PIOGLITAZONE ACCORD 45MG

Toimeained: pioglitasoon

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 45mg 28TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on PIOGLITAZONE ACCORD 45MG ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Pioglitazone Accord ja milleks seda kasutatakse

Pioglitazone Accord sisaldab pioglitasooni. See on suhkurtõvevastane ravim, mida kasutatakse II tüüpi
(insuliinsõltumatu) suhkurtõve raviks. See suhkurtõve vorm avaldub tavaliselt täiskasvanueas.

Pioglitazone Accord aitab reguleerida veresuhkru taset II tüüpi suhkurtõve puhul, aidates organismil
paremini ära kasutada toodetavat insuliini. Teie arst kontrollib 3 kuni 6 kuud pärast ravimi kasutama
hakkamist, kas Pioglitazone Accord toimib.
Pioglitazone Accord’i võib kasutada üksi või kombinatsioonis metformiiniga ja/või sulfonüülureaga,
mis on samuti suukaudsed suhkurtõve ravimid.
Pioglitazone Accord'i võib kasutada ka kombinatsioonis insuliiniga.

2. Mida on vaja teada enne PIOGLITAZONE ACCORD 45MG võtmist

Mida on vaja teada enne Pioglitazone Accord'i kasutamist

Ärge kasutage Pioglitazone Accord'i
• kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6.1) suhtes allergiline.
• kui teil esineb või on olnud südamepuudulikkus.
• kui teil esineb maksahaigus.
• kui teil on olnud diabeetiline ketoatsidoos (diabeedi tüsistus, mis põhjustab kiiret kaalulangust,
iiveldust ja oksendamist).
• kui teil on või on kunagi olnud põievähk.
• kui teie uriinis on verd, mida teie arst ei ole kontrollinud.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Pioglitazone Accord’i kasutamist pidage nõu oma arstiga või apteekriga:
• kui teil esineb vedelikupeetus (vedeliku retentsioon) või südamepuudulikkus, eriti kui olete
üle 75-aastane.
• kui teil on spetsiaalset tüüpi diabeetiline silmahaigus, makulaarne ödeem (silma tagaosa
turse).
• kui teil on munasarjatsüst (polütsüstiliste munasarjade sündroom). Kui te võtatePioglitazone
Accord’i, võib teil esineda ovulatsioon, mis suurendab rasestumise võimalust. Kui see kehtib
teie kohta, kasutage sobivat rasestumisvastast vahendit, et vältida soovimatut rasestumist.
• kui teil esineb maksa- või südamehäireid. Enne Pioglitazone Accord’i tarvitamise alustamist
võetakse teilt vereproov, et kontollida teie maksafunktsiooni. Seda uuringut võidakse teatud
ajavahemike järel korrata. Mõnedel pikaajalise II tüüpi diabeediga ja südamehaigusega või
eelnevalt esinenud insuldiga patsientidel, keda raviti Pioglitazone Accord’i ja insuliiniga,
tekkis südamepuudulikkus. Palun informeerige oma arsti võimalikult ruttu, kui teil ilmnevad
südamepuudulikkuse sümptomid, nagu ebatavaline õhupuudus või kehakaalu kiire
suurenemine või lokaliseeritud turse (ödeem).

Kui te võtate Pioglitazone Accord’i koos teiste diabeediravimitega, on tõenäolisem, et teie veresuhkru
tase võib langeda alla normaalse taseme (hüpoglükeemia).

Teil võib samuti tekkida vere punaliblede hulga vähenemine (aneemia).

Luumurrud
Luumurdude arvu tõusu täheldati pioglitasooni võtvatel naistel (kuid mitte meestel). Teie arst arvestab
sellega teie diabeedi ravi ajal.

Lapsed ja noorukid
Ei ole soovitav kasutada alla 18 aasta vanustel lastel.

Muud ravimid ja Pioglitazone Accord
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid.

Reeglina te võite jätkata teiste ravimite kasutamist samal ajal, kui kasutate Pioglitazone Accord’i.

Siiski võivad teatud ravimid tõenäolisemalt mõjutada veresuhkru taset teie veres:
- gemfibrosiil
(kasutatakse
kolesterooli alandamiseks)
- rifampitsiin (kasutatakse tuberkuloosi ja teiste infektsioonide raviks)
Informeerige oma arsti, kui te kasutate mõnda neist. Teie veresuhkrut kontrollitakse ning teie
Pioglitazone Accord’i annust võidakse muuta.

Pioglitazone Accord koos toidu ja joogiga
Te võite tablette võtta söögiga või ilma söögita. Tabletid tuleb sisse võtta klaasitäie veega.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Öelge oma arstile kui
- te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda.
- te imetate last või kavatsete imetama hakata.
Teie arst soovitab teil ravi lõpetada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Pioglitasoon ei mõjuta autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet, kuid olge ettevaatlik, kui teil
esineb nägemishäire.

Pioglitazone Accord sisaldab laktoosmonohüdraati.
Kui arsti on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima
arstiga.

3. Kuidas PIOGLITAZONE ACCORD 45MG võtta

Kuidas Pioglitazone Accord'i kasutada

Pioglitasooni võetakse üks 15 mg, 30 mg või 45 mg tablett üks kord ööpäevas. Vajadusel soovitab arst
teile teistsugust annust.
Kui teile tundub, et Pioglitazone Accord’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest arstile.

Kui te võtate Pioglitazone Accord’i kombinatsioonis teiste suhkrutõve ravimitega (nt insuliin,
kloorpropamiid, glibenklamiid, gliklasiid, tolbutamiid) ütleb teie arst teile, kas teil on vajalik
vähendada võetavat annust.
Ravi ajal Pioglitazone Accord’iga, palub teie arst perioodiliselt anda vereanalüüsi. See on vajalik
selleks, et kontrollida kas teie maks töötab normaalselt.

Juhul, kui te järgite suhkruhaigetele mõeldud dieeti, siis tuleb seda jätkata ka Pioglitazone Accord’i
võtmise ajal.

Teie kehakaalu tuleb regulaarselt kontrollida. Kui teie kehakaal suureneb, informeerige oma arsti.

Kui te kasutate Pioglitazone Accord’i rohkem kui ettenähtud
Informeerige oma arsti või apteekrit koheselt, kui olete kogemata võtnud liiga palju tablette või kui
laps või keegi teine on võtnud teie ravimit. Teie veresuhkru tase võib langeda alla normi ja seda saab
tõsta süües suhkrut. Soovitav on kanda kaasas suhkrutükke, komme, küpsiseid või suhkrut sisaldavat
mahla.

