RAMDACORDIA

Toimeained: ramipriil+amlodipiin

Ravimi vorm: kõvakapsel

Ravimi tugevus: 5mg+5mg 30TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on RAMDACORDIA ja milleks seda kasutatakse

..10 kasutajal 100-st:
- unisus (eriti ravi alguses);
- palpitatsioonid (kiired südame löögid), näonaha õhetus;
- pahkluu turse, ödeem;
- peavalu või väsimustunne;
- halb enesetunne.

See on tõenäolisem juhul, kui alustate Ramdacordia võtmist või alustate suurema annuse
võtmist;
- minestamine (sünkoop), hüpotensioon (ebanormaalselt madal vererõhk), eriti kiirel
püstitõusmisel või istumisel;
- kuiv ärritusköha, põskkoopapõletik (sinusiit) või bronhiit, hingamisraskused;
- valu maos või soolestikus, kõhulahtisus, seedehäired, halb enesetunne või haiglane olek;
- mao- ja/või soolepõletik;
- nahalööve (nahapinnast kõrgem või mitte);
- valu rindkeres;
- lihasevalu või -krambid;
- vereanalüüs näitab kaaliumisisalduse tõusu tavapärase tasemega võrreldes.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed, tekib 1...10 kasutajal 1000-st:
- meeleolu muutused, unetus;
- värisemine;
- nägemishäired (sh kahelinägemine);
- helin kõrvades;
- aevastamine/vesine nohu;
- muutunud sooletegevus (sh kõhulahtisus ja kõhukinnisus);
- juuste väljalangemine;
- eksanteem, purpurpunased laigud nahal (purpura), naha värvimuutus;
- suurenenud urineerimisvajadus (eriti öösiti), urineerimishäired;
- halb enesetunne, nõrkus;
- seljavalu;
- kehakaalu tõus või langus;
- rindade suurenemine meestel;
- tasakaaluhäired (vertigo);
- sügelus ja ebatavalised nahaaistingud nagu tuimus, torkimine, kirvendamine, põletus- või
kipitustunne nahal (paresteesia);
- harjumuspäraste maitsete kadu või muutus;
- unehäired;
- depressioon, ärevus, lisandunud närvilisus või rahutus;
- ninakinnisus, hingamisraskused või astma ägenemine;
- soolestiku turse, mida nimetatakse intestinaalseks angioödeemiks ja mille sümptomiteks on
kõhuvalu, oksendamine ning kõhulahtisus;
- pankreasepõletik (pankreatiit);
- kõrvetised, kõhukinnisus või suukuivus;
- päevase uriinikoguse suurenemine;
- tavapärasest intensiivsem higistamine;
- söögiisu vähenemine või kaotus (anoreksia);
- südame löögisageduse tõus, rütmihäired;
- käte ja jalgade tursumine.
See võib viidata vedelikupeetusele teie organismis;
- hägusnägemine;
- liigesevalu;
- palavik;
- suguline võimetus meestel, sugutungi vähenemine meestel või naistel;
- vere teatud valgeliblede (eosinofiilide) arvu suurenemine vereanalüüsi tulemuste põhjal;
- muutused maksa, pankrease või neerude töös vereanalüüsi tulemuste põhjal;
- südamerabandus;
- vere liigne suhkrusisaldus;
- näo, huulte või kõri paistetus.

Vt lõik 4 alguses esimene alajaotus;
- neerufunktsiooni nõrgenemine;
- valu.

Harvad kõrvaltoimed, tekib 1...10 kasutajal 10 000-st:

- nõrkus- või segasustunne;
- punane ja paistes keel;
- naha tõsine ketendus või koorumine; sügelev, kublaline lööve;
- küünekahjustused (nt küüne loksumine või eraldumine küünevallist);
- nahalööve või verevalumid;
- värvilised laigud nahal, jäsemete külmus;
- punetavad, sügelevad, tursunud või vesised silmad;
- kuulmishäired;
- punaste vereliblede, valgete vereliblede, vereliistakute või hemoglobiini sisalduse langus
vereanalüüsi tulemuste põhjal;
- veresoonte põletik;
- veresoonte ahenemine;
- maksarakkude kahjustused.

Väga harvad kõrvaltoimed, tekib 1 kasutajal 10 000-st:
- allergiline reaktsioon;
- maksapõletik;
- suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes;
- kõrge vererõhk;
- närvihäired väljaspool aju ja seljaaju;
- igemekoe paksenemine;
- tõsised nahareaktsioonid.

Vt lõik 4 alguses teine alajaotus.

Teised teadaantud kõrvaltoimed (sagedus pole teada)
Palume teavitada oma arsti juhul, kui mõni neist peaks muutuma tõsiseks või kestma kauem kui mõni
päev.
- keskendumisraskused;
- suu limaskesta põletik koos väikeste haavanditega;
- vereanalüüs näitab vererakkude liiga väikest arvu;
- vereanalüüs näitab vere liiga väikest naatriumisisaldust;
- sõrmed ja varbad muudavad külma saades värvi, ülessoojenemisel tekib neis kihelus- või
valutunne (Raynaud ilming);
- reaktsioonide aeglustumine või puudulikkus;
- põletusaistingud;
- harjumuspäraste lõhnade muutus;
- psoriaas;
- probleemid luuüdiga;
- tõsised allergilised reaktsioonid;
- aju verevarustuse häired, sh insult;
- teatud antikehade arvu suurenemine.


Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.


5.
Kuidas Ramdacordiat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendile. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate selle riknemisele viitavaid märke (näiteks värvimuutus).


Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda .


6.
Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ramdacordia sisaldab

- Toimeained on:
Ramdacordia 2,5 mg/2,5 mg, kõvakapslid
-
Iga kapsel sisaldab 2,5 mg ramipriili ja 2,5 mg amlodipiini (3,475 mg amlodipiinbesilaadina)
Ramdacordia 5 mg/5 mg, kõvakapslid
Iga kapsel sisaldab 5 mg ramipriili ja 5 mg amlodipiini (6,95 mg amlodipiinbesilaadina)
Ramdacordia 10 mg/5 mg, kõvakapslid
Iga kapsel sisaldab 10 mg ramipriili ja 5 mg amlodipiini (6,95 mg amlodipiinbesilaadina)
Ramdacordia 5 mg/10 mg, kõvakapslid
Iga kapsel sisaldab 5 mg ramipriili ja 10 mg amlodipiini (13,9mg amlodipiinbesilaadina)
Ramdacordia 10 mg/10 mg, kõvakapslid
Iga kapsel sisaldab 10 mg ramipriili ja 10 mg amlodipiini (13,9 mg amlodipiinbesilaadina)

- Teised koostisosad on:
- Kapsli sisu: krospovidoon; hüpromelloos; mikrokristalliline tselluloos; glütserooldibehenaat.
- Ramdacordia, 2,5 mg/2,5 mg, kõvakapslid: kapsli keha ja kaas: punane raudoksiid (E172),
titaandioksiid (E171), želatiin.
- Ramdacordia, 5 mg/5 mg, kõvakapslid: kapsli keha ja kaas: briljantsinine FCF (E133),
võlupunane AC (E 129), titaandioksiid (E171), želatiin.
- Ramdacordia, 10 mg/5 mg, kõvakapslid: kapsli keha: punane raudoksiid (E172),
titaandioksiid (E171), želatiin; kapsli kaas: briljantsinine FCF (E133), võlupunane AC (E
129), titaandioksiid (E171).
- Ramdacordia, 5 mg/10 mg, kõvakapslid: kapsli keha: punane raudoksiid (E172), titaandioksiid
(E171), želatiin; kapsli kaas: indigotiin (E132), asorubiin (E122), titaandioksiid (E171),
želatiin.
- Ramdacordia, 10 mg/10 mg, kõvakapslid: kapsli keha ja kaas: indigotiin (E132), asorubiin
(E122), titaandioksiid (E171), želatiin.

