MADOPAR

Toimeained: levodopa+benserasiid

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 200mg+50mg 100TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on MADOPAR ja milleks seda kasutatakse

Madopar on näidustatud Parkinsoni tõve raviks.
Praeguseks on teada, et seda haigust põdevatel inimestel esineb ülekandeaine dopamiini
puudulikkus aju teatud piirkondades. Haigusnähtudeks on liigutuste aeglus, lihaste jäikus ja
värisemine. Haigusnähud võivad varieeruda erinevatel patsientidel.
Levodopa muutub ajus dopamiiniks ning suurendab selle sisaldust ajus normaalsele lähedaseks.
Benserasiid takistab levodopa muutumist dopamiiniks väljaspool aju, ise ajukoesse tungimata
ning vähendab ka soovimatute kõrvaltoimete teket.
Madopar vähendab parkinsonismi sümptomeid. Madopar siiski haigust ei ravi, kuna ei kõrvalda
dopamiini puudulikkuse põhjust ajukoes.

Madopar on näidustatud ka rahutute jalgade sündroomi sümptomaatiliseks raviks, sealhulgas:
- idiopaatiline rahutute jalgade sündroom;
- rahutute jalgade sündroom, mis on tingitud dialüüsi vajavast neerupuudulikkusest.

2. Mida on vaja teada enne MADOPAR võtmist

Ärge võtke MADOPAR'i
- kui te olete levodopa, benserasiidi või Madopar'i mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6)

suhtes allergiline
- kui teil esineb hormonaalseid häireid, näiteks kilpnäärme ületalitlus
- kui te põete neeru-, maksa- või südamehaigust
- kui teil esineb teatud närvi- või psühhiaatrilisi haigusi
- kui teil on suletud nurga glaukoom (kõrge silmarõhk)
- kui teil on luuüdi kahjustus
- kui te võtate hetkel või olete viimase 14 päeva jooksul võtnud depressiooniravimeid, mida
nimetatakse monoamiini oksüdaasi inhibiitoriteks
- kui te olete alla 25-aastane (kuna ravim võib mõjutada luude kasvu)
- kui te olete rase või imetate last rinnaga
- kui te olete sünnitusealine naine, kes ei kasuta adekvaatset kontratseptiivset vahendit.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Veenduge, et teie arst on teadlik:
- kui te peate minema operatsioonile
- kui te põete mingit kopsuhaigust
- kui te põete mingit südamehaigust või olete läbi teinud südamelihaseinfarkti
- kui teil on maohaavand
- kui teil on avatud nurga glaukoom
- kui teil on tekkinud luude pehmenemine
- kui te põete bronhiaalastmat, kuna selle haiguse puhul võetavad ravimid
(sümpatomimeetikumid) võivad reageerida Madopar’iga
- kui te võtate vererõhuravimeid

Teie arst võib pidada vajalikuks teatud testide perioodilist läbiviimist. Siia alla kuuluvad näiteks vere-ja uriinianalüüsid, vererõhu ja südamelöögisageduse kontroll.
Madopar võib mõjutada veresuhkruväärtuste ja vere teiste keemiliste analüüside tulemusi. Kui te olete
suhkruhaige, võib olla vajalik veresuhkru sisalduse sagedasem määramine.
Kui teie seisund on raviga paranenud, võite järk-järgult pöörduda tagasi endiste tegevuste juurde.
Liigne kiirustamine ja liiga suur koormus võib siinjuures suurendada riski vigastuste tekkeks.

Rääkige oma arstile, kui te märkate või teie perekond/hooldaja märkab, et teil on tekkinud tung või
kihk käituda teile ebatavalisel viisil või te ei suuda vastu panna tungile, kihule või kiusatusele teha
teatud asju, mis võivad kahjustada teid või teisi. Sellist käitumist nimetatakse impulsihäireks ja see
võib hõlmata hasartmängusõltuvust, ülemäärast söömist või kulutamist, ebanormaalselt suurt suguiha
või valdavaid seksuaalseid mõtteid või tundeid. Arstil võib olla vaja teie raviplaan üle vaadata.

Muud ravimid ja MADOPAR
Informeerige enne ravi alustamist oma arsti kõigist kasutatavatest ravimitest, sealhulgas ravimitest,
mis on välja kirjutatud teiste arstide poolt või mida olete ostnud ilma retseptita. See on eriti tähtis,
kuna rohkem kui ühe ravimi samaaegsel kasutamisel võib ravimite toime tugevneda või nõrgeneda.
Seepärast ei tohi kasutada teisi ravimeid koos Madopar’iga, kui te pole arsti sellest informeerinud ja
saanud ta nõusolekut. Kui te võtate samaaegselt Madopar’iga järgmisi ravimeid, võivad teil tekkida
koostoimed:
- Adrenomimeetikumid (südamehaiguste ja bronhiaalastma ravimid).
- Antihüpertensiivsed ravimid (vererõhku alandavad ravimid).
- Neuroleptikumid - eelkõige fenotiasiin ja butürofenoon - (psüühiliste haiguste ravimid).
- Opiaadid ja teatud narkoosiravimid.

Madopar’i on lubatud kombineerida teiste parkinsonismivastaste ravimitega (antikoliinergilised ained,
amantadiin, dopamiinomimeetikumid), kuigi sel juhul võivad tugevneda nii ravitoime kui
soovimatud kõrvaltoimed. Juhul kui vajate lisainformatsiooni, siis palun küsige oma arstilt.
Madopar'i ei tohi võtta koos teatud depressiooniravimitega, mida nimetatakse
mitteselektiivseteks MAO-inhibiitoriteks.

MADOPAR'i kasutamine koos toidu ja joogiga
Madopar'iga samaaegselt söödud valgurikas toit võib vähendada levodopa imendumist
seedetraktist.

Rasedus ja imetamine
Ärge kasutage Madopar'i raseduse ajal. Teatage enne ravi algust oma arstile, kui olete rase,
kahtlustate rasedust või kui planeerite rasestuda.

Juhul, kui toidate last rinnaga, teatage sellest kindlasti oma raviarstile enne Madopar'i kasutamise
algust. Rinnaga toitvatele emadele ei ole selle ravimi võtmine soovitav.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Madopar võib mõjutada autojuhtimist ja masinate käsitsemist, kuna võib põhjustada uimasust,
seega kui teil esineb ravi kuuri ajal uimasus, ei tohi autot juhtida ega masinaid käsitseda.


