AZITHROMYCIN ACTAVIS

Toimeained: asitromütsiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 500mg 3TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on AZITHROMYCIN ACTAVIS ja milleks seda kasutatakse

Asitromütsiin kuulub makroliidantibiootikumideks nimetatavate ravimite rühma. Antibiootikume
kasutatakse mikroorganismide, nagu bakterid, poolt põhjustatud infektsioonide (nakkuste) raviks.

Asitromütsiini kasutatakse teatud infektsioonide raviks, mis on tekitatud sellele tundlike bakterite
poolt, nagu nt:
- rindkere, kurgu või nina infektsioonid (nagu bronhiit, kopsupõletik, mandlipõletik, kurgupõletik
(farüngiit) ja ninakõrvalkoobastepõletik (sinusiit),
- kõrvainfektsioonid,
- naha ja pehmete kudede infektsioonid, erandiks on nakatunud põletushaavad,
- Chlamidia trachomatis bakteri poolt põhjustatud kusiti (see on juha, mille kaudu uriin väljutatakse
kusepõiest) ja emakakaelapõletik.

2. Mida on vaja teada enne AZITHROMYCIN ACTAVIS võtmist

Mida on vaja teada enne Azithromycin Actavis'e võtmist

Ärge võtke Azithromycin Actavis't:
- kui olete asitromütsiindihüdraadi, erütromütsiini või mistahes makroliid- või
ketoliidantibiootikumi suhtes allergiline.
- kui olete selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Azithromycin Actavis’e võtmist rääkige oma arsti või apteekriga:
- kui teil on raske neeru- või maksahaigus.
- kui teil on raske südamehaigus või südame rütmihäired, nt pikenenud QT-sündroom (tuvastatav
elektrokardiogrammiga või EKG-monitoriga).
- kui teie vere kaaliumi- või magneesiumisisaldus on liiga madal.
- kui teil tekivad mõne muu infektsiooni sümptomid.
- kui te võtate tungaltera alkaloidi derivaate, nt ergotamiin (migreeni raviks), kuna neid ravimeid ei
tohi võtta koos asitromütsiiniga (vt lõik „Muud ravimid ja Azithromycin Actavis“).
- kui teil on teatud tüüpi lihasnõrkus, mida nimetatakse Myasthenia gravis’eks.
- kui teil on närvi (neuroloogilised) või vaimsed (psühhiaatrilised) probleemid.

Muud ravimid ja Azithromycin Actavis
Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Öelge oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest:
- antatsiidid - kasutatakse kõrvetiste ja seedehäirete korral. Azithromycin Actavis’t tuleb võtta
vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast antatsiide.
- ergotamiin - (kasutatakse migreeni raviks) ei tohi samaaegselt võtta, kuna võivad tekkida tõsised
kõrvaltoimed (sh tuimus või torkimistunne jäsemetes, lihaskrambid, peavalud, krambid, valu
kõhus või rinnus).
- kolesteroolisisaldust langetavad ravimid (statiinid).
- varfariin või teised sarnased ravimid - kasutatakse vere vedeldamiseks. Azithromycin Actavis
võib verd veelgi vedeldada.
- tsisapriid - (kasutatakse maohäirete korral) ei tohi võtta samaaegselt, kuna see võib põhjustada
tõsiseid südamehäireid (tuvastatav elektrokardiogrammi või EKG monitoriga).
- terfenadiin - (kasutatakse heinapalaviku raviks) ei tohi võtta samaaegselt, kuna see võib
põhjustada tõsiseid südamehäireid (tuvastatav elektrokardiogrammi või EKG monitoriga).
- zidovudiin või nelfinaviir - kasutatakse HIV-infektsiooni raviks. Nelfinaviiri võtmine koos
Azithromycin Actavis’ega võib tähendada, et teil tekib rohkem selles infolehes loetletud
kõrvaltoimeid.
- rifabutiin - kasutatakse tuberkuloosi raviks.
- kinidiin - kasutatakse südame rütmihäirete korral.
- tsüklosporiin - kasutatakse siirdatud organi äratõuke vältimiseks. Teie arst kontrollib regulaarselt
tsüklosporiini sisaldust veres ja võib vastavalt sellele annust kohandada.

Öelge oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest. Azithromycin Actavis
võib nende ravimite toimet tugevdada. Teie arst võib vajadusel annust muuta:
- alfentaniil - valuvaigisti, kasutatakse nt operatsioonide käigus.
- teofülliin - kasutatakse hingamishäirete korral, nagu astma ja krooniline obstruktiivne
kopsuhaigus (KOK).
- digoksiin - kasutatakse südamehäirete raviks.
- astemisool - kasutatakse heinapalaviku raviks.
- pimosiid - kasutatakse vaimsete häirete raviks.

Azithromycin Actavis koos toidu ja joogiga
Seda ravimit võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Asitromütsiini kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt saadaolevaid andmeid. Seetõttu ei tohi te
asitromütsiini raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul kui teie arst on seda spetsiaalselt soovitanud.

Asitromütsiin eritub osaliselt ema rinnapiima, seetõttu ei tohi seda imetamise ajal kasutada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Asitromütsiini mõju kohta autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele andmed puuduvad. Siiski
võivad asitromütsiini tabletid põhjustada pearinglust ja krampe, seega enne autojuhtimist või masinate
käsitsemist veenduge, et need tegevused ei ole mõjutatud.

Azithromycin Actavis sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist
konsulteerima oma arstiga.

3. Kuidas AZITHROMYCIN ACTAVIS võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ja noorukid kehamassiga üle 45 kg:
500 mg üks kord ööpäevas 3 päeva jooksul, koguannuses 1500 mg. Teie arst võib otsustada määrata
1500 mg koguannuse 5-päevase raviperioodi jooksul, millest 500 mg võetakse esimesel ravipäeval ja
250 mg 2...5. ravipäeval.

Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud emakakaela ja kusiti infektsioonid:
1000 mg, võetuna ühekordse annusena.

Lapsed ja noorukid kehamassiga alla 45 kg:
Tablette ei soovitata. Alla 45 kg kehamassiga noorukitel tuleb kasutada selle ravimi teisi ravimvorme.

Neeru- või maksafunktsiooni häirega patsiendid:
Te peate ütlema oma arstile, kui teil on probleeme neerude või maksaga, vajalik võib olla tavaannuse
muutmine.

Annustamine eakatel:
Eakate puhul kehtivad täiskasvanute annused.

Manustamine:
Tabletid tuleb võtta koos poole klaasitäie veega.

Kui te võtate Azithromycin Actavis’t rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud liiga palju Azithromycin Actavis’t, pöörduge koheselt oma arsti või apteekri poole
või lähimasse haiglasse.
Üleannustamise sümptomid on kuulmise kadu, iiveldus või oksendamine ja kõhulahtisus.
Üleannustamise korral võib vajalik olla haiglaravi.

