CO-PERINDALON

Toimeained: perindopriil+indapamiid

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 4mg+1,25mg 30TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on CO-PERINDALON ja milleks seda kasutatakse

Co-Perindalon tabletid on kombinatsioon kahest toimeainest: perindopriilist ja indapamiidist. Seda
ravimit kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensiooni) raviks.
• Perindopriil kuulub ravimirühma nimega angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE)
inhibiitorid. Nende ravimite toimel laienevad veresooned, mistõttu südamel on kergem verd
läbi nende pumbata.
• Indapamiid on diureetikum. Diureetikumid suurendavad neerudes toodetava uriini hulka ja
mõnikord nimetatakse neid veetablettideks. Kuid indapamiid erineb teistest diureetikumidest,
sest see suurendab toodetava uriini hulka ainult vähesel määral.
Mõlemad toimeained vähendavad vererõhku ja töötavad koos teie vererõhu kontrolli all hoidmiseks.

2. Mida on vaja teada enne CO-PERINDALON võtmist

ÄRGE võtke Co-Perindalon'i kui:
• olete perindopriili või mis tahes AKE inhibiitori või indapamiidi või mõne teise sulfoonamiidi
või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• teil on varem esinenud haigustunnuseid, nagu nt vilistav hingamine, näo- või keeleturse,
tugev sügelus või raskekujulised nahalööbed eelneva AKE inhibiitori raviga või kui teil või
teie perekonnaliikmel on olnud neid haigustunnuseid mis tahes muus olukorras (seisundit
nimetatakse angioödeemiks);
• teil on raske maksahaigus või seisund, mida nimetatakse maksatekkeseks entsefalopaatiaks
(aju taandarendav haigus);
• teil on raske neeruhaigus või teile tehakse dialüüsi;
• teil on madal või kõrge kaaliumisisaldus veres;
• teil kahtlustatakse ravimata dekompenseeritud südamepuudulikkust (tugev veepeetus,
hingamisraskused);
• te olete rohkem kui 3. kuud rase. (Samuti on parem vältida Co-Perindalon’i kasutamist
raseduse algstaadiumis - vt lõik „Rasedus”.)
• te imetate (vt lõik "Imetamine").

ÄRGE andke neid tablette lastele.


Hoiatused ja ettevaatusabinõud
ENNE Co-Perindalon’i võtmist pidage nõu oma arstiga, kui:
• teil on südamest verd välja viiv peamine veresoon kitsenenud (aordistenoos);
• teie südame vasaku vatsakese ja koja vaheline klapp on kitsenenud (mitraalklapi stenoos);
• teil on südamelihase haigus (hüpertroofiline kardiomüopaatia);
• teil on verega neeru varustav arter kitsenenud (neeruarteri stenoos);
• teil on mis tahes teine südame- või neeruhaigus;
• teil on maksahaigus;
• teil on kollageenhaigus (nahahaigus), nagu nt süsteemne punane söötraig või kõvanahksus;
• teil on ateroskleroos (arterite lupjumine);
• teil on hüperparatüreoidism (kõrvalkilpnäärme talitlushäire);
• teil on podagra;
• teil on suhkurtõbi;
• teie toiduvalikus on piiratud soola kogust või kui te kasutate kaaliumi sisaldavaid
soolaasendajaid;
• te võtate liitiumi või veetablette ehk kaaliumi säästvaid diureetikume (spironolaktooni,
triamtereeni), sest nende kasutamist koos Co-Perindalon’iga tuleb vältida (vt lõik "Muud
ravimid ja Co-Perindalon
• te olete üle 70-aastane;
• te arvate, et olete rase (või kavatsete rasestuda). Co-Perindalon’i ei ole soovitatav kasutada
raseduse algstaadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, sest see võib
selles staadiumis kasutamisel põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt lõik „Rasedus”).

Teatage oma arstile või meditsiinipersonalile, et te võtate neid tablette, kui:
• teil seisab ees anesteesia ja/või kirurgiline operatsioon;
• teil on hiljuti olnud kõhulahtisus või oksendamine või te keha on vedelikupuuduses;
• te olete täheldanud naha suurenenud tundlikkust päikesevalgusele;
• teil on püsiv kuiv köha;
• teil on kõhuvalu koos või ilma iivelduse või oksendamiseta. Need võivad olla tõsise allergilise
reaktsiooni soole angioödeemi haigustunnused;
• teil seisab ees dialüüs või LDL-aferees (kolesterooli eemaldamine teie kehast teatud aparaadi
abil);
• teil seisab ees desensibiliseeriv ravi vähendamaks allergiat mesilase või herilase mürgile;
• teile tehakse meditsiiniline uuring, mille tegemiseks on vaja süstida jodeeritud kontrastainet
(aine, mis muudab elundid, nagu neer või magu, röntgenpildil nähtavaks).

Co-Perindalon võib mustanahalistel olla vähem toimiv.

Muud ravimid ja Co-Perindalon
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud mis tahes muid ravimeid,
kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid, taimseid ravimeid või looduslikke tooteid.

Vältige nende tablettide võtmist koos:
• liitiumiga (kasutatakse depressiooni raviks);
• veetablettidega (kaaliumi säästvate diureetikumidega, nagu nt spironolaktooni,
triamtereeniga);
• kaaliumisooladega.

Kindlasti öelge oma arstile, kui te kasutate mõnda järgnevalt loetletud ravimitest, kuna see võib nõuda
erilist ettevaatust:
• teised kõrget vererõhku ravivad ravimid,
• ravimid, mida kasutatakse südame rütmihäirete korral (nt prokaiinamiid, digoksiin,
hüdrokinidiin, disopüramiid, kinidiin, amiodaroon, sotalool, difemaniil);
• antihistamiinikumid heinapalaviku või allergiate korral, nt terfenadiin, astemisool, misolastiin;
• bepridiil (rinnaangiini raviks);

• bensamiidid (psühhooside raviks, nt sultopriid);
• butürofenoonid (psühhooside raviks, nt haloperidool);
• tsisapriid (sooleravim);
• süstitav erütromütsiin (antibiootikum);
• moksifloksatsiin või sparfloksatsiin (antibiootikumid);
• metadoon (sõltuvusvastane ravim);
• allopurinool (podagra korral);
• kortikosteroidid, mida kasutatakse erinevate seisundite raviks, sh raskekujuline astma ja
reumatoidartriit;
• immunosupressandid, mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või elundi siirdamise järgselt
(nt tsüklosporiin);
• vähiravimid;
• halofantriin (malaaria korral);
• pentamidiin (kopsupõletiku korral);
• vinkamiin (eakatele haigustunnustega kognitiivsete häirete korral);
• baklofeen (lihasjäikuse korral, mis võib ilmneda haiguste, nt sclerosis multiplex’i korral);
• suhkurtõve ravimid, nagu nt insuliin, metformiin ja glimepiriid;
• kaltsium;
• stimuleerivad lahtisitd (nt senna);
• mittesteroidsed põletikuvastased ravimid valu leevendamiseks ja salitsülaadid suurtes annustes
(nt aspiriin);
• süstitav amfoteritsiin B (raske seenhaiguse korral);
• ravimid vaimsete häirete, nagu nt depressioon, ärevus, skisofreenia, raviks (nt tritsüklilised
antidepressandid, neuroleptikumid);
• tetrakosaktiid (Crohni tõve raviks);
• süstitav kuld (naatriumaurotiomalaat) (reumaatiliste häirete ravim).

Küsige oma arstilt, kui te ei ole kindel, millised need ravimid on.

Co-Perindalon koos toidu ja joogiga
Võtke oma tablett sisse klaasitäie veega eelistatavalt hommikul enne einet. Olge eriti hoolikas, kui
teie toiduvalikus on piiratud soola kogust. Enne nende tablettide võtmist pidage nõu oma arstiga.

Rasedus ja imetamine
Rasedus
Te peate oma arstile teatama, kui te arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda). Teie arst soovitab
teil tõenäoliselt lõpetada Co-Perindalon'i võtmise enne rasestumist või kohe rasedusest teada saamisel
ning soovitab teil Co-Perindalon'i asemel võtta mõnda teist ravimit. Co-Perindalon'i ei ole soovitatav
kasutada raseduse algstaadiumis ning seda ei tohi võtta pärast raseduse esimest 3 kuud, sest see võib
kasutamisel pärast raseduse 3. kuud põhjustada tõsist kahju teie lapsele.

