärme
häired
Üldised häired ja
Asteenia



Tursed
manustamiskoha
reaktsioonid
1 Esinemissagedus sõltub riskifaktorite (tühja kõhu veresuhkru väärtus ≥ 5,6 mmol/l, KMI 30 kg/m2,
triglütseriidide taseme tõus, hüpertensiooni anamnees) olemasolust või puudumisest.

Nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite puhul, on ka rosuvastatiini kasutamisel kõrvaltoimete


esinemissagedus annusest sõltuv.

Toime neerudele: Rosuvastatiiniga ravitud patsientidel on kiirmeetodil määrates täheldatud peamiselt
tubulaarset päritolu proteinuuriat. Valgusisalduse suurenemist uriinis (negatiivsest või jälgedest
positiivseks ++ või enam) esines 10 mg ja 20 mg rosuvastatiini kasutamisel mingil raviperioodil alla
1%-l patsientidest ja 40 mg rosuvastatiini kasutamisel ligikaudu 3%-l patsientidest. Rosuvastatiini
kasutamisel annuses 20 mg sagenes vähesel määral nihe negatiivsest leiust positiivseks (+). Enamikel
juhtudest taandub või kaob proteinuuria iseenesest ravi jätkamisel. Kliiniliste uuringute ja
turuletulekujärgse kogemuse andmetest lähtub, et proteinuuria ja ägeda või süveneva neeruhaiguse
vahel ei ole põhjuslikku seost.

Rosuvastatiiniga ravitud patsientidel on täheldatud hematuuriat, aga kliiniliste uuringute andmetest
lähtuvalt on selle esinemissagedus väike.

Toime skeletilihastele: Rosuvastatiini kasutamise ajal on patsientidel täheldatud toimet
skeletilihastele, näiteks müalgiat, müopaatiat (sealhulgas müosiit) ja harva rabdomüolüüsi koos ägeda
neerupuudulikkusega või ilma. Nimetatud kõrvaltoimeid on täheldatud kõikide annuste kasutamisel,
sagedamini aga siis, kui annus on olnud > 20 mg.

Rosuvastatiini kasutavatel patsientidel on täheldatud annusest sõltuvat kreatiinkinaasi sisalduse
suurenemist veres. Üldjuhul oli tegemist kerge, sümptomiteta kulgeva ja mööduva kõrvaltoimega.
Ravi rosuvastatiiniga tuleb katkestada, kui kreatiinkinaasi sisaldus on oluliselt suurenenud (üle viie
korra üle normi ülemise piiri) (vt lõik 4.4).

Toime maksale: Nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisel, on väikesel arvul
rosuvastatiini kasutavatest patsientidest täheldatud maksa transaminaaside aktiivsuse suurenemist;
enamik juhte olnud kerged, asümptomaatilised ja mööduva iseloomuga.

Mõnede statiinidega seoses on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
- seksuaalfunktsiooni häired;
- väga harvad interstitsiaalse kopsuhaiguse juhud, eelkõige pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.4).

Rabdomüolüüsist ja neerude või maksaga seotud tõsistest kõrvaltoimetest (peamiselt maksa
transaminaaside aktiivsuse tõus) teatamise sagedus on 40 mg annuse kasutamisel suurem.

Lapsed
52-nädalases kliinilises uuringus oli lastel ja noorukitel täiskasvanutest sagedamini kreatiinkinaasi
tõusu >10x normi ülemisest piirist ning treeningu või kehalise koormuse tõusu järgselt tekkinud
lihaskaebusi (vt lõik 4.4). Muus osas oli rosuvastatiini ohutuse profiil lastel ja noorukitel sarnane
täiskasvanutele.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Rosuvastatiini üleannustamise vastu ei ole spetsiifilist ravi. Üleannustamise korral tuleb patsienti
ravida sümptomaatiliselt ja vajaduse korral võtta tarvitusele elutähtsaid funktsioone toetavad
meetmed. Jälgida tuleb maksafunktsiooni ja kreatiinkinaasi väärtusi. Hemodialüüsist ei ole tõenäoliselt
kasu.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Lipiidisisaldust muutvad ained, HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid,
ATC-kood: C10AA07

Toimemehhanism
Rosuvastatiin on selektiivne ja konkureeriva iseloomuga HMG-CoA reduktaasi inhibiitor. HMG-CoA
on kolesterooli sünteesis olulisim ensüüm, mis konverteerib 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül koensüüm
A mevalonaadiks, kolesterooli eellaseks. Rosuvastatiini vere kolesteroolisisaldust vähendava toime
peamine koht on maks.