Kui te unustate Pioglitazone Accord’i võtta
Püüdke Pioglitazone Accord’i võtta iga päev nii nagu määratud. Kui üks annus jääb võtmata, jätkake
tavapäraselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Pioglitazone Accord’i võtmise
Pioglitazone Accord’i tuleb võtta iga päev, et see korralikult toimiks. Kui te lõpetate Pioglitazone
Accord’i võtmise, võib teie vere suhkrusisaldus suureneda. Rääkige oma arstiga enne ravi lõpetamist.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Patsientidel on esinenud järgmisi tõsiseid kõrvaltoimeid:

Sageli on pioglitasooniga samal ajal insuliini kasutanud patsientidel esinenud südamepuudulikkust (1-l
kuni 10-l kasutajal 100-st). Sümptomiteks on ebatavaline õhupuudus või kiire kehakaalu tõus või
lokaliseeritud paistetus (turse). Kui teil tekib mõni nendest sümptomitest, eriti kui olete üle 65-aastane,
pöörduge kohe meditsiiniasutusse.

Ravimit kasutavatel patsientidel on aeg-ajalt (1-l kuni 10-l kasutajal 1000-st) esinenud põievähki.
Nähud ja sümptomid on veri uriinis, valulikkus urineerimisel või äkiline vajadus urineerida. Kui teil
esineb mõni neist, rääkige oma arstiga niipea kui võimalik.

Pioglitasooni koos insuliiniga kasutanud patsientidel on väga sageli esinenud ka paikset turset
(ödeem). Kui teil tekib selline kõrvaltoime, rääkige sellest oma arstiga niipea kui võimalik.

Pioglitasooni kasutanud naistel on sageli (1-l kuni 10-l kasutajat 100-st) teatatud luumurdudest. Kui
teil tekib selline kõrvaltoime, võtke võimalikult kiiresti oma arstiga ühendust.

Pioglitasooni kasutavad patsiendid on teatanud ka hägusast nägemisest paistetuse (või vedeliku) tõttu
silma tagaosas (sagedus pole teada). Kui teil esineb see sümptom esimest korda, siis rääkige sellest
võimalikult kiiresti oma arstile. Samuti rääkige võimalikult kiiresti oma arstile, kui see sümptom
halveneb.

Teised kõrvaltoimed, mis on esinenud pioglitasooni kasutanud patsientidel:

sage (esineb 1 kuni 10 kasutajal 100-st)
- hingamisteede põletikud
- nägemishäire
- kehakaalu tõus
- tuimus

aeg-ajalt (esineb 1 kuni 10 kasutajal 1000-st)
- põskkoopapõletik
- unetus (insomnia)

teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- maksaensüümide aktiivsuse tõus

Teised kõrvaltoimed, mis on esinenud patsientidel, kes on võtnud pioglitasooni koos mõne teise
diabeediravimiga:

väga sage (esineb rohkem kui 1 kasutajal 10-st)
- veresuhkru alanemine (hüpoglükeemia)

sage (esineb 1 kuni 10 kasutajal 100-st)
- peavalu
- pearinglus
- liigesvalu
- impotentsus
- seljavalu
- õhupuudus
- punaliblede arvu vähene langus
- kõhupuhitus

aeg-ajalt (esineb 1 kuni 10 kasutajal 1000-st)
- suhkur uriinis, valgud uriinis
- ensüümide tõus
- peapööritus (vertiigo)
- higistamine
- väsimus
- söögiisu suurenemine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoimete, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib
olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5. Kuidas PIOGLITAZONE ACCORD 45MG säilitada

Kuidas Pioglitazone Accord'i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast "Kõlblik
kuni". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Pioglitazone Accord sisaldab
• Toimeaine on pioglitasoon. Iga tablett sisaldab 15 mg, 30 mg või 45 mg pioglitasooni
(vesinikkloriidina).
• Teised abiained on laktoosmonohüdraat, karmellooskaltsium,
hüdroksüpropüültselluloos (E465) ja magneesiumstearaat (E572).

Kuidas Pioglitazone Accord välja näeb ja pakendi sisu
15 mg: valged või tuhmvalged, ligikaudu 5,0 mm suurused, ümmargused kaksikkumerad ja katmata,
mille ühel küljel on märgistus „P” ning teisel küljel „15”.
30 mg: valged või tuhmvalged, lamedad, ligikaudu 7,0 mm suurused, ümmargused, katmata,
kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „PIO” ning teisel küljel „30”.
45 mg: valged või tuhmvalged, lamedad, ligikaudu 8,0 mm suurused, ümmargused, katmata,
kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „PIO” ning teisel küljel „45”.

Pioglitazone Accord tabletid on pakendatud alumiinium/alumiinium blisterpakendites, milles on 14,
28, 30, 50, 56, 84, 90, 98, 112 või 196 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Accord Healthcare Limited
Sage house, 319 Pinner road, North Harrow, HA1 4HF, Middlesex,
Ühendkuningriik

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2012.



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Pioglitazone Accord, 15 mg tabletid
Pioglitazone Accord, 30 mg tabletid
Pioglitazone Accord, 45 mg tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

15 mg: iga tablett sisaldab 15 mg pioglitasooni (vesinikkloriidina).

Abiaine: 37,24 mg laktoosmonohüdraati.

30 mg: iga tablett sisaldab 30 mg pioglitasooni (vesinikkloriidina).
Abiaine: 74,46 mg laktoosmonohüdraati.

45 mg: iga tablett sisaldab 45 mg pioglitasooni (vesinikkloriidina).
Abiaine: 111,7 mg laktoosmonohüdraati.

INN. Pioglitazonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

3. Ravimvorm

Tablett.

15 mg: valged või tuhmvalged, ligikaudu 5,0 mm suurused, ümmargused kaksikkumerad ja katmata,
mille ühel küljel on märgistus „P” ning teisel küljel „15”.

30 mg: valged või tuhmvalged, lamedad, ligikaudu 7,0 mm suurused, ümmargused, katmata,
kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „PIO” ning teisel küljel „30”.

45 mg: valged või tuhmvalged, lamedad, ligikaudu 8,0 mm suurused, ümmargused, katmata,
kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „PIO” ning teisel küljel "45".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Pioglitasoon on näidustatud II tüüpi diabeedi raviks:

Monoteraapiana
- täiskasvanud patsientidel (eelkõige ülekaalulistel patsientidel), kellel dieedi ja füüsilise
koormusega ei ole saavutatud piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle ning kellele
metformiin ei sobi vastunäidustuste või talumatuse tõttu.