3. Kuidas MADOPAR võtta

Sõltumata näidustusest võtke Madopar'i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole
milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravi alustatakse väikese annusega. Mõne päeva möödudes hakatakse annust väga aeglaselt
suurendama. See võib kesta 4...6 nädalat ja mõne patsiendi puhul isegi kauem, kuni on selge, kui suur
on sobivaim annus ja kuidas peaks üksikannuseid kogu päeva peale jagama.
Kuni Madopar’i toime algamiseni jätkatakse seniste levodopat sisaldavate ravimite võtmist, mille
annuseid saab aga hiljem järk-järgult vähendada.
Kui teie haiguse sümptomite osas tekib päeva jooksul olulisi kõikumisi või muutub haiguspilt
täielikult, võib olla vajalik üksikannuse suuruse või ravimi võtmiste vahelise aja muutmine. Ärge
tehke seda ise oma äranägemise järgi, vaid konsulteerige eelnevalt oma arstiga.
Madopar’i tuleks võimaluse korral võtta 0,5 tundi enne või 1 tund pärast söögikorda. Osad patsiendid
taluvad aga ravimit paremini, kui võtavad seda söögikorra ajal. Konsulteerige selles osas oma arstiga.
Neelake tabletid alla vähese koguse vedelikuga. Vajaduse korral võib tablette purustada, et neelamine
oleks lihtsam.

Ärge muutke ise arsti poolt määratud annuseid. Kui teil on tunne, et Madopar’i toime on liiga tugev
või liiga nõrk, rääkige sellest arstile.

Madopar on ravim, mida tuleb alati võtta pidevalt. Kui juhtub, et tuleb annust muuta või Madopar
üldse ära jätta, siis annab arst teile vastavaid soovitusi.

Kui te võtate MADOPAR’i rohkem kui ette nähtud
Ravimi üleannustamise korral võivad tekkida vastutahtelised liigutused, segasus, unetus, harvem tugev
iiveldus, oksendamine ja südamerütmi häired. Selliste nähtude tekkimisel võtke palun ühendust oma
arstiga.

Kui te unustate MADOPAR’i võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata. Võtke lihtsalt järgmine annus
selleks ettenähtud ajal, kuid vahepealsel ajal võivad teil tekkida Parkinsoni tõve nähud.

Kui te lõpetate MADOPAR’i võtmise
Arst ütleb teile, millal tuleks ravimi võtmine lõpetada. Tavaliselt võetakse Madopar’i pika aja jooksul,
kuna see asendab dopamiini, mille tootmine ajus on Parkinsoni tõve puhul ebapiisav.
Teavitage oma arsti, kui te soovite ravimi võtmise lõpetada. Harva, kuid siiski võib ravi järsk
katkestamine põhjustada raskeid kõrvaltoimeid. Levodopa preparaatide järsul ärajätmisel on näiteks
kirjeldatud pahaloomulist neuroleptilist sündroomi, millega kaasneb hüpertermia (kehatemperatuuri
oluline tõus) teke. Selle vältimiseks juhendab arst teid, kuidas ravi lõpetada.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Madopar põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ravi algul võib esineda isutust, iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust. Need nähud kaovad tavaliselt,
kui Madopar'i kasutada koos vähese toidu- või vedelikukogusega ja ravimi annust suurendada
aeglaselt. Samuti on täheldatud sülje, keele, hammaste ja suuõõne limaskesta värvuse muutust.
Tekkida võivad ka vererõhu muutused, südame rütmihäired ja ortostaatiline hüpotensioon (lamavast
või istuvast asendist püsti tõusmisel tekkiv vererõhu langus) . Parkinsoni tõvega (m ka levodopaga
ravi saavate) patsientide seas on tavaline psühhiaatriliste häirete esinemine. Siia alla kuuluvad
kõrgendatud meeleolu, agressioon, mõtlemise häired, kujuteldavate inimeste või esemete nägemine,
raskete vaimsete häirete avaldumine. Tekkida võivad ka unehäired, rahutus, ärevus, depressiivne
meeleolu, somnolentsus (liigne unisus), äkilised uneepisoodid ja teised psühhiaatrilised reaktsioonid.

Teil võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed:
Suutmatus vastu panna tungile teha midagi, mis võib olla kahjulik, sealhulgas:
- tugev tung mängida üleliia hasartmänge vaatamata tõsistele isiklikele või perekondlikele
tagajärgedele;
- muutunud või suurenenud seksuaalhuvi ja käitumine, mis valmistab muret teile või teistele,
näiteks suurenenud suguiha;
- kontrollimatu ülemäärane ostlemine või kulutamine;
- liigsöömissööstud (suurte toidukoguste söömine lühikese aja jooksul) või kompulsiivne
söömine (toidu söömine tavalisest suuremates kogustes ja rohkem kui on vaja nälja
kustutamiseks).
- Rääkige oma arstile, kui teil esineb sellist käitumist; teiega arutatakse võimalusi sümptomite
ohjamiseks või vähendamiseks.


Levodopa kasutamist on seostatud uimasuse ja äkilise uinumisega. Väga harva on teatatud äkilisest
uinumisest igapäevategevuste ajal, mida ei ole osadel juhtudel teadvustatud ja millele ei ole alati
eelnenud hoiatavaid nähtusid. Te peate olema sellisest võimalusest teadlik ning seetõttu olema
levodopa ravi ajal autojuhtimise või masinate käsitsemisega ettevaatlik. Kui teil on tekkinud unisus
ja/või äkiline uinumine, ei tohi te autot juhtida ega masinatega töötada. Lisaks võib kaaluda annuse
vähendamist või ravi lõpetamist.
Ravi hilisemates staadiumites ja paljudel juhtudel ka ravimi võtmisel mitmete aastate vältel võivad
tekkida muud kõrvaltoimed. Kõige sagedasemateks on vastutahtelised, ebanormaalsed käte, näo,
jalgade ja keele liigutused. Need võivad kaduda, kui muuta ööpäevast annust või ravimi võtmise ajalist
skeemi. Ravimi võtmisel paljude aastate vältel võib muutuda tundlikkus ravimi suhtes. Selle tunnuste
alla kuuluvad episoodid, kui liikumine võib äkki muutuda raskendatuks (tardumine), sümptomite
taasteke enne järgmise annuse võtmist või järsk üleminek hästi kontrollitud sümptomitega perioodilt
halvasti kontrollitud sümptomitega perioodile. Abi võib olla päevase annuse vähendamisest või
väiksemate annuste sagedasemast manustamisest. Aeg-ajalt on levodopat võtnud patsientidel
kirjeldatud seedetrakti verejookse, kuumalaineid, higistamishoogusid ja unisust. Mõnikord võib teie
uriin värvuda punaseks või seisma jätmisel tumeneda. Need muutused on tekkinud ravimi mõjul ja ei
ole muretsemise põhjuseks. Veretestid võivad näidata maksaensüümide tõusu ning kusihappe ja uurea
tõusu seerumis. Tekkida võib vererakkude (punaste ja valgete vereliblede ning vereliistakute) arvu
vähenemine.