Imetamine
Te ei tohi võtta CO-Perindalon'i, kui te imetate.
Teatage kohe oma arstile, kui te toidate rinnaga või kavatsete alustada rinnaga toitmist.

Enne ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
See ravim ei mõjuta teie tähelepanuvõimet, kuid te võite tunda pearinglust või nõrkust vererõhu
languse tõttu, eriti ravi alguses või annuse suurendamisel. Kui see juhtub, siis võib teie autojuhtimise
ja masinate käsitsemise võime väheneda.

Co-Perindalon sisaldab laktoosi
• Laktoos on selle ravimi koostisosa. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate
te enne selle ravimi võtmist arstiga nõu pidama.


3. Kuidas CO-PERINDALON võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Võtke oma tablett sisse klaasitäie veega eelistatavalt hommikul enne einet.

Täiskasvanud
Tavaline annus on üks tablett üks kord ööpäevas.

Eakad
Teie arst määrab teile sobivaima annuse.

Neerupuudulikkusega patsiendid
Teie arst võib otsustada muuta annust, kui teil on neerupuudulikkus.

Lapsed
Need tabletid ei ole sobivad lastel kasutamiseks.

Kui te võtate Co-Perindalon’i rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate liiga palju tablette, siis võtke kohe ühendust lähima haigla erakorralise meditsiini
osakonnaga või rääkige oma arstiga. Üleannustamise korral tekib kõige suurema tõenäosusega madal
vererõhk. Kui tekib suur vererõhu langus (haigustunnustega nagu nt pearinglus või nõrkus), võib
aidata lamamine tõstes jalad kõrgemale.

Kui te unustate Co-Perindalon’i võtta
On oluline võtta oma ravimit iga päev, sest korrapärane ravi annab parema tulemuse. Kuid kui te
unustate ühe või mitu annust võtta, võtke üks annus niipea, kui see teile meenub ning edasi jätkake
tavalisel moel. ÄRGE võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Co-Perindalon’i võtmise
Pidage alati nõu oma arstiga, kui te soovite lõpetada selle ravimi võtmise. Isegi kui te tunnete end
hästi, võib olla vajalik jätkata selle ravimi võtmist.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui te panete tähele ükskõik millist järgmist kõrvaltoimet, siis LÕPETAGE tablettide võtmine
ja võtke kohe ühendust oma arstiga. Need on tõsise allergilise reaktsiooni haigustunnused ja neid
tuleb kohe ravida, tavaliselt haiglas:
• näo-, huulte, suu-, keele-, silmade või kõriturse;
• hingamisraskused;
• tugev pearinglus või nõrkus;
• villide teke nahale, suhu, silmade juurde ja suguelunditele.

Samuti võtke kohe ühendust oma arstiga, kui te panete tähele ükskõik millist järgmist
kõrvaltoimet:
• ebatavaliselt kiired või rütmita südamelöögid,
• valu rindkeres.


Teised Sage (tekib ühel kuni kümnel kasutajal 100st)
• kõhukinnisus
• suukuivus
• iiveldus
• oksendamine
• pärast einet ebamugavustunne kõhus (seedehäire)
• kõhuvalud
• valud ülakõhus
• isutus
• kõhulahtisus
• maitsetundlikkuse muutused
• kuiv köha
• hingamisraskused
• nägemishäired
• vilin või sumin kõrvades
• lihaskrambid
• nõrkustunne (asteenia)
• madal vererõhk ja pearinglus, nõrkustunne püsti tõusmisel
• peavalu
• peapööritus
• kõdi, sügeluse või kirvenduse tunne ilma nähtava põhjuseta (paresteesia)
• keerlemise tunne (vertiigo)
• naha reaktsioonid (lööve, kupladega nahalööbed, sügelus)
• madal kaaliumisisaldus veres

Aeg-ajalt (tekib ühel kuni kümnel kasutajal 1000st)
• punased laigud nahal (purpur)
• sügelev nahalööve (nõgeslööve)
• meeleolu ja/või une häired
• hingamisraskused koos vilina või köhaga (bronhospasm)
• näo-, huulte, suu-, keele-, silmade või kõriturse
• neeru häire (neerupuudulikkus)
• impotentsus
• higistamine

Kui teil juba on süsteemne erütematoosne luupus (teatud tüüpi kollageenhaigus), siis võib see
ägeneda.

Harv (tekib ühel kuni kümnel kasutajal 10 000st)
• kaltsiumisisalduse suurenemine plasmas
• soole angioödeem (tunnusteks kõhuvalu koos või ilma iivelduse või oksendamiseta)

Väga harv (tekib vähem kui ühel kasutajal 10 000st)
• kõhunäärmepõletik (pankreatiit)
• vereliistakute arvu vähenemine
• vere valgeliblede arvu vähenemine, mis suurendab põletike tekkimise tõenäosust
• vere punaliblede arvu vähenemine, mis muudab naha kahvatuks ja põhjustab nõrkust või
õhupuudust (kehvveresus siirdatud neeruga patsientidel või hemodialüüsi patsientidel,
aplastiline kehvveresus, hemolüütiline kehvveresus)
• maksapõletik (hepatiit)
• neeruhäire tugevalt vähenenud uriini hulgaga (äge neerupuudulikkus)
• kopsupõletik

• ninakinnisus või tilkuv nina
• südame häired (aeglased või ebatavaliselt kiired või arütmilised südamelöögid, valu rindkeres
või südame infarkt)
• rasked nahareaktsioonid (lööve, naha punetus, villid huultel, silmade juures või suus, naha
ketendamine koos palavikuga või ilma)
• naha suurenenud tundlikkus päikesevalgusele
• segasus

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
• maksapuudulikkuse (maksa häirete) korral on võimalik, et tekivad ka häired peaajus (isiksuse
muutus, segasus, stuupor, värin, krambihoog, teadlikkuse häired)
• vereanalüüside laborinäitajate muutused

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5. Kuidas CO-PERINDALON säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil pärast "Kõlblik kuni:".
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Al/Al blisterpakendid
Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

PVC/PVDC//Al blisterpakend alumiiniumist kotis koos lisatud kuivatusainega
Ärge neelake kuivatusainet alla.
Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pärast koti esmakordset avamist: 6 kuud.
Pärast koti avamist hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata
ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Co-Perindalon sisaldab
- Toimeained on perindopriiltertbutüülamiin ja indapamiid. Iga tablett sisaldab 4 mg
perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,338 mg perindopriilile, ja 1,25 mg indapamiidi.
- Teised koostisosad on hüdroksüpropüülbetadeks, laktoosmonohüdraat, povidoon K25,
mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga, kolloidne hüdreeritud ränidioksiid, kolloidne
veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat.

Kuidas Co-Perindalon välja näeb ja pakendi sisu
Tabletid
Co-Perindalon 4 mg/1,25 mg tabletid
Valged piklikud kaksikkumerad tabletid, mille ühele küljel on märgistus „PI“.

Al/Al blisterpakend
PVC/PVDC//Al blisterpakend alumiiniumist kotis koos lisatud kuivatusainega.
Pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 60, 90, 100 tabletti.


Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Sandoz d.d.
Verovskova 57
SI-1000 Ljubljana
Sloveenia

Tootjad
Lek Pharmaceuticals d.d.
Verovskova 57
1526 Ljubljana
Sloveenia

Lek S.A.
ul. Domaniewska 50 C
02-672 Varssav
Poola

Salutas Pharma GmbH
Otto-won-Guericke-Allee 1
39179 Barleben
Saksamaa

Salutas Pharma GmbH
Dieselstrasse 5
70839 Gerlingen
Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Sandoz d.d. Eesti filiaal
Pärnu mnt 105
11312 Tallinn
Tel: 6652400

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Co-Perindalon 4 mg/1,25 mg tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Iga tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, mis vastab 3,338 mg perindopriilile ja 1,25 mg
indapamiidi.
INN. Perindoprilum, indapamidum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett.

Valge piklik kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on märgistus "PI".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi patsientidel, kellel perindopriili monoteraapia ei taga piisavat
vererõhku alanemist.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Suukaudne.