Kuidas Ramdacordia välja näeb ja pakendi sisu

Välimus

Ramdacordia, 2,5 mg/2,5 mg
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 3 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu ihuvärvi
keha ja läbipaistmatu ihuvärvi kaanega, milles on valge või peaaegu valge, lõhnatu või peaaegu
lõhnatu granuleeritud pulber, mehhaaniliste lisanditeta.

Ramdacordia, 5 mg/5 mg
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 3 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu
ametüstivärvi keha ja läbipaistmatu ametüstivärvi kaanega, milles on täidetud valge või peaaegu valge,
lõhnatu või peaaegu lõhnatu granuleeritud pulber, mehhaaniliste lisanditeta.

Ramdacordia, 10 mg/5 mg
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 0 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu ihuvärvi
keha ja läbipaistmatu ametüstivärvi kaanega, milles on valge või peaaegu valge, lõhnatu või peaaegu
lõhnatu granuleeritud pulber, mehhaaniliste lisanditeta.

Ramdacordia, 5 mg/10 mg

Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 0 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu ihuvärvi
keha ja läbipaistmatu kastanpruuni kaanega, milles on täidetud valge või peaaegu valge, lõhnatu või
peaaegu lõhnatu granuleeritud pulber, mehhaaniliste lisanditeta.

Ramdacordia, 10 mg/10 mg
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 0 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu kastanpruuni
keha ja läbipaistmatu kastanpruuni kaanega, mis on täidetud valge või peaaegu valge, lõhnatu või
peaaegu lõhnatu granuleeritud pulbriga, mehhaaniliste lisanditeta.

Pakendid:
10, 20, 30, 50 või 100 kõvakapslit blisterpakendites, kartongkarbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Sandoz d.d.
Verovskova 57
SI-1000 Ljubljana
Sloveenia

Tootjad
Egis Pharmacezuticals PLC
Bökenyföldi ut 118-120
H-1165, Budapest
Ungari

Salutas Pharma GmbH
Otto-von-Guericke-Allee 1
39179 Barleben
Saksamaa

Lek Pharmaceuticals d.d.
Verovškova 57
1526 Ljubljana
Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja
poole.
Sandoz d.d. Eesti filiaal
Pärnu mnt 105
11312 Tallinn
Tel. 6652400

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2015.



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Ramdacordia 2,5 mg/2,5 mg, kõvakapslid
Ramdacordia 5 mg/5 mg, kõvakapslid
Ramdacordia 10 mg/5 mg, kõvakapslid
Ramdacordia 5 mg/10 mg, kõvakapslid
Ramdacordia 10 mg/10 mg, kõvakapslid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Ramdacordia, 2,5 mg/2,5 mg, kõvakapslid:
Iga kõvakapsel sisaldab 2,5 mg ramipriili ja 2,5 mg amlodipiini (3,475 mg amlodipiinbesilaadina).

Ramdacordia, 5 mg/5 mg, kõvakapslid:
Iga kõvakapsel sisaldab 5 mg ramipriili ja 5 mg amlodipiini (6,95 mg amlodipiinbesilaadina).

Abiaine: 0,048 mg võlupunane AC (E 129).

Ramdacordia, 10 mg/5 mg, kõvakapslid:
Iga kõvakapsel sisaldab 10 mg ramipriili ja 5 mg amlodipiini (6,95 mg amlodipiinbesilaadina).

Abiaine: 0,038 mg võlupunane AC (E 129).

Ramdacordia, 5 mg/10 mg, kõvakapslid:
Iga kõvakapsel sisaldab 5 mg ramipriili ja 10 mg amlodipiini (13,9 mg amlodipiinbesilaadina).

Abiaine: 0,25 mg asorubiin (E122).

Ramdacordia, 10 mg/10 mg, kõvakapslid:
Iga kõvakapsel sisaldab 10 mg ramipriili ja 10 mg amlodipiini (13,9 mg amlodipiinbesilaadina).

Abiaine: 0,64 mg asorubiin (E122).

INN. Ramiprilum, amlodipinum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Kõvakapsel.

Ramdacordia 2,5 mg/2,5 mg, kõvakapslid
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 3 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu ihuvärvi
keha ja läbipaistmatu ihuvärvi kaanega, milles on valge või peaaegu valge, lõhnatu või peaaegu
lõhnatu granuleeritud pulber, mehhaaniliste lisanditeta.

Ramdacordia 5 mg/5 mg, kõvakapslid
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 3 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu
ametüstivärvi keha ja läbipaistmatu ametüstivärvi kaanega, milles on täidetud valge või peaaegu valge,
lõhnatu või peaaegu lõhnatu granuleeritud pulber, mehhaaniliste lisanditeta.

Ramdacordia 10 mg/5 mg, kõvakapslid
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 0 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu ihuvärvi
keha ja läbipaistmatu ametüstivärvi kaanega, milles on valge või peaaegu valge, lõhnatu või peaaegu
lõhnatu granuleeritud pulber, mehhaaniliste lisanditeta.

Ramdacordia 5 mg/10 mg, kõvakapslid
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 0 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu ihuvärvi
keha ja läbipaistmatu kastanpruuni kaanega, milles on täidetud valge või peaaegu valge, lõhnatu või
peaaegu lõhnatu granuleeritud pulber, mehhaaniliste lisanditeta.

Ramdacordia 10 mg/10 mg, kõvakapslid
Märgistuseta, kinnised Coni Snap-tüüpi, suurusega 0 kõvad želatiinkapslid läbipaistmatu kastanpruuni
keha ja läbipaistmatu kastanpruuni kaanega, mis on täidetud valge või peaaegu valge, lõhnatu või
peaaegu lõhnatu granuleeritud pulbriga, mehhaaniliste lisanditeta.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi patsientidel, kellel nende toimeainete samade annuste samaaegne
manustamine tagab piisava vererõhu languse.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Suukaudne.
Soovitatavaks ööpäevaseks annuseks on üks kapsel määratud toimeainesisaldusega. Ramdacordiat
tuleks manustada üks kord ööpäevas samal ajal koos toiduga või ilma. Seda ei tohi närida või
purustada.
Ravi alustamiseks ei sobi fikseeritud annusega kombinatsioonravim.
Kui annuste kohandamine on vajalik, võib Ramdacordia annust muuta või kaaluda individuaalset
tiitrimist eraldi toimeainetega.

Kapslid tuleks alla neelata koos piisava vedeliku kogusega (nt joogiveega).

Diureetikumidega ravitavad patsiendid
Diureetikumidega ravitavate patsientide korral tuleks olla ettevaatlik, sest neil võib esineda vedeliku-ja/või soolakadu. Tuleks jälgida neerufunktsiooni ja kaaliumisisaldust seerumis.