Rosuvastatiini toimel suureneb maksarakkude pinnal LDL-retseptorite arv, mille toimel suureneb
maksa jõudva LDL-i hulk ja katabolism. Rosuvastatiin pärsib ka VLDL-sünteesi maksas, vähendades
seeläbi veres ringlevate VLDL-i ja LDL-i osakeste üldarvu.

Farmakodünaamilised toimed
Rosuvastatiin vähendab suurenenud LDL-kolesterooli, üldkolesterooli ja triglütseriidide sisaldust ning
suurendab HDL-kolesterooli sisaldust veres. Samuti vähendab rosuvastatiin ApoB, mitteHDL-
kolesterooli, VLDL-kolesterooli, VLDL-TG ja suurendab ApoA-I (vt tabel 3) sisaldust veres.
Rosuvastatiini toimel vähenevad ka LDL-kolesterooli/HDL-kolesterooli,
üldkolesterooli/HDLkolesterooli, mitteHDL-kolesterooli/HDL-kolesterooli ja ApoB/ApoA-I
suhtarvud.

Tabel 3. Annusest sõltuv toime esmase hüperkolesteroleemiaga (tüüp IIa ja IIb) patsientidel
(kohandatud keskmine muutus protsentides võrreldes lähteandmetega).

Annus
N
LDL-C
Üld-C
HDL-C
TG
mitteHDL-
ApoB
ApoA-I
C
Platseebo
13
-7
-5
-3
-7
-3
17
-45
-33
13
-35
-44
-38
10
17
-52
-36
14
-10
-48
-42
20
17
-55
-40
-23
-51
-46
40
18
-63
-46
10
-28
-60
-54

Terapeutiline toime ilmneb 1 nädala jooksul pärast ravi alustamist ja 90% maksimaalsest toimest
saavutatakse tavaliselt 2 nädala jooksul. Maksimaalne toime saavutatakse tavaliselt 4 nädala jooksul ja
säilib pärast seda.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Rosuvastatiin on efektiivne hüperkolesteroleemiaga täiskasvanutel (koos kaasuva
hüpertriglütserideemiaga kui ka ilma) sõltumata rassist, soost või east, samuti spetsiifilistes
populatsioonides, näiteks diabeedihaiged või perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendid.

Kolmanda faasi uuringute summaarsetel andmetel saavutati rosuvastatiini kasutamisel enamikel IIa ja
IIb tüüpi hüperkolesteroleemiaga patsientidest (LDL-kolesterooli uuringueelne keskmine väärtus 4,8
mmol/l) Euroopa Ateroskleroosi Ühingu (European Atherosclerosis Society, 1988) poolt seatud
ravieesmärgid: rosuvastatiini annuse 10 mg korral saavutati seatud ravieesmärgid (LDL-kolesterooli
sisaldus veres < 3 mmol/l) ligikaudu 80%-l patsientidest.

Ühes suures uuringus 435 heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendil kasutati
rosuvastatiini annuses 20 mg kuni 80 mg, mida tiitriti ravitoimest sõltumatult. Kõikidel annustel oli
soodne toime lipiidide näitajatele ning ravi sihtmärkidele. Pärast päevaannuse tiitrimist annuseni 40
mg (12-nädalane ravi) vähenes LDL-C 53%. EAS juhtnööridele vastavad LDL-C väärtused (<3
mmol/l) saavutati 33%-l juhtudest.

Avatud uuringus hinnati 42-l homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendil


reageerimist ravile rosuvastatiini annustega 20…40 mg-ni ööpäevas. Kogu uuritavate rühmas vähenes
LDLkolesterooli kontsentratsioon keskmiselt 22%.

Väikese patsientide arvuga läbiviidud uuringutes on rosuvastatiini lisamisel fenofibraadile täheldatud
aditiivset vere triglütseriidide sisaldust vähendavat toimet ja samaaegsel kasutamisel koos niatsiiniga
aditiivset HDL-kolesterooli sisaldust suurendavat toimet (vt lõik 4.4).