Üks Co-Perindalon tablett ööpäevas üksikannusena, eelistatavalt võetuna hommikul ja enne einet.
Võimalusel soovitatakse patsiendile sobiv annus tiitrida toimeainetega eraldi. Co-Perindaloni tuleb
kasutada, kui vererõhk ei lange piisavalt Co-Perindalon 2 mg/0,625 mg tablettidega (nende
kättesaadavusel). Kui kliiniliselt sobib, siis võib kaaluda monoteraapialt üleminekut kohe
perindopriili ja indapamiidi kombinatsioonile.

Eakad (vt lõik 4.4)
Ravi tuleb alustada pärast vererõhu ravile allumise ja arvestades neerufunktsiooni.

Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.4)
Raske neerukahjustuse korral (kreatiniinikliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud.
Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 30 kuni 60 ml/min) on soovitatav
alustada ravi sobiva annusega eraldi toimeainetega.
Annust ei ole vaja muuta patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on suurem kui või võrdne 60 ml/min.
Patsiendi meditsiinilisel jälgimisel tuleb sageli määrata kreatiniini ja kaaliumi sisaldust.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2)
Raske maksakahjustuse korral on ravi vastunäidustatud.
Mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust muuta.


Lapsed ja noorukid
Co-Perindaloni ei tohi kasutada lastel ja noorukitel, sest perindopriili efektiivsust ja talutavust üksi
või kombinatsioonis ei ole lastel ning noorukitel tõestatud.

4.3. Vastunäidustused

Perindopriiliga seotud
Ülitundlikkus perindopriili või mis tahes AKE inhibiitori suhtes.
- Anamneesis angioödeem (Quincke ödeem) seoses eelneva AKE inhibiitor-raviga.
- Pärilik/idiopaatiline angioödeem.
- Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
-
Indapamiidiga seotud
Ülitundlikkus indapamiidi või mis tahes sulfoonamiidi suhtes.
- Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min).
- Maksatekkene entsefalopaatia.
- Raske maksakahjustus.
- Hüpokaleemia.
- Üldreeglina ei soovitata seda ravimit kombinatsioonis ainetega, mis ei ole antiarütmikumid,
- kuid põhjustavad torsades de pointes't (vt lõik 4.5).
Imetamine (vt lõik 4.6).
-
Co-Perindaloniga seotud
Ülitundlikkus lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Piisava kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei tohi Co-Perindaloni kasutada:
dialüüsipatsientidel,
- ravimata dekompenseeritud südamepuudulikkusega patsientidel.
-

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erihoiatused
Sama nii perindopriilil kui ka indapamiidil
Liitium
Tavaliselt ei soovitata liitiumi kasutada koos perindopriili ja indapamiidi kombinatsiooniga (vt lõik
4.5).

Perindopriiliga seotud
Neutropeenia/agranulotsütoos
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid saavatel patsientidel on teatatud
neutropeeniast/agranulotsütoosist, trombotsütopeeniast ja aneemiast. Normaalse neerutalitlusega
patsientidel, kellel ei ole teisi tüsistavaid tegureid, tekib neutropeeniat harva. Perindopriili tuleb
kasutada äärmise ettevaatusega patsientidel, kes saavad immuunsüsteemi pärssivat ravi, ravi
allopurinooli või prokaiinamiidiga või kellel on soonte kollageenhaigus või kombinatsioon nendest
tüsistavatest teguritest, eriti eelneva neerutalitluse kahjustuse korral. Mõnedel nendelpatsientidel
tekkisid tõsised nakkused, mis ei allunud vähestel juhtudel intensiivsele ravile antibiootikumidega.
Kui sellistel patsientidel kasutatakse perindopriili, siis on soovitav neil perioodiliselt kontrollida vere
valgeliblede arvu ja patsiente tuleb õpetada teatama igast nakkusele viitavast nähust (nt kurguvalu,
palavik).

Ülitundlikkus/angioödeem
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega, sh perindopriiliga, ravitud patsientidel on harva
teatatud näo, jäsemete, huulte, keele, häälekurdude ja -pilu ja/või kõri angioödeemi. See võib tekkida
ravi mis tahes ajal. Sellistel juhtudel tuleb ravi perindopriiliga kohe katkestada ja alustada kohase
jälgimisega, et enne patsiendi koju lubamist veenduda haigustunnuste täielikus taandumises.

Nendel juhtudel, kus turse on näol ja huultel, on seisund tavaliselt taandunud ilma ravita, kuigi
antihistamiinikumid on olnud kasulikud haigustunnuste leevendamisel.
Kõritursega seotud angioödeem võib olla surmav. Keele, häälekurdude ja -pilu või kõri haaratuse
korral, mis tõenäoliselt põhjustab hingamisteede sulguse, tuleb kohe alustada kohase raviga, mis võib
hõlmata nahaaluse epinefriini lahuse 1 : 1000 (0,3 ml kuni 0,5 ml) süstimist ja/või meetmeid
hingamisteede avatuse kindlustamiseks.

AKE inhibiitoreid saavatel mustanahalistel patsientidel esineb sagedamini angioödeemi võrreldes
mittemustanahalistega.

Patsientidel, kellel on varem olnud AKE inhibiitorite raviga mitteseotud angioödeem, võib AKE
inhibiitori kasutamisel olla suurem angioödeemi tekkerisk (vt lõik 4.3).

AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on harva teatatud intestinaalsest angioödeemist. Neil
patsientidel tekkis kõhuvalu (koos iivelduse või oksendamisega või ilma); mõnel juhul ei eelnenud
sellele näoturset ja komplemendi C1 esteraasi tase oli normis. Angioödeem diagnoositi kõhu
kompuutertomograafia, ultraheli abil või operatsioonil ning haigustunnused taandusid pärast AKE
inhibiitori manustamise lõpetamist. AKE inhibiitoreid manustavate patsientide kõhuvalu korral tuleb
eristusdiagnoosi hulka arvata intestinaalne angioödeem.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseerimise ajal
Teatatud on üksikutest eluohtlikest anafülaktoidsetest reaktsioonidest patsientidel, kes saavad AKE
inhibiitoriga ravi ajal desensibiliseerivat ravi kiletiivaliste (mesilaste, herilaste) mürgiga. Allergilistel,
desensibiliseerivat ravi saanud patsientidel peab AKE inhibiitoreid kasutama ettevaatlikult ja vältima
nende kasutamist mürgiga immuunravi saavatel patsientidel. Kuid neid reaktsioone saab vältida
katkestades ajutiselt AKE inhibiitori kasutamise vähemalt 24 tundi enne patsientide ravi, kes vajavad
nii AKE inhibiitorit kui ka desensibiliseerimist.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL-afereesi ajal
AKE inhibiitoreid saavad patsiendid, kellel on läbi viidud madala tihedusega lipoproteiin (LDL)
-aferees dekstraansulfaadiga, on harva kogenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid
reaktsioone välditi katkestades ajutiselt enne igat afereesi ravi AKE inhibiitoriga.

Hemodialüüs
Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, keda on dialüüsitud suure läbivooluga
membraanidega (nt AN 69®) ja samaaegselt ravitud AKE inhibiitoriga. Neil patsientidel tuleb kaaluda
teist tüüpi dialüüsimembraani või teise ravimirühma kuuluva hüpertooniavastase aine kasutamist.

Kaaliumi säästvad diureetikumid ja kaaliumisoolad
Tavaliselt ei soovitata perindopriili kombinatsiooni kaaliumi säästvate diureetikumidega ja
kaaliumisooladega (vt lõik 4.5).

Rasedus
Raseduse ajal ei tohi ravi AKE inhibiitoritega alustada. Välja arvatud kui jätkuvat AKE inhibiitori
ravi peetakse hädavajalikuks, tuleb rasestuda kavatsevatel patsientidel minna üle mõnele teisele
vererõhku alandavale ravile, millel on tõestatud ohutusandmed kasutamiseks raseduse ajal. Raseduse
kindlaks tegemisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega kohe lõpetada ja vajadusel alustada mõne teise
raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Indapamiidiga seotud
Kui maksatalitlus on kahjustunud võivad tiasiidid ja nendega sarnased diureetikumid põhjustada
maksatekkest entsefalopaatiat. Selle tekkimisel tuleb diureetikumide manustamine kohe lõpetada.

Valgustundlikkus
Teatatud on valgustundlikkuse juhtudest tiasiidide ja nendele sarnaste diureetikumide kasutamisel (vt
lõik 4.8). Kui ravi ajal ilmneb valgustundlikkus, siis on soovitatav ravi lõpetada. Kui diureetikumi

taasmanustamist peetakse vajalikuks, siis on soovitatav katta kehapinnad päikese või kunstliku
UVA kiirguse eest.

Ettevaatusabinõud kasutamisel
Sama nii perindopriilil kui ka indapamiidil
Neerukahjustus
Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud.
Teadaoleva neerukahjustuseta hüpertensiivsetel patsientidel, kellel analüüsid näitavad funktsionaalset
neerupuudulikkust, tuleb ravi peatada ja võimalusel jätkata ravi väiksema annusega või ainult ühe
komponendiga.
Nendel patsientidel kuulub tavalise arstliku jälgimise juurde sagedane kaaliumi- ja
kreatiniinisisalduse kontrollimine pärast kahenädalast ravi ja seejärel ravi stabiilsel perioodil iga kahe
kuu tagant. Neerupuudulikkus on tekkinud peamiselt raske südamepuudulikkusega või kaasuva
neeruhaigusega, sh neeruarteri ahenemusega, patsientidel.
Ravimit ei soovitata tavaliselt juhtudel, kui on tegemist kahepoolse neeruarteri ahenemusega või
üheainsa töötava neeruga.

Madal vererõhk, vee ja elektrolüütide vähenemine
Eelneva hüponatreemia korral (eriti neeruarteri ahenemusega patsientidel) on ootamatu hüpotensiooni
oht. Seetõttu tuleb regulaarselt kontrollida kliinilisi nähte, mis viitavad vee ja elektrolüütide sisalduse
vähenemisele ja mis võivad tekkida kõhulahtisuse või oksendamise korral. Sellistel patsientidel tuleb
regulaarselt kontrollida elektrolüütide sisaldust plasmas.
Väljendunud hüpotensiooni korral võib osutuda vajalikuks intravenoosse isotoonilise naatriumkloriidi
lahuse infusioon.
Mööduv madal vererõhk ei ole ravi jätkamise vastunäidustuseks. Pärast rahuldava veremahu ja -rõhu
taastamist võib ravi taasalustada kas vähendatud annusega või ainult ühe toimeainega.

Kaaliumisisaldus
Perindopriili ja indapamiidi kombinatsioon ei takista hüpokaleemia teket, eriti suhkurtõvega või
neerupuudulikkusega patsientidel. Nagu iga antihüpertensiivse ravi korral, mis sisaldab diureetikumi,
tuleb regulaarselt kontrollida kaaliumisisaldust plasmas.

Abiained
Co-Perindalon sisaldab laktoosi. Seda ravimpreparaati ei tohi kasutada patsiendid, kellel on
harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire.

Perindopriiliga seotud
Köha
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamisel on teatatud kuivast köhast. On
iseloomulik, et köha on püsiv ja kaob ravi lõpetamisel. Selle haigustunnuse ilmnemisel tuleb mõelda
iatrogeensele etioloogiale. Kui ikkagi eelistatakse AKE inhibiitorit, siis võib kaaluda ravi jätkamist.

Lapsed ja noorukid
Perindopriili efektiivsust ja talutavust üksi või kombinatsioonravis ei ole uuritud lastel ning noorukitel
.

Areteriaalse hüpotensiooni ja/või neerupuudulikkuse tekkeoht (südamepuudulikkuse korral, vee ja
elektrolüütide vähenemisel jne)
Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi märgatavat stimuleerimist on eriti täheldatud vee ja
elektrolüütide sisalduse väljendunud vähenemise korral (range naatriumivaba dieet või pikaajaline
ravi diureetikumidega), algselt madala vererõhuga patsientidel, neeruarteri stenoosi korral, südame
paispuudulikkuse korral või tursete ja astsiidiga maksatsirroosi korral.
Selle süsteemi blokeerimine angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga võib seetõttu
põhjustada, eriti manustamise esimesel korral ja ravi esimesel kahel nädalal, äkilist vererõhu langust
ja/või kreatiniinisisalduse suurenemist plasmas, näidates funktsionaalset neerupuudulikkust. Selle
algus võib harva olla äge ning tekkeaeg võib olla erinev.

Sellistel juhtudel tuleb ravi alustada madalama annusega ja ravi käigus annuseid järk-järgult
suurendada.

Eakad
Enne ravi alustamist tuleb kontrollida neerutalitlust ja määrata kaaliumisisaldus plasmas. Seejärel
kohandatakse algannust vastavalt vererõhu muutusele, eriti vee ja elektrolüütide vähesuse korral, et
vältida äkilist vererõhu langust (vt lõik 4.2).

Ateroskleroosiga patsiendid
Oht madala vererõhu tekkeks on kõikidel patsientidel, kuid eriti ettevaatlik tuleb olla südame
isheemiatõvega või aju verevarustuse häiretega patsientidel, mistõttu nende ravi alustatakse väikese
annusega.

Renovaskulaarne hüpertensioon
Renovaskulaarse hüpertensiooni ravi on revaskulariseerimine. Sellest hoolimata võivad angiotensiini
konverteeriva ensüümi inhibiitorid olla kasulikud renovaskulaarse hüpertensiooniga patsientidel, kes
ootavad korrigeerivat operatsiooni või kui sellist operatsiooni ei ole võimalik teha.
Kui Co-Perindaloni määratakse patsiendile, kellel on või kahtlustatakse neeruarteri stenoosi, tuleb
ravi alustada haiglas väikese annusega ja jälgida tuleb neerutalitlust ning kaaliumisisaldust, sest
mõnedel patsientidel on tekkinud funktsionaalne neerupuudulikkus, mis ravi lõpetamisel on pöörduv.

Teised riskirühmad
Raske südamepuudulikkusega (IV aste) patsientidel või insuliinisõltuva suhkurtõvega patsientidel
(kaaliumisisalduse spontaanse suurenemise oht) tuleb ravi alustada meditsiinilise järelevalve all
vähendatud algannusega. Kõrge vererõhuga ja pärgarteripuudulikkusega patsientidel ei tohi lõpetada
ravi beetablokaatoritega - AKE inhibiitor tuleb lisada beetablokaatorile.

Suhkurtõvega patsiendid
Diabeedihaigetel, kes kasutavad suukaudseid diabeediravimeid või insuliini, tuleb AKE inhibiitori
kasutamisel jälgida glükoosisisaldust, eriti ravi esimesel kuul.

Etnilised erinevused
Nii nagu teiste angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega on perindopriil ilmselt vähem
efektiivne mustanahaliste vererõhu alandamisel võrreldes mittemustanahalistega - võimalik et kõrge
vererõhuga mustanahalistel esineb sagedamini reniini vähesust.

Kirurgia/anesteesia
Anesteesia korral võivad angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid põhjustada madalat
vererõhku, eriti kui manustatav anesteetikum on vererõhku alandava toimega. Seetõttu soovitatakse
võimalusel katkestada ravi pika toimeajaga angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga, nagu nt
perindopriiliga, üks päev enne operatsiooni.

Aordi- või mitraalklapi stenoos / hüpertroofiline kardiomüopaatia
AKE inhibiitoreid tuleb kasutada ettevaatusega patsiendil, kelle vasakust vatsakesest on äravool
takistatud.

Maksapuudulikkus
Harva on AKE inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab sapipaisust põhjustatud kollatõvega ja
edeneb ägedaks välkkiireks maksakärbuseks ja (mõnikord) lõpeb surmaga. Selle sündroomi
tekkemehhanismi ei teata. AKE inhibiitoreid saavad patsiendid, kellel tekib kollatõbi või
märkimisväärselt suureneb maksaensüümide aktiivsus, peavad lõpetama AKE inhibiitori võtmise ja
jääma kohase arstliku järelvalve alla (vt lõik 4.8).

Hüperkaleemia
Mõnedel AKE inhibiitoritega, sh perindopriiliga, ravitud patsientidel on täheldatud kaaliumisisalduse
suurenemist plasmas. Hüperkaleemia riskiteguriteks on neerupuudulikkus, neerutalitluse

halvenemine, vanus (> 70 eluaastat), suhkurtõbi, vedeliku tasakaalu häired, eriti veetustumine, äge
südame dekompensatsioon, ainevahetuslik atsidoos ja samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide
(nt spironolaktooni, eplerenooni, triamtereeni või amiloriidi), kaaliumi sisaldavate toidulisandite või
soolaasendajate kasutamine või teiste kaaliumisisaldust tõstvate ravimite (nt hepariini) võtmine.
Kaaliumi sisaldavate toidulisandite, soolaasendajate või kaaliumi säästvate diureetikumide
kasutamine, eriti kahjustunud neerutalitlusega patsientidel, võib viia vere kaaliumisisalduse olulise
suurenemiseni.Hüperkaleemia võib põhjustada tõsist, mõnikord surmaga lõppevat arütmiat. Kui
ülalmainitud ainete samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, siis tuleb neid kasutada ettevaatlikult
ja sageli kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).

Indapamiidiga seotud
Vee ja elektrolüütide tasakaal
Naatriumisisaldus
Naatriumisisaldus tuleb määrata enne ravi alustamist ning seejärel korrapäraste ajavahemike tagant.
Igasugune diureetiline ravi võib põhjustada naatriumisisalduse vähenemist, millel võivad olla tõsised
tagajärjed. Naatriumisisalduse vähenemine võib alguses olla ilma haigustunnusteta ja seetõttu on
regulaarne kontroll oluline. Analüüse tuleb sagedamini teha eakatel ja maksatsirroosiga patsientidel
(vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Kaaliumisisaldus
Peamine risk tiasiidide ja nendega sarnaste diureetikumide kasutamisel on kaaliumisisalduse
vähenemine koos hüpokaleemiaga. Kaaliumisisalduse vähenemist (< 3,4 mmol/l) tuleb ennetada
kõrge riskiga patsientidel, nagu nt eakatel ja/või alatoitumusega isikutel, olenemata sellest, kas nad
võtavad samaaegselt ka teisi ravimeid või mitte, tursete ja astsiidiga maksatsirroosiga patsientidel,
pärgarterihaiguse ja südamepuudulikkusega patsientidel.
Sellistel juhtudel suurendab hüpokaleemia südameglükosiidide toksilisust südamele ja südame
rütmihäirete tekkeriski.
Riskigruppi kuuluvad ka kaasasündinud või iatrogeense QT-intervalli pikenemisega patsiendid.
Hüpokaleemia on bradükardia korral tegur, mis soosib raskete rütmihäirete (eriti torsades de pointes)
teket, mis võivad lõppeda surmaga.
Kõikidel juhtudel on vajalik sagedasem kaaliumisisalduse määramine. Esimene plasma
kaaliumisisalduse määramine tuleb teha esimesel nädalal pärast ravi alustamist.
Kui kaaliumisisaldus on vähenenud, on vajalik korrigeeriv ravi.

Kaltsiumisisaldus
Tiasiidid ja nendega sarnased diureetikumid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ja
põhjustada sellega kerget ja mööduvat kaltsiumisisalduse suurenemist plasmas. Kaltsiumisisalduse
märkimisväärne tõus võib viidata diagnoosimata hüperparatüreoidismile. Sellistel juhtudel tuleb ravi
lõpetada enne kõrvalkilpnäärmete talitluse hindamist.

Glükoosisisaldus veres
Suhkurtõvega patsientidel on oluline jälgida glükoosisisaldust veres, eriti kui kaaliumisisaldus on
väike.

Kusihape
Hüperurikeemiaga patsientidel võib suureneda kalduvus podagrahoogude tekkele.

Neerutalitlus ja diureetikumid
Tiasiidid ja nendega sarnased diureetikumid toimivad täie efektiivsusega ainult juhul, kui neerutalitlus
on normaalne või ainult natukene kahjustunud (täiskasvanutel kreatiniinisisaldus vähem kui 25 mg/l,
st 220 mikromooli/l).
Eakatel tuleb kreatiniinisisaldust plasmas kohandada patsiendi vanuse, kehakaalu ja soo järgi
vastavalt Cockrofti valemile:
clcr (kreatiniini kliirens) = (140 - vanus) x kehakaal / 0,814 x kreatiniinisisaldus plasmas,
kus vanus on väljendatud aastates,
kehakaal kilogrammides,

kreatiniinisisaldus plasmas mikromooli/l.
See valem on sobiv eakate meeste puhul ja naistel tuleb valemi abil saadud tulemus korrutada 0,85-ga.
Diureetikumiga ravi alustamisel põhjustab vee ja naatriumi kaost tekkiv hüpovoleemia
glomerulaarfiltratsiooni vähenemise. See võib põhjustada uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemise
veres. Selline mööduv funktsionaalne neerupuudulikkus ei avalda soovimatuid tagajärgi normaalse
neerutalitlusega patsientidele, kuid võib süvendada olemasolevat neerukahjustust.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Sama nii perindopriilil kui ka indapamiidil
Samaaegset kasutamist ei soovitata
Liitium
Liitiumi ja AKE inhibiitorite samaaegsel manustamisel on teatatud liitiumi kontsentratsiooni
pöörduvast tõusust veres ja toksilisusest. Samaaegne tiasiiddiureetikumite kasutamine võib veelgi
suurendada liitiumisisaldust ja suurendada AKE inhibiitorite kasutamisest tingitud liitiumi toksilisuse
ohtu. Perindopriili ja indapamiidi kombinatsiooni kasutamine liitiumiga ei ole soovitatav. Kuid kui
AKE inhibiitori kombinatsioon liitiumiga on siiski vajalik, tuleb hoolikalt jälgida liitiumisisaldust
seerumis (vt lõik 4.4).

Eriettevaatust vajav samaaegne kasutamine
Baklofeen
Vererõhku alandava toime võimendamine. Vererõhu ja neerutalitluse jälgimine ning vajadusel
hüpertooniavastase ravi kohandamine.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (sh suurtes annustes atsetüülsalitsüülhape)
Kui AKE inhibiitoreid manustatakse samaaegselt mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (nt
atsetüülsalitsüülhape põletikuvastases annuses, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid) võib vererõhku alandav toime nõrgeneda. AKE inhibiitorite
ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada neerutalitluse
halvenemise ohtu, sh võimalikku ägedat neerupuudulikkust ja kaaliumisisalduse suurenemist
seerumis, eriti eelneva kahjustunud neerutalitlusega patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb
manustada ettevaatusega, eriti eakatele. Patsientide vedelike tasakaal peab olema normis ja kaaluda
tuleb neerutalitluse jälgimist pärast samaaegse ravi alustamist ning edaspidi perioodiliselt.

Samaaegne kasutamine, mis nõuab mõningast ettevaatust
Imipramiini taolised (tritsüklilised) antidepressandid, neuroleptikumid
Suureneb vererõhku alandav toime ja suureneb oht ortostaatilise hüpotensiooni tekkeks (liitmõju).

Kortikosteroidid, tetrakosaktiid
Vererõhku alandava toime nõrgenemine (soola- ja veepeetus kortikosteroidide tõttu).

Teised hüpertensioonivastased ained
Teiste hüpertensioonivastaste ravimite kasutamine koos perindopriili ja indapamiidiga võib veelgi
suurendada vererõhku alandavat toimet.

Perindopriiliga seotud
Samaaegset kasutamist ei soovitata
Kaaliumi säästvad diureetikumid (spironolaktoon, triamtereen üksi või kombinatsioonis),
kaalium(isoolad)
AKE inhibiitorid nõrgendavad diureetikumide kaaliumi välja viivat toimet. Kaaliumi säästvad
diureetikumid, nagu nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid, kaaliumi sisaldavad toidulisandid
või soolaasendajad võivad põhjustada vere kaaliumisisalduse olulist suurenemist (mis võib lõppeda
surmaga). Kui ravimite samaaegne kasutamine on siiski näidustatud hüpokaleemia tõttu, siis tuleb
neid kasutada ettevaatusega ja sageli jälgida kaaliumisisaldust seerumis ja EKG-d.

Samaaegne kasutamine, mis nõuab erilist ettevaatust

Diabeedivastased ained (insuliin, hüpoglükeemilise toimega sulfoonamiidid)
Kõrvaltoimed, mis esinesid kaptopriili ja enalapriili kasutamisel.
AKE inhibiitorite kasutamine diabeetikutel võib tugevdada insuliini või veresuhkru taset langetavate
sulfoonamiide hüpoglükeemilist toimet. Hüpoglükeemiliste episoodide teke on väga harv
(glükoositaluvus paraneb, mille tulemusel väheneb insuliini vajadus).

Mõningast ettevaatust vajav samaaegne kasutamine
Allopurinool, tsütostaatikumid, immunosupressandid, süsteemsed kortikosteroidid ja
prokaiinamiid
Samaaegne manustamine AKE inhibiitoritega võib suurendada leukopeenia tekkeriski.

Anesteetikumid
AKE inhibiitorid võivad tugevdada teatud anesteetikumide vererõhku langetavat toimet.

Diureetikumid (tiasiidid ja lingudiureetikumid)
Eelnev ravi diureetikumide suure annusega võib ravi alustamisel perindopriiliga põhjustada veremahu
kahanemist ja suurendada riski hüpotensiooni tekkeks.

Kuld
Harva on teatatud nitritite mõjule sarnastest reaktsioonidest (sümptomiteks on näo punetus, iiveldus,
oksendamine ja madal vererõhk) patsientidel, kes saavad ravi süstitava kullaga
(naariumaurotiomalaadiga) ja samaaegselt AKE inhibiitor-ravi, sh perindopriili.

Indapamiidiga seotud
Samaaegne kasutamine, mis nõuab erilist ettevaatust
Ravimid, mis põhjustavad torsades de pointes't
Hüpokaleemia ohu tõttu tuleb indapamiidi manustada ettevaatusega koos ravimitega, mis on
indutseerinud torsades de pointes’t, nagu nt IA klassi antiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin,
disopüramiid), III klassi antiarütmikumid (amiodaroon, dofetiliid, ibutiliid, bretüülium, sotalool),
mõned neuroleptikumid (kloorpromasiin, tsüamemasiin, levomepromasiin, tioridasiin, trifluoperasiin),
bensamiidid (amisulpriid, sulpiriid, sultopriid, tiapriid), butürofenoonid (droperidool, haloperidool),
teised neuroleptikumid (pimosiid), teised ained, nagu nt bepridiil, tsisapriid, difemaniil, intravenoosne
erütromütsiin, halofantriin, misolastiin, moksifloksatsiin, pentamidiin, sparfloksatsiin, intravenoosne
vinkamiin, metadoon, astemisool, terfenadiin. Vajadusel tuleb ennetada ja korrigeerida madalat
kaaliumisisaldust, jälgida QT-intervalli.

Kaaliumisisaldust vähendavad ravimid: amfoteritsiin B (intravenoosselt), glüko- ja
mineralokortikoidid (süsteemselt), tetrakosaktiid, stimuleeriva toimega lahtistid
Madala kaaliumisisalduse tekkerisk (liitmõju).
Jälgida kaaliumisisaldust ja vajadusel see korrigeerida. Erilist hoolt on vaja juhtudel, kui ravitakse ka
südameglükosiididega. Kasutada tuleb mittestimuleeriva toimega lahtisteid.

Südameglükosiidid
Madal kaaliumisisaldus soodustab südameglükosiidide toksilist toimet. Jälgida tuleb kaaliumisisaldust
ja EKG-d ning vajadusel ravi uuesti üle vaadata.

Mõningast ettevaatust vajav samaaegne kasutamine
Metformiin
Diureetikumidest ja eriti just lingudiureetikumidest tingitud neerupuudulikkuse korral
võib metformiin põhjustada laktatsidoosi. Ärge kasutage metformiini, kui plasma kreatiniinisisaldus
on meestel üle 15 mg/l (135 mikromooli/l) ja naistel üle 12 mg/l (110 mikromooli/l).

Joodi sisaldavad kontrastained
Diureetikumide põhjustatud veetustumise korral on suurenenud oht ägeda neerupuudulikkuse tekkeks,
eriti kui kasutatakse suurtes annustes joodi sisaldavaid kontrastaineid. Enne joodi sisaldava
kontrastaine manustamist tuleb patsiendi vedelike tasakaal taastada.


Kaltsium(isoolad)
Oht kaltsiumisisalduse suurenemisele, sest kaltsiumi eritumine uriiniga on vähenenud.

Tsüklosporiin
Kreatiniinisisalduse suurenemise risk ilma muutuseta ringleva tsüklosporiini sisalduses, isegi kui
organismis ei ole soola- ja veepuudust.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Arvestades selle kombinatsioonravimi üksikkomponentide toimeid rasedusele ja imetamisele, ei
soovitata Co-Perindaloni raseduse esimesel trimestril. Co-Perindalon on vastunäidustatud raseduse
teise ja kolmanda trimestri ajal.
Co-Perindalon on vastunäidustatud rinnaga toitmise ajal. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi
katkestamine/jätkamine Co-Perindaloniga, tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi
kasu naisele.

Rasedus
Perindopriiliga seotud
AKE inhibiitoreid ei ole soovitav kasutada raseduse esimese trimestri ajal (vt lõik 4.4).
AKE inhibiitorite kasutamine on vastunäidustatud raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal (vt
lõigud 4.3 ja 4.4).

AKE inhibiitorite kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiline
tõestusmaterjal teratogeensuse riski osas lõplik; kuigi väikest riski suurenemist ei saa välistada. Välja
arvatud kui jätkuvat AKE inhibiitori ravi peetakse hädavajalikuks, tuleb rasestuda kavatsevatel
patsientidel minna üle mõnele teisele vererõhku alandavale ravile, millel on tõestatud ohutusandmed
kasutamiseks raseduse ajal. Raseduse kindlaks tegemisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega kohe lõpetada
ja vajadusel alustada mõne teise raviga.
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal põhjustab teadaolevalt
inimestel toksilisust lootele (neerutalitluse vähenemist, looteveevähesust, koljuluu luustumise
peetumist) ja toksilisust vastsündinule (neerupuudulikkust, madalat vererõhku, hüperkaleemiat) (vt
lõik 5.3).
Kui on juhtunud, et AKE inhibiitoreid kasutati alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse
ultraheliga kontrollida neerutalitlust ja koljuluud.
Vastsündinuid, kelle emad on raseduse ajal võtnud AKE inhibiitoreid, tuleb tähelepanelikult jälgida
hüpotensiooni võimaliku tekke suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Indapamiidiga seotud
Tiasiidi pikaajaline kasutamine raseduse kolmanda trimestri ajal võib vähendada emal veremahtu ja
ka verevoolu emakasse ja emakooki, mis võib põhjustada feto-platsentaarset isheemiat ja
kasvupeetust. Lisaks on harva teatatud hüpoglükeemiast ja trombotsütopeeniast vastsündinutel, kui
ravimit kasutati vahetult enne sünnitust.

Imetamine
Co-Perindalon on vastunäidustatud rinnaga toitmise ajal.

Perindopriiliga seotud
Kuna puudub teave perindopriili kasutamise kohta imetamise ajal, ei soovitata perindopriili ja
eelistatud on üleminek teisele ravile, mille ohutusprofiil rinnaga toitmise ajal on paremini tõestatud,
eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Indapamiidiga seotud

Indapamiid eritub rinnapiima. Indapamiid on väga sarnane tiasiiddiureetikumidele, mida on seostatud
rinnaga toitmise ajal rinnapiima tekke vähenemise või isegi pidurdumisega. Võib ilmneda
ülitundlikkus sulfoonamiidi derivaatide suhtes, hüpokaleemia ja nukleaarikterus.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Perindopriili, indapamiidi ja Co-Perindalon'iga seotud
Kumbki toimeainetest ega Co-Perindalon ei mõjuta tähelepanuvõimet, kuid mõnedel patsientidel
võivad madalast vererõhust tekkida häired, seda eriti ravi alguses või kombinatsioonis mõne teise
hüpertensioonivastase ravimiga.
Selle tulemusena võib autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime halveneda.

4.8. Kõrvaltoimed

Perindopriili manustamine pärsib reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi ja näib vähendavat
indapamiidi põhjustatud kaaliumi kaotust. Neljal protsendil Co-Perindaloniga ravitavatest
patsientidest tekib hüpokaleemia (kaaliumisisaldus < 3,4 mmol/l).

Ravi ajal täheldati järgmisi kõrvaltoimeid ning need jaotati järgmiste esinemissageduste alusel:
väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100),
harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv:
Trombotsütopeenia, leukopeenia/neutropeenia, agranulotsütoos, aplastiline aneemia,
- hemolüütiline aneemia.
Aneemia (vt lõik 4.4) tekkest on teatatud angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega
- eriolukordades (siirdatud neeruga patsientidel, hemodialüüsipatsientidel).

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: meeleolu- või unehäired.

Närvisüsteemi häired
Sage: paresteesia, peavalu, peapööritus, pearinglus.
Väga harv: segasus.

Silma kahjustused
Sage: nägemishäire.

Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage: tinnitus.

Südame häired
Väga harv: arütmia, sh bradükardia, ventrikulaarne tahhükardia, kodade virvendusarütmia,
stenokardia ja müokardiinfarkt, mis võivad tekkida sekundaarselt liigse hüpotensiooni korral kõrge
riskiga patsientidel (vt lõik 4.4).

Vaskulaarsed häired
Sage: nii ortostaatiline kui mitteortostaatiline madal vererõhk (vt lõik 4.4).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: angiotensiini konverteerivate ensüümi inhibiitorite kasutamisel on teatatud kuivast köhast. Seda
iseloomustab püsivus ja kadumine ravi lõpetamisel. Selle haigustunnuse olemasolul tuleb mõelda
iatrogeensele etioloogiale. Düspnoe.
Aeg-ajalt: bronhospasm.

Väga harv: eosinofiilne kopsupõletik, riniit.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus, suukuivus, iiveldus, valu ülakõhus, anoreksia, oksendamine, kõhuvalu,
maitsetundlikkuse muutused, seedehäire, kõhulahtisus.
Väga harv: kõhunäärmepõletik.

Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: tsütolüütiline või sapipaisuga maksapõletik (vt lõik 4.4).
Teadmata: maksapuudulikkuse korral võib tekkida maksatekkene entsefalopaatia (vt lõigud 4.3 ja
4.4).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: lööve, sügelus, makulopapuloossed lööbed.
Aeg-ajalt:
Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälekurdude ja -pilu ja/või kõri angioödeem,
- nõgeslööve (vt lõik 4.4).
Peamiselt dermatoloogilised ülitundlikkusreaktsioonid isikutel, kellel on eelsoodumus
- allergilistele ja astmaatilistele reaktsioonidele.
Purpur.
- Eelneva ägeda dissemineeritud punase süsteemse erütematoosse luupuse võimalik ägenemine.
Väga harv: Multiformne erüteem, toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom.
On teatatud valgustundlikkuse reaktsioonide juhtudest (vt lõik 4.4).

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: krambid.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: neerupuudulikkus.
Väga harv: äge neerupuudulikkus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: impotentsus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: jõuetus.
Aeg-ajalt: higistamine.

Uuringud
Kaaliumisisalduse vähenemine, mis mõnedel riskirühma patsientidel võib esineda eriti raskel
- kujul (vt lõik 4.4).
Vähenenud naatriumisisaldus hüpovoleemiaga, mis põhjustab dehüdratatsiooni ja ortostaatilist
- hüpotensiooni.
Ravi ajal suurenevad kusihappe- ja glükoosisisaldus veres.
- Natuke suureneb uurea- ja kreatiniinisisaldus plasmas, mis on ravi lõpetamisel pöörduv. Seda
- esineb sagedamini neeruarteri ahenemuse, diureetikumidega ravitava arteriaalse hüpertensiooni,
neerupuudulikkuse korral.
Kaaliumisisalduse suurenemine, tavaliselt mööduv.
-Harv: kaltsiumisisalduse suurenemine plasmas.

4.9. Üleannustamine

Üleannustamise korral on kõige tõenäolisemaks kõrvaltoimeks madal vererõhk, millega mõnikord
kaasneb iiveldus, oksendamine, lihaskrambid, pearinglus, unisus, segasus ja anuurian edeneda võiv
oliguuria (hüpovoleemia tõttu). Võivad esineda soolade- ja veetasakaalu häired (madal naatriumi-,
kaaliumisisaldus).

Esimese ravivõttena tuleb alla neelatud ravim eemaldada maoloputusega ja/või manustada
aktiveeritud sütt, seejärel tuleb haiglas taastada vedelike ja elektrolüütide tasakaal kuni nende
näitajate normaliseerumiseni.
Kui tekib märkimisväärne hüpotensioon, siis võib seda ravida asetades patsiendi lamavasse asendisse
nii, et pea on madalamal. Vajadusel võib anda intravenoosset isotoonilist soolalahust või kasutada mis
tahes teist meetodit vere mahu suurendamiseks.
Perindoprilaat, perindopriili aktiivne vorm, on dialüüsitav (vt lõik 5.2).

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: perindopriil ja diureetikumid, ATC-kood: C09BA04

Co-Perindalon on kombinatsioon angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorist
perindopriiltertbutüülamiinisoolast ja klorosulfamoüüldiureetikumist indapamiidist. Selle ravimi
farmakoloogilised omadused tulenevad tema toimeainetest ning neile lisandub kahe toimeaine
kombineerimisel tekkiv sünergistlik liitmõju.

Farmakoloogiline toimemehhanism
Co-Perindaloniga seotud
Co-Perindaloni kasutamisel tekkiv sünergism tuleneb tema kahe toimeaine liituvast
antihüpertensiivsest toimest.

Perindopriiliga seotud
Perindopriil on angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor, mis konverteerib
angiotensiin I-st vasokonstriktoorsete omadustega a angiotensiin II. Täiendavalt stimuleerib ensüüm
aldosterooni sekretsiooni neerupealise koores ja soodustab vasodilatatiivse toimega bradükiniini
lagunemist inaktiivseteks heptapeptiidideks. Selle tulemusel:
väheneb aldosterooni sekretsioon;
- suureneb reniini aktiivsus plasmas, sest aldosteroon ei anna enam negatiivset tagasisidet;
- perifeerse resistentsuse langus. See toime on väljendunum lihaste ja neerude veresoonkonnas
- ning pikaajalise ravi korral ei kaasne soolade ja vee peetumist või reflektoorset tahhükardiat.

Perindopriili hüpertensioonivastane toime avaldub ka patsientidel, kelle reniinisisaldus on madal või
normis.

Perindopriili toime avaldub läbi tema aktiivse metaboliidi perindoprilaadi. Teised metaboliidid on
inaktiivsed.
Perindopriil vähendab südame töökoormust:
veenide laienemisega, mis on tingitud tõenäoliselt prostaglandiinide metabolismi muutustest - - väheneb eelkoormus;
perifeerse üldvastupanu vähenemisega - väheneb järelkoormuse.
-
Südamepuudulikkusega patsientidel teostatud uuringud on näidanud:
vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhkude vähenemist,
- perifeerse üldvastupanu vähenemist,
- südame väljutusmahu suurenemist ja südame indeksi paranemist,
- lokaalset lihaste verevoolu paranemist.
- Samuti on paranenud koormustestide tulemused.

Indapamiidiga seotud
Indapamiid on indoolringi sisaldav sulfoonamiidi derivaat, mis farmakoloogilise klassifikatsiooni
järgi kuulub tiasiiddiureetikumide hulka. Indapamiid pärsib naatriumi tagasi imendumist neerukoores.

See suurendab naatriumi ja kloriidide ning vähesemal määral kaaliumi ja magneesiumi eritumist
uriiniga, mistõttu suureneb eritatava uriini maht ja langeb vererõhk.

Hüpertensioonivastase toime kirjeldus
Co-Perindaloniga seotud
Sõltumata kõrge vererõhuga patsiendi vanusest avaldab Co-Perindalon annusest sõltuvat
hüpertensioonivastast toimet nii diastoolsele kui ka süstoolsele arteriaalsele vererõhule, nii seisvas kui
lamavas asendis patsientidel. See hüpertensioonivastane toime kestab 24 tundi. Vererõhu vähenemine
saavutatakse vähem kui ühe kuuga ilma tahhüfülaksiata. Ravi lõpetamisega ei kaasne tagasilöögi
efekti. Kliinilistes uuringutes leiti, et perindopriili ja indapamiidi samaaegsel manustamisel oli
vererõhku alandav toime sünergistlik võrreldes ravimite eraldi manustamisel saavutatud toimete
liitmisega.

