CLARITHROMYCIN GRINDEKS

Toimeained: klaritromütsiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 250mg 14TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on CLARITHROMYCIN GRINDEKS ja milleks seda kasutatakse

CLARITHROMYCIN GRINDEKS'i iga tablett sisaldab 250
mg või 500
mg toimeainet
klaritromütsiini. Klaritromütsiin kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse
makroliidantibiootikumideks.
Antibiootikumid peatavad infektsioone (nakkusi) põhjustavate bakterite
(pisikute) kasvu. CLARITHROMYCIN GRINDEKS'i tablette kasutatakse
järgmiste infektsioonide raviks:
1. hingamisteede infektsioonid, näiteks bronhiit ja kopsupõletik;

2. Mida on vaja teada enne CLARITHROMYCIN GRINDEKS võtmist

kurgu-, nina kõrvalkoobaste (siinuste) ja kõrvainfektsioonid;

3. Kuidas CLARITHROMYCIN GRINDEKS võtta

naha ja pehmete kudede infektsioonid;

4. Võimalikud kõrvaltoimed

kaksteistsõrmiksoole haavandiga seotud Helicobacter pylori infektsioon.

CLARITHROMYCIN GRINDEKS'i tabletid on näidustatud täiskasvanutele ning 12-aastastele ja
vanematele lastele.


2.
Mida on vaja teada enne CLARITHROMYCIN GRINDEKS'i võtmist

Ärge võtke CLARITHROMYCIN GRINDEKS'it:
• kui olete klaritromütsiini (ravimi toimeaine), teiste makroliidantibiootikumide, nagu
erütromütsiini või asitromütsiini või selle ravimi mis tahes koostisosade suhtes
allergiline;
• kui võtate ravimeid, mida nimetatakse ergotamiiniks või dihüdroergotamiiniks või kasutate
ergotamiini inhalaatorit migreeni vastu;
• kui võtate terfenadiini või astemisooli (laialdaselt kasutusel heinanohu või allergiate puhul) või
tsisapriidi (maohäirete puhul) või pimosiidi (vaimse tervise probleemide puhul), sest nende
ravimite koosmanustamine võib mõnikord põhjustada raskeid südamerütmi häireid;
• kui võtate lovastatiini või simvastatiini [statiinidena tuntud HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid,
mida kasutatakse vere kolesteroolisisalduse (teatud tüüpi rasva) vähendamiseks];
• kui teie vere kaaliumisisaldus on madal (seda nimetatakse hüpokaleemiaks);
• kui teil on raske maksahaigus koos neeruhaigusega;
• kui teil on ebaregulaarne südamerütm.
CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tabletid ei sobi kasutamiseks alla 12-aastastele lastele.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Enne selle ravimi võtmist rääkige oma arstiga:
• kui teil on mis tahes maksa- või neeruprobleemid;
• kui teil on hetkel seeninfektsioon või on kalduvus seeninfektsioonide (näiteks soor) tekkeks;
• kui olete rase või imetate last;
• kui teil tekib ravi ajal või pärast ravi CLARITHROMYCIN GRINDEKS’iga tugev või
pikaajaline kõhulahtisus, rääkige sellest kohe oma arstile;
• kui te põete müasteeniat (myasthenia gravis - haigus, mis põhjustab lihasnõrkust), sest
CLARITHROMYCIN GRINDEKS võib sümptomeid süvendada;
• kui te võtate aminoglükosiide (ravimite rühm teatud infektsioonide raviks).

Raske ägeda ülitundlikkusreaktsiooni, näiteks anafülaksia, Stevensi-Johnsoni sündroomi ja toksilise
epidermaalse nekrolüüsi puhul tuleb ravi CLARITHROMYCIN GRINDEKS’iga kohe katkestada ja
alustada kiiresti sobivat ravi.

Kui miski eelpool nimetatust kehtib teie kohta, pidage enne CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i
võtmist nõu oma arstiga.

Muud ravimid ja CLARITHROMYCIN GRINDEKS
Te ei tohi võtta CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tablette, kui võtate mis tahes ravimeid, mida
on nimetatud lõigus „Ärge võtke CLARITHROMYCIN GRINDEKS’it”.

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada
mis tahes muid ravimeid.
Öelge oma arstile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest, sest võib tekkida vajadus annust
muuta või teha teile regulaarseid analüüse:
• digoksiin, kinidiin või disopüramiid (südamehaiguste puhul);
• varfariin (vere vedeldamiseks);
• karbamasepiin, valproaat, fenobarbitaal ja fenütoiin (epilepsia raviks);
• atorvastatiin, rosuvastatiin [statiinidena tuntud HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid, mida
kasutatakse vere kolesteroolisisalduse (teatud tüüpi rasva) vähendamiseks];
• kolhitsiin (tavaliselt võetakse podagra puhul);
• nategliniid, pioglitasoon, repagliniid, rosiglitasoon või insuliin (kasutatakse vere
glükoosisisalduse vähendamiseks);
• teofülliin (kasutatakse patsientidel, kellel on hingamisraskusi, näiteks astma);
• triasolaam, alprasolaam või midasolaam (rahustid);
• tsilostasool (vereringehäirete puhul);
• omeprasool (seedehäirete ja maohaavandite raviks), välja arvatud juhul, kui arst on selle
määranud kaksteistsõrmiksoole haavandiga seotud Helicobacter pylori infektsiooni raviks;
• metüülprednisoloon (kortikosteroid);
• vinblastiin (vähi raviks);
• tsüklosporiin, siroliimus ja takroliimus (immunosupressandid ehk keha immuunvastuse
allasurumiseks kasutatavad ravimid);
• efavirens, nevirapiin, ritonaviir, zidovudiin, atasanaviir, sakvinaviir (viirusevastased
ravimid, mida kasutatakse HIV raviks);
• rifabutiin, rifampitsiin, rifapentiin, flukonasool, itrakonasool (kasutatakse teatud
bakteriaalsete infektsioonide raviks);
• tolterodiin (üliaktiivse põie puhul);
• verapamiil (kõrge vererõhu puhul);

• sildenafiil, vardenafiil ja tadalafiil [kasutatakse täisealistel meestel impotentsuse raviks või
pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (kõrge vererõhk kopsu veresoontes) puhul];
• naistepuna (ld Hypericum perforatum) (taimne ravim depressiooni vastu).

CLARITHROMYCIN GRINDEKS’il puuduvad koostoimed suukaudsete rasestumisvastaste
preparaatidega.

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid.

CLARITHROMYCIN GRINDEKS koos toidu, joogi ja alkoholiga
Võite võtta oma ravimit koos toiduga või ilma, sest see ei mõjuta tablettide imendumist.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga, sest CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tablettide ohutus
raseduse ja rinnaga toitmise ajal ei ole teada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tabletid võivad tekitada uimasust või unisust. Kui need teile
niimoodi mõjuvad, ärge juhtige autot ja käsitsege masinaid ega tehke midagi sellist, mis nõuab
erksust ja tähelepanelikkust.


3.
Kuidas CLARITHROMYCIN GRINDEKS’it võtta

Ärge andke neid tablette alla 12-aastastele lastele. Arst kirjutab teie lapsele teise, sobivama ravimi.

Võtke CLARITHROMYCIN GRINDEKS’it alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud.
Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Hingamisteede infektsioonid, kurgu või nina kõrvalkoobaste infektsioonid, naha ja pehmete
kudede infektsioonid: CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tablettide tavaline annus
täiskasvanutele ja üle 12-aastastele lastele on 250 mg kaks korda ööpäevas 6…14 päeva, nt üks
250 mg tablett hommikul ja üks õhtul. Arst võib raskete infektsioonide korral annust suurendada
500 mg-ni kaks korda ööpäevas.
CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tabletid tuleb alla neelata vähemalt poole klaasi veega.

Kaksteistsõrmiksoole haavandiga seotud Helicobacter pylori infektsiooni raviks: Helicobacter
pylori
raviks on olemas mitmeid tõhusaid ravikombinatsioone, kus CLARITHROMYCIN
GRINDEKS’i tablette võetakse koos ühe või kahe teise ravimiga.
Kombinatsioonid võivad olla järgmised ja neid võetakse tavaliselt 6…14 päeva:
a) üks CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i 500 mg tablett kaks korda ööpäevas koos
1000 mg amoksitsilliiniga kaks korda ööpäevas pluss 30 mg lansoprasooli kaks korda
ööpäevas;
b) üks CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i 500 mg tablett kaks korda ööpäevas koos 400 mg
metronidasooliga kaks korda ööpäevas pluss 30 mg lansoprasooli kaks korda ööpäevas;
c) üks CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i 500 mg tablett kaks korda ööpäevas koos 1000 mg
amoksitsilliiniga kaks korda ööpäevas või 400 mg metronidasooliga kaks korda ööpäevas
pluss 40 mg omeprasooli ööpäevas;
d) üks CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i 500 mg tablett kaks korda ööpäevas koos
1000 mg amoksitsilliiniga kaks korda ööpäevas pluss 20 mg omeprasooli üks kord
ööpäevas;
e) üks CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i 500 mg tablett kolm korda ööpäevas koos 40 mg
omeprasooliga üks kord ööpäevas.
Teile määratud ravikombinatsioon võib ülaltoodust veidi erineda. Teie arst otsustab, milline
ravikombinatsioon on teile kõige sobivam. Kui te ei ole kindel, milliseid tablette või kui kaua teil
võtta tuleb, pidage nõu oma arstiga.

Kui te võtate CLARITHROMYCIN GRINDEKS’it rohkem kui ette nähtud
Kui te (või keegi teine) võtate palju tablette korraga või kui te arvate, et laps on mõne tableti alla
neelanud, pöörduge kohe lähimasse haiglasse või võtke ühendust oma arstiga.
On tähtis, et te võtaksite ravimit ainult ravimi etiketile märgitud annuses. Võtke kaasa kõik
pakendisse allesjäänud tabletid ja pakend, et haiglapersonal saaks kiiresti kindlaks teha, millist
ravimit olete võtnud. CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tablettide üleannustamine põhjustab
tõenäoliselt oksendamist ja kõhuvalu.

Kui te unustate CLARITHROMYCIN GRINDEKS’it võtta
Kui te unustate tableti võtmata, võtke see kohe, kui meelde tuleb. Ärge võtke päevas rohkem
tablette, kui arst on teile määranud.
Ärge lõpetage CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tablettide võtmist, isegi siis, kui te end paremini
tunnete. On oluline võtta tablette nii kaua, kui arst on teile öelnud, muidu võivad haigusnähud uuesti
tekkida.
Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või
meditsiiniõega.