Kui te unustate Azithromycin Actavis’t võtta
Kui te unustate Azithromycin Actavis’t võtta, võtke ununenud annus niipea kui võimalik. Kui
järgmine annuse võtmise aeg on juba peaaegu käes, jätke ununenud annus vahele ja võtke järgmine
annus õigel ajal. Kahtluste korral pöörduge oma arsti või apteekri poole. Kui te peate annuse vahele
jätma, võtke siiski kõik oma tabletid lõpuni. See tähendab, et te lõpetate oma ravikuuri üks päev
hiljem.

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Azithromycin Actavis’e võtmise
Ärge kunagi lõpetage Azithromycin Actavis’e ravi ise, vaid arutage seda kõigepealt oma arstiga. Kui
määratud ravi täielikult ei lõpetata, võib infektsioon uuesti tekkida.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil esineb mõni alljärgnevatest raske allergilise reaktsiooni sümptomitest, lõpetage ravimi
võtmine ja konsulteerige otsekohe oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini
osakonda:
- äkilised hingamis-, rääkimis- ja neelamisraskused.
- huulte, keele, näo ja kaela turse.
- väga tugev pearinglus või minestus.
- raske või sügelev nahalööve, eriti kui tekivad villid ja esineb silmade, suu või suguorganite
valulikkus.

Kui teil esineb järgnevaid kõrvaltoimeid, võtke võimalikult kiiresti ühendust oma arstiga:
- Kõhulahtisus, mis on tõsine, kestab pikka aega või milles on veri, koos kõhuvalu või palavikuga.
Need sümptomid võivad viidata tõsisele soolepõletikule. Seda võib harva esineda pärast
antibiootikumide kasutamist.
- Naha või silmavalgete kollaseks muutumine, mille põhjuseks on maksaprobleemid.
- Kõhunäärmepõletik, mis põhjustab tugevat kõhu- ja seljavalu.
- Suurenenud või vähenenud uriini kogus või vere sisaldumine uriinis.
- Nahalööve, mis on põhjustatud tundlikkusest päikesevalguse suhtes.
- Ebatavalised verevalumid või verejooksud.
- Ebaregulaarne südame löögisagedus.

Need on kõik tõsised kõrvaltoimed. Te võite vajada kiiret arstiabi. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb aeg-
ajalt (võivad esineda kuni 1 patsiendil 100-st) või ei saa esinemissagedust hinnata olemasolevate
andmete alusel.

Muud kõrvaltoimed on:

Väga sage (võib mõjutada enam kui 1 kasutajat 10-st):
- kõhulahtisus
- kõhuvalu
- iiveldus
- kõhupuhitus.

Sage (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10-st):
- söögiisu vähenemine (anoreksia)
- pearinglus
- peavalu
- torkimistunne või tuimus (paresteesia)
- maitsetundlikkuse häired
- nägemishäired
- kurtus
- oksendamine, kõhuvalu või -krambid, söögiisu kadumine, seedehäired
- nahalööve ja sügelus
- liigesevalu (artralgia)
- väsimus
- vere valgeliblede arvu ja vere bikarbonaatide sisalduse muutused.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 100-st):
- soor (kandidiaas) - seeninfektsioon
- bakteriaalne infektsioon
- neelupõletik (farüngiit)
- õhupuudus, valu rinnus, vilisev hingamine ja köha (hingamishäired)
- nina limaskesta põletik (riniit)
- kõhugripp (gastroenteriit)
- tupepõletik (vaginiit)
- kopsupõletik
- valgete vereliblede arvu vähenemine
- angioödeem
- ülitundlikkus
- närvilisus
- puutetundlikkuse vähenemine (hüpoesteesia)
- uimasus
- magamisraskused (unetus)
- kuulmishäired
- peapööritus (vertiigo)
- kuulmiskadu või helin kõrvus
- südame pekslemine (palpitatsioonid)
- kuumahood
- hingeldamine
- ninaverejooks
- maopõletik (gastriit)
- kõhukinnisus
- neelamisraskused
- kõhu paisumine
- suukuivus
- röhitsemine
- haavandid suus
- suurenenud süljeeritus
- maksakahjustus, nt maksapõletik
- allergilised nahareaktsioonid, nt tundlikkus päikesevalgusele, punane, kestendav ja tursunud nahk
- raskekujuline nahaõhetus
- nahapõletik (dermatiit)
- kuiv nahk
- suurenenud higistamine
- liigeste valu, paistetus ja vähenenud liikumine (osteoartriit)
- lihasvalu
- seljavalu
- kaelavalu
- uurea sisalduse tõus veres
- valulik või raskendatud urineerimine
- valu selja ülaosas (neeru valu)
- määrimine
- munandi häired
- nõgeslööve
- valu rinnus
- näoturse
- palavik
- valu, tuimus, lihasnõrkus, põletus või kihelustunne (perifeerne valu)
- turse (ödeem)
- üldine halb enesetunne
- nõrkus (asteenia)
- maksaensüümide taseme veres ja vereanalüüside muutused
- protseduurijärgsed tüsistused.

Harv (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 1000-st):
- agiteeritus, identiteedikaotustunne
- maksafunktsiooni häired
- allergilised nahareaktsioonid
- käte, jalgade, huulte, suguelundite või kõri turse (angioneurootiline turse)
- neeruhäired.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevatel andmetel):
- (käär)sooleinfektsioon (pseudomembranoosne koliit)
- punavereliblede arvu vähenemine nende hävimise tõttu (hemolüütiline aneemia); vereliistakute
arvu vähenemine (trombotsütopeenia)
- anafülaktilised reaktsioonid
- viha, agressiivusus
- ärevus
- segasus,
- hallutsinatsioonid
- minestamine (sünkoop)
- krambihood
- üliaktiivsustunne
- lõhnataju muutused (anosmia, parosmia)
- maitsetundlikkuse muutused (ageuusia)
- lihasnõrkuse (myasthenia gravis) ägenemine või süvenemine
- kiire (ventrikulaarne tahhükardia) või ebakorrapärane südamerütm, mis mõnikord võib olla
eluohtlik; elektrokardiogrammiga tuvastatavad muutused südamerütmis (QT-intervalli pikenemine
ja torsade de pointes)
- vererõhu langus
- kõhunäärmepõletik (pankreatiit)
- keele ja hammaste värvuse muutumine
- maksapuudulikkus
- allergilised nahareaktsioonid.

Järgnevaid kõrvaltoimeid on täheldatud Mycobacterium avium kompleksi profülaktilisel ravil

Väga sage (võib mõjutada enam kui 1 kasutajat 10-st):
- kõhulahtisus
- kõhuvalu
- halb enesetunne (iiveldus)
- kõhugaasid (puhitus)
- ebamugavustunne kõhus.