Patsientide erirühmad:
Maksakahjustusega patsiendid
Maksakahjustusega patsientidel tuleks ravi ramipriiliga alustada ainult hoolika meditsiinilise
järelevalve all, maksimaalseks ööpäevaseks annuseks on 2,5 mg ramipriili.
Ramdacordia on soovitatav vaid patsientidele, kes viidi üle 2,5 mg ramipriili manustamisele
optimaalse säilitusannusena ramipriili annuse tiitrimise vältel.
Maksakahjustuse korral võib amlodipiini eliminatsioon olla aeglasem. Amlodipiini täpseid
soovituslikke annuseid ei ole kindlaks määratud, kuid ravimit tuleks eeltoodust tulenevalt nendele
patsientidele manustada eriti ettevaatlikult (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid
Optimaalse alg- ja säilitusannuse määramiseks neerukahjustusega patsientidel tuleks annuseid
kohandada individuaalselt ramipriili ja amlodipiini annuste eraldi tiitrimise teel (detailsem info vt
vastava toimeaine ravimi omaduste kokkuvõte).

Neerukahjustusega patsientidel peaks ramipriili ööpäevane annus põhinema kreatiniini kliirensil:

- kui kreatiniini kliirens on ≥ 60 ml/min, pole algannuse (2,5 mg/ööpäev) kohandamine vajalik;
maksimaalne ööpäevane annus on 10 mg;
- kui kreatiniini kliirens on vahemikus 30...60 ml/min, pole algannuse (2,5 mg/ööpäev) kohandamine
vajalik; maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg;
- kui kreatiniini kliirens on vahemikus 10...30 ml/min, on algannus 1,25 mg/ööpäevas ja maksimaalne
ööpäevane annus 5 mg;
- hemodialüüsravi saavad hüpertensiivsed patsiendid: ramipriil on vähesel määral dialüüsitav;
algannus on 1,25 mg/ööpäevas ja maksimaalne ööpäevane annus 5 mg; ravimit peab manustama mõni
tund pärast hemodialüüsiseanssi.

Neerukahjustusega patsientidel pole amlodipiini annuste kohandamine vajalik.
Amlodipiin ei ole dialüüsitav. Dialüüsi saavatele patsientidele tuleb amlodipiini manustada eriti
ettevaatlikult (vt lõik 4.4).
Ravi ajal Ramdacordiaga tuleks jälgida neerufunktsiooni ja seerumis kaaliumisisaldust. Neerutalitluse
halvenemise korral tuleks Ramdacordia manustamine lõpetada ja selle komponente tuleks manustada
kohandatud annustes.

Eakad
Ramipriili algannused peaksid olema väiksemad ning järgnevate annuste tiitrimine järkjärguline
kõrvaltoimete suurema võimalikkuse tõttu. Ramdacordia manustamine väga eakatele ja põduratele
patsientidele ei ole soovitatav.
Eakatele võib manustada amlodipiini tavalisi annuseid, kuid annuse suurendamisel tuleb olla
ettevaatlik (vt. lõik 5.2).

Lapsed
Ramdacordia ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 18 aastat seoses ohutuse ja efektiivsusega.

4.3. Vastunäidustused

Seoses ramipriiliga:
- varasem angioödeem (pärilik, idiopaatiline või tingituna varasemast angioödeemist seoses raviga
AKE inhibiitorite või angiotensiin-II retseptoritega (AIIRA-dega));
- ekstrakorporeaalsed ravimeetodid, mille korral veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega (vt
lõik 4.5);
- märkimisväärne bilateraalne neeruarteri stenoos või neeruarteri stenoos ainsa toimiva neeru korral;
- Ramdacordia samaaegne kasutamine koos aliskireeni sisaldavate preparaatidega on vastunäidustatud
suhkurdiabeediga või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja
5.1);
- raseduse 2. ja 3. trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6);
- ramipriiliga ei tohi ravida hüpotensiivseid või hemodünaamiliselt ebastabiilses seisundis patsiente.

Seoses amlodipiiniga:
- raske hüpotensioon;
- šokk (sh. kardiogeenne šokk);
- südame vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon (nt raskekujuline aordi stenoos);
- hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus pärast ägedat müokardiinfarkti.

Seoses Ramdacordiaga:
- Ülitundlikkus amlodipiini, dihüropüridiini derivaatide, ramipriili, mis tahes muu AKE (angiotensiini
konverteeriva ensüümi) inhibiitori või ükskõik millise abiaine suhtes (loetletud lõigus 6.1).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Seoses ramipriiliga:
Patsientide erirühmad


Rasedus
AKE inhibiitorite, näiteks ramipriili või angiotensiin-II retseptori antagonistide (AIIRA-de) kasutamist
ei tohiks alustada raseduse ajal. Välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist AKE inhibiitorite/AIIRA-dega
peetakse vältimatuks, tuleks rasedust planeerivad patsiendid üle viia mõnele muule
antihüpertensiivsele ravile, millel on raseduse ajal kasutamise osas tõendatud ohutusprofiil. Raseduse
diagnoosimisel tuleks ravi AKE inhibiitorite/AIIRA-dega viivitamatult lõpetada ning vajadusel
alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Hüpotensioonist eriti ohustatud patsiendid
- Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid
Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiente ohustab väljendunud
vererõhu langus ja neerufunktsiooni halvenemine AKE pärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitorit või
kaasuvat diureetikumi manustatakse või annust suurendatakse esimest korda.
Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi märkimisväärne aktiveerumine on ootuspärane ja
meditsiiniline järelvalve koos vererõhu jälgimisega vajalik nt alljärgnevatel juhtudel:
• raske hüpertensiooniga patsiendid;
• dekompenseeritud südame paispuudulikkusega patsiendid;
• hemodünaamiliselt olulise ventrikulaarse sisse- või väljavoolu takistusega patsiendid (nt aordi- või
mitraalklapi stenoos);
• unilateraalse neeruarteri stenoosi ja teise funktsioneeriva neeruga patsiendid;
• vedeliku- või soolavaegusega või sellest ohustatud patsiendid (sh diureetikumidega ravitavad
patsiendid);
• maksatsirroosi ja/või astsiidiga patsiendid;
• suuremahulise kirurgia korral või anesteesia korral ravimitega, mis põhjustavad hüpotensiooni.
Üldiselt soovitatakse dehüdratatsiooni, hüpovoleemia või sooladefitsiidi korrigeerimist enne ravi
alustamist (südamepuudulikkusega patsientidel peab sellist korrektsiooni siiski hoolega kaaluma
vedelikumahu ületäiteohu tõttu).

- Müokardiinfarktijärgne mööduv või püsiv südamepuudulikkus.

- Ägeda hüpotensiooni korral südame- või ajuisheemiast ohustatud patsiendid.
Ravi algfaasis on vajalik spetsiaalne meditsiiniline järelvalve.

Eakad patsiendid
Vt lõik 4.2.

Kirurgia
Üks päev enne kirurgiat soovitatakse võimalusel katkestada ravi angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitoritega nagu ramipriil.

Neerufunktsiooni jälgimine
Neerufunktsiooni tuleks hinnata enne ravi algust ja ravi ajal ning kohandada ravimi annust, eelkõige
esimestel ravinädalatel. Eriti hoolikalt tuleks jälgida neerukahjustusega patsiente (vt lõik 4.2). On
neerufunktsiooni kahjustuse oht, eriti südame paispuudulikkusega patsientidel või pärast
neerusiirdamist.

Angioödeem
AKE inhibiitorite, sh. ramipriiliga ravitavatel patsientidel on teatatud angioödeemi tekkest (vt lõik
4.8).
Angioödeemi korral tuleb ravi ramipriiliga katkestada.
Kiirelt peab alustama erakorralist ravi. Patsienti tuleks jälgida vähemalt 12...24 tundi ning koju võib
lubada alles pärast kõigi sümptomite taandumist.
AKE inhibiitorite, sh ramipriiliga ravitavatel patsientidel on teatatud intestinaalse angioödeemi tekkest
(vt lõik 4.8). Need patsiendid kaebavad kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma).