Osadel inimestel võib tekkida maitsetundlikkuse kadumine/vähenemine ja allergilised
nahareaktsioonid (sügelemine, lööve). Täheldatud on ka rahutute jalgade sündroomi teket.

Nii varased kui ka hilised kõrvaltoimed on olulisel määral seotud võetud annuste suuruse ja päevase
jaotusega.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arst või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas MADOPAR säilitada

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Ärge kasutage Madopar'i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida MADOPAR sisaldab

- Toimeained on levodopa ja benserasiid.
Madopar 200 mg/50 mg tablett sisaldab 200 mg levodopat ja 50 mg benserasiidi
(benserasiidvesinikkloriidina).
Tabletid on ristuva poolitusjoonega nende pooleks- või neljaksmurdmiseks, et hõlbustada
allaneelamist. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
- Abiained on: mannitool, veevaba kaltsiumvesinikfosfaat, mikrokristalliline tselluloos,
eelželatiniseeritud maisitärklis, krospovidoon (tüüp B), etüültselluloos, veevaba ränidioksiid,
naatriumdokusaat, magneesiumstearaat ja värvaine punane raudoksiid(E172).

Kuidas MADOPAR välja näeb ja pakendi sisu

Madopar 200 mg/50 mg tablette turustatakse 30 või 100 roosa tableti kaupa pakendis.

Tabletid on saadaval merevaikkollases klaaspudelis, milles on vatipadjake ning mis on
varustatud plastmassist keeratava korgiga, mille sees on kuivatusaine silikageel.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge, palun, müügiloa hoidja poole.

Teisese müügiloa hoidja
First Pharma OÜ
Endla 69/Keemia 4
10615 Tallinn
Eesti

Tootja
Roche Bulgaria EOOD
Ul. Byalo pole 16
1618 Sofia
Bulgaaria

Ümberpakendaja
Magnum Logistics OÜ
Vae 16
76401 Laagri,
Saue vald,
Harjumaa
Eesti

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja poole.

Infoleht on viimati kooskõlastatud detsembris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Madopar 200 mg/50 mg tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Madopar 200 mg/50 mg ristuva poolitusvaoga tablett sisaldab 200 mg levodopat ja 50 mg benserasiidi
(benserasiidvesinikkloriidina).

INN. Levodopum/benserazidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett.

Ristuva poolitusjoonega kahvaturoosa veidi tähniline silindrikujuline sileda pinnaga tablett, mille
ülemisele poolele on pressitud ROCHE hexagon;
Madopar standardvormi tablette saab poolitada ja veerandiks jagada nii neelamise hõlbustamiseks kui
ka võrdseteks annusteks jagamiseks..

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Parkinsoni tõve ravi.
Märkus. Madopar dispergeeruvad tabletid on ravimvorm, mis sobib düsfaagiaga (neelamisraskusega)
patsientidele, või olukordadeks, mil on vaja toime kiiremat algust, nt varahommikune ja pärastlõunane
akineesia ning juhul, kui on tajutav ravimi toime lõpp või nn ON-faasi algus viivitub.
Madopar HBS on näidustatud patsientidele, kellel on levodopa tarvitamisega seotud fluktuatsioonid
(nt maksimaalse toime ajal ilmnev düskineesia või toime lõppedes ilmnev seisundi halvenemine, nt
öine liikumisvõimetus).

Rahutute jalgade sündroomi sümptomaatiline ravi, sealhulgas:
• idiopaatiline rahutute jalgade sündroom;
• rahutute jalgade sündroom, mis on tingitud dialüüsi vajavast neerupuudulikkusest.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Madopar'i kasutatakse täiskasvanutel ja eakatel.
Lapsed, noorukid ja noored täiskasvanud kuni 25. eluaastani - vt lõik 4.3 Vastunäidustused.

Parkinsoni tõbi
Võimaluse korral tuleks Madopar'i manustada 30 minutit enne või üks tund pärast söögikorda.
Eelkõige ravi alguses tekkida võivaid seedetrakti kõrvaltoimeid saab enamasti vältida, kui manustada
Madopar’i koos väikese suupiste (nt küpsiste) või joogiga või suurendades annust aeglaselt.

Standardannused
Ravi alustamine Madopar’iga peab toimuma astmeliselt; tuleb leida individuaalselt sobiv annus,
millega saavutatakse optimaalne toime. Järgnevad annustussoovitused kujutavad enesest seetõttu vaid
üldisi juhiseid.

Ravi alustamine
Parkinsoni tõve varajastes staadiumides soovitatakse ravi alustada poole Madopar 100 mg/25 mg
tabletiga (50 mg/12,5 mg) 3...4 korda ööpäevas. Niipea kui on kindlaks tehtud esialgse
annustamisskeemi talutavus, tuleb annust aeglaselt suurendada vastavalt patsiendi ravivastusele.

Optimaalne toime saavutatakse üldjuhul Madopar’i ööpäevase annuse kasutamisel, mis vastab
300...800 mg levodopale ja 75...200 mg benserasiidile, manustatuna kolmeks või enamaks annuseks
jaotatuna. Optimaalse toime saavutamiseks võib kuluda 4...6 nädalat. Kui osutub vajalikuks ööpäevase
annuse edasine suurendamine, peab see toimuma 1-kuuliste intervallide järel.

Säilitusravi
Keskmine säilitusannus on üks Madopar 100 mg/25 mg kõvakapsel 3...6 korda ööpäevas.
Üksikannuste (mitte alla 3) arv ja nende jaotamine päeva peale peab olema selline, mis tagab
optimaalse toime. Madopar’i standardvormi võib optimaalse efektiivsuse saavutamiseks asendada
Madopar dispergeeruvate tablettide või Madopar HBS toimeainet prolongeeritult vabastavate
kõvakapslitega.

Rahutute jalgade sündroom
Madopar’i maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada 400 mg/100 mg.

Idiopaatiline rahutute jalgade sündroom
Annus tuleb manustada 1 tund enne magamaheitmist. Seedetrakti kõrvaltoimete vältimiseks võib
ravimit manustada koos väikese suupistega.

Rahutute jalgade sündroom, millega kaasnevad uinumisraskused
Rahutute jalgade sündroomiga patsiente, kellel esinevad uinumisraskused, soovitatakse ravida
Madopar’i standardvormiga. Soovitatav algannus on 50 mg/12,5 mg...100 mg/25 mg. Sümptomite
püsimisel soovitatakse annust suurendada 200 mg/50 mg-ni.