Mitmekeskuseline topeltpime platseebokontrolliga uuring (METEOR) hõlmas 984 südame
isheemiatõve väikese riskiga (määratletud kui Framinghami risk < 10% 10 aasta jooksul) isikut
vanuses 45...70 aastat, kelle keskmine LDL-kolesterooli sisaldus veres oli 4,0 mmol/l (154,5 mg/dl) ja
subkliiniline ateroskleroos oli diagnoositud unearterite intima media paksuse (Carotid Intima Media
Thickness, CIMT) mõõtmisel. Patsiendid randomiseeriti kaheks aastaks rosuvastatiini rühma (40 mg
üks kord ööpäevas) või platseebo rühma. Rosuvastatiin aeglustas platseeboga võrreldes oluliselt
hinnatud 12 unearteri lokalisatsiooni maksimaalse CIMT suurenemist -0,0145 mm/aastas (95%
usaldusvahemik: -0,0196, -0,0093; p < 0,0001). Rosuvastatiini rühmas oli muutus võrreldes
lähteväärtusega -0,0014 mm aastas (-0,12% aastas; mitteoluline), platseebo rühmas ilmnes haiguse
progresseerumine +0,0131 mm aastas 1,12% aastas; p < 0,0001). Otsest korrelatsiooni CIMT
vähenemise ja kardiovaskulaarsete tüsistuste vähenemise vahel ei ole leitud. Uuringus METEOR
osalesid südame isheemiatõve väikese riskiga isikud ja see ei esinda rosuvastatiini 40 mg kasutavate
patsientide sihtrühma. 40 mg annust võib kasutada ainult raske hüperkolesteroleemiaga haigetel, kellel
on suur kardiovaskulaarne risk (vt lõik 4.2).

JUPITER (Justification for the Use of Statins in Primary Prevention) uuring:
Rosuvastatiini interventsionaalses uuringus (JUPITER) hinnati rosuvastatiini mõju tõsiste
aterosklerootiliste kardiovaskulaarsete tüsistuste esinemisele 17802 mehel (50 aastased) ja naisel (60
aastased).

Uuringus osalejad randomiseeriti rühmadesse, kus võeti platseebot (n=8901) või 20 mg rosuvastatiini
(n=8901) üks kord ööpäevas ning osalejaid jälgiti keskmiselt 2 aastat.

LDL-kolesterooli kontsentratsioon vähenes rosuvastatiini rühmas platseeboga võrreldes 45%
(p<0,001).

Kõrge riskiga patsientide alarühma (Framingham riskiskoor uuringu alguses >20%;1558 patsienti)
posthoc analüüsi järgi vähenes rosuvastatiini manustamisel kardiovaskulaarse surma, insuldi ning
müokardiinfarkti kombineeritud lõpptulemus (p=0,028) märkimisväärselt enam kui platseebo võtjatel.
Absoluutne riski langus tüsistuste sageduse osas 1000 patsiendiaasta kohta oli 8,8. Selles kõrge riski
rühmas oli üldine suremus sama (p=0,193). Kõrge riskiga patsientide alarühma (SCORE riskiskoor
uuringu alguses 5%; 9302 patsienti, sh üle 65-aastased) post-hoc analüüsi järgi vähenes rosuvastatiini
kardiovaskulaarse surma, insuldi ning müokardiinfarkti kombineeritud lõpptulemus märkimisväärselt
(p=0,0003), kui võrrelda platseeboga. Absoluutne riski langus tüsistuste sageduse osas 1000
patsiendiaasta kohta oli 5,1. Selles kõrge riski rühmas oli üldine suremus sama (p=0,076).

JUPITER uuringus katkestas ravi kõrvaltoimete tõttu 6,6% rosuvastatiini ning 6,2% platseebo rühma
patsienti. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mille tõttu ravi katkestati, olid: müalgia (0,3%
rosuvastatiin, 0,2% platseebo), kõhuvalu (0,03% rosuvastatiin, 0,02% platseebo) ja nahalööve (0,02%
rosuvastatiin, 0,03% platseebo). Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mida oli platseeboga sama palju
või sagedamini, olid kuseteede infektsioonid (8,7% rosuvastatiin, 8,6% platseebo), nasofarüngiit
(7,6% rosuvastatiin, 7,2% platseebo), seljavalu (7,6% rosuvastatiin, 6,9% platseebo) ja müalgia (7,6%
rosuvastatiin, 6,6% platseebo).