Sage (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10-st):
- söögiisu vähenemine (anoreksia)
- pearinglus
- peavalu
- torkimistunne või tuimus (paresteesia)
- maitsetundlikkuse häired
- nägemishäired
- kurtus
- oksendamine, kõhuvalu või -krambid, söögiisu kadumine, seedehäired
- nahalööve ja sügelus
- liigesevalu (artralgia)
- väsimus.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 100-st):
- puutetundlikkuse vähenemine (hüpoesteesia)
- kuulmiskadu või helin kõrvus
- südamepekslemine
- maksaprobleemid, näiteks hepatiit
- raskekujuline nahaõhetus
- allergilised nahareaktsioonid nagu valgustundlikkusreaktsioon, punane, ketendav ja paistes nahk
- üldine halb enesetunne
- nõrkus (asteenia).

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas AZITHROMYCIN ACTAVIS säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle
kuu viimasele päevale.

PVC/Alumiinium blister: Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest
kaitstult.
OPA-PVC-Alumiinium/Alumiinium blister: See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Azithromycin Actavis sisaldab
- Toimeaine on asitromütsiindihüdraat.
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg asitromütsiini (dihüdraadina).
- Teised koostisosad on:
Tableti sisu: Kroskarmelloosnaatrium (E468), magneesiumstearaat (E572), mikrokristalliline
tselluloos (E460), ränidioksiid (E551), poloksameer, povidoon (E1201), talk, veevaba laktoos.
Tableti kate: Hüpromelloos (E464), hüdroksüpropüültselluloos, makrogool, titaandioksiid (E171).

Kuidas Azithromycin Actavis välja näeb ja pakendi sisu
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valged kuni valkjad, ovaalsed, suurusega 9,7 x 17,9 mm, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega
tabletid, mille ühel küljel on märgistus „500“ ja teine külg on sile.

Tabletid on saadaval PVC/Alumiinium ja OPA-PVC-Alumiinium/Alumiinium blistris, mis sisaldavad
2 ja 3 õhukese polümeerikattega tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Actavis Group PTC ehf.,
Reykjavikurvegur 76-78,
220 Hafnarfjörður,
Island

Tootja
Actavis ehf.,
Reykjavikurvegur 78,
IS-220 Hafnarfjörður,
Island


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
UAB Actavis Baltics Eesti Filiaal,
Tiigi 28/ Kesk tee 23a, Jüri,
Rae vald, 75301 Harjumaa,
Tel: (+372) 6100 565

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2015



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Azithromycin Actavis, 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg asitromütsiini (dihüdraadina).
INN: Azithromycinum

Teadaolevat toimet omav abiaine:
Üks tablett sisaldab 120 mg veevaba laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged kuni valkjad, ovaalsed, suurusega 9,7 x 17,9 mm, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega
tabletid, mille ühel küljel on märgistus „500“ ja teine külg on sile.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Asitromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud bakteriaalsed infektsioonid (vt lõigud
4.4 ja 5.1):
- äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud);
- äge bakteriaalne keskkõrvapõletik (adekvaatselt diagnoositud);
- farüngiit, tonsilliit;
- kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud);
- kerge kuni keskmise raskusega olmetekkene kopsupõletik;
- kerge kuni keskmise raskusega naha ja pehmete kudede infektsioonid, nt follikuliit, tselluliit,
erüsiipel;
- Chlamydia trachomatis'e poolt põhjustatud komplitseerumata kusiti- ja emakakaelapõletik.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Azithromycin Actavis't võetakse ühekordse ööpäevase annusena. Ravi kestus erinevate infektsioonide
korral on toodud allpool.
Tablette võib võtta koos toiduga või ilma.
Tabletid tuleb võtta koos poole klaasitäie veega.

Lapsed ja noorukid kehamassiga üle 45 kg, täiskasvanud ja eakad:
Koguannus on 1500 mg, manustatuna 500 mg üks kord ööpäevas 3 päeva jooksul. Sama annust
(1500 mg) võib manustada ka 5 päeva jooksul, 500 mg esimesel ravipäeval ja 250 mg teisest kuni
viienda ravipäevani.

Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud komplitseerumata kusiti- ja emakakaelapõletiku puhul on
annustamine 1000 mg ühekordse suukaudse annusena.

Lapsed ja noorukid kehamassiga alla 45 kg:
Azithromycin Actavis’e tabletid ei sobi kasutamiseks alla 45 kg kaaluvatel patsientidel. Sellele
patsientide rühmale on saadaval teised ravimvormid.

Eakad:
Eakatele patsientidele võib manustada sama annuse nagu täiskasvanutele. Eakatel patsientidel, kellel
võib esineda proarütmiline seisund, tuleb ravimit kasutada ettevaatlikult, kuna ravim võib suurendada
südame arütmia ja torsade de pointes esinemise riski (vt lõik 4.4)

Neerukahjustusega patsiendid:
Kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80
ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Maksakahjustusega patsiendid:
Kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt
lõik 4.4).

4.3. Vastunäidustused

Ravimi kasutamine on vastunäidustatud patsientidele, kellel on ülitundlikkus asitromütsiini,
erütromütsiini, ükskõik millise makroliid- või ketoliidantibiootikumi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
abiaine suhtes.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu erütromütsiini ja teiste makroliidide manustamisel, on harva teatatud tõsistest
ülitundlikkusreaktsioonidest, sh angioneurootilisest tursest ja anafülaksiast (harva letaalse lõppega).
Mõned neist asitromütsiini poolt põhjustatud reaktsioonidest on põhjustanud korduvaid sümptomeid
ning sellistel juhtudel on olnud vajalik pikaajalisem jälgimisperiood ning ravi.

Kuna asitromütsiini peamine eliminatsioonitee on maksa kaudu, tuleb seda ravimit väljendunud
maksahaigusega patsientidel kasutada ettevaatusega. Asitromütsiini kasutamisel on teatatud
fulminantsest hepatiidist, mis võib viia eluohtliku maksapuudulikkuseni (vt lõik 4.8). Mõnedel
patsientidel võis olla eelnevalt maksahaigus või nad võisid kasutada teisi hepatotoksilisi ravimeid.
Maksafunktsiooni häire nähtude ja sümptomite korral, nagu kiiresti arenev asteenia koos ikterusega,
uriini tumenemine, kalduvus verejooksude tekkeks või hepaatiline entsefalopaatia, tuleb otsekohe
teostada maksafunktsiooni analüüsid/uuringud. Maksa düsfunktsiooni tekkimisel tuleb asitromütsiini
manustamine lõpetada.

Ergotamiini derivaate võtvate patsientide puhul on mõnede makroliidide kaasuval manustamisel
tekkinud ergotism. Puuduvad andmed ergotamiini derivaatide ja asitromütsiini vahelise võimaliku
koostoime kohta. Siiski ei tohi ergotismi teoreetilise tekkevõimaluse tõttu asitromütsiini manustada
koos ergotamiini derivaatidega (vt lõik 4.5).

Superinfektsioonid:
Nagu kõigi antibiootiliste ravimitega, on soovitatav jälgimine mittetundlike organismide, sh seente
poolt põhjustatud superinfektsiooni nähtude suhtes. Superinfektsiooni korral võib olla vajalik
asitromütsiini ravi katkestada ja rakendada sobilikke abinõusid.

Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisusest (Clostridium difficile associated diarrhoea - CDAD)
on teatud peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainete kasutamisel, sh asitromütsiini puhul ja selle
raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni eluohtliku koliidini. Ravi antibakteriaalsete
ainetega muudab käärsoole normaalset mikrofloorat, mis viib C. difficile ülemäärase kasvuni.

C. difficile toodab A- ja B-toksiine, mis aitavad kaasa CDAD tekkimisele. Hüpertoksiini tootvad C.
difficile tüved põhjustavad suurenenud haigestumust ja suremust, sest need infektsioonid võivad olla
resistentsed antimikroobsele ravile ja võivad vajada kolektoomiat. CDAD-ile tuleb mõelda kõigi
patsientide puhul, kellel esineb pärast antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus. Vajalik on hoolikas
anamneesi võtmine, sest on teatatud CDAD esinemisest enam kui kaks kuud pärast antibakteriaalsete
ainete kasutamist.

Raske neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus <10 ml/min) on täheldatud
asitromütsiini süsteemse ekspositsiooni 33%-list suurenemist (vt lõik 5.2).

Teiste makroliidide, sealhulgas asitromütsiini kasutamisel on täheldatud kardiaalse
repolarisatsiooniaja ja QT-intervalli pikenemist, mis suurendavad arütmia ja torsade de pointes’i
tekkeohtu (vt lõik 4.8). Järgnevad seisundid võivad suurendada ventrikulaarsete arütmiate (sh torsade
de pointes) riski, mis omakorda võib põhjustada südame seiskumise. Asitromütsiini tuleb kasutada
ettevaatlikult patsientidel, kellel on proarütmiline seisund (eriti naised ja eakad patsiendid), nagu:
- patsiendid, kellel on kaasasündinud või tõestatud omandatud QT-intervalli pikenemine.
- patsiendid, keda samaaegselt ravitakse teiste toimeainetega, mis teadaolevalt pikendavad QT-
intervalli, nt IA klassi (nt kinidiin ja prokaiinamiid ja III klassi (nt dofetiliid, amiodaroon ja
sotalool) antiarütmikumid, tsisapriid ning terfenadiin, antipsühhootikumid nagu pimosiid,
antidepressandid nagu tsitalopraam, ning fluorokinoloonid nagu moksifloksatsiin ja
levofloksatsiin.
- patsiendid, kellel on elektrolüütide tasakaalu häire (eelkõige hüpokaleemia ja
hüpomagneseemia korral).
- patsiendid, kellel on kliiniliselt oluline bradükardia, arütmia või raske südamepuudulikkus.

Asitromütsiiniga ravitavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite ägenemisest ja
müasteenilise sündroomi uuest avaldumisest (vt lõik 4.8).

Lastel ei ole MAC-i (Mycobacterium avium complex) profülaktika ega ravi ohutust ja efektiivsust
tõestatud.

Enne asitromütsiini määramist tuleb kaaluda järgmist
Azithromycin Actavis ei sobi raskete infektsioonide raviks, kui vajatakse kiiresti antibiootikumi kõrget
kontsentratsiooni veres.

Kui patsienti otsustatakse ravida asitromütsiiniga, tuleb arvesse võtta makroliidantibiootikumi
kasutamise adekvaatsust mõjutavaid asjaolusid, tuginedes diagnoosile, infektsiooni bakteriaalsele
etioloogiale ja näidustustele ning asitromütsiinile või teistele makroliididele esinevale resistentsusele.

Piirkondades, kus esineb sageli resistentsust erütromütsiin A suhtes, on eriti tähtis võtta arvesse
mustrit tundlikkuse arenemisest asitromütsiini ja teiste antibiootikumide suhtes.
Nagu teiste makroliidide puhul, on mõnedes Euroopa riikides teatatud asitromütsiini suhtes resistentse
Streptococcus pneumoniae suurest esinemissagedusest (vt lõik 5.1). Sellega tuleb arvestada, kui
ravitakse Streptococcus pneumoniae poolt põhjustatud infektsioone.

Bakteriaalse farüngiidi puhul on asitromütsiini kasutamine soovitatav üksnes juhul, kui esimese rea
ravi beetalaktaamantibiootikumidega ei ole võimalik.

Naha ja pehmete kudede infektsioonid
Pehmete kudede infektsioonide peamine tekitaja, Staphylococcus aureus, on sageli asitromütsiini
suhtes resistentne. Seetõttu loetakse pehmete kudede infektsioonide korral asitromütsiinravi
eeltingimuseks tundlikkuse testimist.

Infitseerunud põletushaavad
Asitromütsiin ei ole näidustatud infitseerunud põletushaavade raviks.

Sugulisel teel levivad haigused
Sugulisel teel levivate haiguste ravi korral tuleb välistada samaaegne T. palladium infektsioon.

Neuroloogilised või psühhiaatrilised haigused
Neuroloogiliste või psühhiaatriliste häiretega patsientidele tuleb asitromütsiini manustada
ettevaatusega.

Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi
imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Antatsiidid:
Antatsiidide ja asitromütsiini samaaegse manustamise farmakokineetilises uuringus ei täheldatud
toimet üldisele biosaadavusele, kuigi maksimaalne kontsentratsioon seerumis vähenes ligikaudu 25%
võrra. Asitromütsiini peab võtma vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast antatsiidi kasutamist.

Tsetirisiin:
Asitromütsiini ja 20 mg tsetirisiini samaaegne manustamine tervetele vabatahtlikele 5-päevase skeemi
järgi ei põhjustanud tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetilisi koostoimeid ega QT-intervalli
olulisi muutusi.

Didanosiin (Dideoksüinosiin):
Asitromütsiini manustamine annuses 1200 mg ööpäevas samaaegselt 400 mg didanosiiniga kuuele
HIV-positiivsele isikule ei paistnud mõjutavat didanosiini tasakaaluseisundi farmakokineetikat
võrreldes platseeboga.

Digoksiin (P-gp substraadid):
Makroliidantibiootikumide, sh asitromütsiini, samaaegsel manustamisel P-glükoproteiini
substraatidega, nagu digoksiin, on teatatud P-glükoproteiini substraadi sisalduse suurenemisest
seerumis. Seega, kui asitromütsiini ja P-gp substraate, nagu digoksiin, manustatakse samaaegselt, peab
arvestama võimaliku substraadi kontsentratsiooni tõusuga seerumis.

Zidovudiin:
Asitromütsiini ühekordsed (1000 mg) ja korduvad (1200 mg või 600 mg) annused mõjutasid vähesel
määral zidovudiini või tema glükuroniidmetaboliidi farmakokineetikat plasmas ja eritumist uriiniga.
Siiski suurendas asitromütsiini manustamine fosforüleeritud zidovudiini (kliiniliselt aktiivse
metaboliidi) kontsentratsiooni perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes. Selle nähtuse kliiniline
tähtsus on ebaselge, kuid see võib tuua patsientidele kasu.