Kahekomponentse suukaudse ravina kombinatsioonis
- metformiiniga täiskasvanud patsientidel (eelkõige ülekaalulistel patsientidel), kellel vere
glükoosisisalduse kontroll on ebapiisav, vaatamata maksimaalselt talutavatele suukaudsetele
metformiini annustele;
- sulfonüüluureaga ainult neil täiskasvanud patsientidel, kellel ilmneb metformiini talumatus või
kellele metformiin on vastunäidustatud ja kellel vere glükoosisisalduse kontroll on ebapiisav,
vaatamata maksimaalselt talutavatele suukaudsetele sulfonüüluurea annustele.

Kolmekomponentse suukaudse ravina kombinatsioonis
- metformiini ja sulfonüüluureaga täiskasvanud patsientidel (eelkõige ülekaalulistel patsientidel),
kellel vere glükoosisisalduse kontroll on ebapiisav, vaatamata kahekomponentsele suukaudsele
ravile.

Pioglitasoon on näidustatud ka kombinatsioonis insuliiniga ebapiisava vere glükoosisisalduse
kontrolliga II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidele, kellele metformiin ei ole sobilik
vastunäidustuste või talumatuse tõttu (vt lõik 4.4).

3 - 6 kuud pärast pioglitasoonravi alustamist tuleb patsiente adekvaatse ravivastuse suhtes kontrollida
(nt HbA1c vähenemine). Ravivastust mittesaavutanud patsientidel tuleb pioglitasoon ära jätta.
Pikaajalise ravi potentsiaalseid riske arvestades peavad ravi määranud arstid järgnevate tavapäraste
visiitide käigus saama kinnitust, et pioglitasoonist saadud kasu püsib (vt lõik 4.4).

4.2. Annustamine ja manustamisviis


Pioglitasooni algannus on 15 mg või 30 mg üks kord ööpäevas. Algannust võib järk-järgult
suurendada kuni annuseni 45 mg ööpäevas.

Kombinatsioonis insuliiniga võib peale pioglitasoonravi algust jätkata juba manustatava insuliini
annuse võtmist. Insuliini annust tuleb vähendada, kui patsiendil esineb hüpoglükeemia.

Eripopulatsioonid

Eakad patsiendid
Annuse korrigeerimine eakatel ei ole vajalik ( vt lõik 5.2 ). Arstid peaksid ravi alustama väikseima
võimaliku annusega ja suurendama annust järk-järgult, eriti kui pioglitasooni kasutatakse koos
insuliiniga (vt lõik 4.4 „Vedeliku retentsioon ja südamepuudulikkus“).

Neerukahjustusega patsiendid
Annuse korrigeerimine neerukahjustusega patsientidel ei ole vajalik (kreatiniini kliirens >4 ml/min)
(vt lõik 5.2). Puuduvad andmed dialüüsi vajavate patsientide kohta, mistõttu neil tuleb pioglitasooni
kasutamist vältida.

Maksakahjustusega patsiendid
Pioglitasooni ei tohi kasutada maksakahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Lapsed
Pioglitazone Accord’i ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18-aasta ei ole tõestatud.
Andmed puuduvad.

Pioglitasooni tablette manustatakse üks kord ööpäevas suu kaudu, koos söögiga või ilma. Tabletid
tuleb neelata alla koos klaasitäie veega.

4.3. Vastunäidustused

Pioglitasoon on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:

- ülitundlikkus toimeaine või ükskõik millise abiaine suhtes
- südamepuudulikkus või anamneesis südamepuudulikkus (NYHA I kuni IV klass)
- maksakahjustus
- diabeetiline ketoatsidoos
- olemasolev põievähk või anamneesis põievähk
- uurimata makroskoopiline hematuuria

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vedeliku retentsioon ja südamepuudulikkus
Pioglitasoon võib põhjustada vedeliku retentsiooni, mis võib esile kutsuda või süvendada
südamepuudulikkust. Vähemalt ühe kongestiivse südamepuudulikkuse (nt eelnev müokardi infarkt või
sümptomaatiline koronaartõbi või eakad) riskifaktoriga patsientide ravimisel, peaksid arstid
patsientidel ravi alustama väikseimast võimalikust annusest ning annust tuleks järk-järgult tõsta.
Patsientidel tuleb jälgida südamepuudulikkuse sümptomeid, kaalutõusu või tursete teket, eriti neil, kel
esineb kardiaalse reservi vähenemine. Pioglitasooni kasutamisel koos insuliiniga või kui pioglitasooni
kasutati südamepuudulikkuse anamneesiga patsientidel, on turuletulekujärgselt teatatud
südamepuudulikkuse juhtudest. Patsiente tuleb jälgida südamepuudulikkuse, kaalutõusu ja tursete
suhtes, kui pioglitasooni kasutatakse kombinatsioonis insuliiniga. Kuna insuliin ja pioglitasoon on
seotud vedeliku retentsiooniga, siis nende üheaegne manustamine võib suurendada tursete tekkeohtu.
Pioglitasooni kasutamine tuleb katkestada, kui esineb kardiaalse seisundi halvenemine.

II tüüpi diabeediga ja eelneva makrovaskulaarse haigusega alla 75 aastaste patsientide seas viidi läbi
pioglitasooni kardiovaskulaarseid kaugtulemusi hindav uuring. Pioglitasoon või platseebo lisati kuni
3,5 aastaks antidiabeetilisele ja kardiovaskulaarsele ravile. Selles uuringus suurenes
südamepuudulikkuse teadete arv, siiski ei viinud see suremuse tõusule.

Eakad patsiendid
Kombinatsioonravi insuliiniga tuleb ettevaatusega kaaluda seoses raske südamepuudulikkuse tekke
suurenenud ohuga.

Arvestades vanusega kaasnevaid riske (eriti põievähk, luumurrud ja südamepuudulikkus), tuleb
eakatel patsientidel kaaluda riski ja kasu suhet nii enne ravi, kui ka ravi ajal.