Desensitisatsiooniaegsed anafülaktilised reaktsioonid
AKE pärssimise korral suureneb anafülaktiliste ja anafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosus ning
raskusaste putukamürkide ja teiste allergeenide suhtes. Enne desensitisatsiooni peab kaaluma ravi
ajutist katkestamist ramipriiliga.

Hüperkaleemia
Mõnedel AKE inhibiitorite, sh ramipriiliga ravitavatel patsientidel on täheldatud hüperkaleemiat.
Hüperkaleemia tekke oht on neerupuudulikkusega, eakatel (> 70-aastastel), kontrollimatu
suhkurtõvega, kaaliumisooli, kaaliumisäästvaid diureetikume või teisi vereplasma kaaliumisisaldust
suurendavaid aineid kasutavatel, dehüdratatsiooni, ägeda südame dekompensatsiooni või metaboolse
atsidoosi seisundis patsientidel. Kui loetletud ainete samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks,
soovitatakse regulaarselt kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (v. lõik 4.5).

Neutropeenia/agranulotsütoos
Harva on esinenud neutropeeniat/agranulotsütoosi, trombotsütopeeniat ja aneemiat, teatatud on ka
luuüdi supressioonist. Võimaliku leukopeenia avastamiseks on soovitatav jälgida vere valgeliblede
arvu. Sagedasemat kontrolli soovitatakse ravi alguses, neerufunktsiooni kahjustusega ja kaasuva
kollageenhaigusega (nt erütematoosne luupus või skleroderma) patsientidel ning isikutel, keda
ravitakse samaaegselt teiste verepilti mõjutada võivate ravimitega (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Etnilised eripärad
AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi sagedamini mustanahalistel patsientidel.
Sarnaselt teiste AKE inhibiitoritega võib ramipriil langetada mustanahalistel patsientidel vererõhku
vähem efektiivselt, tõenäoliselt seoses madala reniinitasemega hüpertensiooni suuremast
esinemissagedusest mustanahaliste populatsioonis.

Köha
Teatatud on köha tekkest seoses AKE inhibiitorite kasutamisega. Köha on iseloomult
mitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärast ravi katkestamist. AK inhibiitorist tingitud köhaga tuleb
arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel.

Diureetikumidega ravitavad patsiendid
Diureetikumidega ravitavate patsientide korral tuleks olla ettevaatlik, sest neil võib esineda vedeliku-ja/või soolakadu. Jälgida tuleks neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust.

Reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine
On tõendeid, et samaaegne AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptorite blokaatorite või aliskireeni
kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja halvenenud neerufunktsiooni (sealhulgas äge
neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei ole RAAS-i kahekordne blokeerimine AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptorite blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamise abil soovitatav (vt
lõigud 4.5 ja 5.1).
Kui kahekordne blokaadravi on hädavajalik, tuleb seda teha ainult arsti järelevalve all ja sageli tuleb
kontrollida neerufunktsiooni, elektrolüütide sisaldust ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin
II retseptorite blokaatoreid ei tohi samal ajal kasutada diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Seoses amlodipiiniga
Amlodipiini ohutust ja efektiivsust hüpertensiivse kriisi korral pole kindlaks määratud.

Südamepuudulikkusega patsiendid
Südamepuudulikkusega patsiente tuleks ravida ettevaatlikult. Raske südamepuudulikkusega (NYHA
klass III ja IV) patsientide pikaajaline uuring näitas, et amlodipiiniga ravitud patsientidel oli
kopsuturse esinemissagedus võrreldes platseeborühmaga suurenenud, kuid see ei osutanud
südamepuudulikkuse süvenemisele.


Maksakahjustusega patsiendid
Maksakahjustusega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud; annustamissoovitusi ei ole
veel määratletud. Seetõttu tuleb amlodipiini nendele patsientidele manustada ettevaatusega.

Kasutamine eakatel patsientidel
Eakatel patsientidel tuleks annuseid suurendada ettevaatlikult (vt lõik 5.2).

Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel
Nendel patsientidel võib amlodipiini kasutada tavalistes annustes. Muudatused amlodipiini
plasmakontsentratsioonides ei ole korrelatsioonis neerupuudulikkuse astmega. Amlodipiin ei ole
dialüüsitav.

Erihoiatused abiainete osas
Ramdacordia 5mg/5mg ja Ramdacordia 10mg/5mg kõvakapslid sisaldavad värvainet võlupunane
AC'd (E 129), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone
Ramdacordia 5 mg/10 mg ja Ramdacordia 10 mg/10 mg kõvakapslid sisaldavad asorubiini (E122),
mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Seoses ramipriiliga:

Vastunäidustatud kombinatsioonid
Ekstrakorporeaalsed ravitoimingud, mille korral veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega, nt
dialüüs ja hemofiltratsioon teatud high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ning
madala tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaadiga, raske anafülaktoidse reaktsiooni
suurenenud ohu tõttu (vt lõik 4.3). Kui niisugune ravi osutub vajalikuks, peab kaaluma teist tüüpi
dialüüsimembraani või antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Ettevaatusabinõud kasutamisel
Kaaliumisoolad, hepariin, kaaliumisäästvad diureetikumid ja teised vereplasma kaaliumisisaldust
suurendavad toimeained (sh angiotensiin II antagonistid, trimetoprim, takroliimus, tsüklosporiin):
võib tekkida hüperkaleemia, mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumi kaaliumisisaldust.

Antihüpertensiivsed ravimid (nt. diureetikumid) ja teised antihüpertensiivse toimega ained (nt
nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid, äge alkoholitarbimine, baklofeen,
alfusosiin, doksasosiin, prasosiin, tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohu võimendumine on
ootuspärane (vt lõik 4.2 diureetikumide kohta).

Reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptorite blokaatorite või aliskireeniga
Kliinilised andmed on näidanud, et reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS)
kahekordne blokeerimine AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptorite blokaatorite või
aliskireeni kombineeritud kasutamisega on seotud suurema kõrvaltoimete, nagu
hüpotensiooni, hüperkaleemia ja halvenenud neerufunktsiooni (sh äge neerupuudulikkus)
esinemissagedusega võrreldes ainult ühe RAAS-i toimiva aine kasutamisega (vt lõigud 4.3,
4.4 ja 5.1).

Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid ja teised ained, mis võivad vähendada ramipriili
antihüpertensiivset toimet (nt isoproterenool, dobutamiin, dopamiin, epinefriin): soovitatav on jälgida
vererõhku.

Allopurinool, immunosupressandid, kortikosteroidid, prokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised muud
ained, mis võivad mõjutada verepilti: hematoloogiliste reaktsioonide suurem tõenäosus (vt lõik 4.4).


Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivad vähendada liitiumi eritumist, mistõttu liitiumi toksilisus võib
suureneda. Peab jälgima liitiumi taset.

Diabeedivastased ravimid, sh. insuliin: võimalikud on hüpoglükeemilised reaktsioonid. Soovitatav on
jälgida vere glükoosisisaldust.

Mittesteroidsed
põletikuvastased
ained
(MSPVA)
ja
atsetüülsalitsüülhape:
Ramipriili
antihüpertensiivse toime langus on eeldatav. Lisaks võib samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja
MSPVA-dega suurendada neerufunktsiooni halvenemist ning hüperkaleemia ohtu.

Seoses amlodipiiniga:
Monoteraapiana on amlodipiini ohutu manustamine koos tiasiiddiureetikumide, beetablokaatorite,
AKE inhibiitorite, pikatoimeliste nitraatide, nitroglütseriin keelealuste preparaatide, mittesteroidsete
põletikuvastaste ainete, antibiootikumide ja suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimitega.