Rahutute jalgade sündroom, millega kaasnevad uinumisraskused ja unehäired öö jooksul
Rahutute jalgade sündroomiga patsientidele, kellel esinevad nii uinumisraskused kui unehäired öö
jooksul, soovitatakse manustada üks Madopar HBS toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel
koos ühe Madopar standardvormi 100 mg/25 mg tabletiga üks tund enne magamaminekut. Kui see ei
vii sümptomite rahuldava paranemiseni teisel ööpoolel, soovitatakse Madopar HBS toimeainet
prolongeeritult vabastava kõvakapsli annust suurendada 2 kõvakapslini.

Rahutute jalgade sündroom, millega kaasnevad uinumisraskused ja unehäired öö jooksul ning
täiendavad häired päeva jooksul
Neid patsiente soovitatakse täiendavalt ravida Madopar 100 mg/25 mg dispergeeruvate või
standardvormi tablettidega, kusjuures ööpäevane koguannus ei tohi ületada 400 mg/100 mg.

Rahutute jalgade sündroom, mis on tingitud dialüüsi vajavast neerupuudulikkusest
Nendele patsientidele soovitatakse manustada Madopar 100 mg/25 mg dispergeeruvaid või
standardvormi tablette 30 minutit enne dialüüsi.

Annustamise erijuhised

Parkinsoni tõbi:
Kõigil patsientidel tuleb annust ettevaatlikult tiitrida (vt lõik 4.1). Madopar’i võib manustada
paralleelselt teiste Parkinsoni tõve ravimitega. Siiski võib Madopar-ravi edenedes ja ravitoime
ilmnedes osutuda vajalikuks teiste ravimite annuse vähendamine või nende järk-järguline ärajätmine.

Madopar dispergeeruvad tabletid on spetsiaalne ravimvorm düsfaagiaga (neelamisraskusega)
patsientidele, ning olukordadeks, mil on vaja toime kiiremat algust, nt hommikune ja päevane
akineesia ning juhul, kui on tajutav ravimi toime lõpp või nn ON-faasi algus viivitub.

Patsientide puhul, kellel esinevad päeva jooksul ravimi toime suured kõikumised (on-off fenomen),
peab kasutama väiksemaid, sagedamini manustatavaid üksikannuseid või üle minema Madopar HBS’i
kasutamisele.

Siirdumine Madopar’i standardvormilt Madopar HBS’le peab toimuma päev-päevalt, alustades
hommikusest annusest. Madopar’i standardvormi puhul kasutatud annus ja annustamisskeem peavad
säilima.

Kahe kuni kolme päeva möödumisel tuleb Madopar HBS annuseid tõsta ligikaudu 50% võrreldes
Madopar standardvormiga. Patsiente peab hoiatama nende seisundi võimalikust ajutisest
halvenemisest.

Toote farmakokineetiliste omaduste tõttu algab Madopar HBS’i toime hiljem. Kliiniline toime
saavutatakse kiiremini, kui samaaegselt Madopar HBS’ga kasutatakse Madopar’i standardvormi või
Madopar dispergeeruvaid tablette. Eriti kasulikuks võib see osutuda esimese hommikuse annuse
puhul, mis peaks olema suurem kui järgnevad päevased annused. Madopar HBS’i individuaalselt
sobiva annuse leidmine peab toimuma aeglaselt ja hoolikalt, vähemalt kahe- kuni kolmepäevaste
vahedega pärast igakordset annuse muutmist.

Öise liikumisvõimetusega patsientidel on leitud positiivseid tulemusi peale Madopar HBS’i õhtuse
annuse järk-järgulist vähendamist 200 mg/50 mg-ni.

Ülemäärase ravivaste (düskineesia) korral Madopar HBS’ile on soovitatav pikendada üksikannuste
vahelisi intervalle, mitte vähendada ühekordset annust.

Kui Madopar HBS’iga ei saavutata piisavat raviefekti, on soovitatav minna tagasi endisele
raviskeemile Madopar’i standardvormi või dispergeeruvate tablettidega.

Soovimatute psühhiaatriliste kõrvaltoimete tekke võimaluse tõttu peab patsiente hoolikalt jälgima.

Rahutute jalgade sündroom
Augmentatsiooni (st rahutute jalgade sündroomi sümptomite varajane teke päeva jooksul, sümptomite
raskem kulg ja teiste kehaosade haaratus) vältimiseks ei tohi Madopar’i ööpäevane annus ületada
maksimaalset soovitatavat annust.

Augmentatsiooni tekkimisel on tähtis mitte ületada maksimaalset ööpäevast annust. Kui tekib
augmentatsioon või tagasilöögifenomen, tuleks kaaluda täiendavat ravi, millega kaasneb levodopa
annuse vähendamine või levodopa järkjärguline ärajätmine ning asendamine mõne teise ravimiga.

4.3. Vastunäidustused

Madopar'i ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus levodopa või
benserasiidi suhtes.

Madopar’i ei tohi kasutada koos mitteselektiivsete monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega.
Samas ei ole selektiivsed MAO-B inhibiitorid (nt selegiliin ja rasagiliin) või selektiivsed MAO-A
inhibiitorid (nt moklobemiid) vastunäidustatud. MAO-A ja MAO-B inhibiitorite kombineerimine on
võrdväärne mitteselektiivse MAO blokaadiga, mistõttu seda kombinatsiooni ei tohi kasutada koos
Madopar’iga (vt lõik 4.5).

Madopar’i ei tohi manustada patsientidele, kellel esinevad dekompenseeritud endokriinsüsteemi (nt
feokromotsütoom, hüpertüreoidism, Cushingi sündroom), neeru- (välja arvatud dialüüsi saavad
rahutute jalgade sündroomiga patsiendid) või maksafunktsiooni häired, südame häired (nt rasked
südame rütmihäired ja südamepuudulikkus), psühhootilise komponendiga psühhiaatrilised haigused
või suletud nurga glaukoom.

Madopar'i ei tohi manustada alla 25-aastastele patsientidele (luustiku areng peab olema lõppenud).

Madopar'i ei tohi manustada rasedatele või fertiilses eas naistele, kes ei kasuta usaldusväärseid
rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6). Kui rasestutakse Madopar'i kasutamise ajal, tuleb ravimi
kasutamine lõpetada (vastavalt raviarsti soovitustele).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vastava eelsoodumusega isikutel võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid.

Avatud nurga glaukoomiga patsientide puhul on näidustatud regulaarne silmasisese rõhu kontroll.

