mida edasi teha? 14.01.09 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Lugupeetud Dr. Kalvet! Pöördun Teie poole kuna ma ausalt ei tea, mida edasi oma eluga teha - enne olen kunagi ise hakkama saanud eneseabi ja psühholoogia raamatuid lugedes kuid nüüd jõudis asi nii hulluks, et enam pole sellest kasu.
Räägin oma loo algusest peale, kuna minu probleem on väga kompleksne ning koosneb mitmetes aspektidest. Küsimuseks on see - kas Te saaksite mulle soovitada kas mingeid võtteid probleemi lahendamiseks või mõnda head spetsialisti, kes aitaks mind edaspidi hakkama saada - suvalise arsti juurde ei julge pöörduda kuid tunned, et mul on vaja abi. Olen proovinud seda sõpradega jagada, sain palju nõuandeid kuid nad käik lähtuvad mngist ühest aspektist - tegelikul on mängus aga mitu tegureid ja maei tea, millest alustada....
Olen sündinud raske puuega (südamerike), mis mõjutas minu elu oluliselt - mul on olnud 3 rasket lõikust kuid ka isegi peale seda on mul kõrge väsimus, ma ei talu füüsilist koormust ning pean pidevalt jälgima oma enesetunnet ning paljudes asjades end piirama. Aastatega olen vist õppinud seda tegema kuid haiguse tõttu on mul olulisi probleeme inimestega suhtlemises. Kuigi koolis läks mul väga hästi - lõpetasin selle kullaga, ei saanud ma väga palju aega veeta teiste lastega - ma õppisin individuaalse kava järgi, muidu väsisin kiiresti ning olin tihti ka haige (südame tõttu on mul nõrk immuniteet ja põen ka tavalisi külmetusi jne tihti). Esimesed aastad koolis õpisin ma koduõpel ning põjiliselt suhtlesin ainult emaga ja vanemate inimestega. Mulle meeldis küll õppida, see polnud minu jaoks raske ning praegu olen jõudnud nii kaugele, et sain ülikooli sisse ning omandan endale meeldivat eriala. Ülikoolis on koormus küll palju suurem ja seda ei saa nii paindlikult jaotada kui varem, selletõttu väsin praegu varemast ajast rohkem. Samas tahan saada häid hindeid ja pingutan selle nimel, sest õppimine on mulle oluline. Probleem on selles, et mul on raske suhelda teiste inimestega, raske olla suures grupis, eriti raske on meestega suhelda. Ülikoolis on kõik noored väga aktiivsed ja tublid, nad jõuavad teha palju nii koolis kui ka väljaspool seda. Mina ei saa käia pidutsemas nii palju, nemad arvavad vist, et ma lihtsalt pelgan neid. Igaühele ei hakka ju ka seletama... Vahel sattun ma koguni paanikasse kui pean nt helistama või midagi. Mulle tundub, et ma ei oska teistega absoluutselt rääkida - ei tea millest ja kuidas. Kui räägin üldiselt jääb pealiskaudne mulje, kui püüan jõuda sügavamale tundub vist, et ma targutan asjata. Olen ülikooli esimese aasta jooskul läbi elanud rske depressiooni, võtsin 10 kg juurde (ka enne seda polnud ma eriti sale kuna mul on suhteliselt passivne eluviis - koormused on keelatud), praegu ei taha enam peeglisse ka vaadata ning shoppamine on alati stressiks kuna ei saa endale midagi leida. Püüdsin küll alla võtta kuid pärast järjekordset põrutamist suhtlemises lohutan end söömisega. Nii on see nagu nõiaring, kust pole pääsu. Nüüd võin ma nädalate kaupa kodus istuda, käin ainult poes ja koolis, ei suhtle eritit teistega ning olen hiljuti mõelnud isegi enesetappu peale (kuigi olen usklik ja isegi mõte sellest on patt). Ainuke, mis mind peatab praaegu on mõte minu lähedastest, eriti emast, kes minu nimel kõigest loobunud - ta pidi minu haiguse tõttu töölt ära minema kuigi tal oli hea haridus ja kõik perspktiivid ning praegu, kui ma kasvasin suureks ei saa ta endale tööd leida, kuna esiteks puudub tal kogemus, tema õpitud tarkused on aegunud. Lisaks sellele ei valda ta riigikeelt. Tal ei ole kedagi peale mind kuna isa lahkus meie juurest - ta ei saanud vist taluda, et minule pöörati nii palju tähelepanu ja hakkas jooma. Lapsena olin ma väga egoistlik ning see oli suures osas minu idee, et ta lahkuma peab. Nüüd kahetsen ma sellest kuid on juba hilja - tal on teine naine, neil on poeg. Isaga ma eriti ei suhtle - alguses ma ei tahtnud, ma vihkasin teda, pärast ei klappinud meie suhe - ta vist ei suuda andestada mulle. Päris tihti näed ma teda unes ning ärkan karjudes ja nuttes - see on minule valus. Võib olla sellepärast ei saa ma ka meessoost inimestega suhelda kuigi tegelikult ma tahaksin, et mul oleks keegi püsipartner. Kaalu pärast tunnen ma samuti, et pole just eriti atraktiivne. Ma vaatan inimesi, kes on minu ümber ja nendega võrreldes tundub minu elu mulle nii tühjana ja mõttetuna. Ma olen küll tänulik, et mul on hea ema, mõned sõbrad on ka olemas kuid ma pole õnnelik. Tahan osata teistega läbi saada, tunda end kollektiivis mugavalt. Ma ei ole vist õigel ajal läbinud sotsialiseerumise protsessi ning nüüd on see väga keeruline. Tean, et pean ise hakkama saama, kuid ei tea kuidas.....Praegu tundub mulle, et kõik need aastad nägi mu ema asjata vaeva, invisteerides minusse kõike.
Jutt on vist väga segane aga loodan, et Teie saate mind aidata.
Lugupidamisega, J.