Teiste ravimite toime amlodipiinile
- CYP3A4 inhibiitorid: Samaaegsel kasutamisel koos CYP3A4 inhibiitori erütromütsiiniga noortel
patsientidel ja diltiaseemiga eakatel patsientidel suurenes amlodipiini plasmakontsentratsioon vastavalt
22% ning 50% võrra. Samas pole selle leiu kliiniline asjakohasus teada. Ei saa välistada, et CYP3A4
tugevad inhibiitorid (nt. ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir) võivad suurendada amlodipiini
plasmakontsentratsioone suuremal määral kui diltiaseem. Koos CYP3A4 inhibiitoritega tuleks
amlodipiini kasutada ettevaatlikult. Samas pole teada vastava koosmõjuga seostatavatest
kõrvaltoimetest.

- CYP3A4 indutseerijad: Puuduvad andmed CYP4A4 indutseerijate mõjust amlodipiinile. CYP3A4
indutseerijate (nt rifampitsiini, naistepuna Hypericum perforatum) samaaegnel kasutamisel võib
amlodipiini plasmakontsentratsioon väheneda. Koos CYP3A4 indutseerijatega tuleks amlodipiini
kasutada ettevaatusega.

Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud greipfruudimahl, tsimetidiin, alumiinium/magneesium
(antatsiid) ja sildenafiil amlodipiini farmakokineetikat.

Amlodipiini mõju teistele ravimitele
Amlodipiini vererõhku langetav toime lisandub teiste antihüpertensiivsete ainete vererõhku
langetavale toimele.

Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini, etanooli
(alkoholi), varfariini või tsüklosporiini farmakokineetikat.

Amlodipiin ei avalda mõju laboratoorsetele parameetritele.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Seoses ramipriiliga
Rasedus
Ramipriili kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4), selle kasutamine
raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Epidemioloogilised andmed AKE inhibiitorite teratogeensuse riski kohta pärast kasutamist raseduse
esimesel trimestril ei ole lõplikud, kuigi riski vähest suurenemist ei saa siiski välistada. Välja arvatud
juhul, kui ravi jätkamist AKE inhibiitoriga peetakse hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerivad
patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise
ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt
katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.
AKE inhibiitori kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab teadaolevalt inimese
lootetoksilisust (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise pidurdumine) ning

neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt ka lõik 5.3). Kui AKE
inhibiitorit on kasutatud raseduse teisest trimestrist alates, soovitatakse kontrollida neerufunktsiooni ja
koljut ultraheliuuringuga. Vastsündinuid, kelle emad on kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleks hoolikalt
jälgida hüpotensiooni, oliguuria ja hüperkaleemia osas (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine
Kuna andmed ramipriili kasutamise kohta rinnaga toitmise vältel on ebapiisavad (vt lõik 5.2), ei ole
ramipriili kasutamine soovitatav ja eelistada tuleks alternatiivseid ravimeid, mille imetamisaegsed
ohutusprofiilid on paremini teada, eelkõige vastsündinu või enneaegselt sündinud imiku imetamisel.

Seoses amlodipiiniga
Rasedus
Amlodipiini ohutust raseduse ajal pole kindlaks määratud.
Reproduktiivsusuuringud rottidel ei ole andnud tunnistust toksilisusest, välja arvatud
sünnituskuupäeva hilinemine ja sünnituse pikem kestus annuste korral, mis ületasid maksimaalseid
inimestele soovitatavaid annuseid 50-kordselt.
Kasutamine raseduse ajal on soovitatav vaid juhul, kui ohutum alternatiiv puudub ja haigus ise on ema
ning loote jaoks ohtlikum.

Imetamine
Amlodipiini imendumine rinnapiima pole teada. Otsuses, kas jätkata/katkestada rinnaga toitmine või
jätkata/katkestada ravi amlodipiiniga, tuleks arvesse võtta rinnaga toitmise kasulikkust lapsele ja
amlodipiinravi kasulikkust emale.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Mõned kõrvaltoimed (nt vererõhu languse sümptomid, nagu pearinglus) võivad kahjustada patsiendi
keskendumis- ja reaktsioonivõimet ning osutuda seetõttu ohtlikeks olukordades, kus nimetatud võimed
on eriti tähtsad (nt. sõiduki juhtimisel või masinate kasutamisel).
Seda võib juhtuda eelkõige ravi alguses või ravimi vahetamisel teiste ravimite asemel. Sõiduki
juhtimine või masinate kasutamine ei ole soovitatav annuse esmakordse manustamise või annuse
suurendamise järel.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mis on täheldatud toimeainete eraldi kasutamise ajal, on määratletud esinemissageduse
järgi.

Väga sage > 1/10
Sage > 1/100 kuni < 1/10
Aeg-ajalt > 1/1000 kuni < 1/100
Harv > 1/10 000 kuni < 1/1000
Väga harv < 1/10 000, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Seoses ramipriiliga

Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt:

eosinofiilia.
Harv:
vere valgeliblede arvu vähenemine (sh neutropeenia või agranulotsütoos),
erütrotsüütide arvu vähenemine, hemoglobiinisisalduse vähenemine,
trombotsüütide arvu vähenemine.
Teadmata:
luuüdi kahjustus, pantsütopeenia, hemolüütiline aneemia.

Immuunsüsteemi häired

Teadmata:
anafülaktilised või anafülaktoidsed reaktsioonid, antinukleaarsete antikehade
sisalduse suurenemie.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage:

vere kaaliumisisalduse suurenemine.
Aeg-ajalt:

anoreksia, söögiisu vähenemine.
Teadmata:

vere naatriumisisalduse vähenemine.

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt:
depressiivne meeleolu, ärevus, närvilisus, rahutus, unehäired (sh unisus).
Harv:

segasusseisund.
Teadmata:
tähelepanuhäired.

Närvisüsteemi häired
Sage:

peavalu, pearinglus.
Aeg-ajalt:

vertigo, paresteesia, ageuusia, düsgeusia.
Harv:

treemor, tasakaaluhäired.
Teadmata:
tserebraalne isheemia, sh. isheemiline insult ja transitoorne isheemiahoog,
psühhomotoorse võimekuse halvenemine, põletustunne, parosmia.

Silma häired
Aeg-ajalt:

nägemishäired, sh hägune nägemine.
Harv:

konjunktiviit.

Kõrva ja labürindi häired
Harv:

kuulmishäired, tinnitus.

Südame häired
Aeg-ajalt:
müokardi isheemia, sh stenokardia või müokardiinfarkt, tahhükardia, arütmia,
südamepekslemine, perifeerne ödeem.

Vaskulaarsed häired
Sage:

hüpotensioon, ortostaatiline vererõhu langus, minestus.
Aeg-ajalt:

nahaõhetus.
Harv:

vaskulaarne stenoos, hüpoperfusioon, vaskuliit.
Teadmata teada:
Raynaud’ sündroom.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage:

mitteproduktiivne kuiv köha, bronhiit, sinusiit, düspnoe.
Aeg-ajalt:

bronhospasm, sh. astma ägenemine, nasaalne turse.