Ettevaatlik peab olema Madopar’i manustamisel olemasoleva koronaararterite haiguse, südame
rütmihäirete või südamepuudulikkusega patsientidele (vt ka lõik 4.3). Südametegevust tuleb nendel
patsientidel eriti hoolikalt jälgida ravi alustamise perioodil ning seejärel regulaarselt kogu ravi vältel.

Ettevaatlik peab olema Madopar’i kasutamisel ka järgmistel juhtudel: endokriinsüsteemi, neeru- või
kopsuhaiguste korral; psühhiaatrilised häired (nt depressioon); maksatalitluse häire; peptiline haavand;
osteomalaatsia; võimalik sümpatomimeetiliste ravimite vajadus (nt bronhiaalastma) levodopa
kardiovaskulaarsete toimete võimaliku tugevnemise tõttu.
Eriti ravi alguses ja annuse suurendamise järgselt on soovitatav hoolikalt jälgida patsiente, kellel
esinevad ortostaatilise hüpotensiooni riskifaktorid (nt eakad patsiendid, samaaegselt
antihüpertensiivset ravi või teisi ortostaatilisi häireid põhjustavaid ravimeid saavad patsiendid) või
kellel on anamneesis ortostaatiline hüpotensioon.
Kirjeldatud on Madopar’i vererakkude arvu vähenemist põhjustavat toimet (nt hemolüütiline aneemia,
trombotsütopeenia ja leukopeenia). Üksikutel juhtudel on kirjeldatud agranulotsütooosi ja
pantsütopeeniat, millel puhul ei ole seost Madopar’iga õnnestunud kas tõestada või täielikult välistada.
Seetõttu tuleb ravi ajal perioodiliselt kontrollida vererakkude arvu.
Ravi ajal tuleb regulaarselt kontrollida maksa-, neeru- ja südame-veresoonkonna talitlust ning
vererakkude arvu.

Patsientidel, kes paranevad Madopar-ravi toimel, soovitatakse igapäevase tegevuse juurde tagasi
pöörduda järkjärgult, kuna kiire mobilisatsiooni korral võib suureneda vigastuste risk.
Diabeedihaigetel tuleb sageli määrata veresuhkru taset ning sellele vastavalt korrigeerida
diabeedivastaste ravimite annust.

Depressioon võib olla osa Parkinsoni tõvega ja rahutute jalgade sündroomiga patsientide kliinilisest
pildist ning esineda ka Madopar’iga ravi saavatel patsientidel.

12...48 tundi enne üldanesteesias teostatavaid operatsioone tuleb ravi Madopar’iga võimalusel
katkestada, sest halotaani kasutamisel anesteesiaks võivad tekkida vererõhu kõikumised ja südame
rütmihäired. Pärast operatsiooni alustatakse ravi taas astmeliselt.

Ravi Madopar’iga ei tohi järsku katkestada, sest võib tekkida maliigne neuroleptiline sündroom
(hüperpüreksia, lihasrigiidsus, võimalikud psühholoogilised muutused ja kreatiniini fosfokinaasi
aktiivsuse suurenemine seerumis, rasketel juhtudel võivad täiendavateks ilminguteks olla
müoglobinuuria - rabdomüolüüs - ja äge neerupuudulikkus), mis võib osutuda eluohtlikuks.
Nimetatud sümptomkompleksi tekkimisel peab patsient jääma arsti järelevalve alla (vajadusel
hospitaliseerida) ning saama vastavat sümptomaatilist ravi. Vajadusel tuleb ravi Madopar’iga alustada
uuesti.

Levodopat on seostatud somnolentsuse ja ootamatu uinumise episoodidega. Väga harva on kirjeldatud
ootamatut uinumist igapäevase tegevuse käigus, millele mõningatel juhtudel ei eelnenud hoiatavaid
nähtusid. Patsiente tuleb sellest teavitada ning hoiatada, et nad oleksid levodopa-ravi ajal ettevaatlikud
autojuhtimisel ja masinatega töötamisel. Patsiendid, kellel on tekkinud somnolentsus ja/või ootamatu
uinumise episood, peavad hoiduma autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest. Peale selle võib kaaluda
annuse vähendamist või ravi lõpetamist (vt lõik 4.7).

Impulsihäired
Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsihäirete tekke suhtes. Patsiendid ja hooldajad peavad olema
teadlikud sellest, et dopamiini agoniste ja/või levodopat sisaldavaid teisi dopamiinergilisi ravimeid (sh
Madopar’i) saavatel patsientidel võivad tekkida impulsihäirete käitumuslikud sümptomid, sh
patoloogiline hasartmängurlus, libiido suurenemine, hüperseksuaalsus, kompulsiivne kulutamine või
ostmine, liigsöömissööstud ja kompulsiivne söömine. Selliste sümptomite tekkimisel on soovitatav
raviplaan üle vaadata.

Maliigne melanoom
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et Parkinsoni tõvega patsientidel on üldpopulatsiooniga
võrreldes (ligikaudu 2...6 korda) suurem risk melanoomi tekkeks. On ebaselge, kas täheldatud riski
suurenemine oli tingitud Parkinsoni tõvest või teistest teguritest, näiteks levodopa kasutamisest
Parkinsoni tõve raviks. Seetõttu soovitatakse patsientidel ja arstidel hinnata regulaarselt melanoomi
võimalikku teket Madopar’i kasutamise ajal ükskõik millisel näidustusel. Soovitatav on nahauuringu
regulaarne teostamine vastava eriala spetsialisti (nt dermatoloogi) poolt.

Oht ravimsõltuvuse või kuritarvitamise tekkeks
Madopar võib esile kutsuda dopamiini düsregulatsiooni sündroomi, mille tagajärjeks on ravimi
ülemäärane kasutamine. Väikesel osal Parkinsoni tõvega patsientidest esineb kognitiivseid ja
käitumishäireid, mida võib otseselt seostada ravimi suuremate koguste võtmisega, eirates arsti
soovitusi ja kasutades annuseid, mis on tunduvad suuremad motoorsete häirete raviks vajalikest
annustest.


Oht ravimsõltuvuse või kuritarvitamise tekkeks
Väikesel osal Parkinsoni tõvega patsientidest esineb kognitiivseid ja käitumishäireid, mida võib
otseselt seostada ravimi suuremate koguste võtmisega, eirates arsti soovitusi ja kasutades annuseid,
mis on tunduvad suuremad motoorsete häirete raviks vajalikest annustest.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised Madopar'i standardvormi samaaegne manustamine antikolinergilise toimega ravimi
triheksifenidüüliga vähendab levodopa imendumise kiirust, kuid mitte ulatust. Madopar HBS’iga
samaaegselt manustatav triheksifenidüül ei mõjusta levodopa farmakokineetikat.

Madopar HBS’iga samaaegselt manustatav antatsiid vähendab levodopa imendumist 32% võrra.