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Teil tuleks tegeleda enesehinnangu tõstmisega. Enesehinnang on mõtlemisviis, mis sisaldab endast lugupidamist, endaga rahulolu, enda aktsepteerimist. Kirjutate, et oskate enda eest hoolitseda seoses tervisega, seega ei peaks Te iga hetk sellele mõtlema. Enda aktsepteerimine ongi sellest lähtuvalt see, et lepite oma seisundiga. Teie olete selline ja see ei tähenda, et inimesed Teiega suhelda ei tahaks.
Olete väga tubli vaatamata oma tervisele ja nii peaksite ka endasse suhtuma. Võrrelda ennast kursusekaaslastega pole mõtet. Kõik inimesed on erinevad ja see ongi just huvitav. Kuna soov suhelda Teil on, siis tuleb end sundida minema teiste sekka. Te ei pea ju suheldes inimestega ise rääkima, hea suhtlejana mõjute ka siis, kui oskate teistest huvituda ja neid aktiivselt kuulata.
Teie kirjas on palju oletusi selle kohta, mida teised Teist võivad arvata. Küsige oma sõpradelt, mida nad arvavad ja uskuge neid, kui arvatakse Teist ainult hästi. Küllap ka kursusekaaslased mõtlevad Teist hästi.
Soovitan Teil võtta ühendust isaga. Algul võiksite talle lihtsalt helistada, jättes talle võimalus hiljem temal Teiega kontakti võtta.
Paarisuhetes on tegemist kahe inimesega ja kui suhet tahetakse hoida, tuleb mõlemal selle eest vastutada ja pingutada. Te olete piisavalt noor, harjutades saate olla kindel, mida suhtest ootate. Seega soovitan vaadata peeglisse ja näha seal kaunist ja tarka neiut. Tuletage meelde, mida Te saavutannud olete. Nii oma meeleolu tõstes leppige kokku sõbraga ja minge kodust välja.
Suhtlemisoskuse hrjutamisel on oluline näidata teistele oma hoolivust, seega võiksite tihem tänada oma ema nähtud vaeva eest ja öelda talle, et teda armastate. Ärge kartke inimesi kiita ja olge ise valmis siiralt vastu võtma teiste tähelepanu ja kiitust.
Kui tunnete, et enesekindluse tõstmise ja suhtlemise muutusega ise hakkama ei saa, otsige psühholoog, kellega koostöös see kindlasti õnnestub.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

ärevus,jälgimistunne,reaalsustaju puudumine

nimelt mul on väga suur segadus tekkinud elus. ma ei saa kõige lihtsamate asjadega enam hakkama. tugev hirm ja jälgimistunne on peal.ei suuda keskenduda.iga pisemgi asi häirib nt liiga vali heli jne.