4.
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need on
tavaliselt kerged kuni mõõdukad ja mööduvad, kui ravi on lõppenud.
KATKESTAGE kohe tablettide võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole, kui teil tekib ravi ajal mis
tahes hetkel mõni järgmistest probleemidest:
• raske või pikaajaline kõhulahtisus, mille puhul väljaheites võib olla verd või lima. Kõhulahtisus
võib tekkida rohkem kui kaks kuud pärast ravi klaritromütsiiniga, sel juhul võtke ikka ühendust
oma arstiga;
• lööve, hingamisraskused, minestamine või näo ja kõri turse. See on märk sellest, et teil võib
olla tekkinud allergiline reaktsioon;
• naha kollasus (ikterus), nahaärritus, hele väljaheide, tume uriin, kõhu hellus või isutus. Need
võivad olla märgid, et teie maks ei tööta korralikult;
• rasked nahareaktsioonid, nagu villid nahal, suus, huultel, silmadel ja genitaalidel [Stevensi-
Johnsoni sündroomi / toksilise epidermaalse nekrolüüsi (harvaesineva allergilise
reaktsiooni) sümptomid].

CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tablettide sageli esinevad kõrvaltoimed (vähem kui 1 patsiendil
10-st, kuid rohkem kui 1 patsiendil 100-st):
• peavalu;
• unehäired;
• maitsetundlikkuse muutused;
• kõhuprobleemid, nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, seedehäired, kõhulahtisus;
• muutused maksatalitluses;
• nahalööve;
• suurenenud higistamine.

CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tablettide aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (vähem kui 1
patsiendil 100-st, kuid rohkem kui 1 patsiendil 1000-st):
• naha turse, punetus või sügelus. Mõnikord võivad tekkida pruunid soomused;
• suu või tupe soor (seennakkus);
• mõnede vererakkude arvu vähenemine (mistõttu võib olla tõenäolisem nakkuste tekkimine või
suureneda risk verevalumite või verejooksu tekkeks);
• isutus, kõrvetised, kõhupuhitus, kõhukinnisus, kõhugaasid;
• kõhunäärmepõletik;
• ärevus, närvilisus, unisus, väsimus, pearinglus, treemor või värisemine;
• helin kõrvus;
• peapööritus;
• suu või keele põletik;
• suukuivus;
• maitse- või lõhnatundlikkuse kadu või võimetus normaalselt lõhna tunda;
• liigeste valu, väsimus;
• lihasvalu või lihaskoe kadu. Kui teil on müasteenia (myasthenia gravis - seisund, mille puhul
lihased muutuvad nõrgaks ja väsivad kergesti), võib klaritromütsiin neid sümptomeid
süvendada;
• valu rinnus või südamerütmi häired, nt südamepekslemine;
• maksas toodetavate ainete sisalduse muutumine veres;
• neerudes toodetavate ainete sisalduse muutumine veres;
• teatud vererakkude arvu või veres leiduvate ainete sisalduse muutumine veres;

Teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimed (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
• pseudomembranoosne koliit, erüsiipel ehk roospõletik, erütrasm;
• agranulotsütoos, trombotsütopeenia, anafülaktiline reaktsioon;
• vere suhkrusisalduse vähenemine (hüpoglükeemia);
• segasus, suunataju kadumine (desorienteeritus), hallutsinatsioonid (olematute asjade nägemine),
reaalsustaju muutumine või paanika, depressioon, ebanormaalsed unenäod või luupainajad;
• krambid;
• kuulmise kaotus;
• verejooks (hemorraagia);
• äge pankreatiit, keele või hammaste värvuse muutus;
• Stevensi-Johnsoni sündroom;
• neerupõletik või neerutalitluse nõrgenemine;
• akne;
• maksapõletik või maksatalitluse nõrgenemine (võite märgata naha kollasust, tumedat uriini,
heledat väljaheidet või naha sügelust).


Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5. Kuidas CLARITHROMYCIN GRINDEKS säilitada

Kuidas CLARITHROMYCIN GRINDEKS'it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamise eritingimusi.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle
kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida CLARITHROMYCIN GRINDEKS sisaldab
Toimeaine on klaritromütsiin.
Iga õhukese polümeerikattega CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tablett sisaldab 250 mg või
500 mg toimeainet klaritromütsiini.
Abiained on eelželatiniseeritud tärklis, kroskarmelloosnaatrium, povidoon, mikrokristalliline
tselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat (E572).
Tableti kate sisaldab hüpromelloosi, titaandioksiidi (E171), talki ja propüleenglükooli.

Kuidas CLARITHROMYCIN GRINDEKS välja näeb ja pakendi sisu
250 mg tabletid: valged või peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega
tabletid.
500 mg tabletid: valged või peaaegu valged, piklikud, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega
tabletid.

CLARITHROMYCIN GRINDEKS 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid on müügil 7, 8, 14 ja
16 kaupa pakendis.
CLARITHROMYCIN GRINDEKS 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on müügil 7, 8, 14 ja
16 kaupa pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
AS GRINDEKS.
Krustpils iela 53, Rīga, LV-1057,
Läti

Tootja:
Bluepharma Indústria Farmacêutica S.A.
S. Martinho do Bispo
3045-016 COIMBRA
Portugal

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

AS Grindeks Eesti filiaal

Tondi 33, 11316 Tallinn
Tel.: +372 6120224

Faks: +372 6120331

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

Portugal
Clarithromycin Oara 500 mg coprimidos revestidos por película
Eesti
CLARITHROMYCIN GRINDEKS 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Leedu
CLARITHROMYCIN GRINDEKS 500 mg plėvele dengtos tabletės
Läti

CLARITHROMYCIN GRINDEKS 500 mg apvalkotās tabletes

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2013.



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

CLARITHROMYCIN GRINDEKS 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg klaritromütsiini.
INN. Clarithromycinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge või peaaegu valge, piklik, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Täiskasvanud ja lapsed alates 12 aasta vanusest

Ülemiste hingamisteede infektsioonid:
tonsilliit, farüngiit, trahheiit, sinusiit ja otiit.

Alumiste hingamisteede infektsioonid:
bronhiit, bakteriaalne pneumoonia ja primaarne atüüpiline pneumoonia.

Naha ja pehmete kudede infektsioonid:
impetiigo, erüsiipel, follikuliit, furunkuloos ja infitseerunud haavad.

Helicobacter pylori (H. pylori) eradikatsioon, kui kasutatakse maohappe sekretsiooni pärssivat ja
kaksteistsõrmikuhaavandi kordumist ennetavat ravi.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Lapsed
Alla 12-aastased lapsed
Lastele mõeldud klaritromütsiini suspensioonidega on läbi viidud kliinilisi uuringuid 6 kuu kuni 12
aasta vanustel lastel. Klaritromütsiini tablettide kasutamist alla 12-aastastel lastel ei ole uuritud. Seega
ei ole soovitatav alla 12-aastastel lastel klaritromütsiini tablette kasutada. Seetõttu tuleks alla 12 aasta
vanustele lastele kasutadaklaritromütsiini suspensiooni (graanulid suukaudse suspensiooni
valmistamiseks).

Üle 12-aastastele lastele: sama annustamine mis täiskasvanutel.
Ravi kestus on tavaliselt 6…14 päeva.

CLARITHROMYCIN GRINDEKS tablette võib võtta koos toiduga või ilma.

Soovitatavad annused täiskasvanutele ja üle 12-aastastele lastele on järgmised.

Hingamisteede ning naha ja pehmete kudede infektsioonid.
Tavaline annus on üks 250 mg tablett kaks korda ööpäevas. Raskete infektsioonide korral on
soovitatav annus 500 mg kaks korda ööpäevas. Ravi kestus on tavaliselt 6…14 päeva.

Mükobakteriaalsed infektsioonid
Ravi: täiskasvanute algannus on 500 mg kaks korda ööpäevas.
Dissemineerunud või lokaalsed infektsioonid (M. avium, M. intracellulare, M. chelonae, M. fortuitum,
M. kansasii): täiskasvanutel on soovitatav annus 1000 mg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks.

Mycobacterium avium complex’i (MAC) dissemineerunud infektsiooni ravi AIDS-iga patsientidel
jätkatakse paranemise kliiniliste ja mikrobioloogiliste tunnuste ilmnemiseni.
CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i tuleb kasutada koos teiste antimükobakteriaalsete ravimitega.
Teiste mitte-tuberkulostaatiliste mükobakteriaalsete infektsioonide ravi jätkatakse vastavalt arsti
ettekirjutusele.

Profülaktika: täiskasvanutele soovitatav klaritromütsiini annus on 500 mg kaks korda ööpäevas.

H. pylori eradikatsioon ja kaksteistsõrmikuhaavandi kordumise ennetamine.
Kolmikravi
Soovitatav annus on 500 mg klaritromütsiini kaks korda ööpäevas ja 1000 mg amoksitsilliini kaks
korda ööpäevas koos 20 mg omeprasooliga üks kord ööpäevas 7…10 päeva vältel.

Kaksikravi
Soovitatav annus on 500 mg klaritromütsiini kolm korda ööpäevas, mida manustatakse koos 40 mg
suukaudse omeprasooliga üks kord ööpäevas 14 päeva jooksul, seejärel 20 mg või 40 mg omeprasooli
üks kord ööpäevas veel 14 päeva vältel.

LisateaveH. pylori on tihedalt seotud peptilise haavandiga. 90…100% kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidest
on selle patogeeniga nakatunud. Patogeeni eradikatsiooni tulemusel väheneb märkimisväärselt
kaksteistsõrmikuhaavandi kordumise määr, seega väheneb vajadus pidevaks antisekretoorseks raviks.

Kaksteistsõrmikuhaavandi kolmikravi
Hästi kontrollitud uuringus said kaksteistsõrmikuhaavandiga H. pylori’ga nakatunud patsiendid
eradikatsioonraviks klaritromütsiini 500 mg kaks korda ööpäevas, amoksitsilliini 1000 mg kaks korda
ööpäevas ja omeprasooli 20 mg üks kord ööpäevas 10 päeva või klaritromütsiini 500 mg kolm korda
ööpäevas ja omeprasooli 40 mg üks kord ööpäevas 14 päeva jooksul. H. pylori eradikatsioon õnnestus
90%-l klaritromütsiiniga kolmikravi saanud patsientidest ja 60%-l patsientidest, kes said kaksikravi.