Raudsulfaat vähendab levodopa maksimaalset plasmakontsentratsiooni ja kontsentratsioonikõvera
alust pindala (AUC) 30...50% ulatuses. Samaaegsel raudsulfaadi manustamisel täheldatud
farmakokineetilised muutused tunduvad kliiniliselt olulised olevat osadel, kuid mitte kõikidel
patsientidel.

Metoklopramiid kiirendab levodopa imendumist.

Farmakokineetilisi koostoimeid ei esine levodopa ja järgmiste ravimite vahel: bromokriptiin,
amantadiin, selegiliin ja domperidoon.

Farmakodünaamilised koostoimed
Neuroleptikumid, opiaadid ja reserpiini sisaldavad antihüpertensiivsed ravimid pärsivad Madopar’i
toimet.

Dopamiiniretseptoreid blokeeriva toimega antipsühhootikumide, eriti D2-retseptori antagonistide
samaaegsel manustamisel võib olla antagonistlik toime Madopar’i parkinsonismivastasele toimele.
Seetõttu peab samaaegsel kasutamisel olema ettevaatlik ning patsienti tuleb hoolega jälgida
parkinsonismivastase toime kadumise ja parkinsonismi sümptomite süvenemise suhtes.

Sümptomaatiline ortostaatiline hüpotensioon on tekkinud levodopa ja dekarboksülaasi inhibiitori
kombinatsiooni lisamisel antihüpertensiivseid ravimeid juba saavate patsientide raviskeemi.
Antihüpertensiivset ravi saavatel patsientidel peab Madopar’i kasutamist alustama ettevaatlikult.
Vajalik on vererõhu kontroll, võimaldamaks vajadusel ükskõik kumba ravimi annuse kohandamist.

Madopar’i samaaegsel kasutamisel koos sümpatomimeetikumidega (nt adrenaliin, noradrenaliin,
isoproterenool või amfetamiin, mis stimuleerivad sümpaatilist närvisüsteemi) võib nende toime
tugevneda, mistõttu ei ole nimetatud kombinatsioonide kasutamine soovitatav. Kui kooskasutamine
osutub absoluutselt vajalikuks, tuleb erilist tähelepanu pöörata kardiovaskulaarsüsteemile ning
vajadusel vähendada sümpatomimeetikumide annust.

Ravi mitteselektiivsete, pöördumatu toimega MAO inhibiitoritega tuleb 2 nädalat enne Madopar-ravi
algust lõpetada. Vastasel korral võivad suure tõenäosusega tekkida soovimatud toimed nagu
hüpertensiivne kriis (vt lõik 4.3). Madopar’iga ravitavatele patsientidele võib määrata selektiivseid
MAO-B inhibiitoreid nagu lazabemiid või selegiliin ja selektiivseid MAO-A inhibiitoreid nagu
moklobemiid, mispuhul peab levodopa annust sobitama vastavalt talutavusele ja efektiivsusele. MAO-
A ja MAO-B inhibiitorite kombinatsiooni, mis põhjustab mitteselektiivse MAO blokaadiga võrdväärse
olukorra, ei tohi koos Madopar’iga kasutada (vt lõik 4.3).

Kombinatsioon teiste parkinsonismivastaste ravimitega (nt antikolinergilised ained, amantadiin ja
dopamiini agonistid) on lubatud, kuid seejuures võivad süveneda nii ravi- kui kõrvaltoimed.
Vajalikuks võib osutuda vajalikuks Madopar’i või muu ravimi annuse vähendamine. Täiendava ravi
alustamisel COMT-inhibiitorigavõib olla vajalik Madopar’i annuse vähendamine. Ravi alustamisel
Madopar’iga ei oleravi antikolinergiliste ravimitega kohe vaja lõpetada, sest levodopa toime ei alga
koheselt.

Ravim võib mõjutada katehhoolamiinide, kreatiniini, uurea ja glükoosi laborianalüüside tulemusi.

Coombsi test võib anda valepositiivse tulemuse patsientidel, kes kasutavad Madopar'i.

On täheldatud, et Madopar'iga samaaegselt söödud valgurikas toit võib vähendada levodopa
imendumist seedetraktist..

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Madopar on vastunäidustatud raseduse ajal ning fertiilses eas naistel, kes ei kasuta usaldusväärseid
rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Kuna ei ole teada, kas benserasiid eritub rinnapiima, ei tohi Madopar-ravi vajavad naised lapsi rinnaga
toita, kuna ei saa välistada skeletiväärarengute tekkeohtu.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid, kes saavad ravi levodopaga ning kellel tekib somnolentsus ja/või ootamatu uinumise
episood, peavad kuni nende taandumiseni hoiduma autojuhtimisest või tegevuste sooritamisest, mis
võivad seada neid ja teisi tõsise vigastuse ja surma ohtu (nt masinate käsitsemine) (vt ka lõik 4.4).

4.8. Kõrvaltoimed

Kliinilistest uuringutest

Rahutute jalgade sündroom:
Alljärgnevas tabelis on toodud kombineeritud andmed kahest platseebokontrolliga, ristuva
ülesehitusega kliinilisest uuringust, kus osales kokku 85 patsienti.

Loetletud on kõik kõrvaltoimed, mida kirjeldati aktiivse ravi grupis rohkem kui üks kord.

Tabel 1
Uuringutes M43052 ja M43060 uuritava ravimi ja platseebo kasutamisel täheldatud
kõrvaltoimed

L-dopa/
Platseebo
Kõrvaltoime
benserasiid
%
%
(n)
(n)
Närvisüsteemi häired




Peavalu
5,8
3,5
Rahutute jalgade sündroomisüvenemine
2,3
5,8
Pearinglus
3,5
1,2
Infektsioonid




Palavikuga kulgev infektsioon
4,7
2,3
Nohu
3,5
1,2
Bronhiit
2,3
Seedetrakti häired




Suukuivus
3,5
1,2
Kõhulahtisus
2,3
1,2
Iiveldus
2,3
2,3
Uuringud




EKG muutused*
2,3
1,2
Vererõhu tõus
2,3
2,3
* arütmia

Turustamisjärgsed
Madopar’i manustamise ajal on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid (esinemissagedus teadmata, ei saa
hinnata olemasolevate andmete alusel):