Lapsed
Topeltpimedas, randomiseeritud, mitmekeskuselises, platseebokontrollitud 12-nädalases uuringus
(n=176, 97 poisslast ja 79 tütarlast), millele järgnes 40-nädalane (n=173, 96 poisslast ja 77 tütarlast)
avatud rosuvastatiini annuse tiitrimise faas, said 10…17-aastased heterosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemiaga patsiendid (Tanneri staadium II...V, tüdrukutel esimesest menstruatsioonist


möödunud vähemalt üks aasta) rosuvastatiini 5, 10 või 20 mg või platseebot üks kord ööpäevas 12
nädalat ning seejärel said kõik rosuvastatiini üks kord ööpäevas 40 nädalat. Uuringusse sisenemisel oli
ligikaudu 30% patsientidest vanuses 10...13 aastat ja ligikaudu 17%, 18%, 40% ja 25% olid vastavalt
Tanneri staadiumi järgi II, III, IV ja V.

LDL-C vähenes 38,3%, 44,6% ja 50,0% vastavalt rosuvastatiini annuste 5 mg, 10 mg ja 20 mg puhul,
platseebo näitaja oli võrdluseks 0,7%.

40-nädalas lõpuks oli avatud, eesmärk-annuseni tiitritud uuringus, annustega kuni 20 mg üks kord
ööpäevas saavutatud 70 patsiendil 173-st (40,5%) eesmärgiks olnud LDL-C väärtus alla 2,8 mmol/l.

Pärast 52-nädalast uuringuravi ei täheldatud mõju kasvule, kehakaalule, KMI’le ega sugulisele
küpsusele (vt lõik 4.4). Kliiniliste uuringute kogemus lastel ja noorukitel on piiratud ning pikaajaline
(> 1-aastane) rosuvastatiini mõju puberteedile ei ole teada. See uuring (n=176) ei ole sobiv ravimi
harvaesinevate kõrvaltoimete võrdluseks.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub ligikaudu 5 tundi pärast rosuvastatiini suukaudset
manustamist. Absoluutne biosaadavus on 20%.

Jaotumine
Rosuvastatiin haaratakse ulatuslikult maksakoesse, kus toimub peamine kolesterooli süntees ja LDL-
kolesterooli eraldamine ringlevast verest. Rosuvastatiini jaotusruumala on ligikaudu 134 l.
Rosuvastatiin seondub ligikaudu 90% ulatuses plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga.

Biotransformatsioon
Suukaudselt manustatud rosuvastatiinist metaboliseerub vaid ligikaudu 10%. In vitro inimese
hepatotsüütidega läbi viidud metabolismiuuringute tulemused viitavad sellele, et rosuvastatiin
metaboliseerub tsütokroom P450 (CYP450) isoensüümide vahendusel vaid vähesel määral. Peamiselt
osales rosuvastatiini metabolismis vaid CYP2C9 isoensüüm, kusjuures CYP2C14, CYP3A4 ja
CYP2D6 mängisid vähemolulisemat osa. Peamised metaboliidid on N-desmetüül- ja laktoonvormid.
N-desmetüülmetaboliidi efektiivsus moodustab vähem kui 50% rosuvastatiini omast, kusjuures
laktoonmetaboliiti peetakse kliiniliselt mitteaktiivseks. Üle 90% süsteemsest HMG CoA reduktaasi
pärssimisest põhjustab rosuvastatiin.

Eritumine
Ligikaudu 90% suukaudselt manustatud rosuvastatiinist eritub muutumatul kujul (kas imendunud või
mitteimendunud toimeainena) väljaheitega, ülejäänu eritub uriiniga. Muutumatult eritub uriiniga
ligikaudu 5% manustatud ravimist. Rosuvastatiini eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu
20 tundi. Annuse suurenedes poolväärtusaeg ei pikene. Plasmakliirensi geomeetriline keskmine on
ligikaudu 50 l/h (variatsioonikoefitsient 21,7%). Nagu teistel HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritel,
jõuab toimeaine maksa rakumembraani transportvalgu OATP-C vahendusel. See transportvalk etendab
olulist osa ka rosuvastatiini hepaatilises eliminatsioonis.

Lineaarsus
Rosuvastatiini süsteemne ekspositsioon suureneb koos manustatud annusega. Ravimi mitmekordsel
annustamisel päevas selle farmakokineetilised omadused ei muutu.