Asitromütsiinil ei ole olulist koostoimet maksa tsütokroom P450 süsteemiga. Sellel ei ole tõenäoliselt
neid farmakokineetilisi ravimi koostoimeid, milliseid on täheldatud erütromütsiini ja makroliididega. Asitromütsiini korral ei esine maksa tsütokroom P450 indutseerimist või
inaktiveerimist tsütokroom-metaboliitide kompleksi kaudu.

Ergotamiini derivaadid:
Teoreetilise võimaluse tõttu ergotismi tekkeks ei ole soovitatav kasutada samaaegselt asitromütsiini ja
ergotamiini derivaate (vt lõik 4.4).

On läbi viidud farmakokineetilised uuringud asitromütsiini ja järgmiste teadaolevalt olulisel määral
tsütokroom P450 poolt vahendatud metabolismi läbivate ravimitega.

Astemisool, alfentanüül
Puuduvad andmed koostoimete kohta astemisooli või alfentanüüliga. Nende ravimite ja asitromütsiini
samaaegsel manustamisel on soovitatav ettevaatus, kuna on teada, et nende ainete toime tugevneb
makroliidantibiootikumi erütromütsiin samaaegsel manustamisel.

Atorvastatiin:
Atorvastatiini (10 mg ööpäevas) ja asitromütsiini (500 mg ööpäevas) samaaegne manustamine ei
muutnud atorvastatiini kontsentratsiooni plasmas (HMG CoA-reduktaasi inhibeerimise analüüsi
alusel). Siiski on turuletulekujärgselt teatatud rabdomüolüüsi juhtudest patsientidel, kes võtsid
samaaegselt asitromütsiini ja statiine.

Karbamasepiin:
Tervetel vabatahtlikel läbi viidud farmakokineetilise koostoime uuringus ei omanud patsientidele
samaaegselt manustatud asitromütsiin olulist toimet karbamasepiini või selle aktiivse metaboliidi
tasemele plasmas.

Tsisapriid:
Tsisapriid metaboliseerub maksas ensüüm CYP3A4 vahendusel. Kuna makroliidid pärsivad seda
ensüümi, võib tsisapriidi samaaegne manustamine põhjustada QT-intervalli pikenemist,
ventrikulaarseid arütmiaid ja torsade de pointes’t.

Tsimetidiin:
Farmakokineetilises uuringus, kus uuriti 2 tundi enne asitromütsiini manustatud tsimetidiini ühekordse
annuse toimet asitromütsiini farmakokineetikale, ei täheldatud muutusi asitromütsiini
farmakokineetikas.

Kumariini tüüpi suukaudsed antikoagulandid:
Farmakokineetilises koostoimete uuringus tervetel vabatahtlikel ei muutnud asitromütsiin varfariini
ühekordse 15 mg annuse antikoaguleerivat toimet. Turuletulekujärgsel perioodil on saadud teateid
antikoaguleeriva toime tugevnemisest pärast asitromütsiini samaaegset manustamist koos kumariini
tüüpi suukaudsete antikoagulantidega. Kuigi põhjuslikku seost ei ole tõestatud, tuleks kaaluda
protrombiini aja jälgimise sagedust, kui asitromütsiini kasutatakse patsientidel, kes saavad kumariini
tüüpi suukaudseid antikoagulante.

Tsüklosporiin:
Farmakokineetilises uuringus tervetel vabatahtlikel manustati suukaudselt asitromütsiini 500 mg
ööpäevas 3 päeva jooksul ja seejärel ühekordse suukaudse annusena tsüklosporiini 10 mg/kg, mille
tulemusena leiti, et tsüklosporiini C
ja AUC suurenesid oluliselt. Seetõttu tuleb rakendada
max
0-5
ettevaatust, enne kui kaaluda nende ravimite samaaegset manustamist. Kui nende ravimite samaaegne
manustamine on vajalik, tuleb jälgida tsüklosporiini taset ja vastavalt annust kohandada.

Efavirens:
600 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine efavirensiga (400 mg ööpäevas 7
päeva jooksul) ei põhjustanud kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Flukonasool:
1200 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine ei muutnud 800 mg flukonasooli
ühekordse annuse farmakokineetikat. Samaaegsel manustamisel flukonasooliga ei muutunud
asitromütsiini üldekspositsioon ega poolväärtusaeg, siiski täheldati kliiniliselt ebaolulist asitromütsiini
C
vähenemist (18%).
max

Indinaviir:
1200 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine ei mõjutanud statistiliselt olulisel
määral indinaviiri (manustatuna annuses 800 mg kolm korda ööpäevas 5 päeva jooksul)
farmakokineetikat.

Metüülprednisoloon:
Farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei olnud asitromütsiinil olulist toimet
metüülprednisolooni farmakokineetikale.

Midasolaam:
Tervetel vabatahtlikel ei põhjustanud asitromütsiini samaaegne manustamine 500 mg ööpäevas 3
ööpäeva jooksul kliiniliselt olulisi muutusi 15 mg midasolaami ühekordse annuse farmakokineetikas ja
farmakodünaamikas.

Nelfinaviir:
1200 mg asitromütsiini samaaegsel manustamisel nelfinaviiriga tasakaaluseisundis (750 mg kolm
korda ööpäevas) suurenes asitromütsiini kontsentratsioon. Kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid ei
täheldatud ja annuse kohandamine ei ole vajalik.

Rifabutiin:
Asitromütsiini ja rifabutiini samaaegne manustamine ei muutnud kummagi ravimi kontsentratsiooni
seerumis.
Isikutel, kes said samaaegselt asitromütsiini ja rifabutiini, täheldati neutropeeniat. Kuigi neutropeeniat
seostatakse rifabutiini kasutamisega, ei ole põhjuslikku seost asitromütsiini kombinatsiooniga
tõestatud (vt lõik 4.8).

Sildenafiil:
Tavalistel tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud tõendeid asitromütsiini (500 mg ööpäevas 3 päeva
jooksul) toimest sildenafiili või selle peamise tsirkuleeriva metaboliidi AUC-le või C
-le.
max

Terfenadiin:
Farmakokineetilistes uuringutes ei ole leitud tõendeid asitromütsiini ja terfenadiini koostoimetest.
Harva on teatatud juhtudest, kus sellise koostoime võimalust ei saa täielikult välistada; siiski puudus
spetsiifiline tõestus sellise koostoime tekkest.

Teofülliin:
Asitromütsiini ja teofülliini samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikel ei ilmnenud kliiniliselt
olulisi farmakokineetilisi koostoimeid. Kuna on teatatud koostoimetest teiste makroliidide ja
teofülliini vahel, on soovitav olla tähelepanelik nähtude suhtes, mis viitavad teofülliini taseme tõusule.