Põievähk
Kontrollitud kliiniliste uuringute metaanalüüs näitab pioglitasooni grupis põievähi suuremat
esinemissagedust (19 juhtu 12506-st patsiendist, 0,15%) võrreldes kontrollgruppidega (7 juhtu 10212-
st patsiendist, 0,07%), HR=2,64 (95% CI 1,11...6,31, P=0,029). Kui uuringuravimit põievähi
diagnoosimise hetkeks alla aasta saanud patsiendid uuringust välja arvati, oli pioglitasooni grupis 7
juhtu (0,06%) ja kontrollgruppides 2 juhtu (0,02%). Olemasolevad epidemioloogilised andmed
näitavad samuti pioglitasooniga ravitud diabeetikutel vähest põievähi tekkeriski suurenemist, eriti
juhul, kui ravi on pikaajaline ja suurtes kumulatiivsetes annustes. Võimalikku ohtu pärast lühiajalist
ravi ei saa välistada.

Enne ravi alustamist pioglitasooniga tuleb hinnata põievähi tekke riskifaktoreid (riskid on vanus,
suitsetamine anamneesis, kokkupuude teatud keskkonnateguritega või kemoterapeutikumidega nt.
tsüklofosfamiid või eelnev kiiritusravi vaagnapiirkonnas). Iga makroskoopilise hematuuria juht tuleks
enne pioglitasooniga ravi alustamist läbi vaadata.

Patsiente tuleb teavitada, et nad viivitamatult võtaksid ühendust oma arstiga, kui ravi ajal tekib
makroskoopiline hematuuria või teised sümptomid nagu düsuuria või urineerimispakitsus.

Maksafunktsiooni jälgimine
Turuletulekujärgselt on harva teatatud maksarakkude funktsioonihäiretest (vt lõik 4.8). Seetõttu on
soovitatav pioglitasoonravi saavatel patsientidel periooditi kontrollida maksaensüüme. Maksaensüüme
tuleb määrata kõikidel patsientidel enne pioglitasoonravi määramist. Pioglitasoonravi ei tohi alustada
neil patsientidel, kellel maksaensüümi väärtused on tõusnud (ALT > 2,5 korda üle normi) või esineb
mõni muu maksahaigusele viitav tunnus.

Määratud pioglitasoonravi korral oleks soovitatav perioodiliselt kontrollida maksaensüüme, olenevalt
kliinilisest vajadusest. Kui pioglitasoonravi ajal tõusevad ALT väärtused 3 korda üle normväärtuse,
tuleb maksaensüümi väärtusi uuesti kontrollida nii ruttu kui võimalik. Kui ALT väärtused püsivad > 3
korda üle normäärtuse, tuleb ravi lõpetada. Kui patsiendil tekivad maksafunktsiooni häirele viitavad
sümptomid nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, väsimus, isutus ja/või tume uriin, tuleb kontrollida
maksaensüüme. Kliiniline otsus pioglitasooniga ravi jätkamise osas tuleb teha laboratoorsetele
näitajatele toetudes. Ikteruse esinemisel tuleb ravimpreparaadi kasutamine lõpetada.

Kehakaalu tõus
Kliinilistes uuringutes esines pioglitasoonravi korral annusega seotud kehakaalu tõus, mis võib olla
põhjustatud rasva akumulatsioonist ja mõnedel juhtudel vedeliku retentsioonist. Mõnedel juhtudel
võib kehakaalu tõus olla südamepuudulikkuse sümptomiks, mistõttu tuleb kehakaalu tähelepanelikult
jälgida. Diabeedi ravi osaks on ka toitumise jälgimine. Patsiendid peaksid täpselt jälgima dieedi
kaloraaži.

Hematoloogia
Ravi ajal pioglitasooniga täheldati hemoglobiinisisalduse vähest langust (4 % suhteline vähenemine)
ja hematokriti langust (4,1 % suhteline vähenemine), mis on kooskõlas hemodilutsiooniga.
Võrdlevates kontrolluuringutes pioglitasooniga esinesid sarnased muutused metformiiniga
(hemoglobiini 3 %...4 % ja hematokriti 3,6%...4,1 % suhteline langus) ja vähemal määral
sulfonüüluureaga ja insuliiniga (hemoglobiini 1...2 % ja hematokriti 1...3,2 % suhteline langus) ravitud
patsientidel.
Hüpoglükeemia
Suurenenud insuliinitundlikkuse tagajärjel on kahekordse või kolmekordse suukaudse ravi jooksul
sulfonüüluureatega või kahekordse ravi jooksul insuliiniga pioglitasooni saavatel patsientidel oht
annusest tingitud hüpoglükeemia tekkimisele ja vajalikuks võib osutuda sulfonüüluurea või insuliini
annuse vähendamine.

Silma kahjustused
Turuletulekujärgselt on tiasolidiindioonide, sh pioglitasooni, kasutamisel teatatud diabeetilise
makulaarse ödeemi esmakordsest tekkest või süvenemisest koos nägemisteravuse vähenemisega.
Paljud nendest patsientidest teatasid samaaegselt perifeersest ödeemist. Pole selge, kas pioglitasooni ja
makulaarse ödeemi vahel on otsest seost, kuid ravimit väljakirjutanud arstid peaksid olema valvsad
makulaarse ödeemi tekkimise võimaluse suhtes, kui patsient teatab nägemisteravuse häiretest; ning
tuleks kaaluda suunamist silmaarsti konsultatsioonile.

Teised
Üle 8100 pioglitasooniga ravitud ja 7400 võrdlusravimiga ravitud patsiendiga läbiviidud
randomiseeritud, kontrollitud, topelt-pimedad, kuni 3,5 aastat kestnud kliinilised uuringud, näitasid
naistel suurenenud luumurdude esinemissageduse riski ühises luumurru kõrvaltoimete analüüsis.

Luumurde esines 2,6% pioglitasooni saanud naistel, võrreldes 1,7% võrdlusravimit saanud naistega.
Pioglitasooniga ravitud meestel (1,3%) luumurdude esinemissageduse suurenemist võrreldes
võrdlusravimiga (1,5%) ei täheldatud.

Luumurdude kalkuleeritud esinemissagedus oli 1,9 murdu 100 patsiendiaasta kohta pioglitasooniga
ravitud naistel ja 1,1 juhtu 100 patsiendiaasta kohta võrdlusravimiga ravitud naistel. Seega on selles
pioglitasooni andmekogumis luumurdude risk naistel kõrgem 0,8 murru võrra 100 patsiendiaasta
kohta.