Patsientide eripopulatsioonid:

Vanus ja sugu
Vanusel ja sool ei ole kliiniliselt olulist mõju rosuvastatiini farmakokineetikale. Rosuvastatiini
farmakokineetika oli perekondliku heterosügootse hüperkolesteroleemiaga lastel ja noorukitel sarnane
täiskasvanud vabatahtlikele (vt allpool „Lapsed“).



Rass
Farmakokineetika uuringud on näidanud keskmise AUC ja C -i ligikaudu kahekordset suurenemist
max
aasia päritolu indiviididel (jaapanlased, hiinlased, filipiinlased, vietnamlased ja korealased) võrreldes
kaukaasia rassiga. Aasia-India päritolu isikutel on keskmine AUC ja C ligikaudu 1,3 korda
max
suuremad.
Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas kliiniliselt mitteolulist erinevust kaukaasia rassi ja
mustanahaliste farmakokineetikas.

Neerukahjustus
Erinevas raskusastmes neerukahjustusega patsientidel läbiviidud uuringus ei olnud kerge kuni
keskmise raskusega neeruhaigusel mõju rosuvastatiini või selle N-desmetüülmetaboliidi
kontsentratsioonile vereplasmas. Raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min)
oli rosuvastatiini plasmakontsentratsioon tervete vabatahtlikega võrreldes 3 korda suurenenud ja N-
desmetüülmetaboliidi plasmakontsentratsioon 9 korda suurenenud. Hemodialüüsravi saavatel
patsientidel ületas ravimi püsikontsentratsiooni staadiumi plasmakontsentratsioon tervete vabatahtlike
oma ligikaudu 50% võrra.

Maksakahjustus
Erineva raskusastmega maksakahjustusega isikutel läbiviidud uuringus ei ilmnenud patsientidel Child-Pugh’ skooriga 7 või alla selle rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist. Seevastu kahel
indiviidil Child-Pugh’ skooriga 8 ja 9 täheldati madalama Child-Pugh’ skooriga isikutega võrreldes
vähemalt kahekordset süsteemse ekspositsiooni suurenemist. Rosuvastatiini kasutamise kogemused
patsientidel, kelle Child-Pugh’ skoor on rohkem kui 9 punkti, seni puuduvad.

Lapsed
Heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientide (vanuses 10...17 aastat)
farmakokineetilisi näitajaid ei ole täielikult uuritud. Rosuvastatiini (tabletid) väike farmakokineetiline
uuring 18 lapsel näitas, et lastel on süsteemne kontsentratsioon võrreldav täiskasvanutega. Lisaks
näitavad tulemused, et olulisi kõrvalekaldeid annusega korreleerumisest ei ole oodata.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud
kahjulikku toimet inimesele. Spetsiifilisi teste toime suhtes hERG-le ei ole tehtud. Kliinilistele
ravimannustele lähedaste annuste manustamisel loomadele ilmnesid järgmised kõrvaltoimed, mida
kliinilistes uuringutes ei täheldatud: korduvtoksilisuse uuringutes leiti tõenäoliselt rosuvastatiinist
põhjustatud histopatoloogilisi muutusi maksas hiirtel ja rottidel, vähemal määral seoses toimega
sapipõiele koertel, kuid mitte ahvidel. Lisaks ilmnes ahvidel ja koertel rosuvastatiini suure annuste
manustamisel testikulaarne toksilisus. Reproduktiivset toksilisust täheldati rottidel, mis avaldus
järglaste pikkuse, kaalu ja postnataalse elulemuse vähenemisena. Neid toimeid täheldati rosuvastatiini
süsteemse ekspositsiooni juures, mis oli toksiline ka emasloomale ning ületas mitmeid kordi
soovitatavaid terapeutilisi annuseid.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
Laktoos, veevaba
Mikrokristalliline tselluloos
Krospovidoon
Magneesiumstearaat
Kolloidne veevaba ränidioksiid



Tableti kate:
Laktoosmonohüdraat
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 6000
Aluseline butüleeritud metakrülaadi kopolümeer

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Perforeeritud blisterpakend (OPA/Al/PVC-alumiiniumfoolium): 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 98
ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

KRKA, d.d., Novo mesto,
Šmarješka cesta 6,
8501 Novo mesto,
Sloveenia

8. Müügiloa number

5 mg: 778512
10 mg: 779012
15 mg: 778812
20 mg: 778712
30 mg: 778612
40 mg: 778912

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01. märts 2012
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: PP kuu AAAA

10. Teksti läbivaatamise kuupäev


Ravimiametis kinnitatud märtsis 2014