Seedetrakti häired
Sage:
gastrointestinaalne põletik, seedehäired, ebamugavustunne kõhus, düspepsia,
diarröa, iiveldus, oksendamine.
Aeg-ajalt:
pankreatiit (väga harva on teatatud fataalsetest juhtudest seoses AKE
inhibiitoritega), pankrease ensüümide sisalduse suurenemine, peensoole
angioödeem, ülakõhu valu, sealhulgas gastriit, kõhukinnisus, suukuivus.
Harv:

glossiit.
Teadmata:

aftiline stomatiit.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt:

maksaensüümide ja/või konjugeeritud bilirubiinisisalduse suurenemine.
Harv:

kolestaatiline kollatõbi, hepatotsellulaarsed kahjustused.
Teadmata:
äge maksapuudulikkus, kolestaatiline või tsütolüütiline hepatiit (fataalne
tagajärg on olnud väga erandlik).


Naha ja nahaaluskoe häired
Sage:

lööve, eelkõige makulopapulaarne.

Aeg-ajalt:
angioödeem; väga erandlikult võib angioödeemist tulenev hingamisteede
obstruktsioon lõppeda fataalselt; sügelus, hüperhidroos.
Harv:

eksfoliatiivne dermatiit, urtikaaria, onühholüüs.
Väga harv:

valgustundlikkusreaktsioon.
Teadmata:
toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom, multiformne
erüteem, pemfigus, psoriaasi ägenemine, psoriasiformne dermatiit,
pemfigoidne või lihhenoidne eksanteem või enanteem, alopeetsia.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage:

lihaskrambid, müalgia.
Aeg-ajalt:

artralgia.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt:
neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus, suurenenud uriinihulk, olemasoleva
proteinuuria halvenemine, vere uureasisalduse suurenemine, vere
kreatiniinisisalduse suurenemine.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärmete häired
Aeg-ajalt:

mööduv erektiilne impotentsus, libiido langus.
Teadmata:
günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage:

valu rindkeres, väsimus.

Aeg-ajalt:

püreksia.
Harv:

asteenia.

Seoses amlodipiiniga

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv:

leukopeenia, trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired
Väga harv:

allergiline reaktsioon.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt:

hüperglükeemia.

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt:

meeleolumuutused (sh. ärevus), unetus, depressioon.
Harv:

segasus.

Närvisüsteemi häired
Sage:

peavalu, pearinglus, unisus (eriti ravi alguses).
Aeg-ajalt:

treemor, maitsetundlikkuse häired, sünkoop, hüpesteesia, paresteesia.
Väga harv:

hüpertoonia, perifeerne neuropaatia.

Silma kahjustused
Aeg-ajalt:

nägemishäired (sh kahelinägemine).

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt:

tinnitus.

Südame häired
Sage:

südamepekslemine.
10

Väga harv:
müokardiinfarkt, arütmia (sh. bradükardia, ventrikulaarne tahhükardia ja
kodade virvendusarütmia).

Vaskulaarsed häired
Sage:

õhetus.
Aeg-ajalt:

hüpotensioon.
Väga harv:

vaskuliit.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt:

düspnoe, riniit.
Väga harv:

köha.

Seedetrakti häired
Sage:

iiveldus, kõhuvalu.
Aeg-ajalt:
oksendamine, düspepsia, sooletegevuse muutused (sh kõhulahtisus ja
kõhukinnisus), suu kuivus.
Väga harv:

pankreatiit, gastriit, igemete hüperplaasia.

Maksa ja sapiteede häired
Väga harv:

kollatõbi*, hepatiit*.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt:
alopeetsia, purpur, naha värvimuutus, suurenenud higistamine, sügelus, lööve,
eksanteem.
Väga harv:
angioödeem, multiformne erüteem, urtikaaria, eksfoliatiivne dermatiit,
Stevensi-Johnsoni sündroom, valgustundlikkus.

Liha-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage:

hüppeliigese turse.
Aeg-ajalt:

artralgia, lihasvalu, lihasekrambid, seljavalu.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt:

urineerimishäired, noktuuria, suurenenud urineerimissagedus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärmete häired
Aeg-ajalt:

impotentsus, günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage:

ödeem, väsimus.
Aeg-ajalt:

valu rindkeres, asteenia, valud, halb enesetunne.

Uuringud
Aeg-ajalt:

kehakaalu suurenemine või vähenemine.
Väga harv:

maksaensüümide aktiivsuse suurenemine*.

*Enamasti koos kolestaasiga

4.9. Üleannustamine

Seoses ramipriiliga

AKE inhibiitorite üleannustamise sümptomid võivad hõlmata ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni
(koos väljendunud hüpotensiooni, šokiga), bradükardiat, elektrolüütide häireid ja neerupuudulikkust.
Patsienti tuleks hoolikalt jälgida ja ravi peaks olema sümptomaatiline ning toetav. Soovituslike
meetmete hulka kuuluvad esmane detoksifikatsioon (maoloputus, adsorbentide manustamine) ja
hemodünaamika stabiilsuse taastamisele suunatud abinõud, kaasa arvatud alfa 1 adrenergiliste
11

agonistide või angiotensiin II (angiotensinamiidi) manustamine. Ramiprilaat, ramipriili aktiivne
metaboliit, eraldub üldvereringest hemodialüüsi teel halvasti.

Seoses amlodipiiniga

Tahtliku üleannustamise osas inimestel on vähe kogemusi.

Sümptomid
Olemasolevad andmed viitavad sellele, et suur üleannustamine võib põhjustada ülemäärast perifeerset
vasodilatatsiooni, võimalik on ka reflektoorne tahhükardia. Kirjeldatud on väljendunud ja
potentsiaalselt pikaajalist süsteemset hüpotensiooni, sh surmaga lõppevat šokki.

Ravi
Amlodipiini üleannustamisest tingitud kliiniliselt olulise hüpotensiooni tekkimisel on vajalik südame-
veresoonkonda toetav aktiivne ravi, sh. südame- ja hingamisfunktsiooni sage jälgimine, jäsemete
ülestõstmine ning ringleva veremahu ja uriinierituse jälgimine. Veresoonte toonust ja vererõhku võib
aidata taastada vasokonstriktori manustamine, kui selleks ei ole vastunäidustusi. Kaltsiumglükonaadi
veenisisene manustamine võib aidata vähendada kaltsiumikanali blokaadi toimeid.
Mõningatel juhtudel võib kasu olla maoloputusest. Tervetel vabatahtlikel on aktiveeritud söe
kasutamine kuni 2 tunni möödumisel 10 mg amlodipiini manustamisest toonud tõendatult kaasa
amlodipiini imendumiskiiruse vähenemise.
Kuivõrd amlodipiin seondub suures osas valkudega, pole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: AKE inhibiitorid ja kaltsiumikanali blokaatorid
ATC kood: C09BB07

Ramipriili toimemehhanism
Ramiprilaat, eelravim ramipriili aktiivne metaboliit, pärsib ensüümi dipeptidüülkarboksüpeptidaas I
(sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm, kininaas II). See ensüüm katalüüsib plasmas ja
kudedes angiotensiin I muutumist aktiivseks vasokonstriktsiooni põhjustavaks aineks angiotensiin II
ning aktiivse vasodilataatori bradükiniini lõhustamist. Vähenenud angiotensiin II teke ja bradükiniini
lõhustamise pärssimine põhjustavad vasodilatatsiooni.
Kuna angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni vabanemist, põhjustab ramiprilaat aldosterooni
sekretsiooni vähenemist. Ravivastus monoteraapiale AKE inhibiitoriga oli madalam mustanahalistel
(afro-ameerika) hüpertensiivsetel patsientidel (tavaliselt madala reniinitasemega hüpertensiivne
populatsioon) kui mittemustanahalistel patsientidel.