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere, aitäh küsimuse eest. Soovitan pöörduda uuesti psühhiaatri poole, kui ütlete, et ravimid on varasemalt teid veidi aidanud. Psühhiaater suunab ka sobiva teraapia juurde, et vähendada ärevuse sümptomeid ...

Loe edasi

Lapse uneprobleem

Tere.
Oleme hädas 2 aastase (kohe 3ks saava) lapse õhtuse magamapanekuga. Oleme nüüdseks kõigi soovitusi proovinud (ise kõrval olnud, muinasjuttu lugenud, laulnud unelaulu, jätnud ta ise tegutsema ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere, soovitan nõu pidada unenõustajaga, kes oskab anda täpsemaid soovitusi ja võib vajadusel tulla ka koju konsulteerima. Kui teile tundub, et laps on emotsionaalselt raskes olukorras, siis võite ka pöörduda ...

Loe edasi

Kaalu langus ja stress/hirm

Kas kehakaalu langus võib olla seotud stressi või hirmuga?

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Kaalumuutused on sageli seotud stressiga ning see võib põhjustada nii kaalutõusu kui kaalulangust. Krooniline ehk pikaajaline stress mõjub kehale negatiivselt ning selle põhjus tuleb ...

Loe edasi

Psühholoogiline probleem

PSÜHHOLOOGILISED PROBLEEMID
Olen hetkel 27 aastane ja tunnen muret natukene enda vaimse tasakaalu osas. Mul on läbi elu olnud väga palju masenduse ja nö autistlike perioode, kus ma vajan üksindust ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Aitäh, et kirjutasite. Olete väga teadlikult kirjeldanud ja mõistnud oma elus toimuvat ja on hea, et teadlikult abi otsite, kuna perekonnast on kaasa tulnud palju probleeme ja läbi rääkimata muresid. Ma ...

Loe edasi

Ebamugavuse tunne

Tere, umbes aasta on kestnud mul selline probleem, et ma ei saa kanda rinnahoidjaid, kohe, kui ma rinnahoidja selga panen, hakkab meeletult ebamugav ja südamesse lööb justkui valu ja tahaks kohe need ära ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere, teil on õigus, see võib olla seotud hirmude või ärevusega. Soovitan proovida rinnahoidjat kanda erinevates olukordades, nt kodus enne magamaminekut, kui te olete üksi turvalises keskkonnas. Ehk on ...

Loe edasi

Maksahaigus ning kanep.

Nädal tagasi sain teada, et mul oli soole- ning maksapõletik ning maks on küllaltki kahjustada saanud rakkude hävimise näol. See tulenes arvatavasti pikast alkoholi ning sünteetiliste narkootikumide kuritarvitamisest. ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere, soovitan selle küsimusega pöörduda arsti poole, kes oskab paremini aidata seoses selle probleemiga.

Loe edasi

Ärevushäire ja meeletu ülemuretsemine

Tere
sain 3 aastat tagasi lapse ning kogesin 4 kuud hiljem õhtuti ärevushooge ning lõppes sellega , et see ärevus kestis terve nädala , ilma pausideta , ilma , et rohud/rahustid oleksid aidanud.Lõpuks ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Ärevushäired ning depressioon mõjutavadki väga elukvaliteeti ja te teete õigesti, et sellele abi otsite. Ärevushäired on väga laialt levinud ja seda kogevad paljud inimesed oma elu jooksul. ...

Loe edasi

Lapse rahutu uni

Tere

Olen mures oma kahe aastase lapselapse pärast. Laps on alates sünnist saati halva unega olnud ja ka päeval veidi kärsitum. Kuid selle ma panin selle arvele, et ees kasvab teine laps. ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Tavapäraselt on väikelapse uneprobleemid mööduvad. Regulaarne unerežiim on tõesti kasuks nii lapsele kui vanemale ning seda soovitan võimalusel alati jälgida. Rinnaga toitmine ei tohiks ...

Loe edasi

Lapse öine uni.

Tere, sooviksin küsida nõu seoses 1a2k vanuse poisi kehva öise une tõttu. Tean, et selles vanuses laste uneprobleemid pole just haruldased, aga kuna meil on seljataga raskeid aegu mõtlesin küsida ka psühholoogi ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere!

Teil on õigus, et üheaastastel lastel on sageli uneprobleemid. Unetus ja sage ärkamine on mööduv ja tõenäoliselt on laps tavapärase arenguga ning kõik on hästi. Võite vajadusel konsulteerida ...

Loe edasi

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi