CO-OLIMESTRA

Toimeained: olmesartaanmedoksomiil+hüdroklorotiasiid

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 20mg+12,5mg 30TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on CO-OLIMESTRA ja milleks seda kasutatakse

Co-Olimestra sisaldab kahte toimeainet, olmesartaanmedoksomiili ja hüdroklorotiasiidi, mida
kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensioon) raviks täiskasvanutel:

- Olmesartaanmedoksomiil kuulub angiotensiin II retseptori antagonistideks nimetatavate
ravimite rühma. See langetab vererõhku veresoonte lõõgastamise teel.

- Hüdroklorotiasiid kuulub tiasiiddiureetikumideks nimetatavate ravimite rühma (organismist vee
väljaviimist soodustavad tabletid). See langetab vererõhku organismist liigse vedeliku
eemaldamise teel, mis soodustab neerudes uriini teket.

Teile määratakse raviks Co-Olimestra juhul, kui olmesartaanmedoksomiil üksi ei ole taganud piisavat
vererõhu langust. Koosmanustamisel aitavad kaks toimeainet paremini langetada vererõhku võrreldes
sellega, kui neid toimeaineid manustatakse eraldi.

Te võib-olla juba kasutate vererõhku langetavaid ravimeid, kuid teie arst soovitab teile Co-Olimestra’t
selleks, et vererõhk oleks veelgi enam kontrolli all.

Kõrget vererõhku saab kontrolli all hoida Co-Olimestra tablettidega. Teie arst on tõenäoliselt
soovitanud teil muuta ka oma elustiili, et aidata vererõhku langetada (näiteks kehakaalu vähendada,
suitsetamisest loobuda, vähendada soolasisaldust toidus ja piirata alkoholi tarvitamist). Teie arst võib
ka olla soovitanud teil tegeleda regulaarse füüsilise treeninguga, nagu käimine või ujumine. Oluline on
neid arsti ettekirjutusi järgida.

2. Mida on vaja teada enne CO-OLIMESTRA võtmist

Ärge võtke Co-Olimestra't
- kui olete toimeainete või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) või
hüdroklorotiasiidiga sarnaste ainete (sulfoonamiidid) suhtes allergiline.
- kui te olete üle 3 kuu rase (samuti on parem vältida Co-Olimestra kasutamist raseduse alguses,
vt lõik “Rasedus”);

- kui teil on rasked neeruprobleemid;
- kui teil on veres madal kaaliumitase, madal naatriumitase, kõrge kaltsiumitase või kõrge
kusihappetase (koos podagra või neerukivide sümptomitega), mis ei allu ravile;
- kui teil on rasked maksaprobleemid või naha ja silmade kollasus (ikterus) või sapierituse häired
(sapiteede obstruktsioon, nt sapikivid).

Kui te arvate, et midagi loetletust kehtib teie kohta või kui te ei ole kindel, ärge võtke neid tablette.
Rääkige sellest kõigepealt oma arstile ja järgige tema nõuannet.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Kui midagi alljärgnevast kehtib teie kohta, rääkige sellest oma arstile enne tablettide võtmist:
- kerge kuni keskmise raskusega neeruprobleemid või kui olete hiljuti läbi teinud
neerusiirdamise;
- maksahaigused;
- südamepuudulikkus või probleemid südameklappide või südamelihasega;
- oksendamine (iiveldus) või kõhulahtisus, mis on raske või ei möödu mõne päeva jooksul;
- uriinieritumist suurendavate ravimite (diureetikumid) kasutamine suurtes annustes või kui te
olete vähese soolasisaldusega dieedil;
- probleemid neerupealistega (nt primaarne aldosteronism);
- suhkurtõbi;
- erütematoosne luupus (autoimmuunhaigus);
- allergia või astma.

Kui teil on mõni nendest loetletud probleemidest, võib teie arst soovida teid sagedamini näha ja teha
mõned analüüsid.

Co-Olimestra võib põhjustada vere lipiidide ja kusihappesisalduse tõusu (podagra põhjus - liigeste
valulik turse). Tõenäoliselt tahab teie arst teha nende kontrollimiseks aeg-ajalt teile vereanalüüse.

Co-Olimestra võib muuta teatud keemiliste ainete ehk elektrolüütide sisaldust teie veres. Tõenäoliselt
tahab teie arst teha selle kontrollimiseks aeg-ajalt teile vereanalüüse. Elektrolüütide sisalduse muutuse
sümptomiteks on: janu, suukuivus, lihasvalu või -krambid, lihasväsimus, madal vererõhk
(hüpotensioon), nõrkustunne, loidus, väsimus, unisus või rahutus, iiveldus, oksendamine, harvenenud
urineerimine, kiire südametegevus. Kui märkate neid sümptomeid, rääkige sellest oma arstile.

Kõikide vererõhku langetavate ravimite korral esineb oht, et patsientidel, kellel esineb südame või aju
verevarustuse häireid, võib liiga madala vererõhu korral tekkida südamelihase infarkt või insult.
Seetõttu mõõdab teie arst regulaarselt teie vererõhku.

Kui teile plaanitakse teha kõrvalkilpnäärme funktsiooni selgitavaid uuringuid, peate katkestama
Co-Olimestra võtmise enne mainitud uuringute tegemist.

Co-Olimestra toimeaine hüdroklorotiasiid võib anda sportlastele tehtava dopingutesti positiivse
tulemuse.

Te peate informeerima oma arsti, kui olete või arvate, et olete rase (või plaanite rasestuda).
Co-Olimestra kasutamine pole soovitatav raseduse varajases staadiumis ja seda ei tohi kasutada pärast
kolmandat raseduskuud, kuna see võib põhjustada teie lapsele tõsiseid kahjustusi (vt lõik “Rasedus”).

Muud ravimid ja Co-Olimestra
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada
mis tahes muid ravimeid.

Öelge kindlasti oma arstile või apteekrile, kui kasutate mõnda alljärgnevatest ravimitest:

Kui te kasutate koos Co-Olimestra’ga järgmisi ravimeid, mis võivad suurendada teie vere
kaaliumisisaldust:

- kaaliumi asenduspreparaadid (samuti kaaliumi sisaldavad soolaasendajad);
- diureetikumid (organismist vett välja ajavad tabletid);
- hepariin (vere vedeldamiseks);
- lahtistid;
- steroidid;
- adrenokortikotroopne hormoon (AKTH);
- karbenoksoloon (suu- ja maohaavandite raviks kasutatav preparaat);
- penitsilliini G naatrium (nimetatakse ka bensüülpenitsilliinnaatriumiks, antibiootikum);
- teatud valuvaigistid nt aspiriin või salitsülaadid.

Liitiumi (ravim, mida kasutatakse meeleolu kõikumise ja mõnede depressiooni vormide korral) ja
Co-Olimestra samaaegne kasutamine võib tugevdada liitiumi toksilisi toimeid. Kui te peate võtma
liitiumi, mõõdab arst liitiumisisaldust teie veres.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) (ravimid, mida kasutatakse valu, tursete ja teiste
põletikusümptomite, sh artriidi, leevendamiseks) ja Co-Olimestra samaaegne kasutamine võib
suurendada neerupuudulikkuse tekkeohtu ja MSPVA-d võivad Co-Olimestra toimet nõrgendada.

Teised vererõhku langetavad ravimid (hüpertooniavastased ravimid), sest Co-Olimestra toime võib
tugevneda.

Unerohud, rahustid ja antidepressandid, sest nende ravimite kooskasutamine Co-Olimestra’ga võib
põhjustada ägeda vererõhu languse istuvast asendist püsti tõusmisel.

Teatud lihaseid lõõgastavad ained, näiteks baklofeen ja tubokurariin.

Amifostiin ja mõned teised vähivastased ravimid, näiteks tsüklofosfamiid või metotreksaat.

Kolestüramiin ja kolestipool, mida kasutatakse vere rasvasisalduse vähendamiseks.

Antikolinergilised ained, näiteks atropiin ja biperideen.

Teatud psühhiaatriliste seisundite ravis kasutatavad preparaadid, näiteks tioridasiin, kloorpromasiin,
levomepromasiin, trifluoperasiin, tsüamemasiin, sulpiriid, amisulpiriid, pimosiid, sultopriid, tiapriid,
droperidool või haloperidool.

Teatud südameprobleemide korral kasutatavad ravimid, näiteks kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid,
amiodaroon, sotalool ja digitaalis.

Südame rütmi mõjustavad ained, näiteks misolastiin, pentamidiin, terfenadiin, dofetiliid, ibutiliid või
erütromütsiini süstid.

Suukaudsed diabeediravimid veresuhkru vähendamiseks, näiteks metformiin või insuliin.

Beetablokaatorid ja diasoksiid, ravimid, mida kasutatakse vastavalt kas kõrge vererõhu korral või
madala veresuhkru korral, kuna Co-Olimestra võib suurendada nende veresuhkru sisaldust tõstvat
toimet.

Metüüldopa, mida kasutatakse kõrge vererõhu raviks.

Ravimid, nagu noradrenaliin, mida kasutatakse madala vererõhu ja südame aeglase löögisageduse
raviks.

Difemaniil, mida kasutatakse südame aeglase löögisageduse raviks või higistamise vähendamiseks.

Podagra ravimid, näiteks probenetsiid, sulfiinpürasoon ja allopurinool.


Kaltsiumilisandid.

Amantadiin, viirusevastane ravim.

Tsüklosporiin, mida kasutatakse transplantaadi äratõukereaktsiooni ärahoidmiseks.

Teatud antibiootikumid, mida nimetatakse tetratsükliinideks või sparfloksatsiiniks.

Amfoteritsiin, seenhaiguste ravis kasutatav preparaat.

Teatud antatsiidid, mida kasutatakse mao ülihappesuse korral, näiteks alumiinium- ja
magneesiumhüdroksiid, sest Co-Olimestra toime võib nende ravimite mõjul nõrgeneda.

Tsisapriid, mida kasutatakse toidu liikumise kiirendamiseks maos ja soolestikus.

Halofantriin, mida kasutatakse malaaria korral.

Co-Olimestra koos toidu ja joogigaCo-Olimestra’t võib võtta koos toiduga või ilma.

Olge ettevaatlik alkoholi tarbimisega, kui võtate Co-Olimestra’t, sest mõned inimesed tunnevad ravimi
võtmisel nõrkust või pearinglust. Kui see kehtib teie kohta, ärge tarbige alkoholi, sealhulgas veini, õlut
ega teisi alkoholi sisaldavaid jooke.

Lapsed ja noorukid (alla 18-aastased)
Alla 18-aastastel lastel ja noorukitel ei soovitata Co-Olimestra’t kasutada.

Mustanahalised patsiendid
Nagu teiste sarnaste ravimite puhul, on Co-Olimestra vererõhku langetav toime mustanahalistele
patsientidele mõnevõrra nõrgem.

Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Te peate ütlema oma arstile kui te arvate, et olete rase või plaanite rasestuda. Teie arst soovitab teil sel
juhul tavaliselt Co-Olimestra kasutamine lõpetada enne rasestumist või niipea kui olete oma rasedusest
teadlik ja soovitab mõnda muud ravimit Co-Olimestra asemel. Co-Olimestra pole soovitatav raseduse
varajases perioodis ja seda ei tohi kasutada kui olete enam kui 3 kuud rase, kuna Co-Olimestra võib,
kasutatuna pärast kolmandat raseduskuud, põhjustada teie lapsele tõsiseid tervisehäireid.

Imetamine
Rääkige oma arstile, kui te imetate last või plaanite hakata imetama. Co-Olimestra’t pole soovitav
kasutada imetamise ajal ning teie arst võib valida mõne muu raviviisi, kui te soovite last imetada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Kõrge vererõhu ravi võib põhjustada unisust või pearinglust. Selliste toimete ilmnemisel ärge juhtige
autot ega kasutage masinaid enne, kui sümptomid on kadunud. Küsige nõu oma arstilt.

3. Kuidas CO-OLIMESTRA võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline annus on üks Co-Olimestra 20 mg/12,5 mg tablett ööpäevas. Kui teie vererõhk ei ole
kontrolli all, võib teie arst suurendada annust ühe Co-Olimestra 20 mg/25 mg tabletini ööpäevas.


Neelake tabletid alla koos veega. Võimalusel tuleb ööpäevane annus võtta iga päev samal ajal, näiteks
hommikusöögi ajal. On oluline, et jätkaksite Co-Olimestra võtmist seni, kuni arst ei ole teil käskinud
lõpetada.

Kui te võtate Co-Olimestra’t rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate rohkem tablette kui ette nähtud või kui laps on võtnud kogemata tablette, minge kohe
arsti juurde või lähimasse erakorralise meditsiini osakonda ja võtke oma ravimi pakend kaasa.

Kui te unustate Co-Olimestra’t võtta
Kui olete unustanud oma tavalise annuse võtta, võtke annus järgmisel päeval nagu tavaliselt. Ärge
võtke kahekordset annust kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Co-Olimestra võtmise
On oluline, et jätkaksite Co-Olimestra võtmist nii kaua, kuni arst on öelnud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Siiski võivad alljärgnevad kaks kõrvaltoimet olla tõsised:

- Väga harva võivad tekkida allergilised reaktsioonid, mis võivad avaldada mõju kogu
organismile koos näo, suu ja/või häälepaelte (kõri) turse ning sügeluse ja lööbega (võib
mõjutada kuni 1 inimest 10000-st). Kui see juhtub, lõpetage Co-Olimestra kasutamine ja võtke
kohe ühendust oma arstiga.

- Co-Olimestra võib põhjustada vererõhu liigset langust vastuvõtlikel isikutel või allergilise
reaktsiooni tulemusena. Aeg-ajalt võib tekkida pearinglus või minestus (võib mõjutada kuni 1
inimest 100-st). Kui see juhtub, lõpetage Co-Olimestra kasutamine, võtke kohe ühendust oma
arstiga ning heitke pikali.

Co-Olimestra on kombinatsioonravim kahest toimeainest ja alljärgnev teave puudutab esiteks teisi
kõrvaltoimeid, mida on senini Co-Olimestra kasutamisel kirjeldatud (lisaks eelpool mainitutele),
teiseks selliseid kõrvaltoimeid, mida teatakse nimetatud toimeainete eraldi kasutamisel.

Allpool on toodud teised kõrvaltoimed, millest on seni teatatud seoses Co-Olimestra kasutamisega:

Kui tekivad alltoodud kõrvaltoimed, on need tihti kerged ega nõua ravi katkestamist.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):
Pearinglus, peavalu, väsimus, rindkere valu, pahkluude, jalgade, labajalgade, käte või käsivarte turse.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st):
Südamepekslemine (palpitatsioonid), nahalööve, ekseem, peapööritus, köha, seedehäired, kõhuvalu,
iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihaskrambid ja -valu, liigeste, käte ja jalgade valu, seljavalu,
erektsioonihäired, nõrkus, vere esinemine uriinis.

Aeg-ajalt on täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi ja need hõlmavad järgmisi
näitajaid:
Vere lipiididesisalduse suurenemine, vere uurea- või kusihappesisalduse suurenemine,
kreatiniinisisalduse suurenemine, vere kaaliumisisalduse suurenemine või vähenemine, vere
kaltsiumisisalduse suurenemine, vere glükoosisisalduse suurenemine, maksafunktsiooni näitajate

suurenemine. Teie arst saab nendest teada vereanalüüside tulemuste põhjal ja ütleb teile, kui peate
midagi ette võtma.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):
Haiglane enesetunne, teadvuse häired, nõgestõbi (kublad), äge neerupuudulikkus.

Harva on täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi ja need hõlmavad järgmisi
näitajaid:
Vere uurealämmastiku sisalduse suurenemine, hemoglobiini ja hematokriti väärtuste vähenemine.

Teie arst saab nendest teada vereanalüüside tulemuste põhjal ja ütleb teile, kui peate midagi ette
võtma.

Allpool on toodud kõrvaltoimed, mida on täheldatud siis, kui olmesartaanmedoksomiili või
hüdroklorotiasiidi võetakse üksikravimitena, kuid mitte Co-Olimestra kasutamisel ega suurema
esinemissagedusega.

Olmesartaanmedoksomiil:

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):
Bronhiit, köha, vesine nina või ninakinnisus, kurguvalu, kõhuvalu, seedehäired, kõhulahtisus, iiveldus,
gastroenteriit, valu liigestes või luudes, seljavalu, vere esinemine uriinis, kuseteede infektsioon,
gripilaadsed sümptomid, valu.

Sageli on täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi ja need hõlmavad järgmisi
näitajaid:
vere lipiididesisalduse suurenemine, vere uurea- või kusihappesisalduse suurenemine, maksa- ja
lihasfunktsiooni näitajate suurenemine.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st):
Kiireloomulised allergilised reaktsioonid, mis võivad haarata kogu keha ning põhjustada
hingamisraskusi ja vererõhu kiiret langust, mis omakorda võib põhjustada isegi minestamist
(anafülaktilised reaktsioonid), näoturse, stenokardia (valu või pigistustunne rinnus, tuntud ka
rinnaangiini nime all), haiglane enesetunne, allergiline nahalööve, sügelus, eksanteem (nahalööve),
nõgestõbi (kublad).

Aeg-ajalt on täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi ja need hõlmavad järgmisi
näitajaid:
Teatud tüüpi vererakkude ehk trombotsüütide vähesus (trombotsütopeenia).

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):
Häirunud neerufunktsioon, energia puudus.

Harva on täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi ja need hõlmavad järgmisi
näitajaid:
Vere kaaliumisisalduse suurenemine.
Hüdroklorotiasiid:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st):
Vereanalüüside tulemuste muutused, sealhulgas:
Vere lipiidide- ja kusihappesisalduse suurenemine.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st):
Segasusseisund, kõhuvalu, maohäired, puhitustunne, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine,
kõhukinnisus, glükoosi eritumine uriini.
On täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi ja need hõlmavad järgmisi näitajaid:

Vere kreatiniini-, uurea-, kaltsiumi- ja suhkrusisalduse suurenemine, vere kloriidi-, kaaliumi-,
magneesiumi- ja naatriumisisalduse vähenemine. Seerumi amülaasisisalduse suurenemine
(hüperamülaseemia).
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st):
Vähenenud või puuduv söögiisu, tõsised hingamisraskused, anafülaktilised nahareaktsioonid
(ülitundlikkusreaktsioonid), olemasoleva lühinägelikkuse süvenemine, nahapunetus, nahareaktsioonid
valguse suhtes, sügelus, väikestest verejooksudest tingitud erepunased täpid või laigud nahal (purpur),
nõgestõbi (kublad).

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):
Süljenäärmete turse ja valulikkus, vere valgeliblede arvu vähenemine, vereliistakute arvu vähenemine,
aneemia, luuüdikahjustus, rahutus, rusutusetunne või depressioon, unehäired, huvi kadumine kõige
vastu (apaatia), kihelus ja tuimus, krambid, “kollaselt” nägemine, nägemise hägustumine, silmade
kuivus, ebaregulaarne südamerütm, veresoonte põletik, verehüübed (tromboos või emboolia),
kopsupõletik, vedeliku kogunemine kopsudesse, kõhunäärmepõletik, kollasus, sapipõiepõletik,
erütematoosluupuse sümptomid nagu lööve, liigesevalu ja külmad käed ning sõrmed, allergilised
nahareaktsioonid, naha ketendus ja villide teke, neerude mitteinfektsioosne põletik (interstitsiaalne
nefriit), palavik, lihasnõrkus (mis mõnikord takistab liikumist).
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10000-st):
Elektrolüütide tasakaaluhäired, mis põhjustavad vere ebanormaalselt väikest kloriidisisaldust
(hüpokloreemiline alkaloos), soolesulgus (paralüütiline iileus).

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5. Kuidas CO-OLIMESTRA säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Co-Olimestra sisaldab
- Toimeained on olmesartaanmedoksomiil ja hüdroklorotiasiid.
Co-Olimestra 20 mg/12,5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Üks tablett sisaldab 20 mg olmesartaanmedoksomiili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.

Co-Olimestra 20 mg/25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Üks tablett sisaldab 20 mg olmesartaanmedoksomiili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi.

- Teised koostisosad:
- Tableti sisus on mikrokristalliline tselluloos, magneesiumstearaat (E572) ja väheasendatud
hüdroksüpropüültselluloos.
- Tableti kattes on titaandioksiid (E171), talk (E553b), polüvinüülalkohol ja makrogool 3000.

Kuidas Co-Olimestra välja näeb ja pakendi sisu

Co-Olimestra 20 mg/12,5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ümmargused tabletid,
diameetriga 9 mm.
Co-Olimestra 20 mg/25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ovaalsed tabletid,
mõõtudega 12 mm x 6 mm.

Pakendid sisaldavad 14, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 98 ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

Tootjad
KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

TAD Pharma GmbH
Heinz-Lohmann-Str. 5
D-27472 Cuxhaven
Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. +372 6671658


See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

Taani
Olmesartanmedoxomil/hydrochlorothiazid Krka

Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu,
Co-Olimestra
Poola, Slovakkia
Rumeenia, Sloveenia
Olmicombi

Infoleht on viimati uuendatud mais 2012.



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Co-Olimestra 20 mg/12,5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Co-Olimestra 20 mg/25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Co-Olimestra 20 mg/12,5 mg
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg olmesartaanmedoksomiili ja 12,5 mg
hüdroklorotiasiidi.
Co-Olimestra 20 mg/25 mg
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg olmesartaanmedoksomiili ja 25 mg
hüdroklorotiasiidi.

INN. Olmesartanum medoxomilum/hydrochlorothiazidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

20 mg/12,5 mg õhukese polümeerikattega tablett: valge, ümmargune tablett, diameetriga 9 mm.
20 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tablett: valge, ovaalne tablett, mõõtmetega 12 mm x 6 mm.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel, kellel olmesartaanmedoksomiili monoteraapia ei
taga piisavat vererõhu alanemist.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud
Co-Olimestra ei ole ette nähtud kasutamiseks esialgse ravina, vaid patsientidel, kelle vererõhk ei alane
piisavalt ainult 20 mg olmesartaanmedoksomiiliga. Co-Olimestra't manustatakse üks kord ööpäevas
kas koos toiduga või ilma.

Kui kliiniliselt on näidustatud, võib kaaluda kohest üleminekut 20 mg olmesartaanmedoksomiili
monoteraapialt fikseeritud kombinatsioonile, võttes arvesse, et olmesartaanmedoksomiili
maksimaalne hüpertensioonivastane toime ilmneb ligikaudu 8 nädalat pärast ravi alustamist (vt lõik
5.1). Soovitatav on üksikkomponentide tiitrimine:

Patsientidel, kellel vererõhu optimaalse kontrolli saavutamiseks ei piisa 20 mg
olmesartaanmedoksomiili kasutamisest monoteraapiana, võib kasutada 20 mg
olmesartaanmedoksomiili /12,5 mg hüdroklorotiasiidi.

Patsientidel, kellel vererõhu optimaalse kontrolli saavutamiseks ei piisa 20 mg
olmesartaanmedoksomiili/ 12,5 mg hüdroklorotiasiidi kasutamisest, võib manustada 20 mg
olmesartaanmedoksomiili/ 25 mg hüdroklorotiasiidi.

Eakad (65-aastased või vanemad)
Eakatel patsientidel soovitatakse kasutada sama annusekombinatsiooni nagu täiskasvanutel.

Neerukahjustus
Kui Co-Olimestra’t kasutatakse kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini
kliirens 30...60 ml/min), on soovitatav perioodiliselt kontrollida neerufunktsiooni (vt lõik 4.4). Co-
Olimestra on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min)
(vt lõik 4.3).

Maksakahjustus
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb Co-Olimestra’t kasutada ettevaatusega (vt
lõigud 4.4 ja 5.2).
Mõõduka maksakahjustuse korral soovitatakse alustada 10 mg olmesartaanmedoksomiiliga üks kord
ööpäevas ja maksimaalne annus ei tohi ületada 20 mg üks kord ööpäevas.
Maksakahjustusega patsientidel, kes saavad diureetikume ja/või teisi kõrgvererõhutõve ravimeid, on
soovitatav kontrollida tähelepanelikult vererõhku ja neerufunktsiooni. Kogemused
olmesartaanmedoksomiili kasutamise kohta raske maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Co-Olimestra’t ei tohi kasutada patsientidel, kellel on raske maksakahjustus (vt lõigud 4.3 ja 5.2),
sapipais ja sapiteede obstruktsioon (vt lõik 4.3).

Lapsed
Co-Olimestra ohutus ja efektiivsus lastel ning alla 18-aasta vanustel noorukitel ei ole veel tõestatud.
Andmed puuduvad.

Tablett tuleb alla neelata koos piisava vedelikukogusega (nt ühe klaasi veega). Tabletti ei tohi närida
ja seda tuleb võtta iga päev samal kellaajal.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete, ravimi ükskõik millise abiaine (vt lõik 6.1) või teiste sulfoonamiidi
derivaatide suhtes (hüdroklorotiasiid on sulfoonamiidi derivaat).

Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens < 30 ml/min).

Refraktoorne hüpokaleemia, hüperkaltseemia, hüponatreemia ja sümptomaatiline hüperurikeemia.

Raske maksakahjustus, sapipais ja sapiteede obstruktiivsed haigused.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Intravaskulaarse veremahu vähenemine
Sümptomaatiline hüpotensioon, eriti pärast esimest annust, võib tekkida patsientidel, kellel on
veremaht ja/või naatriumi sisaldus vähenenud intensiivse diureetikumravi, soola piirava dieedi,
kõhulahtisuse või oksendamise tagajärjel. Sellised seisundid tuleb korrigeerida enne
olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni manustamist.

Muud seisundid, millega kaasneb reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi stimulatsioon
Patsientidel, kelle veresoonte toonus ja neerufunktsioon sõltuvad põhiliselt reniin-
angiotensiinaldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt südame raske paispuudulikkusega või
neeruhaigusega patsiendid, sealhulgas neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi seda süsteemi
mõjustavate ravimitega seostatud ägeda hüpotensiooni, asoteemia, oliguuria või harvadel juhtudel
ägeda neerupuudulikkuse tekkega.

Renovaskulaarne hüpertensioon
Kui kahepoolse neeruarteri stenoosiga või ühte töötavat neeru varustava neeruarteri stenoosiga
patsiente ravitakse reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjustavate ravimiga, esineb
suurenenud risk raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks.

Neerukahjustus ja neerutransplantatsioon
Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni ei tohi kasutada raske neerukahjustusega
patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) (vt lõik 4.3). Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega
(kreatiniini kliirens ≥ 30 ml/min, < 60 ml/min) patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Kuid
sellistele patsientidele tuleb olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni manustada
ettevaatusega ja perioodiliselt soovitatakse kontrollida kaaliumi-, kreatiniini- ja kusihappetaset
seerumis. Neerukahjustusega patsientidel võib seoses tiasiiddiureetikumide kasutamisega esineda
asoteemiat. Kui ilmneb progresseeruv neerukahjustus, tuleb ravi hoolikalt läbi vaadata ning kaaluda
diureetilise ravi katkestamist. Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni
kasutamiseks hiljutise neerutransplantatsiooni korral puuduvad kogemused.

Maksakahjustus
Kogemused olmesartaanmedoksomiili kasutamise kohta raske maksakahjustusega patsientide kohta
puuduvad. Peale selle võivad väikesed vee ja elektrolüütide tasakaalu muutused ravi ajal
tiasiiddiureetikumidega põhjustada maksakahjustusega patsientidel maksakoomat või maksahaiguse
progresseerumist. Seetõttu tuleb kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel kasutada
ettevaatusega (vt lõik 4.2). Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kasutamine
raske maksakahjustuse, sapipaisu ja sapiteede obstruktsiooniga patsientidel on vastunäidustatud (vt
lõigud 4.3 ja 5.2).

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia
Nagu teistegi vasodilataatorite puhul, tuleb erilise ettevaatusega ravida patsiente, kellel on aordi- või
mitraalklapi stenoos või obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia.

Primaarne aldosteronism
Primaarse aldosteronismiga patsiendid ei reageeri tavaliselt hüpertensioonivastastele ravimitele, mis
toimivad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi pärssivalt. Seetõttu ei soovitata sellistel
patsientidel olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kasutada.

Toimed ainevahetusele ja endokriinsüsteemile
Ravi tiasiiddiureetikumidega võib halvendada glükoositolerantsust. Diabeetilistel patsientidel võib
osutuda vajalikuks insuliini või suukaudsete hüpoglükeemiliste ainete annuste kohandamine (vt lõik
4.5). Ravi ajal tiasiiddiureetikumidega võib latentne diabetes mellitus manifesteeruda.
Kolesterooli ja triglütseriidide taseme tõus on ebasoovitav toime, mis teatakse kaasnevat ravimisega
tiasiiddiureetikumidega.

Mõnedel tiasiiddiureetikume saavatel patsientidel võib esineda hüperurikeemiat või avalduda
podagra.

Elektrolüütide tasakaaluhäired
Nagu igal diureetikumravi saaval patsiendil, tuleb sobivate ajavahemike järel määrata seerumis
elektrolüütide sisaldus.

Tiasiidid, sealhulgas hüdroklorotiasiid, võivad põhjustada vedeliku või elektrolüütide tasakaaluhäireid
(sh hüpokaleemia, hüponatreemia ja hüpokloreemiline alkaloos). Vedeliku või elektrolüütide
tasakaaluhäiretele viitavad nähud on suukuivus, janutunne, nõrkus, letargia, unisus, rahutus, lihasvalu
või -krambid, lihasväsimus, hüpotensioon, oliguuria, tahhükardia ja seedetrakti häired, nagu iiveldus
või oksendamine (vt lõik 4.8).

Hüpokaleemia tekkerisk on suurem maksatsirroosiga ja kiirenenud diureesiga patsientidel;
patsientidel, kes ei saa piisavalt suukaudselt elektrolüüte; ja patsientidel, kes saavad samaaegselt
kortikosteroide või AKTH-d (vt lõik 4.5).
Antagonismi tõttu angiotensiin II retseptoritega (AT1) olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi
kombinatsiooni olmesartaanmedoksomiili komponendi kaudu võib vastupidi, esineda hüperkaleemia,
eriti neerukahjustuse ja/või südamepuudulikkuse ning diabeedi esinemisel. Riskirühma patsientidel
soovitatakse pidevalt jälgida kaaliumitaset seerumis. Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi
kombinatsiooni koosmanustamisel kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumi sisaldavate
toidulisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajatega ja teiste ravimitega, mis võivad suurendada
kaaliumisisaldust seerumis (nt hepariin), tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.5).

Ei teata, et olmesartaanmedoksomiil vähendaks või väldiks diureetikumidest põhjustatud
hüponatreemiat. Kloriidivaegus on tavaliselt kerge ja ei vaja ravi.

Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ja põhjustada perioodilist ning kerget
kaltsiumisisalduse tõusu seerumis ka kaltsiumi teadaolevate ainevahetushäirete puudumisel.
Hüperkaltseemia võib olla varjatud hüperparatüreoidismi tunnuseks. Enne kõrvalkilpnäärme
funktsiooni testimist tuleb tiasiidide manustamine lõpetada.

On näidatud, et tiasiidid suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mis võib põhjustada
hüpomagneseemiat.

Palava ilmaga võib tursetega patsientidel tekkida lahjendushüponatreemia.

Liitium
Nagu teistegi angiotensiin II retseptorite antagoniste ja tiasiidi sisaldavate ravimite kombinatsioonide
puhul, ei soovitata ka olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni ja liitiumi koos
manustada (vt lõik 4.5).

Etnilised erinevused
Nagu teiste angiotensiin II antagonistide puhul, on ka olmesartaanmedoksomiili vererõhku langetav
toime mõnevõrra nõrgem mustanahalistel kui mittemustanahalistel patsientidel, mis on tõenäoliselt
tingitud madala reniinitaseme suuremast levimusest mustanahaliste populatsioonis.

Dopingutest
Ravimis sisalduv hüdroklorotiasiid võib anda dopinguanalüüsis positiivse vastuse.

Rasedus
AIIRA-de kasutamist ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul, kui ravi jätkamist AIIRA-dega peetakse
hädavajalikuks, tuleb patsiendid, kes planeerivad rasestuda, üle viia ravile teiste
hüpertensioonivastaste ravimitega, mille raseduseaegse kasutamise ohutusprofiil on kindlaks tehtud.
Kui selgub, et patsient on rase, tuleb ravi AIIRA-dega otsekohe lõpetada ja vajadusel alustada
alternatiivse raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Muu
Arterioskleroosi puhul üldse, südame isheemiatõve või peaajuveresoonkonna isheemilise haigusega
patsientidel on risk, et liigne vererõhu langus võib põhjustada müokardiinfarkti või insulti.

Ülitundlikkusreaktsioonid hüdroklorotiasiidi suhtes võivad esineda patsientidel, kellel esineb või ei
esine anamneesis allergia või bronhiaalastma, kuid tõenäolisemalt patsientidel, kellel need anamneesis
esinevad.

Seoses tiasiiddiureetikumide kasutamisega on teatatud süsteemse erütematoosse luupuse süvenemisest
või ägenemisest.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Võimalikud koostoimed, mis on seotud nii olmesartaanmedoksomiili kui hüdroklorotiasiidiga:
Koosmanustamist ei soovitata

Liitium
On teatatud mööduvast liitiumisisalduse suurenemisest seerumis ja toksilisusest, kui liitiumi manustati
koos angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega ja harva ka angiotensiin II antagonistidega.
Peale selle vähendavad tiasiidid liitiumi renaalset kliirensit ja selle tagajärjel võib suureneda
liitiumimürgistuse risk. Seetõttu ei soovitata olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi
kombinatsiooni ja liitiumi koos manustada (vt lõik 4.4). Kui nende koosmanustamine osutub
vajalikuks, on soovitatav hoolikalt jälgida liitiumitaset seerumis.
Koosmanustamisel tuleb olla ettevaatlik

Baklofeen
Võib esineda hüpertensioonivastase toime tugevnemine.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained
Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (nt atsetüülsalitsüülhape (> 3 g/päevas), COX-2 inhibiitorid ja
mitteselektiivsed mittesteroidsed põletikuvastased ained) manustamine võib vähendada
tiasiiddiureetikumide ja angiotensiin II antagonistide hüpertensioonivastast toimet. Mõnedel
kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel (nt vedelikupuudusega või eakad kahjustunud
neerufunktsiooniga patsiendid) võib angiotensiin II antagonistide ja tsüklooksügenaasi pärssivate
ravimite koosmanustamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist ja ka ägedat
neerupuudulikkust, mis tavaliselt on pöörduv. Seetõttu tuleb kombinatsiooni manustamisel olla
ettevaatlik, eriti eakatel patsientidel. Patsiendid peavad saama piisavalt vedelikku ning
kombinatsioonravi alustamise järgselt ja hiljem tuleb perioodiliselt jälgida neerufunktsiooni.
Koosmanustamist võib kaaluda

Amifostiin
Võib esineda hüpertensioonivastase toime tugevnemine.
Teised hüpertensioonivastased ained
Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni vererõhku langetav toime võib
tugevneda koosmanustamisel teiste hüpertensioonivastaste ravimitega.

Alkohol, barbituraadid, narkootikumid või antidepressandid
Võib esineda ortostaatilise hüpotensiooni tugevnemine.

Võimalikud koostoimed, mis on seotud olmesartaanmedoksomiiliga
Koosmanustamist ei soovitata

Kaaliumitaset mõjutavad ravimid
Tuginedes teiste reniin-angiontensiinsüsteemi mõjutavate ravimite kasutamisel saadud kogemustele,
võib manustamine koos kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumi sisaldavate toidulisandite,
kaaliumi sisaldavate soolaasendajate või teiste kaaliumi hulka seerumis suurendavate ravimitega (nt,
AKE inhibiitorid) suurendada kaaliumisisaldust seerumis (vt lõik 4.4). Kui
olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni ordineeritakse koos kaaliumitaset
mõjutavate ravimitega, on soovitatav jälgida kaaliumitaset seerumis.
Täiendav teave

Pärast ravi antatsiididega (alumiinium-, magneesiumhüdroksiid) täheldati olmesartaani biosaadavuse
vähest langust.

Olmesartaanmedoksomiilil ei olnud olulist toimet varfariini farmakokineetikale või
farmakodünaamikale, samuti digoksiini farmakokineetikale.

Olmesartaanmedoksomiili manustamisel koos pravastatiiniga ei täheldatud tervetel vabatahtlikel
kliiniliselt olulisi toimeid kummagi toimeaine farmakokineetikale.

Olmesartaanil ei olnud in vitro kliiniliselt olulist inhibeerivat toimet inimese tsütokroom P450
ensüümidele 1A1/2, 2A6, 2C8/9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 ja see ei avaldanud üldse või avaldas
minimaalset toimet roti tsütokroom P450 aktiivsusele. Olmesartaani ja ülalmainitud tsütokroom P450
ensüümide vahendusel metaboliseeritavate ravimite vahel ei ole oodata kliiniliselt olulisi koostoimeid.

Võimalikud koostoimed, mis on seotud hüdroklorotiasiidiga
Koosmanustamist ei soovitata

Kaaliumisisaldust mõjutavad ravimid:
Hüdroklorotiasiidi kaaliumisisaldust vähendav toime (vt lõik 4.4) võib tugevneda koosmanustamisel
teiste ravimitega, mis on seotud kaaliumikao ja hüpokaleemiaga (nt teised kaliureetilised
diureetikumid, lahtistid, kortikosteroidid, AKTH, amfoteritsiin, karbenoksoloon, naatriumpenitsilliin
G või salitsüülhappe derivaadid). Seetõttu ei soovitata neid ravimeid koos manustada.

Koosmanustamisel tuleb olla ettevaatlik

Kaltsiumisoolad
Tiasiiddiureetikumid võivad kaltsiumi eritumise vähenemise tõttu suurendada kaltsiumisisaldust
seerumis. Kui on vaja ordineerida kaltsiumi sisaldavaid toidulisandeid, tuleb jälgida kaltsiumitaset
seerumis ja kaltsiumi annust vastavalt kohandada.
Kolestüramiin ja kolestipoolvaigud
Anioonsete ioonivahetusvaikude manustamine halvendab hüdroklorotiasiidi imendumist.
Digitaalise glükosiidid
Tiasiidide tekitatud hüpokaleemia või hüpomagneseemia võib soodustada digitaalise põhjustatud
südamearütmiate teket.
Ravimid, mille toimet mõjutab kaaliumi tasakaaluhäire seerumis
Kui olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni manustatakse koos ravimitega, mille
toimet mõjutab kaaliumi tasakaaluhäire seerumis (nt digitaaliseglükosiidid ja arütmiavastased
ravimid) ja järgmiste torsades de pointes’i (ventrikulaarne tahhükardia) tekitavate ravimitega
(sealhulgas mõned arütmiavastased ravimid), soovitatakse perioodiliselt jälgida kaaliumisisaldust
seerumis ja EKG-d, sest hüpokaleemia on torsades de pointes’i (ventrikulaarne tahhükardia) tekkimist
soodustav tegur.
- Ia klassi arütmiavastased ained (nt kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid);
- III klassi arütmiavastased ained (nt amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid);
- mõned antipsühhootikumid (nt tioridasiin, kloorpromasiin, levomepromasiin, trifluoperasiin,
tsüamemasiin, sulpiriid, sultopriid, amisulpriid, tiapriid, pimosiid, haloperidool, droperidool);
- teised (nt bepridiil, tsisapriid, difemaniil, erütromütsiin i.v., halofantriin, misolastiin,
pentamidiin, sparfloksatsiin, terfenadiin, vinkamiin i.v.).
Mittedepolariseerivad müorelaksandid (nt tubokurariin)
Hüdroklorotiasiid võib tugevdada mittedepolariseerivate müorelaksantide toimet.
Antikolinergilised ained (nt atropiin, biperideen)
Suureneb tiasiiddiureetikumide biosaadavus seedetrakti motoorika ja mao tühjenemiskiiruse
vähenemise tõttu.
Diabeedivastased ravimid (suukaudsed ja insuliin)
Tiasiidravi võib mõjutada glükoosi tolerantsust. Vajalik võib olla diabeedivastase ravimi annuse
kohandamine (vt lõik 4.4).
Metformiin
Metformiini tuleb kasutada ettevaatusega laktatsidoosi tekkeriski tõttu, mis on põhjustatud
hüdroklorotiasiidi kasutamisega seotud võimalikust neerupuudulikkusest.
Beetablokaatorid ja diasoksiid
Beetablokaatorite ja diasoksiidi hüperglükeemiline toime võib tiasiidide mõjul tugevneda.
Katehhoolamiinid (nt noradrenaliin)
Katehhoolamiinide toime võib nõrgeneda.

Podagra ravis kasutatavad ravimid (probenetsiid, sulfiinpürasoon ja allopurinool)
Et hüdroklorotiasiid võib suurendada kusihappe hulka seerumis, võib olla vajalik urikosuuriliste
ravimite annuste kohandamine. Võib osutuda vajalikuks suurendada probenetsiidi või
sulfiinpürasooni annust. Tiasiidiga koosmanustamine võib suurendada ülitundlikkusreaktsioonide
teket allopurinooli suhtes.

Amantadiin
Tiasiidid võivad suurendada amantadiini põhjustatud kõrvaltoimete tekkeriski.
Tsütotoksilised ained (nt tsüklofosfamiid, metotreksaat)
Tiasiidid võivad vähendada tsütotoksiliste ravimite eritumist neerude kaudu ja tugevdada nende
müelosupressiivset toimet.
Salitsülaadid
Salitsülaatide suurte annuste korral võib hüdroklorotiasiid suurendada salitsülaatide toksilist toimet
kesknärvisüsteemile.
Metüüldopa
Hüdroklorotiasiidi ja metüüldopa koosmanustamisel on üksikutel juhtudel tekkinud hemolüütiline
aneemia.
Tsüklosporiin
Tsüklosporiini samaaegsel manustamisel on suurem risk hüperurikeemia ja podagra-sarnaste
tüsistuste tekkeks.
Tetratsükliinid
Tetratsükliinide ja tiasiidide koosmanustamisel suureneb risk tetratsükliinide tekitatud uureasisalduse
suurenemiseks. See koostoime ei kehti tõenäoliselt doksütsükliini kasutamisel.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus (vt lõik 4.3)
Võttes arvesse antud kombinatsioonravimis sisalduvate üksikkomponentide toimeid ei soovitata
olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni raseduse esimese trimestri ajal kasutada
(vt lõik 4.4). Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kasutamine on
vastunäidustatud raseduse 2. ja 3. trimestri ajal (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Olmesartaanmedoksomiil

AIIRA-sid ei soovitata raseduse esimese trimestri ajal kasutada (vt lõik 4.4). AIIRA-de kasutamine on
vastunäidustatud raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid, mis puudutavad teratogeensuse riski pärast kokkupuudet AKE
inhibiitoriga raseduse esimesel trimestril, ei ole lõplikud; samas ei saa välistada väikest riski tõusu. Et
puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed angiotensiin II antagonistide (AIIRA) kasutamise
riskide kohta, võivad sarnased ohud ilmneda ka selle klassi ravimite kasutamisel. Välja arvatud juhul,
kui angiotensiini retseptori blokaatoritega tehtava ravi jätkamist peetakse hädavajalikuks, tuleb
patsiendid, kes planeerivad rasestuda, üle viia ravile teiste hüpertensioonivastaste ravimitega, mille
raseduseaegse kasutamise ohutusprofiil on kindlaks tehtud. Kui selgub, et patsient on rase, tuleb
AIIRA tehtav ravi otsekohe lõpetada ja sobivuse korral alustada alternatiivse raviga.
Teadaolevalt on AIIRA-de kasutamine raseduse 2. ja 3. trimestril inimese jaoks fetotoksiline
(põhjustab neerutalitluse häireid, oligohüdramnioni, pidurdab kolju luustumist) ning põhjustab ka
neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui naine on kasutanud AIIRA-sid alates raseduse 2. trimestrist, on soovitatav loote neerufunktsiooni
ja kolju ultraheliuuring.
Neid lapsi, kelle emad on kasutanud raseduse ajal AIIRA-sid, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni
suhtes (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Hüdroklorotiasiid

Hüdroklorotiasiidi kasutamise kogemus raseduse, eriti esimese trimestri ajal on piiratud. Loomkatsed
ei ole piisavad.

Hüdroklorotiasiid läbib platsentat. Hüdroklorotiasiidi farmakoloogilise toimemehhanismi põhjal võib
selle kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril mõjutada fetoplatsentaarset perfusiooni ning
põhjustada lootel ja vastsündinul selliseid toimeid, nagu ikterus, elektrolüütide tasakaalu häired ja
trombotsütopeenia.

Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada rasedusturse, rasedusaegse hüpertensiooni või preeklampsia puhul,
kuna esineb risk plasma mahu vähenemisele ning platsenta hüpoperfusioonile ilma soodsa mõjuta
haiguse kulule.

Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada rasedatel naistel essentsiaalse hüpertensiooni puhul, välja arvatud
harvadel juhtudel, kui muud ravilahendused on välistatud.

Imetamine

Olmesartaanmedoksomiil
Kuna Co-Olimestra kasutamise kohta imetamise perioodil andmed puuduvad, ei soovitata Co-
Olimestra’t kasutada ja tuleb eelistada mõnda alternatiivset ravimit, mille imetamisaegset
ohutusprofiili on rohkem uuritud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.
Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid eritub väikeses koguses inimese rinnapiima. Suures annuses tiasiidid põhjustavad
intensiivse diureesi ja võivad inhibeerida rinnapiima teket.

Co-Olimestra kasutamine imetamise ajal ei ole soovitatav. Kui Co-Olimestra't imetamise ajal
kasutatakse, tuleb kasutada väikseimat võimalikku annust.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsioon omab kerget või mõõdukat toimet
autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Mõnikord võib hüpertensioonivastast ravi saavatel
patsientidel esineda pearinglust või väsimust, mis võib kahjustada reaktsioonivõimet.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi
kombinatsiooni ravi ajal on peavalu (2,9%), pearinglus (1,9%) ja väsimus (1,0%).

Hüdroklorotiasiid võib põhjustada või süvendada veremahu vähenemist, mis võib viia elekrolüütide
tasakaaluhäireteni (vt lõik 4.4).

Kliinilistes uuringutes, mis hõlmas 1155 patsienti, keda raviti kuni 21 kuud olmesartaanmedoksomiili
ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooniga 20/12,5 mg või 20/25 mg, ja 466 patsienti, keda raviti
platseeboga, oli kõrvaltoimete üldine esinemissagedus olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi
kombineeritud ravi korral sarnane platseeboga. Uuringu katkestamine kõrvaltoimete tõttu oli
olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidiga 20/12,5 mg ja 20/25 mg ravitute rühmas (2%) ja
platseeborühmas (3%) sarnane. Ilmnes, et kõrvaltoimete esinemissagedus ei olnud
olmesartaanmedoksomiili-/hüdroklorotiasiidirühmas võrreldes platseeborühmaga seotud üldse vanuse
(< 65-aastased versus ≥ 65-aastased), soo või rassiga, kuigi pearingluse esinemissagedus oli
mõnevõrra suurem üle 75-aastastel patsientidel.

Lisaks uuriti kliinilises uuringus 3709 patsiendil olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi
kombinatsiooni ohutust kõrgemate annuste kombinatsiooniga
(olmesartaanmedoksomiil/hüdroklorotiasiid 40 mg/12,5 mg ja 40 mg/25 mg). Allolevas tabelis on
kokku võetud kliinilistest uuringutest, turuletulekujärgsetest ohutusuuringutest ja spontaansetest
teadetest saadud olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kõrvaltoimed, samuti
eraldi toimeainete olmesartaanmedoksomiili ja hüdroklorotiasiidi kõrvaltoimed, mis põhinevad nende
toimeainete teadaoleval ohutusprofiilil.

Kõrvaltoimete esinemissageduse rühmitamiseks on kasutatud järgmist terminoloogiat: väga sage
(≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000);
väga harv (<1/10 000).

Esinemissagedus 
MedDRA
olmesartaanme
olmesartaa
organsüsteemi
Kõrvaltoimed 
doksomiili/hüd
klass
nmedokso
hüdroklorotiasiid 
roklorotiasiidi
miil 
kombinatsioon 
Infektsioonid ja
infestatsioonid
Süljenäärmepõletik
Harv
Aplastiline aneemia

Harv
Luuüdi supressioon

Harv
Vere ja
Hemolüütiline aneemia

Harv
lümfisüsteemi
Leukopeenia

Harv
häired
Neutropeenia/
agranulotsütoos
Harv
Trombotsütopeenia
Aeg-ajalt Harv
Immuunsüsteemi
häired
Anafülaktilised reaktsioonid

Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Ainevahetus- ja
Anoreksia

Aeg-ajalt
toitumishäired
Glükosuuria

Sage
Hüperkaltseemia

Sage
Hüperkolesteroleemia Aeg-ajalt
Väga
sage
Hüperglükeemia

Sage
Hüperkaleemia
Harv

Hüpertriglütserideemia Aeg-ajalt
Sage
Väga
sage
Hüperurikeemia Aeg-ajalt
Sage
Väga
sage
Hüpokloreemia

Sage
Hüpokloreemiline alkaloos


Väga harv
Hüpokaleemia

Sage
Hüpomagneseemia

Sage
Hüponatreemia

Sage
Hüperamülaseemia

Sage
Psühhiaatrilised
Apaatia Harv
häired
Depressioon Harv


Rahutus Harv
Unehäired
Harv
Närvisüsteemi
Segasusseisund

Sage
häired
Krambid

Harv
Teadvuse häired (nt teadvuse
kadu)
Harv

Pearinglus Sage
Sage
Sage
Peavalu Sage
Sage
Harv
Söögiisu kaotus


Aeg-ajalt
Paresteesia

Harv
Posturaalne pearinglus
Aeg-ajalt


Unisus Aeg-ajalt


Minestus Aeg-ajalt


Silma
Vähenenud pisaravool
Harv
kahjustused
Mööduv nägemise
hägustumine
Harv


Olemasoleva müoopia
süvenemine
Aeg-ajalt
Ksantopsia
Harv
Kõrva ja
labürindi
Peapööritus Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Harv
kahjustused
Stenokardia
Aeg-ajalt

Südame häired
Südamearütmiad

Harv
Südamepekslemine Aeg-ajalt

Vaskulaarsed
Emboolia

Harv
häired
Hüpotensioon Aeg-ajalt
Harv

Nekrotiseeruv angiit
(vaskuliit, nahavaskuliit)
Harv
Ortostaatiline hüpotensioon
Aeg-ajalt

Aeg-ajalt
Tromboos

Harv
Respiratoorsed,
Bronhiit
Sage

rindkere ja
Köha Aeg-ajalt
Sage

mediastiinumi
Düspnoe

Harv
häired
Interstitsiaalne pneumoonia


Harv
Farüngiit
Sage

Kopsuturse

Harv
Respiratoorne distress


Aeg-ajalt
Riniit
Sage

Seedetrakti
Kõhuvalu Aeg-ajalt
Sage
Sage
häired
Kõhukinnisus

Sage
Kõhulahtisus Aeg-ajalt
Sage
Sage
Düspepsia Aeg-ajalt
Sage

Maoärritus

Sage
Gastroenteriit

Sage

Kõhupuhitus

Sage
Iiveldus Aeg-ajalt
Sage
Sage
Pankreatiit


Harv
Paralüütiline iileus


Väga harv
Oksendamine Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Sage
Maksa ja
Äge koletsüstiit
Harv
sapiteede häired
Ikterus (intrahepaatiline


kolestaatiline ikterus)
Harv
Naha ja
Allergiline dermatiit

Aeg-ajalt

nahaaluskoe
Anafülaktilised
kahjustused
nahareaktsioonid
Harv
Angioneurootiline turse
Harv
Harv

Erütematoossele luupusele
sarnased nahareaktsioonid
Harv
Ekseem Aeg-ajalt


Erüteem

Aeg-ajalt
Eksanteem
Aeg-ajalt

Valgustundlikkusreaktsiooni
d

Aeg-ajalt
Kihelus
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Purpur

Aeg-ajalt
Lööve Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Erütematoosse luupuse
nahavormi ägenemine
Harv
Epidermise toksiline
nekrolüüs
Harv
Urtikaaria Harv
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Lihas-skeleti ja
Artralgia Aeg-ajalt


sidekoe
Artriit
Sage

kahjustused
Seljavalu Aeg-ajalt
Sage

Lihasspasm Aeg-ajalt
Harv

Lihasnõrkus

Harv
Müalgia Aeg-ajalt
Aeg-ajalt

Valu jäsemetes
Aeg-ajalt


Parees

Harv
Skeletivalu
Sage

Neerude ja
Äge neerupuudulikkus
Harv
Harv

kuseteede häired
Haematuuria
Aeg-ajalt
Sage

Interstitsiaalne nefriit


Harv
Neerupuudulikkus
Harv

Neerufunktsiooni häirumine


Harv
Kuseteede infektsioon

Sage

Reproduktiivse
süsteemi ja
rinnanäärme
Erektsioonihäire Aeg-ajalt

Aeg-ajalt
häired
Üldised häired ja
Asteenia
Sage
Aeg-ajalt

manustamiskoha
Rindkere valu
Sage
Sage

reaktsioonid
Näoturse
Aeg-ajalt

Väsimus
Sage
Sage

Palavik

Harv
Gripilaadsed sümptomid

Sage

Letargia

Harv

Halb enesetunne
Harv
Aeg-ajalt

Valu
Sage

Perifeerne turse
Sage
Sage

Nõrkus Aeg-ajalt


Uuringud
Alaniini aminotransferaasi
sisaldus suurenenud
Aeg-ajalt

Aspartaadi aminotransferaasi
sisaldus suurenenud
Aeg-ajalt

Vere kaltsiumisisaldus
suurenenud
Aeg-ajalt

Vere kreatiniinisisaldus
suurenenud
Aeg-ajalt Harv
Sage
Vere kreatiini fosfokinaasi
sisaldus suurenenud
Sage
Vere glükoosisisaldus
suurenenud
Aeg-ajalt