Kaksteistsõrmikuhaavandi kaksikravi
Neljas hästi kontrollitud uuringus said kaksteistsõrmikuhaavandiga H. pylori’ga nakatunud patsiendid
raviks klaritromütsiini 500 mg kolm korda ööpäevas ja omeprasooli 40 mg üks kord ööpäevas 14
päeva jooksul, seejärel omeprasooli 40 mg või 20 mg üks kord ööpäevas järgneva 14 päeva jooksul.
Kummagi kontrollrühma patsiendid said 28 päeva ainult omeprasooli.

Klaritromütsiini kasutati H. pylori eradikatsiooniks ka teistes ravikombinatsioonides. Sealhulgas:
- klaritromütsiin + tinidasool ja omeprasool või lansoprasool
- klaritromütsiin + metronidasool ja omeprasool või lansoprasool
- klaritromütsiin + tetratsükliin, vismutsubsalitsülaat ja ranitidiin
- klaritromütsiin + amoksitsilliin ja lansoprasool

Klaritromütsiini võib arsti soovitusel kasutada eakatel normaalse neerufunktsiooniga patsientidel
samades annustes nagu täiskasvanutel.
Neerukahjustusega patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, tuleb klaritromütsiini
annust vähendada poole võrra, st 250 mg üks kord ööpäevas, või raskete infektsioonide puhul 250 mg
kaks korda ööpäevas. Nende patsientide ravi ei tohi kesta kauem kui 14 päeva.
Neerukahjustusega patsientidel, kes saavad samaaegset ravi ritonaviiriga, tuleb annust kohandada
järgmiselt:
kreatiniinisisaldus 30…60 ml/min - klaritromütsiini annust tuleb vähendada poole võrra;
kreatiniinisisaldus alla 30 ml/min - klaritromütsiini annust tuleb vähendada 75%;
koos ritonaviiriga ei tohi klaritromütsiini manustada üle 1 g päevas.

Mõõduka kuni raske maksakahjustuse, kuid normaalse neerufunktsiooniga patsientidel ei ole annuse
kohandamine vajalik.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, makroliidantibiootikumide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.
Klaritromütsiini koosmanustamine järgmiste ravimitega: astemisool, tsisapriid, pimosiid ja terfenadiin,
sest see võib põhjustada QT-intervalli pikenemist ja südame rütmihäireid, sh ventrikulaarset
tahhükardiat, vatsakeste fibrillatsiooni ning torsade de pointes’i.
(vt lõik 4.5).

Klaritromütsiini koosmanustamine ergotamiini või dihüdroergotamiiniga, sest see võib põhjustada
tungaltera alkaloidi toksilisust.
Klaritromütsiini ei tohi manustada patsientidele, kellel on esinenud QT-intervalli pikenemine või
ventrikulaarne arütmia, sealhulgas torsade de pointes (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Rabdomüolüüsi riski tõttu ei tohi klaritromütsiini manustada samal ajal HMG-CoA reduktaasi
inhibiitorite (statiinid) lovastatiini või simvastatiiniga. Ravi ajal klaritromütsiiniga tuleb nende
ravimite kasutamine katkestada (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Kolhitsiin on vastunäidustatud neeru- või maksakahjustusega patsientidele, kes saavad ravi P-
glükoproteiini või mõne muu tugeva CYP3A4 inhibiitoriga.
Klaritromütsiini ei tohi manustada patsientidele, kellel on hüpokaleemia (QT-intervalli pikenemise
risk).

Klaritromütsiini ei tohi kasutada patsientidel, kellel on raske maksapuudulikkus koos
neerukahjustusega.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasedatele ei tohi klaritromütsiini määrata ilma ravi riski ja kasu hoolika hindamiseta, eriti raseduse
esimese kolme kuu jooksul (vt lõik 4.6)
Ettevaatus on soovitatav raske neerupuudulikkusega patsientide puhul (vt lõik 4.2).

Klaritromütsiin eritub peamiselt maksa kaudu. Seetõttu peab olema ettevaatlik klaritromütsiini
manustamisel maksafunktsiooni langusega patsientidele. Samuti tuleb olla ettevaatlik klaritromütsiini
manustamisel mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidele.

Klaritromütsiiniga seoses on teatatud maksa düsfunktsiooni juhtudest, sealhulgas maksaensüümide
sisalduse suurenemisest ning hepatotsellulaarsest ja/või kolestaatilisest hepatiidist, millega võib
kaasneda (või ka mitte kaasneda) ikterus. Maksakahjustus võib olla raske ja on üldiselt pöörduv. On
teatatud surmaga lõppenud maksapuudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Mõnedel patsientidel võis
esineda varasem maksahaigus või nad võisid olla võtnud muid hepatotoksilisi ravimeid. Patsientidele
tuleb öelda, et nad katkestaksid ravi ja võtaksid ühendust oma arstiga, kui neil tekivad maksahaiguse
nähud ja sümptomid, näiteks isutus, ikterus, tume uriin, sügelus või hellus kõhupiirkonnas.

Peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite puhul, sealhulgas makroliidid, on teatatud
pseudomembranoossest koliidist, mille raskusaste võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Clostridium
difficile
’ga seotud kõhulahtisusest (Clostridium difficile- associated diarrhea CDAD) on teatatud
peaaegu kõigi antibakteriaalsete ravimite, sealhulgas seoses klaritromütsiini kasutamisega. See võib
ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppeva koliidini. Antibakteriaalne ravi muudab
jämesoole normaalset mikrofloorat, mis võib põhjustada C. difficile ülekasvu. CDAD-i võimalusega
tuleb arvestada kõigil patsientidel, kellel tekib pärast antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus.
Vajalik on hoolikas anamneesi võtmine, sest CDAD-i tekkest on teatatud enam kui kaks kuud pärast
antibakteriaalsete ravimite manustamist. Seetõttu tuleb hoolimata näidustusest kaaluda
klaritromütsiinravi katkestamist. Tuleb teha mikrobioloogiline analüüs ja alustada sobivat ravi.
Peristaltikat pärssivate ravimite kasutamist tuleb vältida.

Klaritromütsiiniga ravitud patsientidel on teatatud myasthenia gravis'e sümptomite ägenemisest.

Turuletulekujärgsetes teadetes on kirjeldatud kolhitsiini toksilisust, kui kolhitsiini on kasutatud samal
ajal klaritromütsiiniga, eriti eakatel patsientidel. Mõned neist juhtudest on esinenud
neerupuudulikkusega patsientidel. Selliste patsientide seas on registreeritud surmajuhtumeid (vt lõik
4.5). Kui kolhitsiini ja klaritromütsiini samaaegne manustamine on vajalik, tuleb patsiente jälgida
kolhitsiini toksilisuse kliiniliste sümptomite osas.

Ettevaatus on soovitatav klaritromütsiini manustamisel samal ajal triasolobensodiasepiinidega, näiteks
triasolaami ja midasolaamiga (vt lõik 4.5).

Ettevaatus on soovitatav klaritromütsiini manustamisel samal ajal teiste ototoksiliste ravimitega, eriti
aminoglükosiididega. Ravi ajal ja pärast seda tuleb jälgida vestibulaar- ja kuulmisfunktsiooni.
Tingituna riskist QT-intervalli pikenemiseks tuleb klaritromütsiini kasutamisel olla ettevaatlik
patsientide puhul, kellel on koronaararterite haigus, raske südamepuudulikkus, hüpomagneseemia,
bradükardia (< 50 löögi minutis), või manustamisel koos teiste ravimitega, millel on QT-intervalli
pikendav toime (vt lõik 4.5). Klaritromütsiini ei tohi kasutada patsientidel, kellel on kaasasündinud või
dokumenteeritud omandatud QT-intervalli pikenemine või on esinenud ventrikulaarne arütmia (vt
lõigud 4.3).

Pneumoonia: Streptococcus pneumoniae suureneva resistentsuse tõttu makroliidide suhtes, on oluline
klaritromütsiini määramisel olmetekkese pneumoonia raviks teha tundlikkustestid. Haiglatekkese
pneumoonia korral tuleb klaritromütsiini kasutada kombinatsioonis täiendavate sobivate
antibiootikumidega.

Kerged kuni mõõduka raskusega naha ja pehmete kudede infektsioonid: kõige sagedamini põhjustavad
selliseid infektsioone Staphylococcus aureus ja Streptococcus pyogenes, mis võivad mõlemad olla
makroliidide suhtes resistentsed. Seetõttu on oluline teha tundlikkustestid. Kui
beetalaktaamantibiootikume ei saa kasutada (nt allergia), võiks esmavaliku ravimiks olla mõni teine
antibiootikum, nt klindamütsiin. Praegu arvatakse, et makroliididel on oluline osa üksnes mõnede naha
ja pehmete kudede infektsioonide ravis, näiteks Corynebacterium minutissimum’i põhjustatud
infektsioonide (erütrasm), acne vulgaris’e ja erüsiipeli ravis, samuti olukordades, kui penitsilliinravi ei
saa kasutada.

Raske ägeda ülitundlikkusreaktsiooni, näiteks anafülaksia, Stevensi-Johnsoni sündroomi ja toksilise
epidermaalse nekrolüüsi puhul tuleb ravi klaritromütsiiniga kohe katkestada ning alustada kiiresti
sobivat ravi.

Klaritromütsiini tuleb kasutada ettevaatusega koosmanustamisel tsütokroom CYP3A4 ensüümi
indutseerivate ravimitega (vt lõik 4.5).

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid: klaritromütsiini samaaegne kasutamine lovastatiini või
simvastatiiniga on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Nagu teiste makroliidide puhul, on teatatud, et ka
klaritromütsiin suurendab HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kontsentratsiooni (vt lõik 4.5).
Patsientidel, kes võtavad neid ravimeid samal ajal, on harvadel juhtudel kirjeldatud rabdomüolüüsi.
Patsiente tuleb jälgida müopaatia nähtude ja sümptomite osas.
Harvadel juhtudel on rabdomüolüüsi kirjeldatud ka patsientidel, kes võtavad klaritromütsiiniga samal
ajal atorvastatiini või rosuvastatiini. Kui koos klaritromütsiiniga kasutatakse atorvastatiini või
rosuvastatiini, tuleb neid manustada väiksemais võimalikus annuses. Tuleb kaaluda satiini annuse
kohandamist või sellise statiini kasutamist, mis ei sõltu CYP3A metabolismist (nt fluvastatiin või
pravastatiin).

Suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid/insuliin: klaritromütsiini ja suukaudsete hüpoglükeemiliste
ravimite ja/või insuliini samaaegne kasutamine võib põhjustada märkimisväärset hüpoglükeemiat.
Koos mõnede hüpoglükeemiliste ravimitega, nagu nategliniid, pioglitasoon, repagliniid ja
rosiglitasooni, võib klaritromütsiin CYP3A ensüümi inhibeerida ning samaaegsel kasutamisel võivad
need põhjustada hüpoglükeemiat. Soovitatav on hoolikalt jälgida glükoosisisaldust.

Suukaudsed antikoagulandid: klaritromütsiini manustamisel koos varfariiniga, on risk raske
hemorraagia tekkeks ning INR-i tõusuks ja protrombiini aja oluliseks pikenemiseks (vt lõik 4.5). INR-
i ja protrombiini aegu tuleb sageli kontrollida kui patsiendid saavad korraga klaritromütsiini ning
suukaudseid antikoagulante.

Mistahes antimikroobse ravi, sh klaritromütsiini kasutamisel H. pylori raviks võib esineda
ravimresistentseid mikroorganisme
Nagu teiste antibiootikumide puhul, võib pikaajalise kasutamise tagajärjel tekkida ravimile
mittetundlike bakterite ja seente kolooniate arvu suurenemine. Superinfektsiooni tekkimisel tuleb
alustada sobivat ravi.
Tähelepanu tuleb pöörata ka ristresistentsuse võimalusele klaritromütsiini ja teiste makroliidide,
samuti linkomütsiini ning klindamütsiini vahel.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgmiste ravimite kasutamine on võimalike tõsiste ravimite vaheliste koostoimete tõttu rangelt
vastunäidustatud.

Tsisapriid, pimosiid, astemisool ja terfenadiin
Samaaegselt klaritromütsiini ja tsisapriidi saavatel patsientidel on kirjeldatud tsisapriidisisalduse
tõusu. See võib põhjustada QT-intervalli pikenemist ja südame rütmihäireid, sealhulgas ventrikulaarset
tahhükardiat, vatsakeste fibrillatsiooni ja torsade de pointes’t. Samasuguseid toimeid on täheldatud
patsientidel, kes on võtnud samagselt klaritromütsiini ja pimosiidi (vt lõik 4.3).

On teatatud, et makroliidid muudavad terfenadiini metabolismi. See toob kaasa terfenadiinisisalduse
tõusu, mis on aeg-ajalt olnud seotud selliste südame rütmihäiretega nagu QT-intervalli pikenemine,
ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon ja torsade de pointes (vt lõik 4.3). Ühes 14 terve
vabatahtlikul tehtud uuringus põhjustas klaritromütsiini ja terfenadiini samaaegne manustamine
terfenadiini happelise metaboliidi taseme kahe- kuni kolmekordse tõusu seerumis ning QT-intervalli
pikenemise, millel ei olnud kliiniliselt märgatavat toimet. Samasuguseid toimeid on täheldatud ka
astemisooli ja teiste makroliidide samaaegsel manustamisel.

Ergotamiin/dihüdroergotamiin
Turuletulekujärgsed teated näitavad, et klaritromütsiini manustamine koos ergotamiini või
dihüdroergotamiiniga on olnud seotud ägeda tungalteratoksilisusega, mida iseloomustavad vasospasm
ja isheemia jäsemetes ning muudes kudedes, sealhulgas kesknärvisüsteemis. Nende ravimite
manustamine samaaegselt klaritromütsiiniga on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Teiste ravimpreparaatide toimed klaritromütsiinile
CYP3A4 indutseerivad ravimid (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal, naistepuna
ürt) võivad indutseerida klaritromütsiini metabolismi. Selle tulemuseks võib olla klaritromütsiini
subterapeutiline kontsentratsioon, mis vähendab ravimi efektiivsust. Peale selle võib olla vajalik
CYP3A4 indutseerija plasmasisalduse jälgimine, sest see võib olla suurenenud tingituna CYP3A4
inhibeerimisest klaritromütsiini poolt (vt ka manustatava CYP3A4 inhibiitori ravimiteavet).
Rifabutiini ja klaritromütsiini samaaegne manustamine põhjustas rifabutiini seerumikontsentratsiooni
suurenemist ja klaritromütsiini seerumikontsentratsiooni vähenemist koos uveiidi tekkeriski
suurenemisega.

Järgnevate ravimite kohta teatakse või arvatakse, et nad mõjutavad ringluses oleva klaritromütsiini
kontsentratsiooni. Võib osutuda vajalikuks kohandada klaritromütsiini annust ja kaaluda
alternatiivseid ravivõimalusi.

Efavirens, nevirapiin, rifampitsiin, rifabutiin ja rifapentiin
Tsütokroom P450 metabolismisüsteemi tugevad indutseerijad, nagu efavirens, nevirapiin, rifampitsiin,
rifabutiin ja rifapentiin, võivad kiirendada klaritromütsiini metabolismi ning seega langetada
klaritromütsiini plasmakontsentratsiooni, suurendades samal ajal mikrobioloogiliselt aktiivse
metaboliidi 14-hüdroksüklaritromütsiini kontsentratsiooni. Et klaritromütsiinil ja 14-
hüdroksüklaritromütsiinil on erinevatele bakteritele erinev mikrobioloogiline mõju, võib soovitud
ravitoime klaritromütsiini ning ensüümi indutseerijate samaaegse manustamise ajal olla nõrgem.

Etraviriin
Klaritromütsiini ekspositsioon etraviriini manulusel väheneb, kuid aktiivse metaboliidi
14-hüdroksüklaritromütsiini kontsentratsioon suureneb. Arvestades, et 14-hüdroksüklaritromütsiini
toime Mycobacterium avium complex’ile (MAC) on nõrgem, võib üldine aktiivsus selle patogeeni
suhtes olla muutunud. Seega tuleb MAC-i ravis kaaluda klaritromütsiini alternatiive.

Flukonasool
Ööpäevas 200 mg flukonasooli ja kaks korda ööpäevas 500 mg klaritromütsiini samaaegne
manustamine 21
tervele vabatahtlikule põhjustas klaritromütsiini keskmise minimaalse
tasakaalukontsentratsiooni (Cmin) ning kõveraaluse pindala (AUC) suurenemise vastavalt 33% ja 18%.
Flukonasooli samaaegne manustamine ei mõjutanud oluliselt aktiivse metaboliidi 14-
hüdroksüklaritromütsiini tasakaalukontsentratsiooni. Klaritromütsiini annuse kohandamine ei ole
tarvilik.

Ritonaviir
Farmakokineetiline uuring näitas, et iga kaheksa tunni järel 200 mg ritonaviiri ja iga 12 tunni järel
500
mg klaritromütsiini samaaegsel manustamisel pärssus klaritromütsiini metabolism
märkimisväärselt. Ritonaviiriga koosmanustamisel suurenes klaritromütsiini Cmax 31%, Cmin 182% ja
AUC 77%. Täheldati sisuliselt täielikku 14-hüdroksüklaritromütsiini moodustumise pärssumist.
Klaritromütsiini laia terapeutilise vahemiku tõttu ei ole normaalse neerutalitlusega patsientidel annuse
kohandamine vajalik. Neerukahjustusega patsientidel tuleb kaaluda annuste kohandamist järgmiselt:
patsientidel, kellel kreatiniini kliirens (CLCR) on 30…60 ml/min, tuleb klaritromütsiini annust
vähendada 50% võrra. Patsientidel, kellel on CLCR < 30 ml/min, tuleb klaritromütsiini annust
vähendada 75%. Koos ritonaviiriga ei tohi klaritromütsiini manustada üle 1 g ööpäevas.
Samasugust annuse kohandamist tuleb kaaluda halvenenud neerutalitlusega patsientidel, kui ritonaviiri
kasutatakse farmakokineetilise võimendajana koos teiste HIV-i proteaasi inhibiitoritega, sealhulgas
atasanaviiri ja sakvinaviiriga (vt allpool olev lõik: „Kahesuunalised ravimite koostoimed“).

Klaritromütsiini toime teistele ravimpreparaatidele

CYP3A-põhised Teadaolevalt CYP3A-d inhibeeriva klaritromütsiini samaaegne manustamine peamiselt CYP3A poolt
metaboliseeritava ravimiga võib olla seotud ravimikontsentratsiooni suurenemisega, mis võib samal
ajal manustatava ravimi ravitoimeid ja kõrvaltoimeid tugevdada või pikendada. Klaritromütsiini tuleb
kasutada ettevaatlikult patsientidel, keda ravitakse muude ravimitega, mis on teadaolevalt CYP3A
ensüümi substraadid, eriti kui CYP3A substraadil on kitsas ohutusvahemik (nt karbamasepiin) ja/või
substraati metaboliseeritakse ulatuslikult selle ensüümi poolt.

Samaaegselt klaritromütsiini saavatel patsientidel tuleb kaaluda annuste kohandamist ja võimaluse
korral hoolikalt jälgida peamiselt CYP3A poolt metaboliseeritavate ravimite
seerumikontsentratsioone.

Järgmised ravimid või ravimirühmad metaboliseeritakse teadaolevalt või arvatavalt sama CYP3A
isosüümi poolt: alprasolaam, astemisool, karbamasepiin, tsilostasool, tsisapriid, tsüklosporiin,
disopüramiid, tungaltera alkaloidid, lovastatiin, metüülprednisoloon, midasolaam, omeprasool,
suukaudsed antikoagulandid (nt varfariin), pimosiid, kinidiin, rifabutiin, sildenafiil, simvastatiin,
siroliimus, takroliimus, terfenadiin, triasolaam ja vinblastiin. Ravimid, millel on sarnase
mehhanismiga koostoimed tsütokroom P450 süsteemi teiste isoensüümide kaudu, on fenütoiin,
teofülliin ja valproaat.

Antiarütmikumid
Turuletulekujärgselt on teatatud klaritromütsiini ja kinidiini või disopüramiidi samaaegsel kasutamisel
tekkinud torsade de pointes’ist. Klaritromütsiini manustamisel koos nende ravimitega peab jälgima
elektrokardiogramme QT-intervalli pikenemise osas. Klaritromütsiinravi ajal tuleb jälgida kinidiini- ja
disopüramiidisisaldust seerumis.

Omeprasool
Tervetele täiskasvanud uuritavatele anti klaritromütsiini (500 mg iga 8 tunni tagant) kombinatsioonis
omeprasooliga (40 mg ööpäevas). Klaritromütsini samaaegne manustamine suurendas omeprasooli
tasakaalukontsentratsiooni plasmas (Cmax, AUC0-24, ja t1/2 suurenesid vastavalt 30%, 89% ja 34%). Kui
manustati üksnes omeprasooli, oli maohappe pH 24 tunni keskmine väärtus 5,2, kui omeprasooli
manustati koos klaritromütsiiniga, oli see 5,7.

Sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil
Kõiki neid fosfodiesteraasi inhibiitoreid metaboliseeritakse vähemalt osaliselt CYP3A poolt ja samal
ajal manustatav klaritromütsiin võib CYP3A-d inhibeerida. Klaritromütsiini manustamine koos
sildenafiili, tadalafiili või vardenafiiliga suurendab tõenäoliselt fosfodiesteraasi inhibiitori
ekspositsiooni. Tuleb kaaluda sildenafiili, tadalafiili ja vardenafiili annuste vähendamist, kui neid
ravimeid manustatakse koos klaritromütsiiniga.

Teofülliin, karbamasepiin
Kliiniliste uuringute tulemused näitavad, et ringluses oleva teofülliini või karbamasepiini hulk
suureneb vähesel, kuid statistiliselt olulisel (p ≤ 0,05) määral, kui kumbagi neist ravimitest
manustatakse koos klaritromütsiiniga. Võib olla vajalik kaaluda annuse vähendamist.

Tolterodiin
Tolterodiini esmane metabolismirada on tsütokroom P450 2D6 isovormi (CYP2D6) kaudu. Kuid
populatsioonis on alamhulk, kellel CYP2D6 täiesti puudub ja kellel on tuvastatud metabolismirada
CYP3A kaudu. Selles populatsiooni alamhulgas on CYP3A pärssimise tulemuseks tolterodiini
oluliselt suurem seerumikontsentratsioon. CYP3A inhibiitorite, nt klaritromütsiini juuresolekul võib
CYP2D6 aeglaselt metaboliseerival populatsioonil osutuda vajalikuks tolterodiini annuse
vähendamine.

Triasolobensodiasepiinid (nt alprasolaam, midasolaam, triasolaam)
Kui midasolaami manustati koos klaritromütsiini tablettidega (500 mg kaks korda ööpäevas), suurenes
midasolaami AUC 2,7 korda pärast midasolaami intravenoosset manustamist ja 7 korda pärast
suukaudset manustamist. Suukaudse midasolaami ja klaritromütsiini koosmanustamist tuleb vältida.
Kui intravenoosset midasolaami manustatakse koos klaritromütsiiniga, tuleb patsienti annuse
kohandamise võimaldamiseks hoolikalt jälgida. Samu ettevaatusabinõusid tuleb järgida ka bensodiasepiinide puhul, mida metaboliseeritakse CYP3A4 vahendusel, sealhulgas triasolaami ja
alprasolaami puhul. Bensodiasepiinide puhul, mille eritumine ei sõltu CYP3A-st (temasepaam,
nitrasepaam, lorasepaam), on kliiniliselt oluliste koostoimete tekkimine klaritromütsiiniga
ebatõenäoline.
Turuletulekujärgselt on teatatud klaritromütsiini ja triasolaami samaaegsel kasutamisel esinenud
ravimite koostoimetest ning toimetest kesknärvisüsteemile (nt somnolentsus ja segasus). Soovitatav on
jälgida patsiente tugevnenud farmakoloogiliste toimete suhtes KNS-ile.

Ravimite teised koostoimed

Kolhitsiin
Kolhitsiin on CYP3A ja väljavoolu transporteri P-glükoproteiini (Pgp) substraat. Teadaolevalt
inhibeerivad klaritromütsiin ja teised makroliidid CYP3A-d ja Pgp-d. Kui klaritromütsiini ja
kolhitsiini manustatakse koos, võib Pgp ja/või CYP3A inhibeerimine klaritromütsiini poolt viia
kolhitsiini ekspositsiooni suurenemiseni. Patsiente tuleb jälgida kolhitsiini toksilisuse kliiniliste
sümptomite suhtes (vt lõik 4.4).

Digoksiin
Digoksiini peetakse väljavoolu transporteri P-glükoproteiini (Pgp) substraadiks. Klaritromütsiin on
teadaolevalt Pgp inhibeerija. Kui klaritromütsiini ja digoksiini manustatakse koos, võib Pgp
inhibeerimine klaritromütsiini poolt viia digoksiini ekspositsiooni suurenemiseni. Samal ajal on
klaritromütsiini ja digoksiini saavatel patsientidel turuletulekujärgse järelevalve käigus teatatud ka
digoksiini suurenenud seerumikontsentratsioonist. Mõnedel patsientidel on avaldunud digoksiini
toksilisuse kliinilised nähud, sh potentsiaalselt surmaga lõppevad arütmiad. Ajal, mil patsiendid
saavad korraga digoksiini ja klaritromütsiini, tuleb jälgida digoksiini seerumikontsentratsioone.

Zidovudiin
Klaritromütsiini tablettide ja zidovudiini samaaegne suukaudne manustamine HIV-infektsiooniga
täiskasvanud patsientidele võib põhjustada zidovudiini tasakaalukontsentratsiooni vähenemist. Et
klaritromütsiin näib segavat samal ajal suu kaudu manustatud zidovudiini imendumist, saab seda
koostoimet suures osas vältida, kui võtta klaritromütsiini ja zidovudiini annuseid vaheldumisi, jättes
ravimite võtmise vahele 4-tunnise ajavahemiku. See koostoime ei ilmne HIV-infektsiooniga lastel, kes
võtavad klaritromütsiini suspensiooni koos zidovudiini või dideoksüinosiiniga. See koostoime on
ebatõenäoline, kui klaritromütsiini manustatakse intravenoosse infusioonina.

Fenütoiin ja valproaat
On spontaanseid või avaldatud teateid koostoimetest CYP3A inhibiitorite, sh klaritromütsiini ja
ravimite vahel, mida arvatavasti ei metaboliseerita CYP3A kaudu (nt fenütoiin ja valproaat). Kui neid
ravimeid manustatakse samal ajal klaritromütsiiniga, soovitatakse mõõta nende taset seerumis.
Teatatud on suurenenud seerumikontsentratsioonist.

Kahesuunalised ravimite koostoimed

Atasanaviir
Klaritromütsiin ja atasanaviir on mõlemad CYP3A substraadid ning inhibiitorid ja leidub tõendeid
kahesuunalisest ravimite koostoimest. Klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) ja atasanaviiri
(400 mg üks kord ööpäevas) koosmanustamise tagajärjel suurenes klaritromütsiini ekspositsioon kaks
korda ja 14-hüdroksüklaritromütsiini ekspositsioon vähenes 70%, samal ajal suurenes atasanaviiri
AUC 28%. Klaritromütsiini laia terapeutilise vahemiku tõttu ei ole normaalse neerutalitlusega
patsientidel annuse vähendamine vajalik. Mõõduka neerutalitluse häirega patsientidel (kreatiniini
kliirens 30…60 ml/min) tuleb klaritromütsiini annust vähendada 50% võrra. Patsientidel, kelle
kreatiniini kliirens on < 30 ml/min, peab klaritromütsiini annust vähendama 75% võrra, kasutades
sobivat klaritromütsiini ravimvormi. Klaritromütsiini annuseid üle 1000 mg ööpäevas ei tohi
manustada koos proteaasi inhibiitoritega.

Itrakonasool
Mõlemad, nii klaritromütsiin kui ka itrakonasool, on CYP3A substraadid ja inhibiitorid, mis põhjustab
kahesuunalisi ravimite koostoimeid. Klaritromütsiin võib suurendada itrakonasoolisisaldust plasmas,
samas võib itrakonasool suurendada klaritromütsiinisisaldust plasmas. Itrakonasooli ja klaritromütsiini
korraga võtvaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida tugevnenud või pikenenud farmakoloogilise toime
nähtude ning sümptomite suhtes.

Sakvinaviir
Mõlemad, nii klaritromütsiin kui ka sakvinaviir, on CYP3A substraadid ja inhibiitorid ning leidub
tõendeid kahesuunalisest ravimite koostoimest. Klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) ja
sakvinaviiri (pehmed želatiinkapslid, 1200 mg kolm korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel 12
tervele vabatahtlikule olid sakvinaviiri AUC ning Cmax-i väärtused tasakaalukontsentratsiooni juures
177% ja 187% kõrgemad ainult sakvinaviiri manustamisel ilmnevatest väärtustest. Klaritromütsiini
AUC ja Cmax-i väärtused olid ligikaudu 40% kõrgemad kui ainult klaritromütsiini manustamisel.
Piiratud aja jooksul kahe ravimi koosmanustamisel uuritud annustes/ravimvormides ei ole annuse
kohandamine vajalik. Pehme želatiinkapsli ravimvormiga tehtud ravimite koostoimete uuringutest
saadud vaatlusandmed ei pruugi olla ülekantavad sakvinaviiri kõvade želatiinkapslite kasutamisest
tulenevatele toimetele. Ainult sakvinaviiriga tehtud ravimite koostoimete uuringutest saadud
vaatlusandmed ei pruugi olla ülekantavad toimetele, mida täheldatakse ravimisel
sakvinaviiri/ritonaviiriga. Kui sakvinaviiri manustatakse koos ritonaviiriga, peab arvestama ritonaviiri
võimaliku toimega klaritromütsiinile.

Verapamiil
Samaaegselt klaritromütsiini ja verapamiili võtvatel patsientidel on täheldatud hüpotensiooni,
bradüarütmiaid ja laktatsidoosi.

Klaritromütsiinil ei ole täheldatud koostoimeid suukaudsete rasestumisvastaste preparaatidega.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Klaritromütsiini kasutamise ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud. Hiirte, rottide, küülikute ja ahvidega
läbi viidud uuringute tulemuste põhjal ei saa välistada kahjulikku toimet embrüo/loote arengule.
Seetõttu ei ole kasutamine raseduse ajal soovitatav ravi kasu ja riski hoolika kaalumiseta.