Triasolaam:
14 tervel vabatahtlikul ei mõjutanud asitromütsiini (500 mg 1. päeval ja 250 mg 2. päeval) ja
triasolaami (0,125 mg 2. päeval) samaaegne manustamine oluliselt triasolaami farmakokineetilisi
omadusi võrreldes triasolaami ja platseeboga.

Trimetoprim/sulfametoksasool:
Trimetoprim/sulfametoksasooli topeltannuse (160 mg/800 mg) manustamisel 7 ööpäeva jooksul koos
1200 mg asitromütsiiniga 7. päeval, ei avaldunud olulist toimet trimetoprimi ega sulfametoksasooli
maksimaalsele kontsentratsioonile, üldekspositsioonile ega uriiniga eritumisele. Asitromütsiini
kontsentratsioon seerumis oli sarnane teistes uuringutes täheldatuga.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Puuduvad adekvaatsed andmed asitromütsiini kasutamise kohta rasedatel naistel.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes loomadel on näidatud, et asitromütsiin läbib platsenta, kuid
teratogeenseid toimeid ei ole täheldatud (vt lõik 5.3). Asitromütsiini kui toimeaine kasutamise ohutus
raseduse ajal ei ole kinnitust leidnud. Seetõttu tohib Azithromycin Actavis’t raseduse ajal kasutada
ainult siis, kui kasu ületab võimalikud riskid.

Imetamine
Asitromütsiini eritumise kohta inimese rinnapiima on teateid, kuid puuduvad adekvaatsed ja hästi
kontrollitud kliinilised uuringud imetavate naistega, mis kirjeldaksid asitromütsiini farmakokineetikat.
imendumisel rinnapiima
Azithromycin Actavis-ravi ajal tuleb rinnaga toitmine katkestada, kuna ei ole teada, kas asitromütsiinil
võib esineda kõrvaltoimeid rinnaga toidetud imikule. Teiste nähtude kõrval võivad rinnaga toidetud
imikul esineda kõhulahtisus, limaskestade seeninfektsioon ning sensibilisatsioon. Imetamisest on
soovitatav loobuda kogu ravi ajaks ning kuni kaheks päevaks pärast ravi lõppu. Pärast seda võib
imetamisega jätkata.

Fertiilsus
Fertiilsuse uuringutes rottidega täheldati tiinuste vähenemist pärast asitromütsiini manustamist. Selle
leiu tähtsus inimestele on teadmata.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad tõendid, mis viitaksid, et asitromütsiin võiks omada toimet patsiendi võimele juhtida autot
või käsitseda masinaid.
Sellest hoolimata tuleb nende tegevuste juures arvestada kõrvaltoimena ilmneva pearingluse ja
krampide esinemise võimalusega.

4.8. Kõrvaltoimed

Alljärgnevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse alusel loetletud kõrvaltoimed, mis
on kindlaks tehtud kliinilise kogemus ja turuletulekujärgse kogemuse käigus. Turuletulekujärgselt
esinenud kõrvaltoimed on lisatud kaldkirjas. Esinemissagedused on liigitatud järgmiselt: Väga sage (≥
1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000);
väga harv (< 1/10000); teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas
esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed loetletud raskuse vähenemise järjekorras.

Asitromütsiiniga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed kliiniliste uuringute kogemuse
ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal:

Väga sage Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga
Teadmata
≥ 1/10
≥ 1/100 kuni
≥ 1/1000 kuni < 1/100 ≥1/10000 kuni harv
esinemissagedust ei
1/10
<1/1000
<1/10000
saa hinnata
olemasolevate
andmete alusel
Infektsioonid ja infestatsioonid


Kandidiaas, oraalne


Pseudomembra-
kandidiaas,
noosne koliit (vt
vaginaalne
lõik 4.4)
infektsioon,
kopsupõletik,
seeninfektsioon,
bakteriaalne
infektsioon, farüngiit,
gastroenteriit,
hingamishäired, nohu
Vere ja lümfisüsteemi häired


Leukopeenia,


Trombotsütopeenia,
neutropeenia,
hemolüütiline
eosinofiilia
aneemia
Immuunsüsteemi häired


Angioödeem,


Anafülaktiline
ülitundlikkus
reaktsioon (vt lõik
4.4)
Ainevahetus- ja toitumishäired

Anoreksia




Psühhiaatrilised häired


Närvilisus, unetus
Agiteeritus,

Agressiivsus,
depersonali-
ärevus, deliirium,
satsioon
hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired

Pearinglus,
Hüpoesteesia, unisus


Minestus, krambid,
peavalu,
psühhomotoorne
paresteesia,
hüperaktiivsus,
düsgeusia
anosmia, ageuusia,
parosmia,
Myasthenia gravis
(vt lõik 4.4).
Silma kahjustused

Nägemis-




kahjustus
Kõrva ja labürindi kahjustused

Kurtus
Kuulmishäired,



vertiigo,
kuulmiskahjustus,
tinnitus
Südame häired


Palpitatsioonid


Torsade de pointes
(vt lõik 4.4),
arütmia (vt lõik
4.4) sh
ventrikulaarne
tahhükardia, QT aja
pikenemine
elektrokardio-
grammis (vt lõik
4.4)
Vaskulaarsed häired


Kuumahood


Hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired


Hingeldus,



ninaverejooks
Seedetrakti häired
Kõhu-
Oksendamine, Gastriit,


Pankreatiit, keele ja
lahtisus,
düspepsia
kõhukinnisus,
hammaste värvuse
kõhuvalu,
neelamisraskused,
muutused
iiveldus,
kõhu paisumine,
kõhu-
suukuivus, röhitsus,
puhitus
haavandid suus,
suurenenud süljeeritus
Maksa ja sapiteede häired


Hepatiit
Maksa-

Maksapuudulikkus
funktsiooni
(mis on harva
häired,
lõppenud surmaga)
kolestaatiline
(vt lõik 4.4),
ikterus
fulminantne
hepatiit,
maksanekroos
Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Lööve, kihelus Stevensi-Johnsoni
Allergilised

Toksiline
sündroom,
reaktsioonid,
epidermaalne
valgustundlikkus-
sh
nekrolüüs,
reaktsioon, urtikaaria, angioneuroo-
multiformne
dermatiit, kuiv nahk,
tiline ödeem
erüteem
higistamine
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Artralgia
Osteoartroos,



lihasvalu, seljavalu,
kaelavalu
Neerude ja kuseteede häired


Düsuuria, neeru valu
Äge neeru-


puudulikkus,
interstitsiaalne
nefriit
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired


Metrorraagia,



munandite häired
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väsimus
Valu rinnus, näoturse,


palavik, perifeerne
valu, tursed, halb
enesetunne, asteenia
Uuringud

Lümfotsüütide Aspartaataminotrans-



arvu
feraaside aktiivsuse
vähenemine,
tõus, alaniinamino-
eosinofiilide
transferaaside
arvu
aktiivsuse tõus,
suurenemine,
bilirubiinisisalduse
bikarbonaatide tõus veres, uurea
sisalduse
sisalduse tõus veres,
vähenemine
kreatiniinitaseme tõus
veres,
veres, vere
basofiilide
kaaliumitaseme
arvu
häired,
suurenemine,
alkaliinfosfataasi tõus
monotsüütide
veres, kloriiditaseme
arvu
tõus,
suurenemine,
glükoosisisalduse
neutrofiilide
tõus, trombotsüütide
arvu
arvu suurenemine,
suurenemine
hematokriti taseme
langus,
vesinikkarbonaadi
taseme tõus,
ebanormaalne
naatriumi sisaldus
veres
Vigastus ja mürgistus


Protseduurijärgsed



tüsistused

Kõrvaltoimed, mis arvatavasti või tõenäoliselt on seotud Mycobacterium Avium kompleksiga.
Profülaktika ja ravi põhinevad kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsel kogemusel. Need
kõrvaltoimed erinevad kõrvaltoimetest, mida on kirjeldatud kiiresti vabastavate või prolongeeritult
vabastavate ravimvormide puhul, kas avaldumise või sageduse poolest:

Organsüsteemi klass
Kõrvaltoime
Esinemissagedus
Ainevahetus- ja toitumishäired
Anoreksia
Sage
Närvisüsteemi häired
Pearinglus, peavalu, paresteesia, düsgeusia
Sage
Hüpoesteesia,
Aeg-ajalt
Organsüsteemi klass
Kõrvaltoime
Esinemissagedus
Silma kahjustused
Nägemiskahjustus
Sage
Kõrva ja labürindi kahjustused
Kurtus
Sage
Kuulmiskahjustus, tinnitus
Aeg-ajalt
Südame häired
Palpitatsioonid
Aeg-ajalt
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus,
Väga sage
kõhupuhitus, kõhu paisumine, kõhugaasid
Maksa ja sapiteede häired
Hepatiit
Aeg-ajalt
Naha ja nahaaluskoe
Lööve, kihelus
Sage
kahjustused
Stevensi-Johnsoni sündroom,
Aeg-ajalt
valgustundlikkus-reaktsioon,
Lihas-skeleti ja sidekoe
Artralgia
Sage
kahjustused
Üldised häired ja
Väsimus
Sage
manustamiskoha reaktsioonid
Asteenia, halb enesetunne
Aeg-ajalt

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Kõrvaltoimed, mis ilmnesid ravimi manustamisel soovitatutest suuremates annustes, olid sarnased
tavaliste annuste kasutamisel tekkinud kõrvaltoimetega.

Sümptomid
Makroliidide üleannustamisele iseloomulikud sümptomid on pöörduv kuulmiskadu, tugev iiveldus,
oksendamine ja kõhulahtisus.

Ravi
Üleannustamise korral on näidustatud üldised sümptomaatilised ja toetavad meetmed vastavalt
vajadusele.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks; makroliidid.
ATC-kood: J01FA10

Asitromütsiin on makroliidantibiootikum, mis kuulub asaliidide rühma.
Molekul on saadud lämmastiku aatomi lisamise teel erütromütsiin A laktooni ringi. Asitromütsiini
keemiline nimetus on 9-deoksü-9a-asa-9a-metüül-9a-homoerütromütsiin A. Molekulmass on 749,0.

Toimemehhanism
Asitromütsiin on asaliid, makroliidantibiootikumide alamrühm. Seondudes ribosoomi 50S-alaühikuga,
hoiab asitromütsiin ära peptiidiahelate translokatsiooni ribosoomi ühelt küljelt teisele. Selle
tulemusena hoitakse tundlikes organismides ära RNA-sõltuv valgusüntees.

Farmakokineetika/farmakodünaamika(FK/FD) suhe
AUC/MIC on asitromütsiini peamine FK/FD parameeter, mis korreleerub kõige paremini
asitromütsiinini efektiivsusega.

Resistentsuse mehhanism
Resistentsus asitromütsiini suhtes võib olla loomulik või omandatud. Bakterite resistentsusel on kolm
peamist mehhanismi: sihtkoha muutmine, antibiootikumi transpordi muutmine ja antibiootikumi
modifitseerimine.
Streptococcus pneumoniae, A-grupi beetahemolüütilise streptokoki, Enterococcus faecalis’e ja
Staphylococcus aureus’e, sh metitsilliinresistentse S. aureus’e (MRSA) puhul esineb täielik ristuv
resistentsus erütromütsiini, asitromütsiini, teiste makroliidide ja linkoosamiidide suhtes.

Murdepunktid
EUCAST (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing - Antimikroobse Tundlikkuse
Euroopa Analüüsikomitee)

MIC murdepunkt (mg/l)
Patogeenid
tundlik (mg/l)
resistentne (mg/l)
Staphylococcus spp.
≤ 1
>2
Streptococcus spp. (Grupp A, B, C, G)
≤0,25
> 0,5
Streptococcus pneumoniae
≤0,25
> 0,5
Haemophilus influenzae
≤0,125
> 4
Moraxella catarrhalis
≤0,5
> 0,5
Neisseria gonorrhoeae
≤0,25
> 0,5

Tundlikkus
Teatud mikroobiliikide omandatud resistentsus võib varieeruda sõltuvalt geograafilisest asukohast ja
ajast; väga vajalik on informatsioon kohaliku resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravis. Kui
kohaliku resistentsuse esinemine muudab küsitavaks kasutatava ravimi efektiivsuse, vähemalt teatud
tüüpi infektsioonide puhul, tuleb vajadusel paluda ekspertarvamust.
Patogeenid, mille korral resistentsus võib osutuda probleemiks: vähemalt ühes Euroopa Liidu riigis on
resistentsuse esinemine võrdne või suurem kui 10%.

Tundlikkuse tabel
Tavapäraselt tundlikud liigid.

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Haemophilus influenzae*
Moraxella catarrhalis*
Teised mikroorganismid
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydia trachomatis
Legionella pneumophila
Mycobacterium avium
Mycoplasma pneumonia*
Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Staphylococcus aureus*
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae*
Streptococcus pyogenes*
Teised mikroorganismid
Ureaplasma urealyticum
Loomupäraselt resistentsed mikroorganismid
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Staphylococcus aureus - metitsilliin- ja erütromütsiinresistentsed tüved
Streptococcus pneumoniae - penitsilliini suhtes resistentsed tüved
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Pseudomonas aeruginosa
Klebsiella spp.
Anaeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis grupp
* Kliiniline efektiivsus on tõestatud tundlikel isoleeritud organismidel kinnitatud kliiniliste näidustuste
korral.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine:
Pärast suukaudset manustamist on asitromütsiini biosaadavus ligikaudu 37%. Maksimaalne tase
plasmas saabub 2…3 tundi pärast manustamist (pärast 500 mg ravimi ühekordset suukaudset
manustamist oli C
ligikaudu 0,4 mg/l).
max

Jaotumine:
Suukaudselt manustatud asitromütsiin jaotub laialdaselt kogu organismis.