Mitme keskusega randomiseeritud topeltpimedas võrdlusravimiga kontrollitud uuringus PICXEL
hinnati ehhokardiograafi abil perindopriili ja indapamiidi kombinatsiooni toimet vasaku vatsakese
hüpertroofiale võrreldes enalapriili monoteraapiaga.

Uuringus PICXEL randomiseeriti kõrge vererõhuga ja vasaku vatsakese hüpertroofiaga patsiendid
(vasaku vatsakese massi indeksiga (LVMI) > 120 g/m² meestel ja > 100 g/m² naistel) kahte gruppi -
kas 10 mg enalapriili üks kord päevas või 2 mg perindopriili /0,625 mg indapamiidiga. Ravi kestis
aasta. Annust kohandati vastavalt saavutatud vererõhu väärtustele kuni annusteni 8 mg perindopriili ja
2,5 mg indapamiidi või 40 mg enalapriili üks kord päevas. Ainult 34% patsientidest jätkasid ravi 2 mg
perindopriili/0,625 mg indapamiidiga (vs. 20% 10 mg enalapriiliga).

Ravi lõpetamisel oli randomiseeritud patsientidel LVMI oluliselt rohkem vähenenud
perindopriili/indapamiidirühmas (-10,1 g/m²) võrreldes enalapriilirühmaga (-1,1 g/m²). LVMI
muutuse erinevus rühmade vahel oli -8,3 (95% CI (-11,5; -5,0), p < 0,0001).

Parem LVMI vähendav toime saavutati suuremate perindopriili/indapamiidi annustega, kui müügiloa
saanud Co-Perindalon 2 mg/0,625 mg tabletid ja Co-Perindalon 4 mg/1,25 mg tabletid.

Süstoolse vererõhu hinnanguline rühmadevaheline keskmine erinevus kogu randomiseeritud
patsientkonnas oli -5,8 mmHg (95% CI (-7,9; -3,7), p < 0,0001) ja vastavalt diastoolsel vererõhul
-2,3 mmHg (95% CI (-3,6; -0,9), p = 0,0004) perindopriili/indapamiidirühma kasuks.

Perindopriiliga seotud
Perindopriil toimib kõigi hüpertensiooni raskusastmete korral: kerge kuni mõõdukas või raske.
Süstoolse ja diastoolse arteriaalse vererõhu vähenemine on täheldatav nii lamavas kui seisvas asendis.
Üksikannuse hüpertensioonivastane mõju on maksimaalne 4 kuni 6 tundi pärast manustamist ja kestab
üle 24 tunni.
Angiotensiini konverteeriv ensüüm on blokeeritud ligikaudu 80% ulatuses veel 24 tundi pärast ravimi
manustamist.
Ravile reageerivatel patsientidel normaliseerub vererõhk pärast ühte kuud ja see kestab ilma
tahhüfülaksiata.
Ravi lõpetamisega ei kaasne tagasilöögi efekti hüpertensiooni osas.
Perindopriil laiendab sooni ja taastab suuremate arterite seina elastsuse, korrigeerib vastupanu
tagavate arterite histomorfomeetrilisi muutusi ja vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.
Vajadusel lisatav tiasiiddiureetikum viib täiendava sünergiani.
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori ja tiasiiddiureetikumi kombinatsioon vähendab
hüpokaleemia riski, mida seostatakse ainult diureetikumi kasutamisega.

Indapamiidiga seotud
Monoteraapia korral kestab indapamiidi vererõhku alandav toime 24 tundi. See toime ilmneb
annustes, mille kasutamisel diureetilised mõjud on minimaalsed.
Ravimi hüpertensioonivastane toime on proportsionaalne arteriaalse süsteemi elastsuse paranemisega
ning üld- ja perifeersete arterioolide vastupanu vähenemisega.

Indapamiid vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.
Tiasiiddiureetikumi ja tiasiidi tüüpi diureetikumi annuse liigsel suurendamisel saavutatakse
hüpertensioonivastases toimes paigalseis, samas kui kõrvaltoimed sagenevad ja süvenevad. Kui ravi ei
avalda mõju, ei tohi annust suurendada.
Lisaks on näidatud, et nii lühiajalise, keskmise pikkusega, kui ka pikaajalise ravi korral kõrge
vererõhuga patsientidel indapamiid:
ei mõjuta lipiidide (triglütseriide, LDL-kolesterooli ja HDL-kolesterooli ainevahetust;
- ei mõjuta süsivesikute ainevahetust, isegi mitte kõrgvererõhutõvega diabeeti põdevatel
- patsientidel patsientidel.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Co-Perindaloniga seotud
Perindopriili ja indapamiidi koosmanustamine ei muuda nende farmakokineetilisi omadusi võrreldes
eraldi manustamisega.

Perindopriiliga seotud
Perindopriil imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti ja maksimaalne plasmakontsentratsioon
saavutatakse 1 tunni jooksul. Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on 1 tund.
Perindopriil on eelravim. Vereringesse jõuab 27% manustatud perindopriilist aktiivse metaboliidi
perindoprilaadina. Lisaks toimivale perindoprilaadile on perindopriilil veel viis metaboliiti - kõik
inaktiivsed. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 3 kuni 4 tunni jooksul.
Kuivõrd toidu seedimine vähendab perindopriili muundamist perindoprilaadiks ja seega ka
biosaadavust tuleb perindopriiltertbutüülamiinisoola ööpäevane annus manustada suu kaudu
hommikul enne einet.
Perindopriili annuse ja selle kontsentratsiooni vahel plasmas on näidatud lineaarset seost.
Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaadi seondumine
plasmavalkudega (peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga) on 20%, kuid see sõltub
kontsentratsioonist.
Perindoprilaat eritub uriiniga ja seondumata fraktsiooni lõpp-poolväärtusaeg on ligikaudu 17 tundi,
mistõttu püsikontsentratsioon saavutatakse 4 päeva jooksul.
Perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerupuudulikkusega
patsientidel. Neerupuudulikkuse korral on soovitav annuse kohandamine vastavalt kahjustuse astmele
(kreatiniini kliirens).
Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min.
Perindopriili kineetika on tsirroosiga patsientidel muutunud - algmolekuli maksakliirens on
vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi moodustumine vähenenud ja seega ei ole
annust vaja kohandada (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Indapamiidiga seotud
Indapamiid imendub seedetraktist kiiresti ja täielikult.
Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse inimestel ligikaudu üks tund pärast ravimi
suukaudset manustamist. Ravim seondub 79% ulatuses plasmavalkudega.
Eritumise poolväärtusaeg on 14 kuni 24 tundi (keskmiselt 18 tundi). Korduval manustamisel ei
kumuleeru. Põhiliselt eritub inaktiivsete metaboliitidena uriini (70% manustatud annusest) ja
väljaheidetega (22%).
Neerupuudulikkusega patsientidel on farmakokineetika sama.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Co-Perindalonil toksilisus on veidi suurem kui selle üksikutel komponentidel. Rottidel ei ole
suurenenud neerukahjustust leitud. Küll aga põhjustab kombinatsioon gastrointestinaalset toksilisust
koertel ja näib, et tiinetel rottidel on perindopriiliga võrreldes toksiline toime tugevam.
Siiski on need kõrvaltoimed ilmnenud vaid raviannustest tunduvalt suuremate annuste manustamisel.
Prekliinilised uuringud, mis viidi läbi perindopriili ja indapamiidiga eraldi, ei näidanud genotoksilist,
kartsinogeenset ega teratogeenset toimet.


6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Hüdroksüpropüülbetadeks
Laktoosmonohüdraat
Povidoon K25
Mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga
Kolloidne hüdreeritud ränidioksiid
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

PVC/PVD//Al blisterpakend alumiiniumist kotis koos lisatud kuivatusainega
Pärast koti esmakordset avamist: 6 kuud.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Al/Al blisterpakendid
Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

PPVC/PVDC//Al blisterpakend alumiiniumist kotis koos lisatud kuivatusainega
Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
Pärast koti avamist hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Al/Al blisterpakendid
PVC/PVDC//Al blisterpakend alumiiniumist kotis koos lisatud kuivatusainega.

Pakendi suurused
Co-Perindalon 4 mg/1,25 mg tabletid
7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 60, 90, 100 tabletti sisaldav blisterpakend.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Sandoz d.d.
Verovskova 57
SI-1000 Ljubljana
Sloveenia


8. Müügiloa number

794812

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

29.08.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2014