3,5 aastat kestnud kardiovaskulaarse riski hindamise PRO-aktiivses uuringus esines 44/870 juhtu
(5,1%; 1,0 murdu 100 patsiendiaasta kohta) pioglitasooniga ravitud naistel, võrreldes 23/905 juhtu
(2,5%; 0,5 murdu 100 patsiendiaasta kohta) võrdlusravimiga ravitud naistel. Pioglitasooniga ravitud
meestel (1,7%) võrreldes võrdlusravimiga (2,1%) luumurdude esinemissageduse suurenemist ei
täheldatud.

Pioglitasooniga ravitavatel naistel tuleks pikaajalise ravi korral arvesse võtta murdude esinemise riski.

Insuliini toime suurendamise tagajärjel võib pioglitasoonravi põhjustada polütsüstilise munasarja
sündroomiga patsientidel ovulatsiooni. Nendel patsientidel esineb rasestumise oht. Patsiendid peaksid
olema teadlikud võimalikust rasestumisest ning kui patsient soovib rasestuda või kui rasestumine on
toimunud, tuleb ravi lõpetada (vt lõik 4.6).

Pioglitasooni tuleks ettevaatusega kasutada samaaegsel manustamisel tsütokroomi P450 2C8
inhibiitoritega (nt gemfibrosiil) või indutseerijatega (nt rifampitsiin). Vere glükoosisisaldust tuleks
hoolikalt jälgida. Arvesse tuleks võtta pioglitasooni annuse kohandamist soovitatud annustamise
piirides või muutusi diabeedi ravis (vt lõik 4.5).

Pioglitazone Accord tabletid sisaldavad laktoosmonohüdraati ja seetõttu ei tohiks neid kasutada
patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik probleeme galaktoosi talumatus, laktaasipuudulikkus või
glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on näidanud, et pioglitasoon ei mõjuta oluliselt digoksiini, varfariini,
fenprokumooni ja metformiini farmakokineetikat ega farmakodünaamikat. Pioglitasooni
koosmanustamine sulfonüüluureaga ei mõjuta sulfonüüluurea farmakokineetikat. Inimuuringud ei
näita tsütokroom P450 peamiste alatüüpide 1A, 2C8/9 ega 3A4 induktsiooni. In vitro uuringud ei ole
näidanud tsütokroom P450 ühegi alatüübi inhibitsiooni. Seega ei ole oodata mingeid koostoimeid
nende ensüümide poolt metaboliseeritavate ainetega, nt suukaudsete kontratseptiivide, tsüklosporiini,
kaltsiumikanali blokaatorite ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega.

On teada, et pioglitasooni ja gemfibrosiili (tsütokroom P450 2C8 inhibiitor) samaaegsel manustamisel
suureneb pioglitasooni kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) kolmekordselt. Võivad lisanduda
annusest sõltuvad kõrvaltoimed, mistõttu võib gemfibrosiili samaaegsel manustamisel osutuda
vajalikuks pioglitasooni annuse vähendamine. Vere glükoosisisaldust tuleks täpselt jälgida (vt lõik
4.4). On teada, et pioglitasooni samaegsel manustamisel rifampitsiiniga (tsütokroom P450 2C8
indutseerija) väheneb pioglitasooni AUC 54% võrra. Rifampitsiini samaaegsel manustamisel võib
osutuda vajalikuks pioglitasooni annuse suurendamine. Vere glükoosisisaldust tuleks täpselt jälgida
(vt lõik 4.4).

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Puuduvad piisavad andmed, et otsustada pioglitasooni ohutuse üle raseduse ajal. Pioglitasooniga
läbiviidud loomuuringutes ilmnes loote kasvu pidurdumine. See tulenes pioglitasooni omadusest
vähendada raseduse ajal esinevat hüperinsulineemiat ja suurenenud insuliiniresistentsust emal,
vähendades seeläbi metaboolsete substraatide kasutamist loote kasvuks. Selle mehhanismi tähtsus
inimesel ei ole selge ning pioglitasooni ei tohi raseduse ajal kasutada.

Imetamine
Lakteerivate rottide piimast on leitud pioglitasooni. Ei ole teada, kas pioglitasoon imendub inimese
rinnapiima. Seetõttu ei tohi pioglitasooni määrata imetavatele naistele.

Fertiilsus
Loomkatsete fertiilsuse uuringutes ei esinenud mõju paaritumisele, viljastumisele ega fertiilsuse
indeksile.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Pioglitazone Accord'il ei ole või on ebaolulised toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Siiski peaks nägemishäiretega patsiendid olema autojuhtimisel või masinate käsitsemisel ettevaatlikud.

4.8. Kõrvaltoimed

Allpool on loetletud (MedDRA poolt soovitatud termineid kasutades) organsüsteemi klasside ja
absoluutse esinemissageduse järgi kõrvaltoimed, mida on registreeritud topelt-pimedates uuringutes
pioglitasooni saavatel patsientidel sagedamini kui platseebo korral (> 0,5%) ja sagedamini kui
üksikjuhtudel. Esinemissagedused on määratletud järgnevalt: väga sage ≥ 1/10; sage ≥ 1/100 kuni
< 1/10; aeg-ajalt ≥ 1/1 000 kuni < 1/100; harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000; väga harv < 1/10 000;
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on
kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Kõrvaltoime
Pioglitasooni kõrvaltoimete esinemissagedus ravirežiimi järgi


kombineeritud





Monoravi
koos
koos
koos
koos
metfor-
sulfonüül-
metformiini
insuliiniga
miiniga
uureaga
ja
sulfonüül-
uureaga
Infektsioonid ja

infestatsioonid
Ülemiste
sage sage sage sage sage
hingamisteede
infektsioon
bronhiit



sage
sinusiit aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
Vere ja lümfi-

süsteemi häired
aneemia
sage


Ainevahetus- ja

toitumishäired
hüpoglükeemia

aeg-ajalt
väga
sage
sage
Söögiisu tõus


aeg-ajalt


Närvisüsteemi

häired
hüpesteesia sage
sage
sage
sage
sage
peavalu
sage
aeg-ajalt


pearinglus

sage

unetus aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
aeg-ajalt
Silma

kahjustused
nägemishäired1 sage sage aeg-ajalt

Makulaarne
teadmata teadmata teadmata teadmata teadmata
ödeem2
Kõrva ja labü-

rindi
kahjustused
vertiigo
aeg-ajalt


Südamehäire

Südame-

sage
puudulikkus3
Healoomulised,

pahaloomulised
ja täpsustamata
kasvajad
(sealhulgas
Kõrvaltoime
Pioglitasooni kõrvaltoimete esinemissagedus ravirežiimi järgi