Imetamine
Klaritromütsiini kasutamise ohutus imikute rinnaga toitmise ajal ei ole tõendatud. Klaritromütsiin
eritub inimese rinnapiima.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad andmed klaritromütsiini toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Patsientidel tuleb enne autojuhtimist või masinate käsitsemist arvestada, et ravimiga seoses võib
tekkida uimasus, pearinglus, segasus ja desorienteeritus.

4.8. Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili
kokkuvõte

Nii täiskasvanutel kui ka lastel on kõige sagedasemad ja tavalisemad klaritromütsiiniga seotud
kõrvaltoimed kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine ning maitsetundlikkuse muutused. Need
kõrvaltoimed on tavaliselt kerged ja kooskõlas makroliidantibiootikumide teadaoleva ohutusprofiiliga
(vt lõik 4.8 alalõik „b“).
Kliinilistes uuringutes ei olnud olemasoleva mükobakteriaalse infektsiooniga või ilma infektsioonita
patsientide populatsioonide vahel olulisi erinevusi nimetatud seedetrakti kõrvaltoimete esinemuses.

b. Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina

Järgnevas tabelis on toodud kõrvaltoimed, millest teatati klaritromütsiini toimeainet kiirelt vabastavate
tablettide, suukaudse suspensiooni graanulite, süstelahuse pulbri, toimeainet prolongeeritult
vabastavate tablettide ja toimeainet modifitseeritult vabastavate tablettidega tehtud kliiniliste uuringute
ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal.
Kõrvaltoimed, mida peetakse klaritromütsiini kasutamisel võimalikuks, on toodud organsüsteemi
klasside kaupa. Sageduse järgi jaotamisel kasutatakse järgmist liigitust: väga sage (≥1/10), sage
(≥1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (kõrvaltoimed turuletulekujärgsete
kogemuste põhjal; ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed
loetletud raskusastme alusel (kui see on hinnatav) alates raskematest.

Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Teadmata
klass
1/10
1/100…< 1/10
1/1000…< 1/100
(ei saa hinnata
olemasolevate andmete
alusel)
Infektsioonid ja

Tselluliit1, kandidiaas, Pseudomembranoosne
infestatsioonid
gastroenteriit2, nakkus3, koliit, erüsiipel, erütrasm
vaginaalne infektsioon
Vere ja

Leukopeenia,
Agranulotsütoos,
lümfisüsteemi
neutropeenia4,
trombotsütopeenia
häired
trombotsüteemia3,
eosinofiilia4
Immuunsüsteemi
Anafülaktoidsed
Anafülaktiline reaktsioon
häired5
reaktsioon1,
ülitundlikkus
Ainevahetus- ja

Anoreksia,
söögiisu
Hüpoglükeemia6
toitumishäired
vähenemine
Psühhiaatrilised
Unetus

Ärevus, närvilisus3, Psühhootiline häire,
häired
karjumine3
segasusseisund,
depersonalisatsioon,
depressioon,
desorienteeritus,
hallutsinatsioonid,
ebanormaalsed unenäod
Närvisüsteemi
Düsgeusia,
Teadvuse kaotus1, Krambid, ageusia,
häired
peavalu,
düskineesia1,
parosmia, anosmia
maitsemuutused pearinglus, unisus7,
treemor
Kõrva ja

Peapööritus,
kuulmise
Kurtus
labürindi
halvenemine, tinnitus
kahjustused
Südame häired

Südameseiskus1,
Torsade de pointes8,
kodade virvendus1, vatsakeste tahhükardia8
elektrokardiogrammil
pikenenud QT8,
ekstrasüstolid1,
palpitatsioonid
Vaskulaarsed
Vasodilatatsioon1
Verejooks9
häired
Respiratoorsed,

Astma1, ninaverejooks2,
rindkere ja
kopsuemboolia1
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Diarröa10,
Ösofagiit1,
Äge pankreatiit, keele
häired
oksendamine,
gastroösofageaalne
värvuse muutus,
düspepsia,
reflukshaigus2, gastriit, hammaste värvuse
iiveldus,
proktalgia2, stomatiit,
muutus
kõhuvalu
glossiit, kõhupuhitus4,
kõhukinnisus,
suukuivus, röhitised,
gaasid
Maksa ja
Maksafunktsiooni
Kolestaas4, hepatiit4, Maksapuudulikkus11,
sapiteede häired
analüüside
alaniini
hepatotsellulaarne ikterus
normist
aminotransferaasi tõus,
kõrvalekaldumine aspartaadi
aminotransferaasi tõus,
gamma-glutamüüli
transferaasi tõus4
Naha ja
Lööve,
Bulloosne dermatiit1, Stevensi-Johnsoni
nahaaluskoe
hüperhidroos
sügelus, urtikaaria,
sündroom5, toksiline
kahjustused
makulo-papuloosne
epidermaalne nekrolüüs5,
lööve3
ravimilööve eosinofiilia
ja süsteemsete
sümptomitega (DRESS),
akne
Lihas-skeleti ja

Lihaste
spasmid3, Rabdomüolüüs2,12,
sidekoe
skeletilihaste jäikus1, müopaatia
kahjustused
lihasvalu2
Neerude ja

Kreatiniinisisalduse
Neerupuudulikkus,
kuseteede häired
tõus veres1, uurea
interstitsiaalne nefriit
sisalduse tõus veres1
Üldised häired ja Flebiit
Süstekoha valu1, Halb enesetunne4,
manustamiskoha süstekohas1
süstekoha
palavik3, asteenia, valu
reaktsioonid
põletik1
rinnus4, külmavärinad4,
väsimus4
Uuringud

Albumiini/globuliini
INR suurenenud9,
suhte häired1, pikenenud protrombiini
suurenenud alkaalse
aeg9, uriini värvuse
fosfataasi sisalduse tõus muutused
veres4, suurenenud
laktaatdehüdrogenaasi
sisalduse tõus veres4


Et nendest reaktsioonidest on vabatahtlikult teatanud määramatu arv inimesi, ei ole nende sagedust
alati võimalik täpselt hinnata ega kindlaks teha põhjuslikku seost eksponeeritusega ravimile.
Eeldatavasti on eksponeeritus klaritromütsiinravile suurem kui 1 miljard patsiendi ravipäeva.
** Mõnede kirjeldatud rabdomüolüüsi juhtude puhul oli klaritromütsiini manustatud samal ajal
statiinide, fibraatide, kolhitsiini või allopurinooliga.

1 Kõrvaltoimed, millest on teatatud ainult seoses süstelahuse pulbriga
2 Kõrvaltoimed, millest on teatatud ainult seoses toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega
3 Kõrvaltoimed, millest on teatatud ainult seoses suukaudse suspensiooni graanulitega
4 Kõrvaltoimed, millest on teatatud ainult seoses toimeainet kiirelt vabastavate tablettidega
5, 8, 10, 11, 12 (vt lõik a)
6, 7, 9 Vt lõik c)

c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Flebiit süstekohas, valu süstekohas, valu veresoone punkteerimiskohas ja süstekoha põletik on
spetsiifilised klaritromütsiini intravenoossel manustamisel.

Väga harvadel juhtudel on kirjeldatud surmaga lõppenud maksapuudulikkust, mis üldjuhul on olnud
seotud raske kaasuva haigusega ja/või samaaegselt saadud ravimitega (vt lõik 4.4).

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõhulahtisusele, sest Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisust
(CDAD) on kirjeldatud peaaegu kõigi antibakteriaalsete ravimite, sealhulgas klaritromütsiini
kasutamisel, ja see võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppeva koliidini (vt lõik 4.4).

Raske ägeda ülitundlikkusreaktsiooni nagu anafülaksia, Stevensi-Johnsoni sündroomi ja toksilise
epidermaalse nekrolüüsi korral tuleb ravi klaritromütsiiniga kohe katkestada ja alustada kiiresti sobivat
ravi (vt lõik 4.4).

Nagu teiste makroliidide puhul, on ka klaritromütsiini kasutamisel harva kirjeldatud QT-intervalli
pikenemist, ventrikulaarset tahhükardiat ja torsade de pointes’i (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite, sealhulgas klaritromütsiini puhul, on kirjeldatud
pseudomembranoosset koliiti, mille raskusaste võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Seetõttu on
tähtis arvestada selle diagnoosi võimalikkust patsientidel, kellel pärast antibakteriaalsete ravimite
manustamist on tekkinud kõhulahtisus (vt lõik 4.4).

Mõnede kirjeldatud rabdomüolüüsi juhtude puhul oli klaritromütsiini manustatud samaaegselt
statiinide, fibraatide, kolhitsiini või allopurinooliga (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Turuletulekujärgselt on teatatud kolhitsiini toksilisusest, kui kolhitsiini on kasutatud samal ajal
klaritromütsiiniga, eriti eakatel ja/või neerupuudulikkusega patsientidel. Mõned juhud on lõppenud
surmaga. (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Harva on teatatud hüpoglükeemia juhtudest, millest mõned on esinenud patsientidel, kes on samal ajal
saanud suukaudseid hüpoglükeemilisi ravimeid või insuliini (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Turuletulekujärgselt on teatatud klaritromütsiini ja triasolaami samaaegsel kasutamisel tekkinud
koostoimetest ning toimetest kesknärvisüsteemile (nt somnolentsus ja segasus). Soovitatav on
patsiente jälgida tugevnenud farmakoloogiliste toimete suhtes KNS-ile (vt lõik 4.5).

Klaritromütsiini manustamisel koos varfariiniga on risk raske hemorraagia tekkeks ning INR-i tõusuks
ja protrombiini aja oluliseks pikenemiseks. INR-i ja protrombiini aegu tuleb sageli jälgida siis, kui
patsiendid saavad korraga klaritromütsiini ning suukaudseid antikoagulante (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Harva on teatatud klaritromütsiin toimeainet aeglustatult vabastavatei tablettide leidumisest
väljaheites, millest paljud juhud on esinenud patsientidel, kellel on anatoomilised (sealhulgas
ileostoom või kolostoom) või funktsionaalsed häired koos seedetrakti läbimise aja lühenemisega.
Mitmes aruandes on tabletijääkide esinemine olnud seoses kõhulahtisusega. Patsientidele, kellel leidub
väljaheites tabletijääke ja kelle seisund ei parane, on soovitatav määrata klaritromütsiini teine
ravimvorm (nt suspensioon) või muu antibiootikum.