Farmakodünaamilised toimed
Ramipriili manustamine põhjustab perifeerse arteriaalse vastupanu märgatavat vähenemist. Üldjuhul
neerude plasmaperfusioon ja glomerulaarfiltratsiooni kiirus oluliselt ei muutu. Ramipriili
manustamisel kõrgvererõhutõvega patsientidele alaneb vererõhk nii pikali- kui püstiasendis ilma
südame löögisageduse kompensatoorse suurenemiseta.
Suuremal osal patsientidest saabub ühekordse annuse antihüpertensiivne toime 1...2 tundi pärast
suukaudset manustamist. Ühekordse annuse maksimaalne efekt saavutatakse tavaliselt 3...6 tundi
pärast suukaudset manustamist. Ühekordse annuse antihüpertensiivne toime kestab tavaliselt 24 tundi.
Maksimaalne antihüpertensiivne toime kestva ravi korral ramipriiliga ilmneb 3...4 nädala pärast. On
näidatud, et antihüpertensiivne toime püsib pikaajalise ravi korral, mis kestab 2 aastat.
Ramipriili manustamise järsk katkestamine ei põhjusta tagasilöögina kiiret ja ülemäärast vererõhu
tõusu.

12

Kahes suures randomiseeritud kontrollitud uuringus [ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and
in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs
Nephropathy in Diabetes)] uuriti AKE-inhibiitori ja angiotensin II retseptori blokaatori
kombinatsiooni kasutamist.
Uuring ONTARGET viidi läbi eelneva kardiovaskulaarse või tserebrovaskulaarse haiguse või 2. tüüpi
suhkurdiabeediga patsientidel, kus haigusega kaasnes lõpporgani kahjustus. VA NEPHRON-D oli
uuring 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
Need uuringud ei näidanud oluliselt paremat toimet neerudele ja/või kardiovaskulaarsele lõpptulemile
ning suremusele, kuid võrreldes monoteraapiaga täheldati suuremat hüperkaleemia, ägeda
neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski. Arvestades nende ravimite sarnaseid farmakodünaamilisi
toimeid, on need tulemused asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori
blokaatorite kohta.
Seetõttu ei tohi AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori blokaatoreid diabeetilise nefropaatiaga
patsientidel samal ajal kasutada.
Uuringu ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease
Endpoints) eesmärk oli uurida aliskireeni lisamisest AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori
blokaatori standardravile saadavat kasu 2. tüüpi diabeediga ja kroonilise neeruhaiguse,
kardiovaskulaarse haiguse või mõlemaga patsientidel. Suurema kõrvaltoimete riski tõttu lõpetati
uuring varakult. Kardiovaskulaarset suremust ja insulti esines võrreldes platseeborühmaga
aliskireenirühmas arvuliselt sagedamini ning kõrvaltoimed ja rasked huvipakkuvad kõrvaltoimed
(hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerufunktsiooni kahjustus) esinesid võrreldes platseeborühmaga
oluliselt sagedamini aliskireenirühmas.Amlodipiini toimemehhanism
Amlodipiin pärsib kaltsiumiioonide transmembraanset sisenemist südame ja veresoonte
silelihasrakkudesse (aeglase kanali blokaator või kaltsiumiiooni antagonist).
Amlodipiini hüpertensioonivastase toime mehhanism on seotud ravimi veresoonte silelihaseid
lõõgastava otsese toimega, mille tulemusena väheneb perifeersete veresoonte vastupanu.
Täpne mehhanism, mille kaudu amlodipiin stenokardiat leevendab, ei ole veel täielikult välja
selgitatud, kuid võimalikud on kaks järgnevat mõju:
1) Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole, alandades seeläbi summaarset perifeerset vastupanu
(järelkoormust).
Kuna see ei põhjusta reflektoorset tahhükardiat, väheneb müokardi energiatarbimine ja
hapnikuvajadus.
2) Amlodipiin parandab nii normaalsete kui ka isheemiliste piirkondade hapnikuga varustamist
peamiste pärgarterite ja pärgarterioolide laiendamise teel. Ülaltoodud mehhanismi abil suurendab see
südamelihase hapnikuvarustust isegi pärgarterite spasmi korral (Prinzmetali või variantne
stenokardia).

Farmakodünaamilised Hüpertooniahaigetel tagab ühekordne ööpäevane annus vererõhu kliiniliselt olulise languse nii
lamavas kui ka seisvas asendis kogu 24-tunniks. Toime aeglase alguse tõttu ei teki amlodipiini
manustamisel ägedat hüpotensiooni.
Stenokardiaga patsientidel pikendab amlodipiini ühekordne manustamine ööpäevas patsiendi üldist
kehalise koormuse aega, stenokardia algusaega ja ST segmendi olulise depressiooni aega ning
vähendab nii stenokardiahoogude sagedust kui ka nitroglütseriini kasutamise vajadust.
Amlodipiinikasutamist pole seostatud mingite metaboolsete kõrvaltoimetega: see ei mõjutanud
plasmalipiidide, veresuhkru ega seerumi kusihappe tasemeid ning sobis kasutamiseks astmat põdevate
patsientidel.

Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Ramdacordiaga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide
alarühmade kohta kinnitatud näidustuse korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2. Farmakokineetilised omadused

Ramipriil
Imendumine
13

Suukaudsel manustamisel imendub ramipriil seedetraktist kiiresti: ramipriili maksimaalne
kontsentratsioon vereplasmas kujuneb ühe tunniga. Uriiniga erituva koguse mõõtmise alusel imendub
vähemalt 56% ja seedetraktis olev toit seda oluliselt ei mõjuta. 2,5 mg ja 5 mg ramipriili suukaudse
manustamise järel on aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi biosaadavus 45%.
Ramipriili ainsa aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi, maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas
saavutatakse 2...4 tundi pärast ramipriili võtmist. Ramipriili tavaliste annuste manustamisel üks kord
ööpäevas saavutatakse ramiprilaadi püsitasakaalu kontsentratsioon vereplasmas ligikaudu neljandal
ravipäeval.

Jaotumine
Ramipriili seonduvus vereplasma valkudega on ligikaudu 73% ja ramiprilaadil ligikaudu 56%.

Metabolism
Ramipriil
metaboliseerub
peaaegu
täielikult
ramiprilaadiks
ja
diketopiperasiinestriks,
diketopiperasiinhappeks ning ramipriili ja ramiprilaadi glükuroniidideks.

Eritumine
Metaboliitide eritumine on peamiselt renaalne.
Ramiprilaadi plasmakontsentratsioonid vähenevad polüfaasiliselt. Aeglase dissotsiatsiooni tõttu
tugevast küllastunud sidemest AKE-ga on ramiprilaadi väga madala plasmakontsentratsiooniga
terminaalse eliminatsiooni faas pikenenud.
Pärast ramipriili korduvat manustamist üks kord ööpäevas on ramiprilaadi kontsentratsioonide
efektiivne poolväärtusaeg 5...10 mg annuste korral 13...17 tundi ja 1,25...2,5 mg annuste korral pikem.
Erinevus tuleneb ensüümi küllastusvõimest ramiprilaadi sidumisel.

Imetamine
Pärast 10 mg ramipriili ühekordse annuse suukaudset manustamist jäi ramipriili kontsentratsioon
rinnapiimas allapoole mõõdetavat taset. Korduva manustamise efekt pole teada.

Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Ramiprilaadi renaalne eritumine on kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel vähenenud ja
ramiprilaadi renaalne kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on
ramiprilaadi kontsentratsiooni tõus vereplasmas, mis langeb aeglasemalt kui normaalse
neerutalitlusega patsientidel.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Maksakahjustusega patsientidel oli hepaatiliste esteraaside vähenenud aktiivsuse tõttu ramipriili
metabolism ramiprilaadiks aeglustunud ja ramipriili tase vereplasmas kõrgem. Ramiprilaadi
maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas nendel patsientidel ei erine siiski normaalse
maksafunktsiooniga patsientidel täheldatuist.

Amlodipiin:
Imendumine
Suukaudse manustamise järel imendub amlodipiin hästi, maksimaalsed tasemed veres saabuvad 6…12
tunni möödumisel annuse manustamisest. Amlodipiini biosaadavust ei mõjuta selle manustamine koos
toiduga. Hinnanguline absoluutne biosaadavus jääb vahemikku 64...80%.

Jaotumine
Jaotusruumala on 21 l/kg. Stabiilne plasmakontsentratsioon (5...15 ng/ml) saavutatakse annuse
igapäevase manustamise järel 7...8 päeva jooksul. In vitro uuringud on näidanud, et 93...98%
ringlevast amlodipiinist on seotud plasmavalkudega.

Metabolism ja eritumine
Amlodipiin metaboliseerub maksas ulatuslikult (ligikaudu 90%) inaktiivseteks püridiini derivaatideks.
10% lähteühendist ja 60% inaktiivsetest metaboliitidest eritub uriiniga ning 20...25 % roojaga.
14

Plasmakontsentratsiooni langus viitab kahefaasilisusele. Plasmas lõplik eliminatsiooni poolestusaeg on
ligikaudu 35...50 tundi, see on kooskõlas ühekordse annustamisega ööpäevas.
Üldkliirens on 7 ml/min/kg (60 kg patsientide korral: 25 l/h). Eakate patsientidel on sellee väärtuseks
19 l/h.

Kasutamine eakatel
Amlodipiini maksimaalsete plasmakontsentratsioonide saabumisaeg on sarnane noortel ja eakatel
patsientidel. Eakatel patsientidel kaldub amlodipiini kliirens aeglustuma, mille tulemusena suureneb
AUC (kõvera alune pindala) ja pikeneb eliminatsiooni poolväärtusaeg. AUC suurenemine ja
eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemine südame paispuudulikkusega patsientidel vastasid ootustele
patsientide vanuserühma uuringus (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid
Amlodipiin metaboliseerub ulatuslikult inaktiivseteks metaboliitideks. 10% lähteühendist eritub
muutumatul kujul koos uriiniga. Muudatused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei ole
korrelatsioonis neerukahjustuse astmega. Nendele patsientidele võib manustada amlodipiini
tavapäraseid annuseid. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Maksakahjustusega patsiendid
Maksakahjustusega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Seoses ramipriiliga
Suu kaudu manustatud ramipriilil ei ole täheldatud akuutset toksilisust närilistel ja koertel.
Korduva suukaudse manustamise uuringud on teostatud rottidel, koertel ja ahvidel. Kõigil 3 liigil on
täheldatud kõrvalekaldeid vereplasma elektrolüütide sisalduses ja verepildis.
Ramipriili farmakodünaamilise aktiivsuse väljendusena on täheldatud jukstaglomerulaarse aparaadi
väljendunud laienemist koertel ja ahvidel annuse korral 250 mg/kg/ööpäevas. Rotid, koerad ja ahvid
talusid vastavalt annuseid 2, 2,5 ja 8 mg/keha massi kg/ööpäevas ilma kahjulike toimeteta.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud rottidel, küülikutel ja ahvidel ei tuvastanud teratogeenseid
omadusi.
Fertiilsus ei kahjsutunud emastel ega isastel rottidel.
Ramipriili manustamine emastele rottidele ööpäevases annuses 50 mg/kg ja rohkem tiinuse või
imetamise ajal kutsus esile pöördumatuid neerukahjustusi (neeruvaagna laienemist) järglastel.
Ulatuslikud mutageensuskatsed mitmete testsüsteemidega ei toonud esile ramipriili mutageenseid ega
genotoksilisi omadusi.

Seoses amlodipiiniga
Reproduktsioonitoksilisus
Rottide ja hiirtega läbi viidud reproduktsiooniuuringud ei ole andnud tunnistust toksilisusest, välja
arvatud poegimise hilinemine, sünnituse pikem kestus ning poegade elulemuse vähenemine annuste
korral, mis ületasid maksimaalseid inimestele soovitatavaid annuseid mg/kg suhte põhjal ligikaudu 50-
kordselt.

Kahjulik mõju viljakusele
Ei täheldatud mingit mõju rottide sigivusele, kellele manustati amlodipiini (isastele 64 päeva ja
emastele 14 päeva enne paaritumist) annustes kuni 10 mg/kg/päev (8-kordne* maksimaalne soovitatav
annus inimestel (10 mg) mg/m2 suhte põhjal). Rottidega läbi viidud teises uuringus, kus isastele
rottidele manustati 30 päeva jooksul inimese annusele mg/kg suhte põhjal vastavaid annuseid,
tuvastati folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni tasemete langus plasmas, nagu ka sperma
tiheduse ning küpsete spermatiidide ja Sertoli rakkude arvu vähenemine.

Kartsinogenees, mutagenees
15

Rottidel ja hiirtel, kellele manustati amlodipiini toiduga kahe aasta jooksul kontsentratsioonides, mis
arvutuslikult vastasid ööpäevastele annustele 0,5, 1,25 ja 2,5 mg/kg/ööpäev, ei täheldatud mingeid
viiteid kartsinogeensusele. Suurim annus (hiirtel samaväärne ja rottidel kahekordne* maksimaalne
soovitatav kliiniline annus (10 mg) mg/m2 suhte põhjal) oli lähedane maksimaalsele talutavale
annusele hiirtel, kuid mitte rottidel.
Mutageensusuuringud ei näidanud ravimiga seotud mõjusid geeni või kromosoomi tasandil.
*Patsiendi kaalu 50 kg põhjal

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Kapsli sisu
Krospovidoon
Hüpromelloos
Mikrokristalliline tselluloos
Glütserooldibehenaat

Ramdacordia 2,5 mg/2,5 mg, kõvakapslid
Kapsli keha ja kaas:
Punane raudoksiid (E172)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin

Ramdacordia 5 mg/5 mg, kõvakapslid
Kapsli keha ja kaas:
Briljantsinine FCF (E133)
Võlupunane AC (E 129)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin

Ramdacordia 10 mg/5 mg, kõvakapslid
Kapsli keha:
Punane raudoksiid (E172)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin

Kapsli kaas:
Briljantsinine FCF (E133)
Võlupunane AC (E 129)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin

Ramdacordia 5 mg/10 mg, kõvakapslid
Kapsli keha:
Punane raudoksiid (E172)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin

Kapsli kaas:
Indigotiin (E132)
Asorubiin (E122)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin

16

Ramdacordia 10 mg/10 mg, kõvakapslid
Kapsli keha ja kaas:
Indigotiin (E132)
Asorubiin (E122)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

10, 20, 30, 50 või 100 kõvakapslit OPA/Al/PVC//Al blisterpakendites, kartongkarbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erihoiatused hävitamiseks ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Sandoz d.d.
Verovskova 57
SI-1000 Ljubljana
Sloveenia

8. Müügiloa number

Ramdacordia 2,5 mg/2,5 mg: 786012
Ramdacordia 5 mg/5 mg: 785912
Ramdacordia 10 mg/5 mg: 785812
Ramdacordia 5 mg/10 mg: 785612
Ramdacordia 10 mg/10 mg: 785712

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

04.05.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015.
17