kombineeritud





Monoravi
koos
koos
koos
koos
metfor-
sulfonüül-
metformiini
insuliiniga
miiniga
uureaga
ja
sulfonüül-
uureaga
tsüstid ja
polüübid)
põievähk
aeg-ajalt
aeg-ajalt aeg-ajalt aeg-ajalt aeg-ajalt
Respiratoorsed,

rindkere ja
mediastiinumi
häired
düspnoe


sage
Seedetrakti

häired
meteorism
aeg-ajalt sage


Naha ja

nahaaluskoe
kahjustused
higistamine
aeg-ajalt

Lihas-skeleti

süsteemi ja
sidekoe
kahjustused
luumurd4 sage
sage
sage
sage
sage
artralgia
sage sage sage
seljavalu


sage
Neerude ja

kuseteede häired
hematuuria
sage



glükosuuria
aeg-ajalt

proteinuuria
aeg-ajalt


Reproduktiivse

süsteemi ja
rinnanäärme
häired
erektsioonihäired
sage



Üldised häired

ja manustamis-
koha
reaktsioonid
tursed

väga
sage
väsimus

aeg-ajalt

Uuringud

kehakaalu tõus5 sage sage sage sage sage
vere kreatiin-

sage

fosfokinaasi tõus
laktaatdehüdroge

aeg-ajalt


naasi aktiivsuse
tõus
alaniinaminotrans
teadmata teadmata teadmata teadmata teadmata
-feraasi tõus 6

1Nägemishäired esinevad peamiselt ravi varajases staadiumis ning need on seotud vere
glükoosisisalduse muutustega, mis tingivad läätse elastsuse ja refraktsiooniindeksi ajutisi muutusi,
nagu on täheldatud ka teiste hüpoglükeemilise toimega ravimite korral.

2Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati turseid 6...9% patsientidest, keda raviti pioglitasooniga
ühe aasta jooksul. Tursete esinemissagedus, võrreldes kontrollgrupiga (sulfonüüluurea, metformiin),
oli 2...5%. Tavaliselt täheldati kergeid või mõõdukaid turseid, mis ei vajanud ravi lõpetamist.

3Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldatud südamepuudulikkuse esinemissagedus oli samasugune
nagu platseebo, metformiini ja sulfonüüluurea grupis, kuid tõusis kombinatsioonis insuliiniga.
Kaugtulemusi hindavas uuringus eelneva makrovaskulaarse haigusega patsientidel oli
südamepuudulikkuse juhtude esinemissagedus 1,6% kõrgem pioglitasooniga, võrreldes platseeboga,
kui see lisati insuliini sisaldavale ravile. Siiski ei viinud see suremuse tõusule. Südamepuudulikkust on
pioglitasoonil turuletulekujärgselt täheldatud harva, kuid sagedamini, kui pioglitasooni kasutati
kombinatsioonis insuliiniga või patsientidel, kellel oli anamneesis südamepuudulikkus.

4Luumurdude kõrvaltoimete teadete põhjal viidi läbi ühisanalüüs randomiseeritud, võrdlusravimiga
kontrollitud, topelt-pimedad kuni 3,5 aastat kestnud kliinilised uuringud, mis hõlmasid
8100 pioglitasooniga ravitud patsiendigrupi ja 7400 võrdlusravimiga ravitud patsiendigrupi. Suurem
murdude esinemissagedus oli pioglitasooni saanud naistel (2,6%), võrreldes võrdlusravimiga (1,7%).
Pioglitasooniga ravitud meestel (1,3%) murdude esinemissageduse suurenemist, võrreldes
võrdlusravimiga (1,5%) ei täheldatud.
3,5 aastat kestnud PRO-aktiivses uuringus esines pioglitasooniga ravitud naispatsientidel murde
sagedusega 44/780 (5,1%), võrreldes võrdlusravimiga ravitud naispatsientidel esinenud sagedusega
23/905 (2,5%). Pioglitasooniga ravitud meestel (1,7%) murdude esinemissageduse suurenemist,
võrreldes võrdlusravimiga (2,1%) ei täheldatud.

5Aktiivsetes võrdlevates kontrolluuringutes, kus pioglitasooni anti monoteraapiana, suurenes kehakaal
keskmiselt 2...3 kg ühe aasta jooksul. See on sarnane sulfonüüluurea aktiivsele võrdlusgrupile.
Kombineeritud uuringutes, kus pioglitasoonile lisati metformiini, oli keskmiseks kaalutõusuks 1,5 kg
ühe aasta jooksul ning sulfonüüluurea lisamisel 2,8 kg. Uuringu rühmas, kus metformiinile oli lisatud
sulfonüüluurea, suurenes kehakaal keskmiselt 1,3 kg ja kui sulfonüüluureale oli lisatud metformiin,
vähenes kehakaal keskmiselt 1,0 kg.

6Pioglitasooniga läbiviidud kliinilistes uuringutes esines ALAT aktiivsuse tõusu enam kui kolm korda
üle normi ülemise piiri sama palju kui platseebo korral, kuid vähem kui metformiini või
sulfonüüluurea kontrollgrupis. Maksaensüümide keskmised väärtused pioglitasoonravi korral
vähenesid. Turuletulekujärgselt on harva teatatud maksaensüümide aktiivsuse tõusust ja
hepatotsellulaarsest funktsioonihäirest. Kuigi väga harva on teatatud letaalsest lõppest, pole
põhjuslikku seost avastatud.

4.9. Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes on patsiendid võtnud pioglitasooni suuremates annustes kui soovitatav
maksimaalannus 45 mg ööpäevas. Teadaolev maksimaalne annus on olnud 120 mg ööpäevas nelja
päeva jooksul, millele järgnes annuse 180 mg ööpäevas manustamine seitsme päeva jooksul, ning
sellega ei kaasnenud mingeid kliinilisi sümptomeid.

Sulfonüüluurea või insuliiniga kombinatsioonis võib esineda hüpoglükeemiat. Üleannustamise puhul
tuleb rakendada sümptomaatilisi ja üldtoetavaid meetmeid.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Diabeedi raviks kasutatavad ained, vere glükoosisisaldust vähendavad
ained, v.a insuliinid; ATC-kood: A10BG03.

Pioglitasooni toime tulemuseks on insuliiniresistentsuse vähenemine. Pioglitasoon näib toimivat
rakutuuma spetsiifiliste retseptorite (peroksisoomi proliferatsiooni aktiveerivate gammaretseptorite)
aktivatsiooni kaudu, mille tagajärjel tõusis loomadel maksa-, rasva- ja skeletilihasrakkude
insuliinitundlikkus. On tõestatud, et pioglitasoonravi vähendab glükoosi väljastamist maksast ning
suurendab insuliiniresistentsuse korral glükoosi perifeerset jaotumist.

II. tüüpi diabeediga patsientidel paraneb vere glükoosisisalduse kontroll nii söögieelselt kui
söömisjärgselt. Vere glükoosisisalduse kontrolli paranemisega kaasneb insuliini kontsentratsioonide
vähenemine plasmas nii söögieelselt kui söömisjärgselt. Pioglitasooni ja gliklasiidi monoteraapiat
võrdlevat kliinilist uuringut pikendati kahe aastani, määramaks ravi ebaõnnestumiseni kuluvat aega
(selle näitajaks oli HbA1c ≥ 8,0% pärast esimest kuut ravikuud). Kaplani-Meieri analüüs näitas, et
gliklasiidiga ebaõnnestub ravi varem kui pioglitasooniga. Kahe aasta pärast püsis vere
glükoosisisalduse kontroll (näitajaks oli HbA1c < 8,0%) 69% pioglitasooniga ravitud ja 50%
gliklasiidiga ravitud patsientidest. 2-aastases uuringus, milles võrreldi pioglitasooni ja gliklasiidi,
lisatuna metformiinile, oli vere glükoosisisalduse kontroll, mida mõõdeti HbA1c keskmise muutusena
algväärtusest, ühe aasta pärast mõlema ravigrupi puhul samasugune. HbA1c halvenemise kiirus teisel
aastal oli pioglitasooni korral väiksem kui gliklasiidiga.

Platseebokontrolliga uuringus randomiseeriti 12 kuuks pioglitasooni või platseebo gruppi patsiendid,
kellel vaatamata 3-kuulisele optimeerimisele ei saavutataud insuliiniga vere glükoosisisalduse piisavat
kontrolli. Pioglitasooni saanud patsientidel oli keskmine HbA1c vähenemine 0,45%, võrreldes
nendega, kes jätkasid ainult insuliiniga ning insuliini annuse vähenemine pioglitasooniga ravitud
grupis.

HOMA analüüs näitab, et pioglitasoon parandab beeta-rakkude funktsiooni ning suurendab
tundlikkust insuliinile. Kaheaastased kliinilised uuringud on tõestanud selle toime püsimist.

Üheaastastes kliinilistes uuringutes põhjustas pioglitasoon järjekindlalt albumiini/kreatiniini suhte
statistiliselt olulist vähenemist, võrreldes ravieelsega.

Pioglitasooni toimet (45 mg monoteraapia vs platseebo) uuriti 18-nädalases väikses uuringus II tüüpi
diabeediga patsientidel. Pioglitasooni seostati kehakaalu olulise suurenemisega. Vistseraalne rasv
vähenes oluliselt, samal ajal kui mujal rasvkoe hulk suurenes. Pioglitasooni poolt keharasvade
jaotumisele avaldatava toimega kaasneb insuliinitundlikkuse paranemine.

Enamustes kliinilistes uuringutes vähenes plasma üldine triglütseriidide ja vabade rasvhapete tase ning
suurenes HDL-kolesterooli tase, võrreldes platseeboga, ning LDL-kolesterooli taseme täheldatavad
muutused olid väikesed, kuid kliiniliselt mitte olulised.

Kuni kaheaastase kestusega kliinilistes uuringutes vähendas pioglitasoon plasma üldist triglütseriidide
ja vabade rasvhapete taset ning suurendas HDL-kolesterooli taset olulisemal määral kui platseebo,
metformiin või gliklasiid. Pioglitasoon ei põhjustanud LDL-kolesterooli taseme statistiliselt olulist
tõusu, võrreldes platseeboga, kuid metformiini ja gliklasiidiga täheldati selle langust. 20-nädalase
kestusega uuringus täheldati, et pioglitasoon vähendab triglütseriidide taset tühja kõhu seisundis ning
ka söömisjärgset hüpertriglütserideemiat, kuna toimib nii imendunud kui maksas sünteesitud
triglütseriididele. Need toimed ei olenenud pioglitasooni toimest vere glükoosisisaldusele ning
erinesid statistiliselt olulisel määral glibenklamiidi toimetest.

PRO aktiivses kardiovaskulaarses tulemusuuringus randomiseeriti 5238 diabeediga ja eelneva
makrovaskulaarse haigusega patsienti lisaks antidiabeetilisele ja kardiovaskulaarsele ravile kuni
3,5 aastaks pioglitasooni grupile või platseebo grupile. Uuringus osalenute keskmine vanus oli
62 aastat ja keskmiselt oli neil diabeet olnud 9,5 aastat. Ligikaudu üks kolmandik patsientidest said
insuliini kombinatsioonis metformiini ja/või sulfonüüluureaga. Väljavalitud patsientidel pidi olema
olnud üks või rohkem järgmistest seisunditest: müokardi infarkt, insult, perkutaanne südame
interventsioon või pärgarteri bypass operatsioon, äge koronaarsündroom, koronaartõbi või perifeerne
arteri obstruktsioon. Ligi pooltel patsientidest oli eelnevalt olnud müokardi infarkt ja ligikaudu 20%
oli olnud insult. Ligikaudu pooltel populatsioonist oli anamneesis vähemalt kaks kardiovaskulaarset
haigestumist. Peaaegu kõik osalenutest (95%) said kardiovaskulaarseid ravimeid (beetablokaatoreid,
AKE inhibiitoreid, angiotensiini II inhibiitoreid, kaltsiumi kanali blokaatoreid, nitraate, diureetikume,
aspiriini, statiine, fibraate).

Kuigi uuringu ajal ei leitud suremuse, mitte-fataalse müokardi infarkti, insuldi, ägeda
koronaarsündroomi, jala amputeerimise, südame revaskularisatsiooni, jala revaskularisatsiooni
esinemise ühtset põhjust, näitavad tulemused, et pioglitasooni kasutamisel ei esine pikaajalisi
kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid. Siiski suurenes tursete, kehakaalu tõusu ja südamepuudulikkuse
esinemise risk. Suremuse juhtude tõusu südamepuudulikkuse tõttu ei vaadeldud.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub pioglitasoon kiiresti ja pioglitasooni maksimaalsed
plasmakontsentratsioonid saabuvad tavaliselt 2 tundi pärast manustamist. Annustega 2...60 mg
täheldati kontsentratsioonide proportsionaalset tõusu. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 4...7
päeva pärast. Pidev kasutamine ei põhjusta ühendi ega tema metaboliitide kumulatsiooni. Imendumine
ei sõltu söögiaegadest. Absoluutne biosaadavus on üle 80 %.