Patsientide erirühm: kõrvaltoimed immuunpuudulikkusega patsientidel (vt lõik e)

d. Lapsed
Lastele mõeldud klaritromütsiini suspensioonidega on läbi viidud kliinilisi uuringuid 6 kuu kuni 12
aasta vanustel lastel. Seetõttu tuleb alla 12-aastastel lastel kasutada lastele mõeldud klaritromütsiini
suspensiooni. Piisavate andmete puudumise tõttu ei saa soovitada alla 18-aastastele patsientidele
klaritromütsiini intravenoosset manustamist.
Kõrvaltoimete oodatav esinemissagedus, tüüp ja tõsidus on lastel samad nagu täiskasvanutel.

e. Teised
eripopulatsioonid

Immuunpuudulikkusega patsiendid
AIDS-i korral ja teistel nõrgenenud immuunsusega patsientidel, kellel raviti mükobakteriaalseid
infektsioone pikka aega suurte klaritromütsiini annustega, oli sageli raske eristada tõenäoliselt
klaritromütsiini manustamisest tingitud kõrvaltoimeid kaasuvatest inimese immuunpuudulikkuse
viiruse (HIV) haigusnähtudest või samaaegsest haigestumisest.
Täiskasvanud patsientidel olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed klaritromütsiini 1000 mg ja
2000
mg ööpäevase annusega järgmised: iiveldus, oksendamine, maitsemuutused, kõhuvalu,
kõhulahtisus, lööve, kõhupuhitus, peavalu, kõhukinnisus, kuulmishäire, seerumi glutamaat-
oksaloatsetaadi transaminaasi (SGOT) ja seerumi glutamaat-püruvaadi transaminaasi (SGPT)
sisalduse suurenemine. Vähese sagedusega esines veel düspnoed, unetust ja suukuivust. Patsientidel,
keda raviti 1000 mg ja 2000 mg annustega, oli esinemus samasugune, kuid patsientidel, kes said
päevase koguannusena 4000 mg klaritromütsiini, oli kõrvaltoimete esinemissagedus umbes 3…4
korda suurem.

Nendel immuunpuudulikkusega patsientidel hinnati laboratoorseid väärtusi, mis jäid konkreetse
analüüsi normvahemikust väga kaugele (st väga suured või väikesed). Nende kriteeriumite põhjal oli
umbes 2...3%-l patsientidest, kes said ööpäevas 1000 mg või 2000 mg klaritromütsiini, ebanormaalselt
suur SGOT ja SGPT sisaldus ning ebanormaalselt väike valgete vereliblede ja vereliistakute arv.
Väiksemal protsendil kahe annustamisrühma patsientidest oli suurenenud ka vere uurealämmastiku
(BUN) sisaldus. Ööpäevas 4000 mg saanud patsientidel täheldati veidi suuremat ebanormaalsete
väärtuste esinemissagedust kõikide näitajate osas, välja arvatud valgete vereliblede arv.

4.9. Üleannustamine

Teadetest selgub, et klaritromütsiini suurte annuste sissevõtmisel võib oodata seedetrakti sümptomite
teket. Üks patsient, kellel oli anamneesis bipolaarne häire, võttis 8 grammi klaritromütsiini ning tal
ilmnes vaimse seisundi muutus, paranoiline käitumine, hüpokaleemia ja hüpokseemia.
Üleannustamisega kaasnevaid kõrvaltoimeid tuleb ravida imendumata ravimi kohese eemaldamise ja
toetava raviga. Klaritromütsiinisisaldust nagu ka teiste makroliidide sisaldust seerumis ei mõjuta
eeldatavastihemodialüüs ega peritoneaaldialüüs.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, makroliidid.
ATC rühm: J01FA09

Toimemehhanism
Klaritromütsiin on poolsünteetiline makroliidantibiootikum, mis on saadud erütromütsiini
laktoonringis CH3O rühma asendamisel hüdroksüülrühmaga. Keemiliselt on klaritromütsiin 6-O-
metüülerütromütsiin A.
Selle antibakteriaalne toime seisneb tundlike bakterite 50S ribosomaalse subühikuga seondumises ja
valgusünteesi pärssimises.

Resistentsus
Klaritromütsiinil on suurepärane in vitro aktiivsus standardsete bakteritüvede ja kliiniliste isolaatide
vastu. Klaritromütsiinil on tugev toime väga erinevatesse aeroobsetesse ja anaeroobsetesse
grampositiivsetesse ning gramnegatiivsetesse mikroorganismidesse. Üldiselt on klaritromütsiini
minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid (MIC) kaks korda madalamad kui erütromütsiinil.
In vitro andmed näitavad, et klaritromütsiinil on suurepärane aktiivsus Legionella pneumophila ja
Mycoplasma pneumoniae vastu. See on bakteritsiidne Helicobacter (campylobacter) pylori vastu;
klaritromütsiini konkreetne toime on tugevam neutraalse pH kui happelise pH juures. In vitro ja in
vivo
andmed näitavad, et see antibiootikum on aktiivne kliiniliselt oluliste mükobakterite vastu. In
vitro
andmed näitavad, et enterobakterid, Pseudomonas sp. ja muud gramnegatiivsed laktoosi
mittefermenteerivad batsillid ei ole klaritromütsiinile tundlikud.
In vitro ja ka punktis 4.1 kirjeldatud kliiniliste nakkuste puhul on klaritromütsiin näidanud aktiivsust
suurema osa järgmiste mikroorganismide tüvede suhtes:

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid:
Streptococcus pyogenes,
Staphylococcus aureus,
Streptococcus pneumoniae,
Listeria monocytogenes.

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid:
Haemophilus influenzae,
Haemophilus parainfluenzae,
Moraxella (Branhamella) catarrhalis,
Neisseria gonorrhea,
Legionella pneumophila.

Muud mikroorganismid:
Mycoplasma pneumoniae,
Chlamydia pneumonia (TWAR),
Chlamydia thrachomatis.


Mükobakterid:
Mycobacterium leprae,
Mycobacterium kansasii,
Mycobacterium chelonae,
Mycobacterium fortuitum.
Mycobacterium Avium Complex (MAC), mis koosneb:
Mycobacterium avium’ist,
Mycobacterium intracellulare’st.

Beetalaktamaasi tootmine ei tohiks kuidagi mõjutada klaritromütsiini toimet.

Märkus: enamik metüültsilliini ja oksatsilliini suhtes resistentseid stafülokoki tüvesid on resistentsed
ka klaritromütsiini suhtes.

Helikobakter:
Helicobater (campylobacter) pylori.
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid:
Streptococcus agalactiae,
Streptokokid (C, F, G rühm),
Streptococcus viridans’i rühm.

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid:
Bordetella pertussis,
Pasteurella multocida.

Anaeroobsed grampositiivsed mikroorganismid:
Clostridium perfringens,
Peptococcus niger,
Propionibacterium acnes.

Spiroheedid:
Borrelia burgdorferi,
Treponema pallidum.

Kampülobakter:
Campylobacter jejuni.

Tundlikkuse piitid

Euroopa Antimikroobse Tundlikkuse Testimise Komitee (EUCAST) on kindlaks määranud järgnevad
klaritromütsiini tundlikkuse piirid (ingl breakpoints), eristades tundlikke mikroorganisme
resistentsetest mikroorganismidest.

Tundlikkuse piirid (CIM, mikrogramm/ml)
mikroorganism
Tundlikkus (≤)
Resistentsus (>)
Streptococcus spp.
0,25 mikrogramm/ml
0,5 mikrogramm/ml
Staphylococcus spp.
1 mikrogramm/ml
2 mikrogramm/ml
Haemophilus spp.
1 mikrogramm/ml
32 mikrogramm/ml
Moraxella catarrhalis
0,25 mikrogramm/ml
0,5 mikrogramm/ml



Klaritromütsiini kasutatakse H. pylori eradikatsiooniks; minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon (MIC)
on ≤ 0,25 mikrogramm/ml, mille on tundlikkuse piirina määratlenud Kliinilise ja Laboratoorsete
Standardite Instituut (Clinical and laboratory Standards Institute, CLSI).

Omandatud resistentsuse levik konkreetsete liikide puhul võib ajas ja geograafiliselt erineda ning
seetõttu on eriti raskete infektsioonide ravimisel soovitatav lähtuda kohalikust teabest. Kui kohalik
resistentsuse levik muudab vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul ravimi kasulikkuse küsitavaks,
tuleb vajaduse korral küsida nõu ekspertidelt.

Klaritromütsiinil on väljendunud toime laia spektri aeroobsete, anaeroobsete, grampositiivsete,
gramnegatiivsete ja happeresistentsete bakterite suhtes. 14-(R)-hüdroksüklaritromütsiini Haemophilus
influenzae
vastane toime on tugevam kui klaritromütsiinil. In vitro uuringute põhjal võib arvata, et 14-
(R)-hüdroksüklaritromütsiini ja selle lähteaine toimed H. influenzae'sse summeeruvad.

Kategooria: tundlikud mikroorganismid
Grampositiivsed
Gramnegatiivsed
Muud
Listeria monocytogenes
Bordetella pertussis
Borrelia burgdorferi
Clostridium perfringens
Haemophilus influenzae
Chlamydia pneumonia (TWAR)
Peptococcus niger
Legionella pneumophila
Chlamydia trachomatis
Propionibacterium acnes
Moraxella catarrhalis
Mycobacterium avium
F rühma Streptococcus
Pasteurella multocida
Mycobacterium chelonae


Mycobacterium fortuitum


Mycobacterium intracellulare


Mycobacterium kansasii


Mycobacterium leprae


Mycoplasma pneumoniae
2. kategooria: mikroorganismid, mille puhul omandatud resistentsus võib olla probleemiks #
Staphylococcus aureus (tundlikud või resistentsed* metitsilliinile) ++
Staphylococcus koagulaasnegatiivne +
Streptococcus pneumoniae*+
Streptococcus pyogenes*
Streptococcus B, C, G rühm
Streptococcus spp.
3. kategooria: loomuliku resistentsusega mikroorganismid
Enterobakterid
Gramnegatiivsed laktoosi mittefermenteerivad pulkbakterid
* tüved, mille suhtes on tõhusus kliinilistes uuringutes tõestatud (kui on tundlikud)
§ tundlikkuse piirid makroliidide ja sarnaste antibiootikumide suhtes määrati nii, et metsikut tüüpi
H. influenzae tundlikkus on keskmine
+ viitab tüvedele, mille puhul täheldati kõrget resistentsuse määra (üle 50%) ühes või enamas
Euroopa Liidu paikkonnas/riigis/piirkonnas (piirkondades)
# ≥ 10% resistentsed vähemalt ühes Euroopa Liidu riigis

FK/FD suhe
Inimesel leitud klaritromütsiini peamisel metaboliidil 14-hüdroksüklaritromütsiinil on antimikroobne
toime. See metaboliit on enamiku mikroorganismide puhul samuti aktiivne või kaks korda vähem
aktiivne kui lähteühend, välja arvatud H. influenzae puhul, mille suhtes see on kaks korda aktiivsem
kui lähteaine. Lähteaine ja 14-hüdroksüklaritromütsiini metaboliit toimivad H. Influenzae’sse in vitro
ja in vivo aditiivselt või sünergiliselt sõltuvalt bakteritüvedest.