Vere ja lümfisüsteemi häired
esinemissagedus teadmata
Hemolüütiline aneemia
Leukopeenia
Trombotsütopeenia
Ainevahetus- ja toitumishäired
esinemissagedus teadmata
Söögiisu vähenemine
Psühhiaatrilised häired
Esinemissagedus teadmata
Dopamiini düsregulatsiooni sündroom
Segasusseisund
Depressioon
Agitatsioon *
Ärevus*
Unetus*
Hallutsinatsioonid*
Luulumõtted*
Desorientatsioon*
Patoloogiline hasartmängurlus
Libiido suurenemine
Hüperseksuaalsus
Kompulsiivne ostlemine
Liigsöömissööstud
Söömishäire sümptomid
Närvisüsteemi häired
Esinemissagedus teadmata
Maitsetundlikkuse kadumine
Maitsetundlikkuse häired
Düskineesia (koreaatiline või atetootiline)
Ravivastuse kõikumised e fluktuatsioonid
Tardumisfenomen
Toimelõpu fenomen
On-off nähud
Somnolentsus
Südame häired
Esinemissagedus teadmata
Südame rütmihäired
Vaskulaarsed häired
Esinemissagedus teadmata
Iiveldus
Oksendamine
Kõhulahtisus
Sülje värvuse muutus
Keele värvuse muutus
Hammaste värvuse muutus
Suuõõne limaskesta värvuse muutus
Maksa ja sapiteede häired

Aminotransferaaside aktiivsuse suurenemine
Alkaalse fosfataasi aktiivsuse suurenemine
Gamma-glutamüültransferaasi aktiivsuse
suurenemine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
esinemissagedus teadmata
Sügelus

Lööve
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
esinemissagedus teadmata
Rahutute jalgade sündroom
Neerude ja kuseteede häired
esinemissagedus teadmata
Vere uureasisalduse suurenemine
Kromatuuria

*Neid kõrvaltoimeid võib esineda eeskätt eakatel patsientidel ja nende häirete anamneesiga
patsientidel.

Impulsihäired
Dopamiini agoniste ja/või levodopat sisaldavaid teisi dopamiinergilisi ravimeid (sh Madopar’i)
saavatel patsientidel võivad tekkida patoloogiline hasartmängurlus, libiido suurenemine,
hüperseksuaalsus, kompulsiivne kulutamine või ostmine, liigsöömissööstud ja kompulsiivne söömine
(vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired
Ravi hilisemas staadiumis võib esineda vastutahtelisi liigutusi (nt koreaatilised
või atetootilised liigutused), mis annuse vähendamisel tavaliselt kaovad või muutuvad patsiendile
talutavaks. Pikaajalise ravi korral võivad tekkida ka ravivastuse kõikumised e fluktuatsioonid.
Siia alla kuuluvad „tardumise“, „end-of-dose“ ja „on-off“ nähud. Tavaliselt fluktuatsioonid kaovad või
muutuvad patsiendile talutavaks annuste kohandamisel või ravimi sagedasemal manustamisel
väiksemate annustena. Terapeutilise toime suurendamiseks võib pärastpoole proovida annust uuesti
suurendada. Madopar’i seostatakse somnolentsusega ja on väga harva seostatud ülemäärase päeva ajal
esineva unisuse ja ootamatu uinumise episoodidega.

Vaskulaarsed häired
Ortostaatilised häired vähenevad sageli Madopar’i annuse vähendamise järgselt.

Seedetrakti häired
Seedetrakti kõrvaltoimeid, mis esinevad peamiselt ravi varases staadiumis, on
võimalik leevendada, kui Madopar’i manustada koos väikese koguse vedeliku või toiduga või
suurendades annust aeglaselt.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: Rahutute jalgade sündroom
Dopamiinergilise pikaajalise ravi kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on augmentatsiooni teke
(sümptomite alguse nihkumine õhtuselt/öiselt ajalt varasesse pärastlõunasse ja õhtusse enne järgmise
õhtuse annuse võtmist).

Uuringud
Ravi ajal võib uriini värvus muutuda. Enamasti muutub värvus punakaks, mis seistes
tumeneb.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Kõige tavalisemad üleannustamise sümptomid on düskineesiad, segasusseisund ja unehäired, äärmiselt
harva on kirjeldatud iiveldust, oksendamist või südame-veresoonkonna talitluse häireid.

Üleannustamise korral on soovitav kohene maoloputus ning südame-veresoonkonna seisundi
jälgimine. Vajalikuks võib osutuda respiratoorsete stimulantide, antiarütmikumide või vajadusel
neuroleptikumide manustamine.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: parkinsonismivastased ained
ATC-kood: N04BA80.

Toimemehhanism

Parkinsoni tõbi:
Dopamiini, mis toimib ajus neurotransmitterina, ei leidu piisavates kogustes Parkinsoni tõve haigete
basaalganglionides. Levodopa (INN) või L-DOPA (3,4-dihüdroksü-L-fenüülalaniin) on dopamiini
biosünteesi vahelüli. Levodopat (dopamiini prekursor) kasutatakse eelravimina dopamiini sisalduse
suurendamiseks, sest levodopa on võimeline läbima hematoentsefaalbarjääri, mida dopamiin ise ei
läbi. Kui levodopa on jõudnud kesknärvisüsteemi (KNS), metaboliseerub ta aromaatsete
L-aminohapete dekarboksülaasi toimel dopamiiniks.

Pärast manustamist dekarboksüülitakse levodopa nii ajuvälistes kui ajukudedes kiiresti dopamiiniks.
Selle tulemusena ei jõua suurem osa manustatud levodopast basaalganglionidesse ning perifeerselt
toodetud dopamiin põhjustab sageli soovimatuid toimeid. Seetõttu on eriti soovitav pärssida levodopa
ajuvälist dekarboksüülimist. Seda on võimalik saavutada levodopa ja benserasiidi (perifeerne
dekarboksülaasi inhibiitor) samaaegsel manustamisel.

Madopar on nende kahe aine kombinatsioon suhtes 4:1 - see suhe on kliinilistes uuringutes ja ravimi
terapeutilisel kasutamisel osutunud optimaalseks - ning on sama efektiivne kui levodopa suured
annused eraldi manustatuna.

Idiopaatiline rahutute jalgade sündroom:
Täpne toimemehhanism ei ole teada, kuid üha rohkem on kogunenud andmeid selle kohta, et
dopamiinergilisel süsteemil on tähtis roll rahutute jalgade sündroomi patofüsioloogias.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Standardvormid
Levodopa imendub peamiselt peensoole ülaosast ning seal ei ole imendumine sõltuv kohast.

Levodopa maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub umbes üks tund pärast Madopar’i
standardvormi manustamist.

Madopar’i standardvormi tabletid ja kapslid on bioekvivalentsed. Annuste vahemikus 50...200 mg on
maksimaalne plasmakontsentratsioon ja imendunud levodopa hulk (AUC) korrelatsioonis manustatud
annusega.