Jaotumine
Hinnanguline jaotusruumala inimesel on 0,25 l/kg.

Pioglitasoon ja kõik aktiivsed metaboliidid on väga tugevalt seotud plasmavalkudega (> 99 %).

Biotransformatsioon
Pioglitasoon teeb läbi ulatusliku metabolismi maksas, kus alifaatsed metüleenrühmad
hüdroksüülitakse. See toimub eelkõige tsütokroom P450 2C8 abil, kuigi vähemal määral osalevad
teised alatüübid. Kuuest teadaolevast metaboliidist kolm on aktiivsed ( M-II, M-III, M-IV ). Kui
arvesse võtta aktiivsus, kontsentratsioonid ja valgusiduvus, siis pioglitasoon ja metaboliit M-III on
võrdselt efektiivsed. M-IV on samadest parameetritest lähtudes kolm korda efektiivsem kui
pioglitasoon, kuid M-II suhteline efektiivsus on minimaalne.

In vitro uuringud ei ole andnud tõestust, et pioglitasoon inhibeeriks ükskõik millist tsütokroom P450
alatüüpi. Inimesel ei esine mingit peamiste indutseeritavate P450 isoensüümide 1A, 2C8/9 ega 3A4
induktsiooni.

Koostoimeuuringud on näidanud, et pioglitasoonil puudub oluline toime digoksiini, varfariini,
fenprokumooni ja metformiini farmakokineetikale või farmakodünaamikale. On teada, et pioglitasooni
ja gemfibrosiili (tsütokroom P450 2C8 inhibiitor) või rifampitsiini (tsütokroom P450 2C8 indutseerija)
samaaegne manustamine vastavalt suurendab või vähendab pioglitasooni plasmakontsentratsiooni (vt
lõik 4.5).

Eliminatsioon
Pärast radioaktiivselt märgistatud pioglitasooni manustamist inimesele avastati radioaktiivsus
põhiliselt väljaheites (55 %) ja vähemal määral uriinis (45 %). Loomadel leidub ainult väike kogus
muutumatut pioglitasooni uriinis või väljaheites. Muutumatul kujul pioglitasooni keskmine
eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on inimesel 5...6 tundi ning tema aktiivsetel metaboliitidel
16...23 tundi.

Eakad patsiendid
Tasakaalukontsentratsioonide farmakokineetika on üle 65-aastastel patsientidel ja noortel sarnane.

Neerukahjustusega patsiendid
Neerukahjustusega patsientidel on pioglitasooni ja selle metaboliitide kontsentratsioon vereplasmas
madalam, kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kuid esialgse aine kliirens pärast suukaudset
manustamist on ühesugune. Seega vaba (sidumata) pioglitasooni kontsentratsioon on muutumatu.

Maksakahjustusega patsiendid
Pioglitasooni kogu kontsentratsioon plasmas ei ole muutunud, kuid jaotusruumala on suurenenud.
Seetõttu on kliirens vähenenud, millega kaasneb sidumata pioglitasooni fraktsiooni tõus.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Toksikoloogilistes uuringutes täheldati hiirtel, rottidel, koertel ja ahvidel pärast korduvat manustamist
plasma ruumala suurenemist, millega kaasnes hemodilutsioon, aneemia ja südamelihase mööduv
ekstsentriline hüpertroofia. Peale selle tuvastati rasvade suurenenud ladestumist ja infiltraate. Neid
leide täheldati erinevatel liikidel selliste kontsentratsioonide korral, mis olid ≤ 4 korda kliinilisest
kontsentratsioonist. Pioglitasooni loomuuringutes ilmnes loote kasvu pidurdumine. See oli omistatav
pioglitasooni omadusele vähendada emal raseduse ajal esinevat hüperinsulineemiat ning
insuliinresistentsuse tõusu, mistõttu loote kasvuks vajalike metabolismiproduktide hulk väheneb.

Ulatuslikus in vivo ja in vitro genotoksilisuse uuringute seerias ei avastatud pioglitasoonil genotoksilist
toimet. Pioglitasooniga kuni 2 aastat ravitud rottidel esines sagedamini põieepiteeli hüperplaasiat
(isastel ja emastel) ja põietuumorit (isastel).

Kuseteede kivide tekkimine ja olemasolu koos hilisema ärrituse ja hüperplaasiaga postuleeriti
täheldatud tumorigeense toime mehaaniliseks aluseks isastel rottidel. 24 kuu pikkune mehhaaniline
uuring isastel rottidel näitas, et pioglitasooni manustamine põhjustas põie hüperplastiliste muutuste
esinemissageduse tõusu. Dieedi happelisemaks muutmine vähendas oluliselt tuumorite
esinemissagedust, kuid ei kaotanud nende esinemist täielikult. Mikrokristallide olemasolu halvendas
hüperplastilist reaktsiooni, kuid seda ei peetud hüperplastiliste muutuste peamiseks põhjuseks. Isaste
rottide tumorigeensete leidude tähtsust inimestele ei saa välistada.

Kummastki soost hiirtel ei täheldatud tumorigeenset toimet. Kuni 12 kuud pioglitasooniga ravitud
koertel ega ahvidel ei täheldatud kusepõie hüperplaasiat.

Ravi kahe teise tiasolidiindiooniga suurendas käärsoole tuumorite esinemissagedust perekondlikult
esineva adenomatoosse polüpoosiga (PAP) loommudelis. Selle leiu tähtsus ei ole teada.

Keskkonnariski hindamine: pioglitasooni kliiniline kasutamine ei avalda mõju keskkonnale.


6 FARMATSEUTILISED
ANDMED

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Karmellooskaltsium
Hüdroksüpropüültselluloos
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

15 mg: 3 aastat.
30 mg ja 45 mg: 4 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Alumiinium/alumiiniumblister, pakendis 14, 28, 30, 50, 56, 84, 90, 98, 112 ja 196 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded
hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Accord Healthcare Limited
Sage House
319, Pinner Road
North Harrow
Middlesex HA1 4 HF
Ühendkuningriik

8. Müügiloa number

()

15 mg: 771312
30 mg: 771212
45 mg: 771412

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

31.01.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2012.