Mitmetes infektsiooni eksperimentaalmudelites selgus, et klaritromütsiin on loomadel 2…10 korda
aktiivsem kui erütromütsiin. Näiteks selgus, et hiirtel on see erütromütsiinist tõhusam süsteemsete
infektsioonide puhul, nahaaluste abstsesside puhul ning S. pneumoniae, S. aureus’e, S. pyogenes’e ja
H. influenzae põhjustatud hingamiselundkonna infektsioonide puhul. Legionella’st põhjustatud
infektsioonide puhul merisigadel oli efekt ilmsem; intraperitoneaalne klaritromütsiini annus 1,6 mg/kg
ööpäevas oli tõhusam kui erütromütsiin 50 mg/kg ööpäevas.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Klaritromütsiini kineetikat suukaudsel manustamisel on põhjalikult uuritud märkimisväärsel hulgal
loomaliikidel ja täisealistel inimestel. Need uuringud näitavad, et klaritromütsiin imendub kiiresti.
Tablettide absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%. Puuduvad tõendid kumuleerumise kohta ja
metabolism ei muutu pärast mitme annuse manustamist.
Toidu olemasolu seedetraktis vahetult enne manustamist suurendab klaritromütsiini biosaadavust
keskmiselt 25%. See tõus on siiski väike ega ole soovitatavate annuste korral kliiniliselt oluline. Seega
võib klaritromütsiini manustada söögiaegadest eraldi.

Jaotumine
In vitro
In vitro uuringud näitavad, et klaritromütsiini seonduvus inimese plasmavalkudega on
kontsentratsioonide 0,45...4,5 mikrogrammi/ml puhul umbes 70%. 45,0 mikrogrammi/ml puhul 41%-
ni langenud seonduvus lubab oletada, et seondumiskohad võivad küllastuda, kuid seda on ette tulnud
ainult terapeutilisest annusest palju suurema ravimikontsentratsiooni puhul.

In vivo
Loomkatsete tulemused näitavad, et klaritromütsiin jaotub laialdaselt kõigisse kudedesse, v.a
kesknärvisüsteem, sealjuures on ravimi kontsentratsioonid kudedes mitu korda suuremad kui plasmas.
Suuremat kontsentratsiooni leiti kopsudes ja maksas: kudede ja plasma suhe 10...20.

Biotransformatsioon
Terapeutilistes annustes oli seonduvus plasmavalkudega umbes 70%.
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutatakse 2 tundi pärast manustamist. 250 mg annuse
manustamisel iga 12 tunni järel saavutatakse tasakaalukontsentratsiooni maksimaalne
ravimikontsentratsioon plasmas 2./3. päeval (klaritromütsiini ligikaudu 1 mikrogrammi/ml ja 14-
hüdroksüklaritromütsiini 0,6
mikrogrammi/ml). Klaritromütsiini eritumise poolväärtusaeg jääb
vahemikku 3...4 tundi, metaboliidil 5...6 tundi. Tasakaalukontsentratsioonis 14-
hüdroksüklaritromütsiini sisaldus ei suurene proportsionaalselt klaritromütsiini annusega ning
klaritromütsiini ja tema hüdroksüülitud metaboliidi poolväärtusajad võivad suuremate annuste korral
olla pikemad. Klaritromütsiini mittelineaarne farmakokineetika, mis on seotud 14-hüdroksüülimise ja
N-demetüülimise üldise vähenemisega suuremates annustes, näitab, et mittelineaarne ainevahetus
muutub ilmsemaks suuremates annustes.

Eritumine
Ühekordse 250 mg annuse manustamisel toimub metaboliseerumine peamiselt maksas. Ligikaudu
38% annusest eritub uriiniga ja 40% väljaheitega.

Lineaarsus/mittelineaarsus
Patsiendid

Klaritromütsiin ja tema 14-hüdroksümetaboliit jaotuvad kiiresti keha kudedesse ja vedelikesse.
Vähesed andmed piiratud arvult patsientidelt näitavad, et pärast suukaudset klaritromütsiini
manustamist ei saavutata tserebrospinaalvedelikus märkimisväärset kontsentratsiooni (st liikvoris
ainult 1…2% seerumikontsentratsioonist normaalse hematoentsefaalse barjääriga patsientidel).
Kudedes on ravimikontsentratsioon üldiselt suurem kui seerumis. Allpool on esitatud näited koe- ja
seerumikontsentratsioonist.

Keskmine CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i kontsentratsioon (250 mg kaks korda ööpäevas)
Koe tüüp
Kude
Seerum
Kurgumandlid
1,6 mikrogrammi/g
0,8 mikrogrammi/ml
Kops
8,8 mikrogrammi/g
1,7 mikrogrammi/ml

Eakate farmakokineetilised uuringud on näidanud, et klaritromütsiini manustamise mis tahes
täheldatud toimed on seotud neerufunktsiooni, mitte vanusega.

Mycobacterium avium’i põhjustatud infektsioonid
HIV-nakkusega täiskasvanutele 500 mg klaritromütsiini manustamisel iga 12 tunni tagant olid
klaritromütsiini ja 14-hüdroksüklaritromütsiini tasakaalukontsentratsioonid samasugused kui ilma
HIV-nakkuseta patsientidel. Kuid manustades suuremaid annuseid, mis võivad olla vajalikud
Mycobacterium avium’i infektsioonide raviks, oli klaritromütsiini kontsentratsioon palju suurem kui
tavapäraste annuste puhul. HIV-nakkusega täiskasvanud patsientidel, kes võtsid 1000 ja 2000 mg
klaritromütsiini ööpäevas jagatuna kaheks annuseks, oli klaritromütsiini maksimaalne
tasakaalukontsentratsioon 2...4 mikrogrammi/ml ja 5...10 mikrogrammi/ml. Eritumise poolväärtusaeg
oli suuremate annuste puhul pikem kui nakkuseta isikutel tavapäraste annuste puhul. Suuremad
plasmakontsentratsioonid ja pikemad poolväärtusajad kõnealuste annuste puhul on vastavuses
klaritromütsiini teadaolevalt mittelineaarse farmakokineetikaga.

Maksatalitluse häire
Uuringus, milles võrreldi tervete inimeste rühma ja maksatalitluse häirega inimeste rühma, kes said
raviks 250 mg CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i kaks korda ööpäevas 2 päeva jooksul ja 3. päeval
250
mg üksikannusena, ei täheldatud CLARITHROMYCIN GRINDEKS’i
tasakaalukontsentratsioonis ja süsteemses kliirensis rühmade vahel olulisi erinevusi. Teisest küljest oli
maksakahjustusega patsientide rühmas 14-hüdroksümetaboliidi tasakaalukontsentratsioon selgelt
väiksem. 14-hüdroksüüli lähteaine hüdroksüülumise vähenenud metaboolset kliirensit kompenseeris
osaliselt lähteaine renaalse kliirensi suurenemine, mille tulemusel lähteaine tasakaalukontsentratsioon
maksatalitluse häirega patsientidel sarnanes tervetel täheldatud tasakaalukontsentratsiooniga. Need
tulemused näitavad, et mõõduka maksatalitluse häirega, kuid normaalse neerutalitlusega patsientidel
puudub vajadus annuse kohandamiseks.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Korduvannuste uuringutes oli toksilisus seotud annuse, ravi kestuse ja liikidega.
Kõikidel liikidel oli peamine sihtelund maks. Ahvidel ja koertel täheldati maksakahjustusi 14 päeva
pärast. Toksilisusega seotud süsteemse ekspositsiooni tase ei ole teada, kuid toksilised annused mg/kg
olid suuremad kui inimesele soovitatavad terapeutilised annused.
In vitro ja in vivo uuringute kompleksis ei leitud tõendeid klaritromütsiini mutageense potentsiaali
kohta.
Viljakuse ja sigivuse uuringutes rottidel ei ilmnenud mitte mingeid ebasoodsaid toimeid.
Teratogeensuse uuringud Wistari rottidel (p/o) ja Sprague-Dawley rottidel (p/o ja i/v), Uus-Meremaa
valgetel küülikutel ja ahvidel ei näidanud mingit klaritromütsiinist tingitud teratogeensust. Siiski
ilmnes hilisemas sarnases uuringus Sprague-Dawley rottidel vähesel määral (6%) südame ja
veresoonkonna anomaaliate esinemist, mille põhjuseks võis olla geneetiliste muutuste spontaanne
väljendumine. Kahes uuringus hiirtel täheldati erineval määral (3...30%) suulaelõhe esinemist ja
ahvidel embrüote kaotusi, kuid ainult nende ravimikontsentratsioonide puhul, mis olid emale selgelt
toksilised.

Inimestele soovitatavate terapeutiliste annuste juures oluliseks peetavaid toksikoloogilisi tulemusi ei
kirjeldatud.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
eelželatiniseeritud tärklis,
kroskarmelloosnaatrium,
povidoon,
mikrokristalliline tselluloos,
veevaba kolloidne ränidioksiid,
magneesiumstearaat (E572).

Tableti kate:
hüpromelloos,
titaandioksiid (E171),
talk,
propüleenglükool.

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamise eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Blister: PVC/PVDC/alumiinium

Pakendi suurused:
7, 8, 14 või 16 õhukese polümeerikattega tabletti

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

AS GRINDEKS.
Krustpils iela 53, RÄ«ga, LV-1057,
Läti

8. Müügiloa number

811013

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

28.03.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2013