Farmakokineetilistes uuringutes on näidatud, et asitromütsiini kontsentratsioon on kudedes määratuna
märgatavalt suurem (kuni 50 korda suurem kui plasmas täheldatud kontsentratsioon) kui plasmas
määratuna. See viitab sellele, et aine seondub tugevasti kudedega (keskmine jaotusruumala
tasakaalukontsentratsiooni korral on arvestatud ligikaudu 31 l/kg).

Soovituslike annuste kasutamisel ei ilmne seerumis ravimi kumuleerumist. Kumuleerumine ilmneb
kudedes, kus ravimi tasemed on palju kõrgemad kui seerumis. Kolm päeva pärast 500 mg manustamist
ühekordse või osaliste annustena mõõdeti kopsudes, eesnäärmes, mandlites ja veres
kontsentratsioonideks vastavalt 1,3…4,8 mikrogrammi/g, 0,6…2,3 mikrogrammi/g,
2,0…2,8 mikrogrammi/g ja 0…0,3 mikrogrammi/ml.

In vitro ja in vivo eksperimentaalsetes uuringutes kumuleerub asitromütsiin fagotsüütidesse ning selle
vabanemist stimuleerib aktiivne fagotsütoos. Loomkatsetes ilmnes, et see protsess aitab kaasa
asitromütsiini kumuleerumisele kudedesse.
Asitromütsiini seondumine plasmaproteiinidega on varieeruv ja sõltub ravimi kontsentratsioonist
vereseerumis - varieerudes 50%-st (0,05 mg/l) kuni 18%-ni (0,5 mg/l).

Eritumine:
Terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas peegeldab täpselt eliminatsiooni poolväärtusaega
kudedes, mis on 2 kuni 4 päeva.

Ligikaudu 12% intravenoosselt manustatud annusest eritub muutumatul kujul uriiniga kolme päeva
jooksul, enamus sellest eritub esimese 24 tunni jooksul. Inimese sapis on leitud 2 päeva pärast 5-
päevase ravikuuri lõppu asitromütsiini kontsentratsioonis kuni 237 mikrogrammi/ml.
Tuvastatud on 10 metaboliiti (mis on moodustunud N- ja O-demetüülimise, desosamiin- ja
aglükoonringide hüdroksüleerimise ning kladinoosi konjugaadi degradeerimise kaudu). Uuringud on
näidanud, et need metaboliidid ei mängi olulist rolli asitromütsiini mikrobioloogilise toime
avaldumises.

Farmakokineetika spetsiaalsetes patsiendirühmades:

Neerupuudulikkus:
Pärast asitromütsiini ühekordse annuse (1 g) suukaudset manustamist suurenesid keskmine C
ja
max
AUC
kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni
0...120
kiirus 10...80 ml/min) vastavalt 5,1% ja 4,2% võrra, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga
patsientidega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus > 80 ml/min). Raske neerukahjustusega patsientidel
suurenesid keskmine C
ja AUC
vastavalt 61% ja 35% võrra, võrreldes normaalse
max
0...120
neerufunktsiooniga patsientidega.

Maksapuudulikkus:
Puuduvad tõendid selle kohta, et kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel
esineks märkimisväärseid muutusi asitromütsiini farmakokineetilistes parameetrites seerumis,
võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Nende patsientide uriinis tundub asitromütsiini
kontsentratsioon olevat suurenenud - arvatavasti kompenseerimaks vähenenud maksakliirensit.

Eakad:
Eakatel patsientidel on asitromütsiini farmakokineetika sarnane noorematel täiskasvanutel täheldatuga,
kuigi eakatel naistel täheldati kõrgemaid maksimaalseid (30...50% võrra suurenenud)
plasmakontsentratsioone, ei esinenud neil siiski ravimi märkimisväärset akumuleerumist.
Eakatel vabatahtlikel (>65-aastased) täheldati pärast 5 päeva kestnud ravikuuri AUC väärtuste kerget
suurenemist (29% võrra), võrreldes nooremate vabatahtlikega (<45-aaastased). Siiski ei ole need
erinevused kliiniliselt olulised ning annust ei ole seetõttu vaja kohandada.

Imikud, väikelapsed, lapsed ja noorukid:
Ravimi farmakokineetikat on uuritud lastel vanuses 4 kuud kuni 15 aastat, kes võtsid kapsleid,
graanuleid või suspensiooni. Annustamisskeemi puhul, kus esimesel päeval manustati ravimit 10
mg/kg kehakaalu kohta ning 2...5 järgneval päeval annuses 5 mg/kg kehakaalu kohta, oli saavutatud
C
pisut madalam kui täiskasvanutel - 224 mikrogrammi/l lastel vanuses 0,6...5 aastat (pärast
max
kolmepäevast manustamist) ning 383 mikrogrammi/l lastel vanuses 6...15 aastat. Vanematel lastel
täheldatud poolväärtusaeg (36 tundi) jääb täiskasvanute puhul oodatud piiridesse.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes, kus kasutati suuri annuseid, mis ületasid kuni 40 korda kliinilist annust, põhjustas
asitromütsiin pöörduvat fosfolipidoosi, millega üldiselt märgatavaid toksikoloogilisi tagajärgi ei
kaasnenud. Puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud toime oleks inimestel oluline asitromütsiini
kasutamise korral soovitatud annustes.

Elektrofüsioloogilised uuringud on näidanud, et asitromütsiin pikendab QT-intervalli.

Kartsinogeenne toime:
Kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole pikaajalisi loomkatseid läbi viidud.

Mutageenne toime:
In vivo ja in vitro katsemudelites ei leidnud tõestust võimalus geneetiliste ja
kromosoomimutatsioonide tekkeks.

Reproduktsioonitoksilisus:
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel ei täheldatud mingeid teratogeenseid toimeid. Rottidel
viis asitromütsiini manustamine annustes 100 ja 200 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas kergete
luustumishäirete tekkeni lootel ning kehakaalu suurenemiseni emasloomal. Rottide peri- ja
postnataalsetes uuringutes märgiti asitromütsiini annuste juures 50 mg/kg ööpäevas või rohkem
füüsilise arengu pidurdumist ja reflektoorse käitumise häireid.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
Kroskarmelloosnaatrium (E468)
Magneesiumstearaat (E572)
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Ränidioksiid (E551)
Poloksameer
Povidoon (E1201)
Talk
Veevaba laktoos

Tableti kate:
Hüpromelloos (E464)
Hüdroksüpropüültselluloos
Makrogool
Titaandioksiid (E171)

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

PVC/Alumiinium blistrid: Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest
kaitstult.
OPA-PVC-Alumiinium/Alumiinium blistrid: See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

PVC/Alumiinium blistrid 2 või 3 tabletiga.
OPA-PVC-Alumiinium/Alumiinium blistrid 2 või 3 tabletiga.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Actavis Group PTC ehf.
Reykjavikurvegur 76 - 78
IS-220 Hafnarfjörður
Island

8. Müügiloa number

796312

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.10.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2013