Vere hematokrit vähenenud
Harv


Vere hemoglobiinisisaldus
vähenenud
Harv

Vere lipiididesisaldus
suurenenud
Aeg-ajalt

Vere kaaliumisisaldus
vähenenud
Aeg-ajalt

Vere kaaliumisisaldus
suurenenud
Aeg-ajalt

Vere uureasisaldus
suurenenud
Aeg-ajalt Sage
Sage
Vere uurealämmastiku
sisaldus suurenenud
Harv

Vere kusihappesisaldus
suurenenud
Harv

Gammaglutamüültransferaasi
sisaldus suurenenud
Aeg-ajalt

Maksaensüümide aktiivsuse
tõus
Sage

Üksikjuhtudel on teatatud rabdomüolüüsist, mis oli ajaliselt seotud angiotensiin II antagonistide
kasutamisega.

4.9. Üleannustamine

Spetsiifiline informatsioon olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni
üleannustamise sümptomite või ravi kohta puudub. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ja ravi peab olema
sümptomaatiline ning toetav. Ravi sõltub manustamisest möödunud ajast ja sümptomite
raskusastmest. Soovitatavad meetmed hõlmavad oksendamise esilekutsumist ja/või maoloputust.
Üleannustamise ravis võib kasu olla aktiivsöe manustamisest. Sageli tuleb jälgida elektrolüütide- ja
kreatiniinitaset seerumis. Kui tekib hüpotensioon, tuleb patsient panna seliliasendisse ning kiiresti
manustada soolalahust ja plasmaasendajaid.

Olmesartaanmedoksomiili üleannustamise kõige tõenäolisemateks sümptomiteks on hüpotensioon ja
tahhükardia, võib esineda ka bradükardiat. Hüdroklorotiasiidi üleannustamisega kaasneb
elektrolüütide vähenemine (hüpokaleemia, hüpokloreemia) ja dehüdratsioon, mis tuleneb
ülemäärasest diureesist. Üleannustamise kõige tavalisemateks sümptomiteks on iiveldus ja unisus.
Hüpokaleemia võib põhjustada lihasspasme ja/või süvendada südamearütmiaid, mis on seotud
samaaegse digitaaliseglükosiidide või teatud arütmiavastaste ravimite kasutamisega.

Andmed olmesartaani või hüdroklorotiasiidi dialüüsitavuse kohta puuduvad.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiin II antagonistid ja diureetikumid
ATC-kood: C09DA08.
Toimemehhanism / farmakodünaamilised toimed

Co-Olimestra on angiotensiin II retseptori antagonisti olmesartaanmedoksomiili ja tiasiiddiureetikumi
hüdroklorotiasiidi kombinatsioon. Nende koostisainete kombinatsioonil on aditiivne
hüpertensioonivastane toime, mis vähendab vererõhku suuremal määral kui kumbki koostisaine üksi.

Co-Olimestra manustatuna üks kord ööpäevas annab vererõhu tõhusa ja püsiva languse kogu 24- tunniseks annuste manustamise vahel olevaks ajaks.

Olmesartaanmedoksomiil on suukaudselt toimiv, selektiivne angiotensiin II retseptori (tüüp AT1)
antagonist. Angiotensiin II on reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi tähtsaim vasoaktiivne
hormoon ja see mängib olulist osa hüpertensiooni patofüsioloogias. Angiotensiin II toimed hõlmavad
vasokonstriktsiooni, aldosterooni sünteesi ja vabanemise stimulatsiooni, südame stimulatsiooni ja
naatriumi tagasiimendumist neerutorukestes. Olmesartaan pärsib angiotensiin II vasokonstriktoorset ja
aldosterooni sekretsiooni stimuleerivat toimet, takistades selle seondumist AT1-retseptoriga kudedes,
sealhulgas silelihaskoes ja neerupealistes. Olmesartaani toime ei sõltu angiotensiin II sünteesiallikast
või -teest. Angiotensiin II (AT1) retseptorite selektiivne antagoniseerimine olmesartaani poolt
põhjustab reniinitaseme ning angiotensiin I ja II kontsentratsiooni tõusu plasmas ning alandab
mõningal määral aldosterooni kontsentratsiooni plasmas.

Hüpertensiooni korral põhjustab olmesartaanmedoksomiil annusest sõltuva pikaajalise arteriaalse
vererõhu languse. Ei ole andmeid esimese annuse manustamise järgselt tekkinud hüpotensiooni,
pikaajalisest ravist tingitud tahhüfülaksia või pärast ravi äkilist katkestamist tagasilöögi efektina
tekkinud vererõhu tõusu kohta.

Olmesartaanmedoksomiil manustatuna üks kord ööpäevas annab vererõhu tõhusa ja püsiva alanemise
kogu 24-tunniseks annuste manustamise vahel olevaks ajaks. Üks kord ööpäevas manustamine annab
samasuguse vererõhu languse kui samasuguse ööpäevase annuse manustamine kaks korda ööpäevas.

Pideva raviga saavutatakse maksimaalne vererõhu langus 8 nädalaga pärast ravi algust, kuigi oluline
vererõhku langetav toime avaldub juba pärast kahenädalast ravi.

Olmesartaanmedoksomiili toime suremusele ja haigestumusele ei ole siiani teada.

Hüdroklorotiasiid on tiasiiddiureetikum. Tiasiiddiureetikumide hüpertensioonivastase toime
mehhanismi ei tunta täielikult. Tiasiidid mõjustavad elektrolüütide tagasiimendumist neerutorukestes,
suurendades otseselt naatriumi ja kloriidi eritumist ligikaudu võrdsetes kogustes. Hüdroklorotiasiidi
diureetiline toime vähendab plasmamahtu, suurendab reniini aktiivsust plasmas ja suurendab
aldosterooni sekretsiooni, mille tagajärjel suureneb kaaliumi ja vesinikkarbonaatide eritumine
uriiniga, samuti langetab kaaliumitaset seerumis. Reniini ja aldosterooni omavahelist seost vahendab
angiotensiin II ja seetõttu aitab angiotensiin II retseptori antagonistiga koosmanustamine kõrvaldada
tiasiiddiureetikumide manustamisest põhjustatud kaaliumikadu. Hüdroklorotiasiidi toimel algab
diurees ligikaudu 2 tunni pärast ja maksimaalne toime saabub 4 tunni jooksul pärast manustamist,
toime kestab ligikaudu 6...12 tundi.

Epidemioloogilistes uuringutes on näidatud, et pikaajaline ravi hüdroklorotiasiidi monoteraapiaga
vähendab kardiovaskulaarse suremuse ja haigestumuse riski.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Olmesartaanmedoksomiili ja hüdroklorotiasiidi kombineerimine annab aditiivse vererõhku langetava
toime, mis tavaliselt suureneb koos iga koostisosa annuse suurendamisega.

Platseeboga kontrollitud ühendanalüüsides põhjustas olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi
kombinatsioonide 20/12,5 mg ja 20/25 mg manustamine võrreldes platseeboga süstoolse/diastoolse
vererõhu languse vastavalt 12/7 mmHg ja 16/9 mmHg. Vanusel ja sool ei olnud
olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombineeritud ravi korral kliiniliselt olulist tähtsust
ravile reageerimises.

Hüdroklorotiasiidi manustamine annuses 12,5 mg ja 25 mg patsientidele, kellel
olmesartaanmedoksomiili 20 mg monoteraapiaga ei saadud piisavat kontrolli vererõhu üle, andis 24- tunnise süstoolse/diastoolse vererõhu täiendava languse, määratuna ambulatoorse vererõhumonitoriga
vastavalt 7/5 mmHg ja 12/7 mmHg võrreldes olmesartaanmedoksomiili monoteraapia algtasemega.
Konventsionaalselt määratud keskmise süstoolse/diastoolse vererõhu täiendav langus võrreldes
monoteraapia algtasemega oli vastavalt 11/10 mmHg ja 16/11 mmHg.

Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombineeritud ravi efektiivsus püsis kogu pikaajalise
(üks aasta) ravi vältel. Olmesartaanmedoksomiilravi ärajätmine kas koos hüdroklorotiasiidravi
samaaegse lõpetamisega või ilma, ei põhjustanud tagasilöögi efektina hüpertensiooni.

Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi fikseeritud annuste kombinatsiooni toime suremusele ja
kardiovaskulaarsele haigestumusele ei ole praegusel ajal teada.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine

Olmesartaanmedoksomiil
Olmesartaanmedoksomiil on eelravim. Seedetraktis imendumise ajal muudetakse see soole
limaskestas ja portaalveres esinevate esteraaside toimel kiiresti farmakoloogiliselt aktiivseks
metaboliidiks olmesartaaniks. Plasmas ega ekskreetides ei ole tuvastatud muutumatul kujul
olmesartaanmedoksomiili või külgahela medoksomiilrühma. Olmesartaani keskmine absoluutne
biosaadavus tablettidest oli 25,6%.

Olmesartaani keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) saabub 2 tunni jooksul pärast
olmesartaanmedoksomiili suukaudset manustamist ja olmesartaani plasmakontsentratsioonid
suurenevad peaaegu lineaarselt, kui manustatakse suurenevaid ühekordseid suukaudseid annuseid
kuni ligikaudu 80 mg.

Toidul on olmesartaani biosaadavusele minimaalne toime ja seetõttu võib olmesartaanmedoksomiili
manustada koos toiduga või ilma.

Kliiniliselt olulisi soost sõltuvaid erinevusi olmesartaani farmakokineetikas ei ole täheldatud.
Olmesartaan seondub hästi plasmavalkudega (99,7%), kuid võimalus seondumiskohalt väljatõrjumise
tõttu tekkivateks kliiniliselt olulisteks koostoimeteks teiste samaaegselt manustatavate valguga
ulatuslikult seonduvate toimeainetega on väike (nagu kinnitas kliiniliselt oluliste koostoimete
puudumine olmesartaanmedoksomiili ja varfariini vahel). Olmesartaani seondumine vererakkudega
on ebaoluline. Keskmine jaotusruumala pärast intravenoosset manustamist on väike (16...29 l).

Hüdroklorotiasiid
Pärast olmesartaanmedoksomiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni suukaudset manustamist saabus
hüdroklorotiasiidi maksimaalne kontsentratsioon keskmiselt 1,5...2 tunni pärast. Hüdroklorotiasiid
seondub 68% plasmavalkudega ja selle näiv jaotusruumala on 0,83...1,14 l/kg).
Biotransformatsioon ja eritumine

Olmesartaanmedoksomiil
Olmesartaani totaalne plasmakliirens oli tavaliselt 1,3 l/h (CV, 19%) ja see oli suhteliselt aeglane
võrreldes maksa verevooluga (ligikaudu 90 l/h). Pärast 14C-märgistatud olmesartaanmedoksomiili
ühekordset suukaudset manustamist eritus 10...16% manustatud radioaktiivsusest uriiniga (suuremalt
jaolt 24 tunni jooksul pärast manustamist) ja ülejäänud osa tuvastatud radioaktiivsusest eritus
väljaheitega. Lähtudes süsteemsest biosaadavusest 25,6% võib arvutada, et imendunud olmesartaan
elimineeritakse nii neerude kaudu (ligikaudu 40%) kui hepatobiliaarselt (ligikaudu 60%). Kogu
määratud radioaktiivsus tuvastati olmesartaanina. Ühtegi teist olulist metaboliiti ei leitud.
Olmesartaani enterohepaatiline tsirkulatsioon on minimaalne. Et suurem osa olmesartaanist eritub
sapiga, on kasutamine sapiteede obstruktsiooniga patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Olmesartaani lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerus vahemikus 10...15 tundi pärast
mitmekordset suukaudset manustamist. Tasakaalukontsentratsioon saabus esimeste annuste järgselt ja
pärast 14-päevast pidevat manustamist ei täheldatud edasist kumuleerumist. Renaalne kliirens oli
ligikaudu 0,5...0,7 l/h ja see ei sõltunud annusest.

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid ei metaboliseeru inimesel ja eritub peaaegu täielikult muutumatul kujul uriiniga.
Ligikaudu 60% suukaudsest annusest eritub muutumatul kujul 48 tunni jooksul. Renaalne kliirens on
ligikaudu 250...300 ml/min. Hüdroklorotiasiidi lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on 10...15 tundi.

Olmesartaanmedoksomiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioon
Koosmanustamisel olmesartaanmedoksomiiliga väheneb hüdroklorotiasiidi süsteemne biosaadavus
ligikaudu 20% võrra, kuid see ei ole kliiniliselt oluline. Olmesartaani kineetika ei muutu
koosmanustamisel hüdroklorotiasiidiga.
Farmakokineetika patsientide eripopulatsioonides

Eakad (65-aastased või vanemad)

Eakatel hüpertensiivsetel patsientidel (65...75-aastased) suurenes olmesartaani AUC tasakaaluolekus
ligikaudu 35% ja väga vanadel inimestel (≥ 75-aastased) ligikaudu 44% võrreldes noorema
vanusegrupiga (vt lõik 4.2).

Piiratud andmed viitavad hüdroklorotiasiidi süsteemse kliirensi vähenemisele nii tervetel kui ka
hüpertensiivsetel eakatel inimestel võrreldes noorte tervete vabatahtlikega.
Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel suurenes olmesartaani AUC tasakaaluolekus kerge, mõõduka ja raske
neerukahjustuse korral vastavalt 62%, 82% ja 179% võrreldes tervete kontrollidega (vt lõigud 4.2 ja
4.4).

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on hüdroklorotiasiidi poolväärtusaeg pikenenud.
Maksakahjustus
Pärast ühekordset suukaudset manustamist olid olmesartaani AUC väärtused kerge ja mõõduka
maksakahjustusega patsientidel vastavalt 6% ja 65% suuremad võrreldes neile vastavate tervete
kontrollidega. Olmesartaani seondumata fraktsioon 2 tundi pärast annuse manustamist oli tervetel
isikutel ja kerge ning mõõduka maksakahjustusega patsientidel vastavalt 0,26%, 0,34% ja 0,41%.
Pärast korduvat manustamist mõõduka maksakahjustusega patsientidele oli olmesartaani keskmine
AUC uuesti ligikaudu 65% suurem kui vastavatel tervetel kontrollisikutel. Keskmine Cmax oli
maksakahjustusega ja tervetel isikutel sarnane. Olmesartaanmedoksomiili ei ole uuritud raske
maksakahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus ei mõjuta oluliselt hüdroklorotiasiidi farmakokineetikat.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsioonide toksilisuse potentsiaali hinnati kuni 6-
kuulistes suukaudse manustamise korduvtoksilisuse uuringutes rottidel ja koertel.

Nagu kummagi koostisaine ja teiste selle rühma ravimite puhul, olid kombinatsiooni toksilisuse
peamiseks sihtorganiks neerud. Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsioon põhjustas
neerufunktsiooni muutusi (suurenes jääklämmastiku ja kreatiniini sisaldus seerumis). Suured annused
põhjustasid neerutorukeste degeneratsiooni ja regeneratsiooni rottidel ning koertel ilmselt neerude
hemodünaamika muutumise tõttu (hüpotensioonist tulenev vähenenud neeruperfusioon koos
neerutorukeste hüpoksia ja tubulaarrakkude degeneratsiooniga). Peale selle põhjustas
olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsioon rottidel vere punaliblede parameetrite
vähenemist (erütrotsüüdid, hemoglobiin ka hematokrit) ning südamemassi vähenemist.

Neid toimeid on täheldatud ka teiste AT1-retseptorite antagonistide ja AKE inhibiitoritega, toimed
näivad olevat põhjustatud olmesartaanmedoksomiili suurte annuste farmakoloogilisest toimest ja
soovitatud terapeutilistes annustes on tõenäoliselt inimestele mitteolulised.

Genotoksilisuse uuringutes, kus kasutati nii olmesartaanmedoksomiili ja hüdroklorotiasiidi
kombinatsiooni kui kahte koostisainet eraldi, ei leitud mingeid märke kliiniliselt olulise genotoksilise
toime kohta.

Olmesartaanmedoksomiili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kartsinogeenset potentsiaali ei ole
uuritud, sest kahe individuaalse koostisaine eraldi kliinilisel kasutamisel ei leitud tõendeid oluliste
kartsinogeensete toimete kohta.

Olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsioonidega ravitud hiirtel või rottidel ei leitud
tõendeid teratogeensuse kohta. Nagu selle klassi ravimite puhul oli oodata, täheldati fetotoksilist
toimet rottidel, mis avaldus loote märkimisväärselt vähenenud kehamassina, kui emasloomi raviti
tiinuse ajal olmesartaanmedoksomiili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooniga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu
Mikrokristalliline tselluloos
Magneesiumstearaat (E572)
Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos

Tableti kate
Titaandioksiid (E171)
Talk (E553b)
Polü(vinüülalkohol) - osaliselt hüdrolüüsitud
Makrogool 3000

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Blistrid (OPA/Al/PVC foolium, Al-foolium): 14, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 98 ja 100 õhukese
polümeerikattega tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

8. Müügiloa number

20 mg/12,5 mg: 787612
20 mg/25 mg: 787912

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

25.05.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud augustis 2012