Toit vähendab levodopa imendumise kiirust ja hulka. Võttes Madopar’i standardvormi vahetult pärast
sööki, on levodopa maksimaalne plasmakontsentratsioon 30% väiksem ning saabub hiljem.
Imendunud levodopa hulk on 15% väiksem.

Dispergeeruv vorm
Levodopa farmakokineetiline profiil pärast Madopar dispergeeruva vormi manustamist tervetele
vabatahtlikele ja Parkinsoni tõve haigetele on väga sarnane sellega, mida täheldatakse pärast Madopar
standardvormide manustamist, kuid maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise aeg näib
Madopar dispergeeruva vormi puhul olevat lühem. Madopar dispergeeruva vormi (manustatuna
suspensioonina) puhul esineb imendumise osas vähem individuaalseid erinevusi.

Toimeainet prolongeeritult vabastav vorm
Madopar HBS farmakokineetilised omadused erinevad Madopar standardvormi (nii tablettide kui
kapslite) ja dispergeeruva vormi omadest. Toimeained vabanevad maos aeglaselt. Levodopa
maksimaalne plasmakontsentratsioon on 20...30% standardvormi omast ning saabub umbes 3 tundi
pärast manustamist. Plasma kontsentratsiooni-aja kõver näitab pikemat poolväärtusaja kestust
(ajavahemik, mille jooksul kontsentratsioon plasmas on võrdne või suurem kui pool maksimaalsest
kontsentratsioonist) kui MADOPARi standardvormi korral, mis näitab aeglustunud vabanemist.
Madopar HBS biosaadavus on 50...70% Madopar’i standardvormi omast ning toit seda ei mõjuta. Toit
ei mõjuta ka levodopa maksimaalset plasmakontsentratsiooni, kuid see saabub hiljem - 5 tundi pärast
Madopar HBS einejärgset manustamist.

Jaotumine
Levodopa läbib hematoentsefaalbarjääri, kui ta on küllastunud olekus plasmas. Levodopa ei seondu
plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57 liitrit. tserebrospinaalses vedelikus moodustab
levodopa kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) 12% vastavast näitajast vereplasmas.
Erinevalt levodopast ei läbi benserasiid terapeutilistes annustes hematoentsefaalbarjääri. Benserasiid
koguneb peamiselt neerudesse, kopsu, peensoolde ja maksa.

Metabolism
Levodopa metaboliseerub kahe põhilise raja (dekarboksüülimine ja O-metüülimine) ning kahe
vähemtähtsa raja (transamiinimine ja oksüdatsioon) kaudu.
Aromaatne aminohape dekarboksülaas muudab levodopa dopamiiniks. Selle raja põhilised lõpp-
produktid on homovanilliinhape ja dihüdroksüfenüüläädikhape.
Katehhool-O-metüültransferaasi poolt metüülitakse levodopa 3-O-metüüldopaks. Selle plasma
põhimetaboliidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on 15 tundi ja see kuhjub patsientidel, kes saavad
Madopar’i terapeutilisi annuseid.
Levodopa vähenenud perifeerset dekarboksüülimist koos benserasiidiga manustamisel näitab levodopa
ja 3-O-metüüldopa suurem sisaldus plasmas ning katehhoolamiinide (dopamiin, noradrenaliin) ja
fenoolkarboksüülhapete (homovanilliinhape ja dihüdroksüfenüüläädikhape) väiksem sisaldus plasmas.

Benserasiid lõhustatakse sooleseinas ja maksas trihüdroksübensüülhüdrasiiniks. See metaboliit on
potentsiaalne aromaat-aminohappe dekarboksülaasi inhibiitor.

Eliminatsioon
Levodopa eliminatsiooni poolväärtusaeg perifeerselt pärsitud dekarboksülaasi inhibiitori korral on
umbes 1,5 tundi. Parkinsoni tõvega eakamatel patsientidel (65-78 aastased) on eliminatsiooni
poolväärtusaeg mõnevõrra pikem (25%). Levodopa plasmakliirens on umbes 430 ml/min.

Benserasiid elimineerub metabolismi käigus peaaegu täielikult. Metaboliidid eritatakse peamiselt
neerude kaudu (64 %) ja väiksemas koguses väljaheitega (24 %).

Farmakokineetika erigruppides
Puuduvad farmakokineetilised andmed ureemia ja maksakahjustusega patsientide kohta.

Vanuse mõju levodopa farmakokineetikale
Vanematel Parkinsoni tõve haigetel (vanuses 65...78 aastat) on nii levodopa eliminatsiooni
poolväärtusaeg kui AUC umbes 25% suuremad kui noorematel patsientidel (vanuses 34...64 aastat).
Statistiliselt oluline vanuse mõju on kliiniliselt ebaoluline ning vähese tähtsusega annuse määramisel
mistahes näidustuse puhul.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus
Madopar'iga ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

Mutageensus
Madopar ja tema koostisained (levodopa ja benserasiid) ei olnud Amesi testis mutageensed.
Täiendavad andmed puuduvad.

Toime viljakusele
Madopar'iga ei ole viljakuse loomkatseid teostatud.

Teratogeensus
Teratogeensuse uuringutes ei ilmnenud teratogeenseid toimeid ega toimet skeleti arengule hiirtel
(400 mg/kg), rottidel (600 mg/kg; 250 mg/kg) ega küülikutel (120 mg/kg, 150 mg/kg).

Emasloomale toksiliste annuste kasutamisel suurenes intrauteriinne suremus (küülikud) ja/või vähenes
loote kehakaal (rotid).

Muu
Üldistes toksikoloogilistes uuringutes rottidega on ilmnenud võimalus skeleti väärarengute tekkeks.

Täiendavad asjakohased loomkatsete andmed puuduvad..

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Madopar 200 mg/50 mg kahvaturoosa tablett:
mannitool,
veevaba kaltsiumvesinikfosfaat,
mikrokristalliline tselluloos,
eelželatiniseeritud maisitärklis,
krospovidoon (tüüp B),
etüültselluloos,
veevaba ränidioksiid,
naatriumdokusaat,
magneesiumstearaat,
värvaine punane raudoksiid (E172).

6.2. Sobimatus

Puudub.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Ärge kasutage Madopar’i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Madopar 200 mg/50 mg tabletid (200 mg levodopat, 50 mg benserasiidi), 30 või 100 tabletti pakendis.
Saadaval merevaikkollases klaaspudelis, milles on vatipadjake ning mis on varustatud plastmassist
keeratava korgiga, mille sees on kuivatusaine silikageel.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

TEISESE

First Pharma OÜ
Endla 69/Keemia 4
10615 Tallinn
Eesti

8. Müügiloa number

TEISESE

810713

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISEKUUPÄEV

4.03.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2014